tarbija24.ee/409742/kaks-pilti-vaata-kuidas-rajada-turbapeenart/ (17.12.2012) 3) Aed ja Kodu ,,Metsamarju saab edukalt kasvatada ka koduaias" 12.09.2011 http://aedjakodu.tarbija24.ee/560928/metsamarju-saab-edukalt-kasvatada-ka-koduaias/ (16.12.2012) 4) Calmia Istikuäri ,,Jõhvikas" http://www.calmia.ee/mari2.html (16.12.2012) 5) Eesti Entsüklopeedia ,,Jõhvikas" http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5hvikas3 (17.12.2012) 6) Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus ,,Metsamarjade kasvatamine" http://www.pikk.ee/valdkonnad/maaettevotlus/mitmekesistamine/metsamarjade- kasvatamine/iseloomustus (17.12.2012) 7) Hansaplant ,,Metsamarjade kasvatamine koduaias" http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=5&art=935 (17.12.2012) 8) Hortes ,,Aednik soovitab: Metsataimede kasvatamine koduaias" 09.07.2010 http://www.hortes.ee/? op=body&id=13&art=220#art220 (17.12.2012) 9) Metsa Talu ,,Kultuurjõhvikas" http://www.taimed.ee/index.php?page=91 (17.12.2012)
Metsamarjakasvatus Eksam 08.05.15. 1. Metsa kõrvalkasutusest 1920-30ndail aastail Metsa kõrvalkasutuse kohta enne sõda publitseeritud andmed puuduvad. Hiljuti selgus aga,et metsandusteaduskonna arhiivis on olemas mahukas Kadaja käsikiri 1938.-1939. a. tehtud uurimusest metsamarjade, seente ja sarapuupähklite korjamise, turustamise ja ekspordi kohta. Nimetatud uurimuse käigus arvutati välja riigimetsades leiduvate marja-alade pindala suurus, samuti marjade keskmine kogusaak, hinnati korjatud marjade kogust ning turgudel müüdavate marjade, seente ja pähklite hulka. Metsamarjadest korjati keskmisel saagiaastal ära ligi 70%. Enam korjatud metsamarjad olid jõhvikas, metsvaarikas ja mustikas. Korjajateks olid valdavalt
Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Neli aastaaega kevad, suvi, sügis, talv- väljenduvad selgesti ka Eestimaa toidulaual. Suviste-sügisete värskete toiduainete ja kergemate toitude kõrval on talevel ja kevadel toidulaual hoidised ja lihatoidud, traditsiooniliselt hapendatud kapsad ja seapraad. Siin süüakse ise ja pakutakse külalistelegi hooajalisi hõrgutisi- kevadel on rabarberi- kalatoitude aeg, suvel maasikate ja metsamarjade, sügisel seene- ja ulukitoitude aeg. Seega võib öelda, et Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kombinatsioon erinevatest toiduainetest, millest värviküllaseid, aromaatseid ja maitsvaid roogi valmistada. 4 Eesti toit on pärit Eesti ajaloost Meie maa on ajaloo tuultes mitmeid võõravallutajaid näinud. Kõigis neist rahvastest ja
segametsades ja puisniitudel. Nad on eranditult sotsiaalse eluviisiga putukad kiletiivaliste seltsis. Nad on ühiseluliste putukate hulgas kõige enam arenenud sotsiaalse struktuuri ja käitumisega loomarühm, kes omavad olulist tähtsust metsakoosluste entomofauna arvukuse regulatsioonis ja metsakahjurite masspaljunemiskollete organiseeritud ja kollektiivsete allasurujatena. Sipelgad osalevad raba- ja metsataimede, sh metsamarjade tolmeldamisel ja aitavad kaasa nende viljumisele. Kõik Eestis elavad metsakuklaste liigid on arvatud ka 14 erineva Euroopa riigi rahvuslike punaste raamatute, sh Eesti Punane Raamat, 20012002, liikide nimistutesse. Metsakuklased kuuluvad Eestis III kategooria kaitsealuste loomaliikide nimistutesse. Metsakuklaste (Formica s. str.) liigirühm kuulub ka Rahvusvahelise Punase Raamatu (IUCN Red Data Books) ohulähedaste liikide kategooriasse.
- uudset arhitektuuri, mille juured oleks kohalikus folklooris; - festivale, pidustusi, rahvamuusikat ja -tantsu; - mälestusmärke ja muuseume; - kohalikku traditsioonilist toitu; - madalat elukallidust; - mugavaid hotelle; - täielikku puhkust. Samuti otsitakse rohkem tegevust ja meelelahutust: avastusretki, jalgrattamatku, veespordiharrastusi järvedel ja jõgedel, ratsutamist, jahilkäimist, kalapüüki, traditsioonilise käsitöö õppimist, metsamarjade korjamist, talutöödes osalemist. Maaturism on väga põnev, mille käigus saavad täiskasvanud puhata ja näidata lastele kuidas maapiirkondades elu elatakse. 1.5 EKSTREEMSUSE OTSINGUIL Uus trend ennekõike äriinimeste hulgas on nn ilmajätmise puhkus, mis paneb proovile kehaliste võimete piirid. Parandamaks tervist ja tasakaalu ning võitlemaks stressivastu, jäetakse maha luksus ja veedetakse puhkus sõjaväelaagrit meenutavas
põllumajanduslikus ettevõttes MikMak Trade OÜ. Ettevõte on arenev ja tegeleb marjakasvatusega. 3 1 ETTEVÕTTEST MikMak Trade OÜ põhitegevusala on marjakasvatus ning marjade jae- ja hulgimüük. MikMak Trade OÜ on vaarikate kasvatamise ja turustamisega tegelev ettevõte. Tooteid turustatakse jae- ja hulgimüügi korras nii Eestis kui Skandinaavias. Peamine kokkuostja Eestis on Saarek AS, kelle peamised kliendid külmutatud metsamarjade valdkonnas on Euroopa toiduainetööstused. Ettevõtte vaarikakasvatuse istandus asub Tartu vallas ja on kahe hektari suurusel maa-alal. Vaarikasort, mida kasvatatakse, on Euroopas üldlevinud Polka, mille vili on tumepunane, keskmisest suurem, väga maitsev ning talub hästi transporti. PRIA MAK 1.2 raames saadud Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetusega tehti 2013. aastal vajalikud investeeringud tootmise edendamiseks. Soetati
min. Vanasti aeti mändidest tõrva (puu raiuti tükkideks ning tõrv kuumutati välja) Tõrvaga määriti vankrirattaid, reejalaseid, immutati köisi, kalavõrke ja saapaid. Tõrva määriti ka kärnadele, haavadele, haudunud varbavahedele, Haige hamba peale. Kõige rohkem vajati siiski paatide ja laevade tõrvamiseks. Männileib- kevadelt võeti mändidelt mähka, kuivatati, eemaldati vaik ja tambiti mähk jahuks. Jahu segati leivajahu, metsamarjade või muu toidusega. Tänapäeval jämedamad lähevad saetööstusesse, peenemad tselluloosiks ja paberiks. Männivaigust toodetakse tõrva, tärpentini, kampolit, puupiiritust Männiokastest eritub aineid, mis hävitavad tuberkuloosipisikuid ja teisi haigusi tekitavaid mikroobe. Arstimina tasub korjata aprilli- maikuus männikasve, need kuivatada ja sulgeda õhukindlasse purki. Männikasvu aur aitab bronhiidi, gripi, angiini ja teiste hingamisteede haiguste vastu
4. jagu Metsa kasutamine § 34. Metsa kasutamise viisid Metsa kasutamise viisid on: 1) kaitstavate loodusobjektide hoidmine; 2) maastiku ja selle erimi, mulla ja vee kaitsmine; 3) inimese kaitsmine tootmisobjektidelt ja sõidukitelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest; 4) rekreatiivne kasutamine; 5) kõrvalkasutus, nagu puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim ja dekoratiivtaimede ning nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja juurte, vaigu ja kasemahla varumine, mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine; 6) teadus ja õppetöö; 7) puidu saamine; 8) jahindus; 9) riigikaitse. § 35. Metsakasutusõiguse kitsendused (1) Avalikõigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib:
JÕHVIKAS Vererõhku alandava ja seedimist soodustava toimega. Jõhvikas leiduvad happed (oblik- ja sidrunhape) annavad marjadele hapuka maitse. Jõhvikad sisaldavad C-vitamiini, kaaliumi. Septembris valminud marju võib rabast korjata aastaringselt. Süüakse toorelt (suhkruga). Lisatakse küpsetistele (saiad, koogid). Jõhvikatest valmistatakse: keedist, zeleed, mahla, siirupit. Kasutatakse napsude maitsestamiseks 23. Metsamarjade (pohlad, murakad, mustikad, jõhvikad) kasutamisvõimalused. Mahlad Siirupid Moosid Keedis Kompott Sügavkülmutatud Toorelt 24. Suhkrupeedi olulisus, toiteväärtus. Suhkrupeedi juurikad sisaldavad keskmiselt: 1620% suhkrut (sahharoosi), 22% kuivainet (põhiosa moodustab sahharoos - 7580%) Suhkrusisaldus (%) suhkrupeedi juurika erinevates osades. Suhkrupeedist toodetav suhkur moodustab 30% maailma ja 98% Euroopa Liidu
Saematerjal m3 116 922 196 246 67,8 Vineer m3 36 416 40 111 10,1 Tõenäoliselt on Eestis puidutööstuse edasiarendamisel kaks peamist suunda: 1. järeltöötlemise arendamine (höövlitööstus, liimpuidu tootmine, mööblitööstus jne.) 2. orienteerumine enam seni vähekasutatud lehtpuupuidu töötlemisele. Metsa kõrvalkasutus. Metsa kõrvalkasutuse all mõeldakse (vastavalt Metsaseadusele) metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja -juurte, vaigu ja kasemahla varumist, mesipuude metsa paigutamist ja loomade karjatamine. Vastavalt Eestis kehtivale igamehe-õigusele võib riigi- ja tähistamata ning piiramata erametsas igaüks tasuta ja ilma eriloata seeni ja marju korjata. Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas
Vettel 119 149 73 88* kalatööstus Saare Fishexport OÜ 99 112 kalatööstus AS Saaremaa 323 363 458 Piimatööstus 257 AS Saaremaa Lihatööstus 177 Saarek AS 23 52 Metsamarjade töötlemine Incap Electronics 125 169 Estonia 139 Merinvest 190 70 112 136 autode kummidetailid Enerpoint Saare 120 24 105 137 elektroonika
Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest võiks maa ostu-müügi tehing toimuda. Kehtib ainult konkreetsel hindamishetkel. Mida lähedasemad on turuväärtus ja maa hind, seda teadlikumad on olnud tehingu osapooled ja seda arenenum on turg. Kasutusväärtus sõltub maa kasumlikkuse hinnangust. Teatud omadustega maa võib omada väärtust ainult kindla spetsiifilise tegevuse rakendamisel. Näiteks ammendunud frees- turbaväljade maa ainuvõimalik rakendus on metsamarjade kasvatamine, seega sellise maa väärtust saab hinnata ainult ühest kindlast tegevusest lähtuvalt. Kindlustusväärtus on hinnangul põhinev summa, mille alusel toimub objekti kindlustamine. Maksustamisväärtus on aluseks näiteks maamaksu arvestamisel. Bilansiline väärtus on summa, millega on maa ettevõtte varades kirjas. Maa on selline põhivara osa, mida ei saa amortiseerida. Denutatsioon ja akumulatsioon. Praegune maakoor on kujunenud väga pikka aega kestnud protsesside mõjul
külastanud mõni päev varem. B poolt söödud rohu toiteväärtus ei oleks küll olnud maksimaalne, kuid kuna A jääks hoopis ilma, oleks B fitness A omast ikkagi kõrgem. Niisugune koordineerimatu toitumistaktika viiks järelikult paratamatult võistlusele selle osas, kes esimesena toitumiskohta jõuab. Maksimaalset toiteväärtust ei saavutaks rohi kunagi, ja sellest kaotaks populatsiooni iga liige. Niisugust suboptimaalset käitumist, näiteks üksteise eest pooltoorete metsamarjade ärakorjamist, esineb tihti ka inimestel, kui ressursi kasutamine on reguleerimata. Mis aitaks sellise ebaökonoomsuse vastu? Selleks on kaks põhilist võimalust: kaitsta individuaalseid territooriume konkurentide eest; toituda eranditult grupina ja külastada toitumispaiku optimaalsete ajavahemike järel kõik ühekorraga. Niisugust toitumistaktikat võib nimetada ka karjamaatoitumiseks ehk karjatumiseks (grazing).
Metsa kasutamise viisid on: 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine (looduse kaitse) 2. Maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine (keskkonnakaitse) 3. Inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest (sanitaarkaitse) 4. Inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine (rekreatsioon e. virgestus) 5. Puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja juurte, vaigu ja kasemahla varumine, mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine (kõrvalkasutus) 6. Teadus- ja õppetöö 7. Puidu saamine 8. Jahindus 9. Riigikaitse Hoiumetsa kasutamise lubatud viisid on: 1. Looduse kaitse 2. Keskkonnakaitse 3. Teadus- ja õppetöö 4. Teised viisid, mis on lubatud antud kaitseala kaitse-eeskirjaga
Aamissepa aed Jõgeval. Parkides ja puukoolides on erinevad puu- ja põõsaliigid. Kokku on Eestis üle 500 pargi. Nendel on teaduslik, kasvatuslik ja kultuuriline väärtus. Kaitstavad põlispuud on kas pesapuud või seotud mõne tuntud inimesega Viiralti tamm Viljandi lähistel, või on seotud mõne kultuurisündmusega, nt. Tartu laulupeo tammed. Metsikutele viljapuudele ja põõsastele teeb kahju masinatega korjamine. Pohlad on kaotanud nii üle poole oma saagikusest. Metsamarjade kaitsealad on Nõva, Vihterpalu, Riguldi, Pedjal jõhvikate kaitse. Metsasus Eesti keskmine metsasus on ca 47%. 13. saj. oli see 65%, 1970...80. a. 36...38%. Praegune metsasus on suuresti võsastumise arvelt (paju, lepp, haab). Metsa kasutamist ja kaitset reguleerib metsakaitseseadus, mis reguleerib raiet ja metsa taastamist. Metsade seas eristatakse hoiu- ja kaitsemetsa. Kaitsemets mets, mille põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine.
annaabi.ee 
