Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituud Lindude rõuged VL. 0073 Lindude haigused Tartu 2013 Etioloogia • Sugukond: Poxviridae • Perekond: Avipoxvirus • DNA-viirus • Replikatsioon 12-24 tundi pärast nakatumist naha epiteelirakkudes. • Tabandab nii kodu- kui metslinde. • Diagnoositud 60 linnuliigil. • Aeglase levikuga. • 1-2 kuud • Nahakoorikutes säilib viirus mitu kuud kuni aasta. Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged
üles ja nn nurkkiilu, neist moodustati loendamatul arvul erinevaid kombinatsioone. Põllumajandus ja küttimine Kasvatasid otra, Pidasid veiseid, kikerhernest, läätse, lambaid, kitsi ja sigu hirssi, nisu, naerist, datlipalmi, sibulat, küüslauku, aedsalatit, porrulauku ja sinepit. Lambavillast tehti rõivaid. Peamised kandeloomad olid härjad ja peamised veoloomad olid eeslid. Püüdsid kala ja metslinde. Põllumajandus oli sõltuv niisutusest. Niisutuseks kasutati kaevukooke, kanaleid ja tamme. Kaubavahetus Sumerid vahetasid teravilja puidu, metalli ja ehituskivide vastu, mida neil ei olnud. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Sumeri keel Kunst Arhitektuuris kasutati eelkõige üksteise peale
5 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................ .6 Sparta teke Sparta riik tekkis 900 aastat eKr, selle rajajaks peetakse kuningas Lykurgost. Sparta riik asetses Lakoonia maakonnas Peloponnesose poolsaare kaguosas. Ta võttis enda alla Eurotase jõe oru ning asus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Lakoonia mäed olid rikkad marmorist ja rauast. Mäe kallakul kasvasid tihedad metsad, kus elas palju metssigu, metskitsi, karusid ja metslinde. Eurotase jõe org oli väga sobiv põlluharimiseks. Maa oli viljakas ja külgedest varjatud mägedega. Arhailise perioodi üks mõjukama ja tugevama riik oli Sparta. Sparta valitsemine Sparta riigikord oli aristokraatlik, kus nõukogu liikmed ja riigiametnikud valiti ainult rikaste ja suursuguste kodanike seast. Spartas valitsesid kaks vähemalt 30-aastast kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi – tõid jumalatele ohvreid. Nad pidid otsuse langetama üksmeelselt
Siseveekogudest püüti latikat, ahvenat, särge, haugi, peipsi tinti, rääbist jm, samuti vähki. Narva jõest püüti silmu, angerjat ja lõhet, kuid need läksid enamjaolt ekspordiks. Mere kalasaagis oli eskohal räim, lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse paljuid tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon,
võistleva dünastia ning saavutas võimu kogu Vahemere ja ZZgrose mägede vahelise piirkonna üle. Siis oli veel Uruki valitseja Gilgames, kellest sai hiljem müüdikangelane. Sumerid olid ka head põlluharijad. Nad kasvatasid oma põldudel otra, nisu, läätse, naerist, salatit ja sinepit. Loomadest pidasid nad veiseid, lambaid, kitsi ja sigu. Veoloomadena kasutasid sumerid härgasid ja eesleid ning mõnikord ka orjasid. Toidulauale said nad lisa kalapüügist ja metslinde küttides. Sumerite põllumajandus sõltus niisutussüsteemidest. Põhiline niisutus toimus kanalite ja tammide abiga. Teine tähtis majandussuund oli kaubandus. Põhiliselt kaubitseti induse tsivilisatsioomniga. Sealt saadi puitu, metalli ja ehituskive,(neid materjale sumeritel endil ei olnud). Vastu anti peamiselt vilja. Sumerid olid ka head kullassepad. Induse tsivilisatsiooniga käis tihe kaubavahetus. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust
Joonia vööndi Kriidiajastu lubjakivid ja liivakivid sisaldavad ka naftat ja maagaasi. Loomastik Et jahipiirangud puuduvad, on kõikjal peale kaugete metsade metsloomi vähe. Albaanias eluneb hunte, saakaleid, hirvi ja rebaseid. Haruldasemad on metssead, karud ja mägikitsed. On loodud looduskaitsealasid. Jahikeeluseadused metsloomade kaitseks ei ole jõustunud. Vana tava on kanda relva ja piiramatult tulistada. Metslinde on palju. Mahe rannikukliima meelitab kohale palju rändlinde, näiteks pääsukesi, toonekurgi, parte, hanesid ja pelikane. Rannikuvetes on sardiine ja meriärne. Mägijõgedes ja -järvedes on forelle. Asukoht,lipp,vapp Albaania pindala on 28 748 km² (27 398 km² maad, 1350 km² (4,7%) vett). Albaania on maailma riikide seas pindalalt 139. Albaania maksimaalne pikkus põhja-lõuna suunas on umbes 340 km ja maksimaalne laius ida-lääne suunal umbes 145 km.
Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. · Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. · Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel, lihasegudes, pliinide täidistena, taignates, klimpides ja teistes küpsetistes. · Leib ja teraviljad. Tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted. Valik
Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. 2.3. Liha. Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. 2.4. Kala. Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel, lihasegudes, pliinide täidistena, taignates, klimpides ja teistes küpsetistes. 2.5.Leib ja teraviljad. Tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted
Joonis 3. Näeme linnugripiga nakatunud inimeste arve. Keskmine suremus linnugrippi inimestel on kõrge 60%. Ka paljudel joonisel olevates riikides on suremus kõrge. 100% on Kambodzas ja 77% Indoneesias. Kõige vähem haigestunutest on surnud Hollandis, kus suri 89st 1 haige. Eestis pole ühtegi linnugripi juhtumit inimesel tuvastatud. Joonis 4. Linnugripi viiruse H5N1 levik maailmas [15] Joonis 4. Näeme tumepunases riike, kus H5N1 on tapnud inimesi, kodu-ja metslinde. Tavalises punases on riigid, kus linnugripp on tapnud ainult linde. SEAGRIPP Seagripp on haigus, mida põhjustab eeskätt sigade seas leviv gripiviirus, nn seagripiviirus. Seagripi tekitajana on tuvastatud C-viirust ning A-viiruse tüvesid H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 ja H2N3. Seagripp on sigade seas võrdlemisi tavaline nakkushaigus ja vaatamata suhteliselt kergele kulule (suremus 1...4%) põhjustab loomakasvatajatele märkimisväärset majanduslikku kahju.
Kahjuks müüvad meil metsloomaliha väga vähesed kauplused. Kõige kättesaadavam on see jahimeestele ja nende tutvuskonnale. Haruldus ja eksklusiivsus teevad ulukilihast hinnalise ja kalli toote. Uluki- ehk metsloomaliha on madala rasvasisaldusega ja veidi sitke, kuid põnevaid maitsebukette pakkuv suutäis. Eestis kütitakse ulukitest eeskätt põtra, metskitse, hirve ja metssiga, kuid ka jänest, kobrast, karu, ilvest, mäkra, erinevaid metslinde jne. Ulukilihal on eriline, selgelt äratuntav mõnus maitse ja lõhn ning selles leidub oluliselt rohkem vitamiine ja süsivesikuid kui koduloomade lihas. Ulukilihale annavad meeldiva maitse vabas looduses elavate loomade eelised - mitmekesine toit, stressi vähesus, küllaldane liikumine, ravimijääkide puudumine kehas ja palju muudki. Eripärane maitse ja lõhn on ühelt poolt ulukiliha nn firmamärgiks, teisalt aga söömist takistavaks teguriks. Lõhna saab eemaldada liha
Siseveekogudest püüti latikat, ahvenat, särge, haugi, peipsi tinti, rääbist jm, samuti vähki. Narva jõest püüti silmu, angerjat ja lõhet, kuid need läksid enamjaolt ekspordiks. Mere kalasaagis oli esikohal räim, lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse palju tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon, paradiisitera, nelgipipar,
Küülikul on väikesed peened kondid. Koduküülikute liha on kahvatu, pehme, peene tekstuuri ja maitsega. Jäneseliha (st metsküülikuliha) on koduküülikulihaga üsna sarnane, kuid palju tumedam ja ulukimaitselisem Uluki- ehk metsloomaliha Uluki- ehk metsloomaliha on madala rasvasisaldusega ja veidi sitke, kuid põnevaid maitsebukette pakkuv suutäis. Eestis kütitakse ulukitest eeskätt põtra, metskitse, hirve ja metssiga, kuid ka jänest, kobrast, karu, ilvest, mäkra, erinevaid metslinde jne. Ulukilihal on eriline, selgelt äratuntav mõnus maitse ja lõhn ning selles leidub oluliselt rohkem vitamiine ja süsivesikuid kui koduloomade lihas. Ulukilihale annavad meeldiva maitse vabas looduses elavate loomade eelised - mitmekesine toit, stressi vähesus, küllaldane liikumine, ravimijääkide puudumine kehas ja palju muudki. Eripärane maitse ja lõhn on ühelt poolt ulukiliha nn firmamärgiks, teisalt aga söömist takistavaks teguriks. Lõhna saab eemaldada liha leotamisega
väikesed peened kondid. Koduküülikute liha on kahvatu, pehme, peene tekstuuri ja maitsega. Jäneseliha (st metsküülikuliha) on koduküülikulihaga üsna sarnane, kuid palju tumedam ja ulukimaitselisem. 2.5.3 Uluki- ehk metsloomaliha Uluki- ehk metsloomaliha on madala rasvasisaldusega ja veidi sitke, kuid põnevaid maitsebukette pakkuv suutäis. Eestis kütitakse ulukitest eeskätt põtra, metskitse, hirve ja metssiga, kuid ka jänest, kobrast, karu, ilvest, mäkra, erinevaid metslinde jne. Ulukilihal on eriline, selgelt äratuntav mõnus maitse ja lõhn ning selles leidub oluliselt rohkem vitamiine ja süsivesikuid kui koduloomade lihas. Ulukilihale annavad meeldiva maitse vabas looduses elavate loomade eelised - mitmekesine toit, stressi vähesus, küllaldane liikumine, ravimijääkide puudumine kehas ja palju muudki. Eripärane maitse ja lõhn on ühelt poolt ulukiliha nn firmamärgiks, teisalt aga söömist takistavaks teguriks
Pinot Grigio, Pinot Gris sobib imehästi pastaroogade, kana ja kala ning lihtsamate orientaalsete toitudega. Proovida tasub ka sushi ja mereandide kõrvale. Albarino Mahlakas kuiv Hispaania valge vein, sobib hästi mereandide ja pastaga. Sampanja Hea aperitiiv, mis sobib suurepäraselt mereandide ja kalatoidu juurde. Passib hästi õrnemate hiina ja jaapani roogadega, viimasest tasub proovida sushiga (sake asemel näiteks). Aastakäigu sampanja kõrvale sobib pakkuda ka kana, metslinde ja kergemaid liharoogi. K.Kroon, U. Ugandi, A. Laaniste , ,,Vein & Toit", Tallinn: Elustiil, Ene Kaasik, lk 84- Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 866. Õige vein õige toidu kõrvale Chardonnay luksuslikud koorikloomad: kammkarbid, hiidkrevetid, merivähk, homaar. Pedro Ximenes Õuna- ja pirnikook, kohupiimakook: toovad esile hea dessertveini parimad maitseomadused.
toiduks kinni püüti. Aja möödudes arenesid edasi siiski nii põllumajandus kui jahirelvad. Sellega kaasnes metsade ja ulukite arvu vähenemine. Küttimine jäi põhitegevuseks vaid väikesel arvul inimestel. Kaubavahetuse elavnedes ja ülikute tekkides tõstsid küttimise tähtsust kallid karusnahad. Vana Liivimaa kohta kirjutab kroonik B.Russow järgmist: "Nii on sellel maal ka suures külluses jahiloomi: põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Neid kõiki tohtisid talupojad püüda ja müüa ilma ühegi keelu ja takistuseta." Olulisi piiranguid küttimisel ei tehtud eestlastele enne 17. sajandit. Siis jäi ulukeid meie metsades järsult vähemeaks, seda peamiselt kiskjate rohkuse tõttu. Huntide hävitamiseks korraldati rootsi ajal võimude poolt ulatuslikke ajujahte, millest ka talupojad ajajatena osa pidid võtma. Rahvas ei tahtnud sarnaste kampaaniatega aga esialgu sugugi kaasa minna. Vanad traditsioonid olid visad murduma.
Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel, lihasegudes, pliinide täidistena, taignates, klimpides ja teistes küpsetistes. Leib ja teraviljad. Tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted. Valik erinevaid pannkooke, kulebjaakad,
annaabi.ee 
