hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude ennetamisse. Metsa ja keskkonna kaitsmiseks luuakse järjest karmimaid seadusi ja palju tõsisemalt suhtutakse seadusi rikkunud inimestesse.1 Eesti territooriumist on metsaga kaetud küllaltki suur ala, mistõttu toimub siin igal aastal märkimisväärselt palju metsatulekahjusid. Kuna inimasustus on üle Eesti küllaltki laiali, siis avastatakse tulekahjud suhteliselt kiiresti ning seetõttu ei arene enamik põlenguid väga suureks.2 Kuid siiski kasvavad palju tulekahjud mõttetult suureks tuletõrje raskendatud kohale jõudmise tõttu: seda nii varasema GPS-i puudumise tõttu, kui metsateede halva korrashoiu tõttu.3 Tõsiseltvõetavaid andmeid metsatulekahjudest Eestis on olemas aastast 1921. 1921-1969 toimunud
Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need sisaldavad parkaineid. Tubakavaestel aegadel on leesikat kasutatud ka tubaka aseainena. Haljastajad peavad leesika dekoratiivvormidest lugu tema vähenõudlikkuse tõttu, teda on hea kasutada kuivades parkides, teetammide ja jäätmaade elustamiseks. Metsakasvatajad hindavad leesikat tema võime tõttu metsatulekahjusid tõkestada. Igihalja taimena ei võta leesikas tuld ja aitab põhjarajoonides vältida hävitavaid metsapõlemisi.
Inimene ja Keskkond Mis see keskkond siis tegelikult on? Keskkond ehk elukeskkond on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur ja vesi, biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad tegurid. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiir, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine ehk protsess, kus organist kohaneb uue kliima- või elutingimustega. Kui keskkonnategurite muutuste väärtused on taluvuspiiri lähedal tekib organismil keskkonnastress. Loodus ja inimene käivad käsikäes. Loodus ju varustab inimese kõigeks eluks vajalikuga – vee, toidu ja hapnikuga. Kahjuks nüüd aga looduski sõltub inimesest. Inimesed on muutnud ökosüsteemi tasakaalu. Kõik algas siis kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Hiljem hakati veel kaevandam...
veekogu isepuhastumisvõimet. Saastatust peetakse inimtekkeliseks, kuid sellegi poolest leidub ka looduslikke saastajaid. Atmosfääri saastumine ja kaitse Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Inimtekkelised saasteallikad on kõikvõimalikud inimese tegevused, mille tulemusena satub õhku midagi liiga palju, muutub õhu koostis või funktsioon.
veekogud hakkavad suurematest kaladest tühjaks saama, kalad ei jõua enam paljuneda, kuna nad langevad enne inimese saagiks. ¾ elusorganismidest elab metsas, kuna nad vajavad eluks vajalikku niiskust, mida on seal piisavalt. Nendest organismidest saab teha kõikvõimalikke ravimeid. Varsti jääb aga ravimite tegemine ära, kuna inimesed hävitavad metsa väga ohtralt, näiteks 40 aastaga on Amazonase vihmametsast maha raiutud tervelt 20%. Viimasel ajal on tulnud ohtralt ette ka metsatulekahjusid. Kerkivad esile ka keskkonna probleemid, näiteks: 1) atmosfäär soojeneb - tänu sellele lõhume klimaatilist tasakaalu 2) ¾ kalavetest on ammendunud 3) jääkilp on tervelt 40% õhem kui 40 aastat tagasi 4) Siberis on igikeltsi all metaan võimsam kui CO2, tekkib kasvuhooneefekt, mille tagajäried võivad olla loodusnähtused, mida me ei suuda kontrollida. Inimesed on muutunud haritumaks, nad on avastanud mitmeid maavarasid, näiteks nafta, kivisüsi jne
kliimat. Külmad hoovused jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Ajuvesi veetaseme tõus veekogus tuulte mõjul. El Nino( ilmastikunähtus vaiksel ookeanil, kus ookeanivee ringkäik perioodiliselt muutub ja põhjustab seeläbi erakorralilis loodusnähtusi) põhjuseks on Vaikse ookeani veemasside tavalisest suurem soojenemine. El Nino põhjustab maailma eri paigus tugevat vihmasadu või äärmist kuivust, mis võivad omakorda tuua kaasa mudalaviine või metsatulekahjusid. Ajurand veetase kõige kõrgem.Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab (veetase ei tõuse pidevalt). Randla Rand +Rannak. Rannak maapinna osa, miis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas Rannamoodustised lainetuse kulutava ja kuhjava tegevuse tagajärjel moodustunud pinnavormid.
õietolmuga. Nii põdrakanepi kui ka pajulillede lehed meenutavad paju lehti, sellest ka rahvapärane nimi pajulill või lillpaju. Suur hulk põdrakanepi nimesid on aga seotud just sõnaga põder. See tuleneb sellest, et põtradele meeldib elada kohtades, kus kasvavad need maitsvad taimed. Noorelt on põdrakanep suurepärane söök ka kariloomadele. Üks rühm selle taime nimesid on seotud sõnaga tuli. See näitab inimeste tähelepanekuid, et varsti peale metsatulekahjusid hakkab põlendikel ühena esimestest taimedest vohama põdrakanep. Kuid ka inimesed on põdrakanepist nii mõndagi kasu saanud. Tema noored mahlakad lehed on sisaldavad rikkalikult vitamiini C ja sobivad salatite valmistamiseks, kuid kuivatatult ka india tee asemel. Omapärase magusa maitsega on tema suured ja küllaltki jämedad juured. Neid on jahvatatult segatud leivajahu hulka ja valmistatud ka maitsvat vägijooki.
40-elumaja&catid=34:uudised&Itemid=57 11 Kokkuvõte Pea iga nädal toimub maailmas mõni looduskatastroof. Uudiseid lugedes või vaadates on kuulda ikka ja jälle, et on hukkunud inimesi. Looduskatastroofid, mis ma referaadis läbisin olid: orkaanid, maavärinad, tsunaamid, vulkaanipursked, tornaadod, maalihked, ning metsatulekahjud. Kuigi öeldakse, et inimene loodujõudude vastu ei saa, siis metsatulekahjusid ja maalihkeid on võimelinie inimene mõjutama. Õnneks asub Eesti väga heal kohal, kus ei toimu tsunaamisid, orkaane ning vulkaanipurskeid. Viimastel aastatel on sagenenud küll tormid, mis veel õnneks pole tornaadodeks üle läinud, ning maalihkeid ja metsatulekahjusid on ka Eestis esinenud. 12 Lisad LISA1 Orkaan Irene Bahama saarel 2011 aastal. LISA2 Maavärin Haitil 2010 aastal. 13
) 2. Väetised 3. Muldade sooldumine Mittepõllumajanduslikud 1. Teede ja majade ehitamine 2. Jäätmed (prügimäed) 3. Kõik, mis tuleb üle õhust ja veest. Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Sellest tulenevalt võib need mõjud jagada kolmeks: 1. Kaudne mõju kliima soojenemine, niiskusreziimi muutus 2. Mõju atmosfääri füüsikalisele koostisele CO2- sisalduse suurenemine, aerosoolid, freoonid jt. 3. Maapinna iseloomu muutmine albeedo muutmine, ookean atmosfäär suhte muutmine. Välisõhu kvaliteeti mõjutavad tegurid: 1
Väike osa metsapõlenguid on alguse saanud raiejäätmete põletamisest. · Suvel on peamiseks metsatulekahjude põhjustajaks suitsetajad (ligi 50% tulekahjudest). Matkajate, seeneliste ja marjuliste tehtud lõketest saab suvel alguse 30% metsapõlengustest. Ka tulega mängimine on umbes 10% tulekahjude põhjuseks. Paljude tulekahjude tekkepõhjused jäävad aga ka teadmata. Metsatulekahjud kuude lõikes Metsatulekahjusid enamasti ei ole novembrist veebruarini, märtsis algavad juba kulupõletamised. Kõige tuleohtlikumad kuud on aprill ja mai, vähemalt kolmandik tulekahjudest langeb sellele perioodile. Ilmad on siis soojad, värske rohi pole veel täiesti tuleohtlikust kulust läbi kasvanud ja inimesed hakkavad enam looduses käima. Mai lõpust juunini kulupõlengute osa väheneb. Juuli lõpust augustis hakkavad metsatulekahjud taas sagenema. Tule süütajaks on nüüd peamiselt marjulised ja seenelised
loodust reostamata. Samuti tuleks leida viis, kuidas parandada juba tehtud vead ja taastada paljud kahjustatud piirkonnad maailmas. Fakte: · Inimene on ka selle poolest ainulaadne, et ta on õppinud teiste elusolendite geneetilisi omadusi kunstlikult muutma. · Inimtegevuse mõjul surevad liigid välja tuhat korda kiiremini kui looduslikes tingimustes. · Inimene on ainus liik, kes on võimeline muutma planeedi ökosüsteeme. · Suurema osa metsatulekahjusid on inimene tahtlikult tekitanud. Kasutatud materjal: 1. Teatmeteos "Axis". 2. Teatmeteos "Looduse entsüklopeedia" 3. www.keskkonnaveeb.ee
veekogude põhjas) fosfiin, kuid seda esineb vaid erandlikes tingimustes. Õhusaastamine,atmosfäärimeetod. Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Õhusaastel Põllumajanduslikud 1.Kemikaalide kasutamine 2. Ebameeldiv lõhn 3. Tootmisjäägid 4. Tolm (põllu harimisel) 5. Õietolm Mittepõllumajanduslikud 1. Autode heitgaasid 3. Fluoriidid 4. NOx (oranzid, punased g.) 6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8. Aerosoolid Rahvusvaheline kostöö - Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on 1. Hädavajalik rändliikide kaitse. 2
Kõige levinumad on tulekahjud Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Austraalias ja Lõuna- Ameerikas (Thomas ja McAlpine 2010). See kui tihti, kui suurelt ja mis liiki tulega on tegu sõltub ilmastikust, kliimast, maastikust, metsa struktuurist ja koosseisust (Dale et al. 2001). Isegi veel 1970ndatel peeti tuld metsa vaenlaseks, kuid sellest ajast saadik on suhtumine hakanud muutuma ja tulekahjusid on hakatud liigitama kasulikeks ja kahjulikeks (Thomas ja McAlpine 2010). Metsatulekahjusid liigitatakse tavaliselt kolmeks: pinna-, ladva- ja maatuli. Pinnatuli põletab ära puhmarinde, sambliku ja alusmetsa. Mida kiiremalt liigub pinnatuli seda vähem ta metsa kahjustab. Kui tekib püsiv pinnatuli siis see võib ära põletada kogu orgaanilise materjali. Selliste pinnatulede tagajärjel hukkuvad kuused. Pinnatule keskmiseks liikumiskiiruseks on 1-3m/min ehk püsiv pinnatuli või 3-5 m/min ülepõlev ehk liikuv pinnatuli
KOKKUVÕTE USA on üks suurima territooriumiga riike maailmas, suuruselt umbes pool Venemaast ja peaaegu sama suur kui Hiina. Ameerika Ühendriigid (USA) asub Põhja-Ameerikas ning koosneb 50-st osariigist. Riigi põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ühendriikides esineb aastaringselt erinevaid erakorralisi ilmanähtusi nagu lumetorme, üleujutusi, orkaane, tornaadosid ning metsatulekahjusid. Läänerannikul võib esineda ka maavärinaid. Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Peamised maavarad süsi, nafta, maagaas, raua-, vase-, plii-, tina-, vanaadiumi- ja volframimaak, kuld, hõbe, uraanimaak. USA on paljude tehnoloogiliste uuenduste kavandaja ja juurutaja (eriti arvutitehnika, meditsiini, kosmoseuuringute ja sõjanduse vallas). Põhitooted: maagaas, metallid (eriti teras),
Teetammide ehitamise käigus suletakse sageli vee äravool ning sellest põhjustatud liigniiskuse või üleujutuse tõttu puud kuivavad. Loomulikku veereziimi rikub ka allmaakaevandamine põlevkivimaardlate piirkonnas. Puudele võib mõnikord kahjulikult mõjuda ka kuivendamine. Näiteks kõdusookaasikutes on soodsamad tingimused mõningate lehekahjurite (hele-villkäpp) esinemiseks, kuivendatud siirdesoomännikutes kahjustab noori puid kohati hiidürask. Metsatulekahjud Enamiku metsatulekahjusid põhjustab inimene ise. Tuli hävitab nii metsa, kui ka ohustab inimasulaid. Tulest kahjustatud metsas sigivad putukkahjurid, tuli soodustab ka mõningate juuremädanikku tekitavate seente (põleseen) levikut. Piiratud ulatuses on tulel ka positiivne roll metsaökosüsteemis. Tuleasemetel tärkab hea looduslik uuendus. Piiratud ulatuses on looduses alati tuld olnud ja seetõttu on ka näiteks putukaliike, kes on küllalt haruldased ja sigivad just tulest kahjustatud puudel. Õhusaaste
" "Ma räägin hästi aeglaselt ja mitu korda. * Üks poliitik küsib teiselt, mitu maad on Eestimaal. Teine vastab, et Eestimaa on üks maa. Esimene imestab: "Aga mis maa see Mulgimaa on?" * Haige palub kõrvasilmaarsti vastuvõtule, kuna ta kuuleb üht, aga näeb hoopis midagi muud. Keerdküsimused * Milline riik on maailma suurim riik? Eesti. Tema piir on Läänemerel, pealinn on Moskvas ja parimad pojad Siberis * Miks oli Venemaal vahepeal palju metsatulekahjusid? Venelased püstitasid loosungi: "Põlegu maa joodiku jalge all!" * Mis on Venemaa kolm suurt võitu? Kallivõitu, vähevõitu, sitavõitu. * Kas Monakos saab kehtestada sotsialistlikku korda? Nii suur korralagedus ei mahu nii väiksesse riiki. * Millised loomad on Eestis kõige levinumad? Venelased. Grafiti Grafiti on sümboli, nime või sõnumi kirjutamine, märkimine, joonistamine või kraapimine ükskõik mis pinnale
- ehitusmaterjalide jäätmeid 5100 t - puidujäätmeid 280 t - olmejäätmeid 80 t - 3600 t tuhka ja sütt, 16 t autorehve, 5.2 t sõnnikut - 660 kg pliiakusid, 1100 kg kemikaale ning muid ohtlikke jäätmeid - naftaproduktidega oli reostunud 4000 m2 suurune maa-ala - ehituste rajamiseks oli teisaldatud 140 000 t pinnast - ilma loata teisaldas Vene sõjavägi Soodajärvest ka 14 000 t liiva - Sõjaväe hooletuse tõttu oli rajoonis läbi aegade mitmeid suuri metsatulekahjusid Aegviidu polügon oli Eestis suurim Nõukogude Liidu poolt kasutuses olev sõjaväeala, kogupindalaga umbes 35 000 ha. Põhilised keskkonnakahjustused nendel aladel olid järgnevad. - mitmed hajaliolevad prügihunnikud - metsade raie laskeväljakutelt - suurepinnalised metsatulekahjud - huumuse hävitamine ja mulla struktuuri lõhkumine, kaevikute kaevamine, pommilehtrid - lõhkemata lõhkekehad, maastiku risustavad märklauad - pommikillud, mida on kokku korjatud 43 kg
o Saastatust peetakse inimtekkeliseks, kuid sellegi poolest leidub ka looduslikke saastajaid. Vulkaaniline tegevus Puulehed veekogudes o Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine.Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Sellest tulenevalt võib need mõjud jagada kolmeks: Kaudne mõju kliima soojenemine, niiskusreziimi muutus Mõju atmosfääri füüsikalisele koostisele CO2 -sisalduse suurenemine, aerosoolid, freoonid jt. Maapinna iseloomu muutmine albeedo muutmine, ookean atmosfäär suhte muutmine. Välisõhu kvaliteeti mõjutavad tegurid:
Kesk-Austraalia, Queensland, Lõuna-Austraalia, Lääne-Austraalia, Uus-South-Wales ning põhja Austraalia samuti. 1982-83 Ida-Austraalia, Uus-South-Wales, Queensland, METSATULEKAHJUD Metsatulekahjuks nimetatakse tuld, mis saab alguse põõsastest ning väiksematest puudest ning kasvab suuremaks. Kagu-Austraalias on metsatulekahjud tavalised just suvel ning sügisel, eriti põua aastatel või El Nino aastatel. Põhja-Austraalias esineb metsatulekahjusid kuival ajal (talvel) ning ta tugevus on mõjutatud kliima tingimustest. Suurem osa tulekahjudest on inimese põhjustatud, kuid ka äikesetormid on sama tavalised süütajad kui inimesed. Asjaolud, mis suurendavad metsatulekahjut: · Kütus: Kõik mis põleb on kütuseks tulele: praht maas (lehed, oksad, prügi), muru, lehed, puud ning teised taimed, majad. · Ilm: Ilm on üks suurimaid tulekahju õhutajaid. Mida kuumem ja kuivem on, seda
taimeliikide suur mitmekesisus ning haruldaste liikide kasvukohad, on aktuaalne ka nüüd ja tulevikus. Matsalu looduskaitsealal, Viidumäe looduskaitsealal ja paljudes teistes paikades oleks vaja selliseid alasid regulaarselt niita bioloogilise mitmekesisuse suurendamise nimel ka edaspidi. METSA KAITSEFUNKTSIOONID Metsa ökoloogilised kaitsefunktsioonid ajaloo erinevatel etappidel Muinasajal võis inimene Eesti aladel võrdlemisi ulatuslikult keskkonda kahjustada metsatulekahjusid põhjustades. Kuid üldiselt oli tema mõju keskkonnale peaaegu olematu. Seoses maaviljelusega algas ulatuslik metsade raie ja aletamine. Vanimad jäljed sellest, kuidas algelised maaviljelejad metsa ökoloogilisi kaitsefunktsioone eirates põhjustasid kasutamiskõlbmatute jäätmaade teket, pärinevad meie ajaarvamise algusest, ligi 2000 aastat tagasi. Näiteks on ajaloolaste hinnangul üks selline piirkond Saaremaal, Odalätsi-Kuremetsa ümbruses
leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Näiteks mitmete põllumajandustaimi söövate putukate levikut piiratakse nende putukate parasitoidide levikut soodustades. Võõrliikide invasiivset levikut tõkestatakse vastava liigi päritolumaalt tema paljunemist piiravate liikide introdutseerimise abil. 77. Metsatulekahjud (liigid, põhjused, ennetamine). Kuigi mõnikord võib metsapõleng alguse saada ka pikselöögist, on enamik metsatulekahjusid Eestis siiski põhjustatud inimese hooletusest või oskamatusest tuld kasutada. Tavaliselt tekkivad põlengud suitsetajate süül (tiku või suitsuotsa mahaviskamisel), lõkete tegemisest; raiejäätmete, prahi või kulu põletamisest, mahalangenud elektrijuhtmest või muust. Mõnikord võivad metsatulekahju esile kutsuda ka maapinnal vedelevad klaasikillud ja metsa veetud jäätmehunnikud. Eestis algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel
sisaldavad parkaineid. Tubakavaestel aegadel on leesikat kasutatud ka tubaka aseainena. Haljastajad peavad leesika dekoratiivvormidest lugu tema vähenõudlikkuse tõttu, teda on hea kasutada kuivades parkides, teetammide ja jäätmaade elustamiseks. 3 Metsakasvatajad hindavad leesikat tema võime tõttu metsatulekahjusid tõkestada. Igihalja taimena ei võta leesikas tuld ja aitab põhjarajoonides vältida hävitavaid metsapõlemisi. Rohurinne: verev kurereha (K), kassikäpp (K), nõmm-liivatee (K), varretu ohakas (K), varvastarn, värv-varjulill, angerpist, hobumadar. VEREV KUREREHA - nime Geranium sanguineum tõlkimisel saame geranos - kurg (kuna viljad meenutavad kure nokka) ja sanguineum - veripunane. Sugukond kurerehalised.
Tõhus keskkonnakaitse eeldab standardsete instrumentaalsete ja bioindikatiivsete meetoditega tehtavat monitooringut. Atmosfääri saastumine ja kaitse Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Näit. 1912. a. Katmai (Alaska) vulkaani purskamisel sattus õhku 20 km3 kõikvõimalikke gaase ja tolmu. Maale ulatuva päikesekiirguse hulk vähenes 10...20%, mis kutsus põhjapoolusel esile aasta keskmise õhutemperatuuri languse 0,5ºC võrra. Inimtekkelised saasteallikad on kõikvõimalikud inimese tegevused, mille tulemusena satub õhku midagi liiga palju, muutub õhu koostis või funktsioon
Häda- meste põhiõigusi ega vabadusi. olukordi lahendades on väga tähtis 35 EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS erinevate ametkondade tõhus koostöö haigestumine ning mille puhul on ja ressursside koordineeritud kasuta- kohe vaja rakendada ulatuslikke abi- mine. Nii on kaitsevägi ja Kaitseliit ai- nõusid. danud kustutada metsatulekahjusid ja Eriolukorra kuulutab välja valitsus tõrjuda merereostust. kas kogu riigis või ainult osal riigi ter- Eriolukord kuulutatakse välja siis, ritooriumist. Valitsusel on eriolukor- kui riiki või selle osa tabab erakordselt raga võitlemiseks kasutada abinõud, suur loodusõnnetus, katastroof või mis hõlmavad õigust piirata inimes-
annaabi.ee 
