vallale, kes lõpetas senise rendilepingu ning asutas sihtasutuse lossi korrashoidmiseks ja arendamiseks. Täna tegutseb loss hotellina ja restoranina ning on populaarne pulma- ja peokoht. Sangaste loss on riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis. Sangaste loss Sangaste park Palju meeldejäävat leiab loodusesõber Sangaste pargist, mis on üks suuremaid ja huvitavamaid. Park on kaheosaline: lossi- ja metsapark. Esimene neist asub peahoone ümber, on segastiilis, s.o. alleedega, terrassidega lossi tagaküljel, tiikide süsteemiga all orus. Park rajati ja kujundati mitmekesise reljeefiga maa- alale ühel ajal lossi ehitamisega. Lossilähedane pargiosa on liigirikas ja siin kasvab mitmeid haruldasi puid. Muu hulgas äratab tähelepanu lossi taga kasvav hiigeltamm ( kõrgus 28 m, läbimõõt 170 cm), mida rahvasuus tuntakse Peetri tammena ( olevat Peeter I istutanud)
TUSTI MÕISA PARK (METSAPARK) Tusti mõis oli pikka aega Viljandi mõisa karjamõis, mis omaette mõisaks eraldus 1878.a. Eelmise sajandi neljakümnendatel aastatel kuulus mõisasüda Tartu ülikooli teadlasele professor Karl Schlossmannile. Mikrobioloog oli ostnud selle kindral Pulga käest, kes saanud selle omakorda endale teenete eest Vabadussõjas. Endisest tervikust on jäänud järele üsna vähe, muuhulgas varemed 1904.a. ehitatud suurepärasest maakivimüüridega karjakastellist, kus hobused mööda kiviteed kastelli üles sõitsid ning sinna heina ja muud sööta vedasid. Tusti mõisa park on metsapargina looduskaitse all.
suus on ta käibele jäänud ikka tehnikumi pargi nime all. Vanade parkide asukoha valikul on olnud üheks määravaks teguriks veekogu olemasolu või viimase lähedus rajatavale pargile. Sillapää lossi dendropark asub looduslikul poolsaarel ja on ühelt poolt piiratud Võhandu jõe ning teiselt poolt Räpina paisjärvega. Pargi täpsed rajamise aastad pole kahjuks kindlalt teada. Kujundamisel on kasutatud kolme stiili: inglise park, prantsuse park ja metsapark. (Sillapää mõisapark.www) Joonis . Sillapää mõisapark (sillapää mõisapark.www) Lossipargi autoriks sai tuntud baltisaksa aednik Moritz Aleksander Walter von Engelhardt, kelle kujundatud on peale Räpina Sillapää veel Õisu, Luua, Pühajärve, Kärstna ja hulk teisi Liivimaa mõisaparke. Põhja-Lätis on umbes 40 tema kujundatud parki. Walter von Engelhardti loomingut hinnatakse Euroopas kõrgelt ja teda peetakse Saksamaal Düsseldorfi aiakunstnike koolkonna rajajaks 20
sajandi teises pooles, mil Tallinnas keelati kirikutesse matmine, Pärast mitmeid nõukogude ajal toimunud vandalismiakte suleti kalmistu 1950. aastal. Mõnikümmend aastat tagasi võeti ala pargina looduskaitse alla ning 2006. aastal see korrastati. Lisaks puhkealale ja mänguväljakutele rajati alale purskkaevuna mälestustähis, mille ülesanne on meenutada kunagisele kalmistule maetud linnakodanikke. Kopli kasepark- Kopli Kasepark on looduskaitse all olev kivikülviga metsapark, kus on valgustatud pargiteed ja treeningseadmed. Püha piiskopi Nikolause kirik- Koplis olev puukirik on üks esimesi pühale Nikolausele pühendatud kirikuid Tallinnas. Esimene hoone hävis tulekahju tagajärjel, aga osa selle varast jäi alles ja kiriku tänapäevane versioon sai valmis 1935. aastal. Hoone välimuses on näha ajaloolist vene puitarhitektuuri. Süsta park- Süsta park oli toona oma keskse asukoha poolest natuke erandlik ja siia oli plaanis
Oluline on rekreatsioonialade kaugus elu või tööpaikadest ja nende alade suurus. Kõrge motivatsiooniga kasutajad (nt tervisejooksjad, ratturid) võivad läbida kuni km sihtkohta jõudmiseks. Lapsed ja vanurid suudavad läbida 50-300 m oma elukohast, tööeas täiskasvanud 300-500 m üldine reegel 8-10 minutit. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad? Looduslik parkmets, liigirikas park, metsapark, vaikne ilupark, rahvapark, mängupark, haljastusega plats või väljak, spordipark või plats. Mets parkmets metsapark park. Haljak haljastusega plats. Võidakse ka kasutada liiklushaljasala tähenduses murusiil või plats autotee ääres. 13. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn üleminekualasid? Seob omavahel kokku linna rohestruktuuri ja tiheasula lähedal paiknevad või tiheasula
Mõisahoone ees asus auring. Ülejäänud kõrvalhooned jäid härrastemajast nii põhja kui lõuna poole. Silmapaistvamaid neist on omapärane haritorniga köögihoone joa kõrval, neogooti stiilis kasvuhoone ning külalistemaja. Mõisahoonest 350 meetri kaugusele jääv sepikoda oli kujundatud samuti keskaegset kindlust meenutavana. Üle jõe viis kaarjas malmsild ning jõe teisele kaldale rajati suur metsapark. Selles paiknesid ka Meremõisa mõisa valmimata peahoonest kujundatud romantilised varemed. Mõisast üldiselt Poolteist kilomeetrit enne merre suubumist on Keila jõel võimas juga. Selle lähikonda tekkis Meremõisa nime kandev mõis juba 16. sajandi algul, kuid ta esinduslik väljaehitamine algas alles 1830tel aastatel, kui mõisa omanikuks sai Alexander von Benckendorff. 1856. aastal siirdus mõis
väravahoone koos kaunite malmpostidega. Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid peahoonest nii põhja kui lõuna pool. Mainimist väärivad haritorniga köögihoone joa kõrval, neogooti stiilis kesk- ja otsaehitistega kasvuhoone ning keeruka viilukompositsiooniga külalistemaja. Väikest linnust meenutav sepikoda püstitati peahoonest 350 meetri kaugusele lõunasse jõe kaldale. Üle jõe püstitati kaarjas malmsild ning teisele poole jõge rajati avar metsapark. Selle tagumisse ossa jäid valmimata Meremõisa peahoone müürid romantiliste varemetena. Võõrandamisjärgselt kuulus mõisakompleks 1920-30tel aastatel Eesti Vabariigi Välisministeeriumile. Teise maailmasõja järel kolis sinna aga Nõukogude sõjaväeosa, kes lahkus sealt alles 1990te algul. Meie päevini on säilinud nii peahoone kui ka enamik kõrvalhooneid. Seda küll Nõukogude sõjaväe poolt peale Teist maailmasõda osaliselt ümber ehitatud ning rüüstatud kujul.
nüüdseks on hävinud. Tarbeaeda piiras puidust horisontaalne tara. Kõige vanemast pargiplaneeringust on säilinudainult fragmente, teede kohad on aimatavad kasvavate põlispuude (tammed, vahtrad, lehised) järgi. Suhteliselt hästi on säilinud tiik ja kuivenduskraavid. Peahooneesine planeering on ainult kujutletav. Hoone kesktelg on kujundatud põõsasrindeliselt. Avarad vaated tiigile ja pargiaasale on kinni kasvanud ja metsapark hooldamata. Laitse mõisa park on vabakujundusliku pargi tüüpiline näide. Ajalugu: Laitse lossi, ehk Laitse mõisa, ehitas leitnant Woldemar von Uexküll 1890.aastate algul. Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelasse jäävat Laitset on mainitud juba Henriku Liivimaa kroonikas – selles seisab see Ladise nimelise külana, kuhu ristisõdijad 1219. Aasta veebruari lõpu käreda külmaga jõudsid ja kuhu nad toona ka öömajale jäid. Pikka aega kuulus
aasta kevadel. Taastatud on lossi katus ja suur osa aknaid, valminud on muinsuskaitse nõuetele vastavad renoveerimis- ja haljastusprojektid. (1) 5 Sangaste loss Sangaste loss on mõisakompleksi tähelepanuväärseim ehitis. Hoone projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874. aastal. (3) Sangaste loss on ehitatud 1874-1881 a Windsori lossi matkides. Mõisahoonet ümbritseb suur liigirohke metsapark. (4) Lossi vorm lähtub neogootikast, tema maaliline üldilme on saavutatud rohkete erikujuliste ning erikõrguste tornidega, eenduvad enamasti astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta vuugiga laotud tellispindu ilmestavad erikujulised aknad, sakmikrinnatised ning astmelised tugipiilarid. Esindusruumid paiknevad esimesel korrusel, neist tähelepanuväärsed võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja "inglise stiilis" söögituba. (5)
koobaltmaalingutega kahhelahjud. Hoone vasakus otsas oli veel kasvuhoone laadne klaasist katusega väike talveaed, mis pole aga meie päevini säilinud. Ka kõrvalhoonetest on paljud kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esinduslikumad neist on keskaegset linnust meenutav tallikompleks ning väike veetorn. Peahoone taga teisel pool tiiki on liigirikas metsapark. Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani. Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi seminare konverentse, pidusid jne. Samuti saab seal ööbida. Mõisa viimane omanik Friedrich von Berg (18451938) oli tuntud sordiaretaja. 19. sajandi lõpul aretas ta kohalikele oludele väga sobiva rukkisordi Sangaste. Friedrich
Inimeste juures on oluline rekreatsioonialade kaugus elu või tööpaikadest ja nende alade suurus. Sisu ja kasutuskvaliteet on rekreatsioonialade puhul sama olulised kui alade suurus ja kaugus kodust või töökohast. Need peavad rahuldama kõigi vanusgruppide vajadusi. Nt jalutusalad ja mänguväljakud. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad? 1) Suured müravabad rohealad: Looduslik parkmets, Liigirikas park, Metsapark, maastikupark- Rahuldavad inimeste vajadust kontakti järele metsiku loodusega. Võimaldab tundma õppida erinevaid taimeliike (koolid saavad teha seal tunde). Hea tegeleda tervisespordiga. Võimalus eemale pääseda linnamürast. 2) väiksemad rohealad: rahvapark, mängupark, haljastusega väljak, spordipargid ja väljakud- Rahvarohked ja mitmete atraktsioonidega. Kontserdid ja muud üritused. Mängupargid mis mõeldud lastele on olulised ohutuks mängimiseks vabas õhus.
Lissabon (Barcelona järel) on Euroopa linn, mis meelitab ligi kõige rohkem turiste. Ka Eesti turismifirmad pakuvad päris palju Portugali reise ja neid ka just kõige enam külastatavamatesse paikadesse. Populaarseimad ongi Lissabon ning Madeira ja Assoori saared. Muidugi tehakse reise ka teistesse suurematesse linnadesse ja pakutakse ka Portugali ringreise (Nt läbitakse Lissabon Sintra Pena Palee Cabo Da Roca Queluz Óbidis Nazare Bathala Coimbra Bucaco metsapark rongisõit Douro orus Porto Bom Jesus Do Monte). 12.3.SKT osakaal Turismi osa riigi SKT-st on umbes 6%. 4 Pilt10 Algarve kõrged platood ja valged liivarannad. Allikas:http://en.wikipedia.org/wiki/File:Dona_Ana_beach,_Lagos.jpg
Okaspuudel on haljastuses väga suur tähtsus: rohelus talvel rahulik taust soolotaimedele heki- ja piirdetaimedeks vormi- ja värvikompositsioonideks, seda tänu oma vormi- ja sordirohkusele Okaspuuliikide, nii nagu ka kõigi teiste puittaimede valikul tuleb silmas pidada kohta, kuhu puid kavatsetakse istutada. Liikide valik erineb kardinaalselt, tulenevalt sellest, kas kõne all on maa-koduaed, linnaaed, avalik asulahaljasala, arhitektuuriväärtusi täiendav esinduspark, puhkepark või metsapark. Taimede valiku kriteeriumideks on erinevatel haljasaladel nii taimede domineerivus, sobivus erinevate kompositsioonide loomiseks, vastupidavus kui hind. Pargi all mõistame EE-7 köites antud definitsiooni järgi aiakunstiliselt korrastatud ja kujundatud haljasala, mis koosneb maastikuelementidest, sh. veekogudest, murust, ilupuudest ja põõsastest, lilledest, rajatistest (paviljonid, purskkaevud jm) ning kunstiteostest. Park kuulub harilikult esindusliku hoone ansamblisse
Torni teisel korrusel asub raamatukoguruum, kus on säilinud algseid seinakappe; selle ees asuvas nn lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Hoone vasakus otsas oli veel kasvuhoone laadne klaasist katusega väike talveaed, mis pole aga meie päevini säilinud. Kõrvalhooned Paljud kõrvalhoonetest on kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esinduslikumad neist on keskaegset linnust meenutav tallikompleks ning väike veetorn. Peahoone taga teisel pool tiiki on liigirikas metsapark. (Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani. Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi - seminare konverentse, pidusid jne.) Asukoht Ajaloolise jaotuse järgi kuulus Sangaste rüütlimõis Tartumaale Sangaste kihelkodna. Kaasajal jääb Sangaste mõis Valgamaale Sangaste valla territooriumile. Fakte o Lossil on 168 akent ja igas toas on erinevad aknad.
Torni teasel korrusel asub raamatukoguruum, kus on söilinud algseid seinakappe, selle ees lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Nii lossi maalilises ülesehituses kui ka põhiplaanis on tunda meistri kätt. Osaliselt säilinud ka peahoonest varasemad hooned. Ka kõrvalhoonetest on palju kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esindulikumad olid keskaegset linnust meenutav tallikompleks, laudahoone ning väike veetorn. Peahoone taga teasel pool tiik on liigirikas metsapark, kus huvitavamad puud- ja põõsaliigid on õppe-eesmärgil nimesiltidega varustatud. Nõukogude ajal oli mõisas puhkekodu ja pioneerilaager, praegu on ta kasutusel mitmesuguste seminaride, konverentside, pidude jne korraldamise paigana. Mõisast kihelkonnakeskusse suundunud viie kilomeetri pikkusest alleest on säilinud vaid üks puurida. (Praust, 2008) Lk 257-26 1912.aastal tunnistati Sangaste mõis Venemaa parimaks majapidamiseks. Mõisate
Sinna on istutatud järgmised puud: (Ocotea foetens), (Laurus azorica), (Persea indica) ja (Apollonias barbujana). Madeira pargis on ka puu (Vaccinium padifolium). 1,550 já 1,600 meetri vahel merepinnast leiad Madeira mägede läve (Sorbus maderensis). Selle mäe tuhk ja haruldased puud, kus linnud pesitsevad ning mitmekesiste taimesortide elu algus - see on Madeira Arhipelaag. Teine haruldane näide on veeauk mägede vahelises kaevus, kus kunagi hoiti jääd. Ribeiro Frio metsapark Asub 17 km Funchalist Ribeiro Frio on tuntud oma ilu poolest, siin kasvavad puud ja taimed koos täielikus harmoonias. Siin näed palju erinevaid taimi, mõned neist on väga haruldased. See on koht suurepäraseks jalutuskäiguks, siit avaneb fantastiline vaade Balcõesele. Seal võib armuda maastiku ilusse Ribeiro do Faial ja kivist amfiteatrisse Maciço Central. Lähedal on Pico Ruivo, mida peetakse saare kõrgeimaks tipuks. Queimadas metsapark
jõe järsul kaldal teisel pool parki. Maastikupargis vahelduvad puudegrupid pargiaasadega." (Loe ka Brafmann, Tamm, Piiper) Koostanud: 138 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Sangaste. (75 ha), Fr. Berg, üks Baltimaade haritumaid mõisnikke, loss 1874-81; väga liigirikas metsapark, tiigid, vahelduv reljeef. (Brafmann, Maiste) Puhtu suvemõis. Rajati 18. saj lõpul suvituskohaks kunstihuvidega von Helwig'ile. Maja ja park tehti tollal moes olnud Hollandi stiilis. Saare keskel kaheksanurgeline elamu, kust teed kiirtena viisid mere äärde ja külalismajadeni. 19. saj. keskpaigaks on park muudetud vabakujuliseks. Jalakad, saared, tammed. Looklevad teed ümber saare. Metallvõrega ümbritsetud iluaed rooside ja rododendronitega. Teed sillutatud punase telliskivipuruga
annaabi.ee 
