sündmused Ta kodustas kitsed ja papagoi. Aastad mööduvad Aastaid hiljem avastas crusoe et samal saarel käivad vahepeal metslased ehk indiaanlased. Nad käivad seal, et tappa ja süüa nende vange. Ükskord üks vang põgenes. Crusoe aitas tal põgeneda ja aitas teda ta õpetas talle inglise keelt ja pööras ta ristiusku. Metslased ründavad taas Mõne aja pärast saabusid metslased uuesti saarele. Robinson ja Reede tapsid suurema osa metslasi ja päästsid vangid kelle seas olid Reede isa ja hispaanlane. Hispaanlase sõnul pidi olema veel teisel saarel hispaanlasi. Nad plaanisid teised Hispaanlased ära tuua ja ühes koos laeva ehitada. Lõpplahendus ja kaua oodatud pääsemine Nähtavusele ilmus Inglaste laev millel olid võimu haaranud mässajad, kellel oli soov kapten saarele jätta. Robinson päästis kapteni ja jättis hoopis mässajad saarele. Ta jättis neile tööriistu ja teatas meestele et varsti tuleb
Tänu televisioonile sai ka Sangastes elav paljulapseline pere toetusi oma elujärje parandamiseks, nad saavad varsti kolida sisse uude majja, mis on peamiselt toetuste eest ehitatud. Ilmselt avalikkusele tutvustamata oleks perekond pidanud veel kaua elama oma väikeses majas. Seega perioodikaväljaanded ning televisoon ja Internet on hetkel parimad tähelepanu äratamise kaasaaitajad. Meedia võib vahel ka halba kaasa tuua ning inimesi käituma panna kui metslasi. Kuna avalikkusele näidatav info on valitav peatoimetajate poolt, siis ühe inimese eelistused võivad teisi solvata või isegi vihastada. Meie väikeses riigis poleks kunagi ootanud sellis mässu, mis toimus Pronkssõduri teisaldamisel. Vene kodanikud olid tulihingelised protestijad ausamba teisaldamise vastu Kaitseväe kalmistule. Kuigi militaarset laadi kuju sobib väga hästi oma uude asukohta. Poleks meedias
Simoni täielikuks vastandiks oli Jack. Ta kehastas hitlerliku Saksamaa poliitikuid, kes iga hinna eest võimu saavutada üritasid. Just Jack oli see, kes algatas jubedate sündmuste ahela. Kui saarelt möödub laev, on tema oma kambaga jahil, mistõttu märku andev tuli kustub. Keegi ei suuda suurest saagi saamise rõõmust enam mõista, mis oli juhtunud. Kedagi justkui ei huvitanud enam saarelt lahkumine, sest saarel metslasi mängida oli ju lõbus ning neile tundus nagu saaksid nad ka vanemateta hakkama. Ometi olid nad ju vaid lapsed, kes ei teadvustanud endile enam head ja halba. Nende maskeering kaotas veel ka viimasegi häbi-, süü- ja karistamistunde, tsiviliseerituse. Pärast nappi pääsemisvõimalust süvenes Jacki ja Ralphi vaheline suhete pinge veel enam kui enne, sest Jacki kui diktaatorliku poliitiku kõrval oli Ralph nagu ühiskonna poliitik nn aumees
Simoni täielikuks vastandiks oli Jack. Ta kehastas hitlerliku Saksamaa poliitikuid, kes iga hinna eest võimu saavutada üritasid. Just Jack oli see, kes algatas jubedate sündmuste ahela. Kui saarelt möödub laev, on tema oma kambaga jahil, mistõttu märku andev tuli kustub. Keegi ei suuda suurest saagi saamise rõõmust enam mõista, mis oli juhtunud. Kedagi justkui ei huvitanud enam saarelt lahkumine, sest saarel metslasi mängida oli ju lõbus ning neile tundus nagu saaksid nad ka vanemateta hakkama. Ometi olid nad ju vaid lapsed, kes ei teadvustanud endile enam head ja halba. Nende maskeering kaotas veel ka viimasegi häbi-, süü- ja karistamistunde, tsiviliseerituse. Pärast nappi pääsemisvõimalust süvenes Jacki ja Ralphi vaheline suhete pinge veel enam kui enne, sest Jacki kui diktaatorliku poliitiku kõrval oli Ralph nagu ühiskonna poliitik nn aumees
väiksem kui tema jalg on. Lõpuks otsustas Crusoe et ta tarastab maad kuhu kitsed panna, kuna püssipaugu peale võivad inimesed teda otsima hakata. Ta tarastas mitu maalappi ja pani sinna kitsi. Hiljem leidis ta vereplekke ja erinevaid inimese luid. Ta oli mitu päeva lihtsalt oma kindluses ja ei julgenud välja astuda. Lõpuks tekkis tal tõsine kättemaksuhimu. Üks kord kui ta oma pikksilmaga metslasi oma pidusööki pidamas nägi, oli seal järgmine ohver, kes jooksu pistis otse tema kindluse poole. Teda hakkasid 3 meest taga ajama. Õnneks oli ohver kiirem ja ta oli üsna palju neist ees. Lõpuks tuli vesi, kust tuli läbi ujuda. Lisaks oli see ohver ka väga hea ujuja ja ta ujus sealt kiiresti läbi. Kui üks tagaajajatest nägi et ta peab ujuma läks ta lonkides tagasi, kuid teised ajasid jätkuvalt ohvrit taga. Robinson jooksis ohvri ja tagaajajate vahele, kui tagaajajad
Folkloori tunnuste abil, levivus ja teatud grupi olemasolu. 4. Kes on A. Dundesi järgi rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlustest? A. Dundesi järgi on rahvas mistahes inimeste rühm, kus on vähemalt kaks inimest (nt ka perekond) kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Tunnuseks võib olla nii keel, elukutse, religioon. Varasema käsitluse järgi peeti rahvaks talupoegi, kirjaoskamatuid kirjaoskajate ühiskonnas, metslasi, kõrgklassist erinevaid inimesi. 5. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma allikat, kogumised 6. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ''esimese elu'' etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 1. Folkloori iseloomulik ja märkamatu olemasolu ühiskonnas pärimuskultuuri nähtusi ei ole teadvustatud ega sildistatud folkloorina. 2
kera kujuline, mitte selline, missuguseks inimesed oletasid. Järgnevalt tutvute kuulsate maadeavastajatega ja reisimeestega. Vanaaja reisimehed 1.Hanno oli Kartaago meresõitja, kes elas 5 sajandil eKr. Tema tähtis reis oli retk piki Aafrika läänerannikut. Tema reis algas kuuekümne laevaga, koos kolmekümne tuhande inimestega. Oma reisiga möödus ta Lixuse jõest, teel rajasid asulaid, asustasin saare nimega Cerne. Teel nad kohtasid metslasi, kes loopisid neid kividega ja kes takistasid neid maale minemast.Cerne Herni saarel asustas kullakaubanduse tugipunkti, mis säilis kuni 2. sajandini eKr. Avastati ühe vulkaani, mis on meile tundmatu. Arvatavasti Kartaago meeskond jõudis välja kuni Guinea laheni. Hanno merereisist on meil vähe säilinud. 2.Pytheas Massalisast. Pytheas oli Kreeka geograaf, astronoom ja matemaatik, kes elas 4. sajandil eKr. Umbes 330 a. eKr. algas reis Massaliast (Marseille), mis kulges läbi Gallia
Eurotunnel UK FRA 50,4km Autotunnelid Mont Blanc FRA-ITA 1958-62.a. 11,5km b7m h4,6m. Autotunnelite probleem on ventilatsioon ja sellepärast on nad teistest tunnelitest suuremad ja ka kallimad (2-3 korda kallim). Pikimad USA Delaware Aqueduct 137km, , Moskva metroo 41,5km, Maantee NOR 24,5km Laerdal. 13. Liiklemine ja teed Eesti aladel kuni 13.saj (k.a) Kuna esimesed asukad olid siin loomad, siis ilmselt hakkasid ka inimesed nendel liikuma, et metslasi kätte saada ja hiljem juba harjumuspäraselt. Samuti teed veesilmani. Eks teed arenesid ka esimeste asupaikadega, olgu see siis Kunda Lammasmäe (9500 ema), Pärnu jõe alamjooks, Narva jõe vasemal kaldal. Veekogude ületamine käis kas siin madalasse vette taritud kivilt kivile hüpates või purded. Meie eelased jõudsid siia mööda veeteid siis toimus tihedam liiklus ka seal. Hilisemad rändajad kasutasid ohelikke, peamiselt härja külge kinnitatud pikki latte aisohelik. Talvel
Süda ei tohi olla raskem kui sulg. Peale seda saab kas hea elu paradiisis või lihtsalt lakkab olemast. · Olid kindlad normid, mille järgi pidid inimesed käituma, et pääseda paradiisi. 02.11 Jaan Lahe India · Riik ja religioon on läbi põimunud. · 2001. a andmete järgi oli suurem osa(88%) hindusid, vähemuses olid budistid(0.8%), kes ei ole isegi India budistid, vaid sisse rännanud. Mingil määral esineb ka metslasi- animismi usku inimesi; alg-juute ja alg-kristlasi. Hinduism · Seda ei ole pmst olemas kui ühtset usundit. · Etniline ja ühiskondlik erinevus · Hinduks saab ainult sündida-sinu kastikuuluvus: - Marna(värv)-kast. Diskrimineerime toimub nahavärvi alusel. - Tekib aarialaste tungimisega Indiasse. - Arya: brahmana-preestrid, ksatriya-sõdalased, vis-ülejäänud rahvas, sudra- töölised(need, kes kastidesse ei mahtunud),kastitud-puutumatud.
välitöö tegija Seega, saab teoreetik olla vaid välitöö tegija Mida põhjalikumalt üht kultuuri uuriti, seda raskemaks muutus võrdlus ning üldistamine Malinowski pakkus sellele kahte lahendust: o Võrrelda saab siiski erinevaid institutsioone, millel on ühesugune funktsioon erinevates ühiskondades o Püüdis esitada Trobriandi saarte elanikke kui 'tüüpilisi' metslasi, kui mitte lausa kogu inimkonna esindajaid liigne üldistamine Malinowski vajadusteooria: Seob indiviidi ja ühiskonna Kultuur eksisteerib selleks, et rahuldada indiviidi peamisi bioloogilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid vajadusi Vaatles funktsiooni füsioloogilises tähenduses funktsioon on orgaanilise impulsi rahuldamine mingi vastava tegevuse abil
Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogia vallapäästjaks võib lugeda suurte maadeavastuste aega, kui eurooplased hakkasid külastama ,,metslasi". Põrkuti fundamentaalse intellektuaalse probleemiga: kas inimene on igal pool sama? Kultuuriantropoloogia pole millegi uurimine, vaid koos uurimine. Antropoloogid uurivad koos inimestega. Tim Ingold: Antropoloogia on inimühiskondade uurimine. Kuid mis on ühiskond? Kas suudab keegi öelda, kus üks ühiskond lõpeb ja teine algab? Multikultuursus või tsivilisatsioonide kokkupõrge? Kultuurirelativism absoluutset tõde pole, on ainult relatiivne tõde (ehk pole häid ega halbu kultuure)
Metslus barbaarsus tsivilisatsioon. Erinevus tuleneb sellest, et rahvaste areng on erineva kiirusega. Tsivisatsiooni tunnused on tööstuse olemasolu, selle eriharud, metallitööstus, põllumajadus, arhitektuur, teadus, religiooni seisund, moraalse alge olemasolud jne. Tylor: barbarid, metslased ei saa enam iseseisvalt tsivisatsiooni jõuda. Sinna jõuab aastasadade pikkuse eurooplastega läbikäimise tulemusel. Õigustus koloniseerimisele, "üllas tsiviliseerimismissioon". Metslasi vaadates saab aimu tsiviliseeritud maailma minevikust. Evolutsionistlik vaatepunkt on küllaltki materialistlik, majanduslikud asjaolud ei põhine juhusel. Üsnagi etnotsentristlik vaatepunkt, kuna Inglismaal toimus sel ajal tööstusrevolutsioon, rasketööstus oli kõige paremini arenenud, seega selle teooria järgi oli Inglismaa kõige paremini arenenud, kõige tsiviseeritum. Lewis Henry Morgan USA teadlane, juurutas USAs evolutsionismi, tegeles rohkem ühiskondlike aspektidega.
saj. II poolel) · Sellest kirjutatakse saagades: Vinland Ameerika avastamine: Kolumbus · 1492 Hispaania teenistuses olev C.Kolumbus otsis lääne kaudu mereteed Indiasse ja randus Bahama saartel (San Salvadoris?) ja liikus veel Kuuba ja Haiiti piirkonnas · Uskus oma elu lõpuni, et avastatud piirkond on India · Sõbralik vastuvõtt pärismaalaste poolt, kelle katoliseerimine on Hispaania oluline prioriteet · 1493 viis Hispaaniasse saagina kulda, ,,metslasi", tubakat, ananasse, kalkuneid ja tsillipipart. Ameerika maadeavastajad: Amerigi Vespucci (hisp.teenist) · Olulised motiivid: meretee leidmine Indiasse ja otsiti kulda ja hõbedat · Esimesed maadeavastajad (itaalia päritoluga) hispaanlased, inglased, portugaallased, prantslased ja hollandlased · Amerigo Vespucci reisib mööda Kesk- ja Lõuna-Ameerika rannikut (1497-1502): annab nime uuele mandrile (lad. Americus) 1507 Ameerika teised avastajad:
Oleneb milline on valitsev religioon. Indias pole ususõdasid olnud. Arvestatakse teistega. Riik või kirik peavad olemas koos või lahus? Indias pole see probleemiks. Põimitud mõlemad. Indias ainukesena riigi astroloog. Nt mõni seadus võetakse vastu öösel, kuna see on astroloogiliselt õige. 2001a. 81% indusid, 13% moslemeid, 2% shikke, 0,8% budisme (pole ka india enda busismid), 0,4% jainsitlik.. Enamustes osariikides 92, on piirkondi kus on moslemeid enamuses. Indias on endiselt metslasi. Suured kogukonnad algjuute jne. Hinduism- sellist asja pole olemas. See kõik millest aru ei saada, selle pandi kokku ja üks nimi. Tegemist on erinevate religioonidega millel on ühine nimetaja. Etlinine ja ühiskondlik. Ühisjooned: hinduks saab ainult sündida, kasti kuuluvus. Kasti süsteem: varna-värvus: aarialased-grupp rahvaid, kes tungisid indiasse jne, vallutasid rahvad. Aaria ühiskonnas oli
Kriitika: ette heideti loogikat. Funktsioonid ei saa olemas olla enne institutsioone. Tööd avaldas 1920ndate algusest. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939), Carl Gustav Jung(1875-1961). Freudi välja pakutud uuendus oli see,et on olemas inimesel teadvus ja alateadvus. Teadvustamata osasse on koodnunud indiviidi teadvustamata ihad, mis mõjutavad meie käitumist. Inimese kaudu tuleks seletada kogu ühiskonda. Tuleb alustada indiviidi uurimisest. Uurib põlisrahvaid e metslasi. Pani nad vaimuhaigetega ühte patta. Jung arendab seda teadust edasi, leiab,et on olemas kollektiivne alateadvus. Selle kaudu saame me seletada seda, miks mingid grupid ja rahvad on sarnased. Neil on ühine pikk ajalugu. Kollektiivne alateadvus on tekkinud ürgses minevikus ja see koosneb arhailistest kujunditest. Sp üks rahvas tajub ühtekuuluvustunnet. Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria Ruth Benedict(1887-1948). Boas sai idee,et peab keskenduma üksikisikule,
külla tagasi kiirustama 34. - nüüd mõtleb Leemet, et ta oleks võinud okka harjunud sellega, et kõik lähedased tema ümber niiviisi kaovad, nüüd suudab ta mõelda rahulikult sellele, et ta ussisõnu edasi ei anna, sest eks tulevased inimesed ise teavad, millest nad ilma jäävad, Leemet kujutab ette tulevikku, on muutunud tuimaks mineviku suhtes - Leemetit viidi tol päeval köites külla, Johannese ahastus oli suur, kui ta hukkunud tütart nägi, süüdistas selles Leemetit ja kõiki metslasi, kuigi see enam neid tagasi ei toonud, Toomase kohapealt hakati uskuma, et jumal tahtis teda lihtsalt enda juurde ja see oli hoopis õnnistus - lõke, mida Leemeti hukkamiseks ehitati, meenutas talle tema pulmapäeval tehtud lõket, Leemet ei kartnud surma, ta oleks tahtnud Johannese ja Pärtli maha lüüa, kuid juba tassiti teda haohunnikule ja Jaakop oli seda valmis süütama, kui ühtäkki saabus lendav vanaisa, kes
Üks osa on selline, mida me ka ise tunnetame, aga suurem osa teadvusest on alateadvus, mida me ise ei teadvusta, sinna on koondunud teadvustamata ihad. Nende mõju on tohutu. Freudi järgi tuleks inimese kaudu seletada ka kogu ühiskonda, kultuur on psüühiliselt määratletav ja põhjuslik seos viib inimese juurest kultuuri tasandile. Kultuuri uurimist tuleks alustada üksikindiviidi uurimisest. Ta ise seletab ka kultuurinähtusi läbi psühiaatrilise prisma käsitleb põlisrahvaid ehk metslasi kui vaimuhaigeid PARALEELID. Ei ole väga tänapäevane viis. Jung arendab edasi Freudi arusaama alateadvusest. Leiab, et lisaks individuaalsele alateadvusele on ka kollektiivne alateadvus. Selle kaudu saame seletada, miks mingid grupid on millegi poolest sarnased. Kollektiivne alateadvus on kujunenud kauges ürgses minevikus koosneb arhailistest, mütoloogilistest motiividest. Sellepärast üks rahvas tajub ühtekuuluvustunnet sarnasus mõtlemises ja tunnetuses seda me ei teadvusta
-Mida põhjalikumalt üht kultuuri uuriti, seda keerulisemaks muutus võrdlus ning üldistamine Malinowski pakkus võrdluse ja üldistamise probleemile kahte lahendust: 1) saab võrrelda erinevaid institutsioone, millel on ühesugune funktsioon erinevates ühiskondades (see idee ei leidnud palju järgijaid) 2) püüdis esitleda Trobriandi saarte elanikke kui 'tüüpilisi' metslasi, kui mitte lausa kogu inimkonna esindajaid. E. Leach: Malinowski püüdis neid esitleda samaaegselt unikaalselt ning universaalselt. Kolm peamist teemat kõigis tema monograafiates: 1) kultuuri aspekte ei saa uurida isoleerituna 2) ei tohi usaldada üldisi reegleid või informandi kirjeldust, kuna sotsiaalses reaalsuses ütlevad inimesed alati ühte asja ja teevad midagi muud.
Kas ta peksis oma ema, kui too talle küllalt ruttu rinda ei andnud; kas ta kägistas ära oma noorema venna, kes talle mingi moel tüli tekitas; kas ta lõi hambad teise inimese jalga, kui see teda tõukas või lihtsalt ette jäi? Tegelikult loomuseisundis need kaks eeldust (olla tugev, olla sõltuv) välistavad teineteise. Inimene on nõrk siis, kui ta teistest sõltub, kuid vabaneb sõltuvusest juba enne, kui tugevaks saab. Hobbes ei pannud tähele, et seesama põhjus, mis takistab metslasi kasutamast oma mõistust (nagu väidavad meie õigusteadlased), ei lase neil ka oma võimeid kuritarvitada (nagu Hobbes ise väidab). Nõnda siis ei tohiks öelda, et metslased on kurjad sellepärast, et nad ei tea, mis tähendab olla hea -- sest neid ei takista kurja tegemast mitte vaimuvalguse kasv ega seaduse kammitsad, vaid mõõdukad kired ja teadmatus pahedest: Tanto plus in illis proficit vitiorum ignoratio, quam in his cognitio virtutis
annaabi.ee 
