Metsakalmistu 1933. aastal avati Kloostrimetsas esimene avalik linnakalmistu. Algselt oli selle pindalaks kavandatud 24,2 hektarit, mis tänaseks on kasvanud 48,3 hektarini. Metsakalmistu on on endiselt eestlastele väga tähendusrikas ning seda külastavad endiselt pered põlest-põlve. Tähtis on õpetada ka nooremaid põlvkondi austama ning hoolt kandma mineviku eest. Kuid kas mina hoolin ning tean piisavalt lahkunutest ning kalmistustst? Metsakalmistu on enim tuntud oma erilise välimuse poolest. Seda kalmistut on tahetud aegade algusest saadik hoida loodusliku välimusega. See asub looduslikult ilusas kohas, kus on palju mände ning maas on rohkelt sammalt. Et ka haudadelt hõnguks veidi mets ning loodushõngu, on seal palutud kasutada näiteks lilledega ääristamist ning murupiirdeid, samuti on ka piiratud sammaste kõrgus, milleks on kuni 1,5 meetrit. Algul hoiduti ka ristidest, piiraedade ja rantide
Neitsi Maarja kloostri järgi. 20. sajandi algusest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht. Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad Tallinna Botaanikaaia maad, mille lähedusse jäävad nii Metsakalmistu kui ka Tallinna teletorn, kust 170 m kõrguselt avaneb vaade kogu linnale ning selle lähiümbrusele. sest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht. Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad Tallinna Botaanikaaia maad,
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4
LÕUNA-EESTI-Ilmakaare kirjut. Kohanimega kokku sidekriipsu abil. N:Kagu-Aasia, Ida-Virumaa, Põhja-Ameerika 13.VIRU-NIGULA, VÄIKE-MAARJA Kui üks kohanimi täpsustab teist või I sõna on omadussõna kasutame sidekriipsu N: Järva-Jaani, Suure-Jaani,Väike-Maarja,Viru-Jaagupi 14.KADAKA TEE-tänavate, väljakute,teede, turgude nimed kirjutame lahku N: Vabaduse puiestee, Lai tänav, Nõmme turg (Keskturg) 15.EMAJÕGI- Kui pärisnime esiosa eraldi kohanimena ei kasut. Kirj Kokku. N: Munamägi, Metsakalmistu, Pelgurand, Vahemeri, Hirvepark. 16. PÄRNU JÕGI- Kui nime esiosa esineb eraldi kohanim. kirjut. Järg. Sõn.Lahku N: Pihkva järv, Tartu linn, Jõgeva maakond 17.ARVSÕNAD -sada -kümmend------Kokku, ülejäänud lahku -teist N: Nelisada, kolmkümmend, viisteist, kaks tuhat, kuus miljonit
kui tüübinimetus on mitmuses ja tähistab riike (Euroopa maad, Aafrika maad, Skandinaavia maad jm). *Sellel reeglil on siiski erandeid, sest Baltimaad, Põhjamaad, Idamaad, Õhtumaad, mis samuti tähistavad riike, kirjutatakse siiski kokku. KUI NIMI MOODUSTAB TÜÜBINIMETUSEGA ÜHTSE TERVIKU, EI KÄÄNDU, SIIS KIRJUTATAKSE TA SELLEGA KOKKU (Emajõgi, Munamägi, Kanaküla, Tütarsaar, Jäämeri, Surnumeri, Vahemeri, Metsakalmistu, Supilinn, Uuemõisa) Nimisõna KLK: muud juhud *Kui nimisõna täiend on mingis muus käändes kui nimetav või omastav, siis kirjutatakse ta tavaliselt oma põhisõnast lahku (Euroopasse minek, NATOga liitumine, Venemaast eraldumine, parteisse kuulumine) *Mõistereegel (vetelpääste, reaskülv, vaheltharimine, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek).
Karu aabits has also made into tv-serial. 3.Lydia Koidula is an importent poet and writer in Estonia. She was the most important public figure in Estonian National Awakening. She got her writer name ,,Koidula" from Carl Robert Jaksobson. She is also referder as ,,koidulaulik", ,,singer of the dawn". She was born in Vana-Vändra and died in Kroonlinn(Russia). She died in breastcancer. In 1946 her remaining were brought to Estonia and reburied to Metsakalmistu, because she had been were certain about where she wants to rest. Also wrote a poem ,,before death- to Estonia" before her death. She could make it. She is daughter if Johann Voldemar Hansen, who was also very importand in our culture, because he wrote lyrics to our national anthem and organized the first Song Festival. He also wrote two newspapers, in witch Lydia published her first writings and helped her father running it when he got sick. 4.Koidulas creation was new to Estonia
Ajavahemikus 1913-1930 võitis J. Jaago 5 korda Euroopa ja 7 korda maailmameistritiitli 1922. aastast elas ta peamislt Berliinis, kust siirdus võistlusreisidele Euroopasse, Aasiasse ja Ameerikasse. Aastatel 1941-45 viibis J. Jaago fasistlikus Dachau koonduslaagris. Vabanenult tegutses kuulus atleet Saksa Tal oli kindel soov naasta Eestisse, kuid südamerabandus lõpetas elutee 28.augustil 1949.a. J. Jaago tuhk toodi sünnimaale ja veel samal aastal sängitati urn Tallinnas Metsakalmistu mulda. Luunjast pärineva maailmakuulsa maadleja mälestuseks korraldatakse 1978. aastast Tartu rajooni spordikomitee eestvedamisel kevadisel koolivaheajal (põhiliselt Luunja keskkooli võimlas) noortevõistlused klassikalises maadluses. Võistluste orgkomiteed on juhtinud Evald Kaldalu, Jaan Kork,Roobert Närska, Valter Johanson, Tõnu Toim, Rein Kuku, Enn Liba, Heino Saar. Peakohtunikuks on olnud Kaimo Andersson (11 korda), Jakob Praavel ja Eldur Edela. Kavastu kohtukivi 1840. a
11. Ametliku versiooni järgi sooritas Johannes Vares oma korteris Kadrioru lossis 29. novembril 1946 enesetapu, ta surma asjaolusid on ebaselged tänaseni. Esialgu väideti, et ta suri infarkti, kuid hiljem on peetud kõige tõenäolisemaks, et tegu oli enesetapuga. On oletatud ka seda, et ta tapeti. Ta leiti vannitoa põrandalt verisena, tema kõrval lebas püstol, padrunikest ning aknalaual olid hüvastijätukirjad. Kirjanik on maetud Tallinna Metsakalmistu. 1947. aasta 6. märtsiks oli salapäraselt surnud ka tema abikaasa Emilie Vares.
Võidusõidu võitjaks tuli auto numbriga kolm, mida juhtis Vold Johanson. Mees läbis raja kahe tunni ja neljakümne kolme minutiga. Sellest sündmusest sai Eesti auto- ja motospordi sünnipäev. Motokrossi tipphetk oli aga siis kui valmis Pirita ringrada. Seal hakati korraldama rahvusvahelisi võistlusi, kuhu kogunes vaatama ja kaasa elama palju inimesi. Algsetel aastatel võisteldi ainult Tallinnas Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringteel ning võisluse stardiks ja finisiks oli Metsakalmistu. Nüüd tähistatakse seda kohta mälestuskiviga, mis on kahjuks unarusse jäätud. Esimene ringrajasõit toimus seal 14-19. septembrini aastal 1947. Talinnasse saabus siis sada kaheksakümend kaheksa motosportlast Moskvast ja Leningradist ning kaksteist liiduvabariigist. Võistlusel osales kümme õrnema soo esindajat. Masinaklasse oli kokku kümme, eraldi oli ka kolm naisvõistlejate klassi. Eestlastest krooniti kodurajal tsempioniteks
eriala, talle anti eriülesanne rääkimine. Vahel kokku: allüürnik, koostöö, tagahoov, poolthääl. KOHANIMED KOKKU LAHKU Kui nime esiosa iseseisvalt ei 1) kohanimi esineb ka ilma liigisõnata tarvitata: Emajõgi, Annelinn, Tartu linn, Peipsi järv, Alpi mäed. Vahemeri, Pelgurand, Teravmäed, Pühajärv, Metsakalmistu, Hirvepark. Liigisõna maa harilikult kokku: 2) aadressikohad, liigisõnaks tänav, Saksamaa, Baltimaad, Tartumaa. maantee jne: Allika tänav, Mere puiestee, Lossi plats, Pikk jalg (aga Kesktänav). 3) nimeks on käänduv omadussõna: Vaikne ookean, Suur väin, Must meri
Eesti Rahvusnõukogu loomiseni. Ka oli Rei tegev Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis, Euroopa Liikumise Eesti Rahvuskomitee esimehena, Balti Seltsis Saksamaal ja Saksa-Eesti Ühingus. Paguluses töötas Rei arhiivi assistendina Stockholmi Ülikooli juures. August Rei suri 29. märtsil 1963 Stockholmis. Tema urn, mis oli kuni 21. juunini 2006 maetud Stockholmi Bromma kalmistule, maetakse koos abikaasa Therese Rei urniga ümber Metsakalmistule Tallinnas 27. augustil 2006. Tseremoonia algab Metsakalmistu kabelis kell 12.00. 7 August Rei teosed: Ed. Vilde, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Kultura (Tallinn, 1913); Mis peab rahvas Asutavalt Kogult nõudma? (Tallinn, 1919; koos Karl Astiga); Eesti iseseisvate sotsialistide sõnad ja teod (ps. A. Reial; Tallinn, 1920); Sotsialdemokraatia taktika põhimõtted (Tallinn, 1921); Eesti rahvamajandus ja Strandmani tollid (Tallinn, 1929); Kas presidendist on meie riigil tulu loota
aasta lõpetas ta ülikooli cand.phil filosoofia kandidaadi kraadiga. · 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga · 1921-1944 töötas Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna · 1935 Uppsala ülikooli audoktori kraad · 1944 põgenes Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli instituudi raamatukogus · Suri 1956.aastal peale mitmeaastast rasket haigust · Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule (Metsakalmistu). GUSTAV SUITSU LUULE · Esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes ,,Uus Aeg" (1899-1901) · Gümnaasiumiaastal tegi G .Suits algust värsiloominguga, esimene luuletus ,,Vesiroosid" (1899) · Loomingulise tee alguses katsetas Suits mitmes zanris luules, proosas ja näitekirjanduseski · Kirjutas Kustas Vahuri nime all LUULE · 1905 ,,Elu tuli" Mitmepalgeline Võitlusvaimustusest kantut pateetilisi luuletused Armastus- ja looduslüürikat Mälestuslaulud
kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nim. + nim.). mitmeparteisüsteem (asesõna +nim. +nim.). allveelaev, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nim.). Kohanimede KOLAKI 1.Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. Nt: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Metsakalmistu, Rannavärav, Hirepark, Kivisild, Suursaar, Pühajärv. 2.Kohanimed kirj. liigisõna tuumast lahku, kui seda esineb nii kui ka ilma liigisõnata. Nt: Tartu linn - Tartu; Aakre küla - Aakre; Peipsi järv - Peipsi; Surju mõis - Surju; Alpi mäed - Alpid; Balkani poolsaar - Balkan. 3.Kohanimed kirjutatakse liigisõna tuumast lahku, kui tegemist on aadressikohaga(tänav, maantee, puiestee, väljak...) 3.1.Omadussõna tüvi kirjutatakse ikka kokku
(arvsõna+nimisõna+nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna+nimisõna+nimisõna), ümbermaailmareis ( kaassõna+nimisõna). Erandid, kui omaette tähendus puudub: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Nende reeglite alla käivad ka sõnad laadi, liiki, seltsi, sorti, tüüpi jms. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. nt. Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Supilinn, Metsakalmistu, Rannavärav. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: a) Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta. nt. Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Kihnu saar=Kihnu. b) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega. nt. Alliku tänav, Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Pikk jalg, Börsi käik.
Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud 1666). UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis · Drottningholmi kuningaloss (1991) · Engelsbergi metallitehas (1993) · Faluni vasekaevandused (2001) · Gammelstadi kirikuküla Luleå lähedal (1996) · Grimetoni raadiosaatja Varbergis (2004) · Karlskrona sadam (1998) · Stockholmi metsakalmistu Skogskyrkogården (1994) · Tanumi kaljumaalingud (1994) · Viikingiasundused Birka ja Hovgården (1993) · Visby hansalinn (1994) Rahvastik Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast
· 19211944 töötas Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna · 1935 Uppsala ülikooli audoktori kraad 9 · 1944 põgenes Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli instituudi raamatukogus · suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust · Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule (Metsakalmistu) · esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901) · Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, esimene luuletus "Vesiroosid" (1899) · Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski · Kirjutas Kustas Vahuri nime all · 1905 - "Elu tuli" mitmepalgeline võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletused, armastus- ja looduslüürikat
mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Peipsi järv = Peipsi, Volga jõgi = Volga, Surju mõis = Surju, Kihnu saar = Kihnu, Alpi mäed = Alpid, Balkani poolsaar = Balkan, Bosporuse väin = Bosporus;
Samal aastal astus Tartu ülikooli 1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis 1910 lõpetas ülikooli cand.phil kraadiga. 1911 abiellus soomlanna ülikoolikaaslase Aino Thauvoniga. 1921-1944 töötas Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna. 1935- Uppsala ülikooli audoktori kraad 1944 Põgenes Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli instituudi raamatukogus. 1956 suri peale mitmeaastast rasket haigust. Maetud Stockholmi Skogskyrkogärdeni kalmistule(Metsakalmistu) Looming: Esimesed värsid ilmusid ajalehes Uus aeg 1899-1901 Gümnaasiumiaastail tegi algust värsiloominguga ,,Vesiroosid" esimene luuletus 1899 Katsetas mitmeid zanreid-luule, proosa, näitekirjandus Kustas Vahur oli ta kirjutajanimi, mida ta kasutas harva. Luuletusi isel. Kontrastsed meeleolud, rõhutas noorust 1905-,,Elu tuli" oli mitmepalgeline, võitlusvaimustusest kantud pateetilised luuletused, armastus
Õige on kirjutada paastumaarjapäev (kokku ja väikese algustähega). Õige on Vaikne ookean (teine sõna on väikese tähega). Õige on Napoleoni kompleks, mitte „napooleonikompleks“. Kaug-Ida võitluskunst on wushu (tsitaatsõna). Seda hääldatakse [ušu]. Kuidas kirjutada stipendiume, nt Andrus Pargi nimeline stipendium? – Kirjutage sõnata nimeline: Andrus Pargi stipendium. Õige on kirjutada Parkinsoni tõbi (lahku, nimi suure algustähega). Kirjutage Metsakalmistu (suure tähega). ausponsor, kuldsponsor, aasta vilistlane – kõik sellised aunimetused on eesti keeles väikese algustähega. Kas tabelite, lahtrite ja jooniste pealkirjad on suure või väikese algustähega? – Need on suure algustähega. Kas PÕHJAMAAD kirjutada suure või väikese algustähega? – Põhjamaad Skandinaavia riikide tähenduses on suure algustähega, laiemas tähenduses (põhja pool asuvad riigid) väikesega. Kas SAKSA NOTAR kirjutada suure või väikese algustähega
Õige on kirjutada paastumaarjapäev (kokku ja väikese algustähega). Õige on Vaikne ookean (teine sõna on väikese tähega). Õige on Napoleoni kompleks, mitte ,,napooleonikompleks". Õige on väikeste algustähtedega aasta vilistlane. Ühendis Pozarski kotlet on esimene sõna suure tähega. Kaug-Ida võitluskunst on wushu (tsitaatsõna). Seda hääldatakse [usu]. Õige on kirjutada Parkinsoni tõbi (lahku, nimi suure algustähega). Kirjutage Balti jaama turg. Kirjutage Metsakalmistu (suure tähega). ausponsor, kuldsponsor, aasta vilistlane kõik sellised aunimetused on eesti keeles väikese algustähega Kas RIIGIHANGETE SEADUS on suure või väikese algustähega? Õige on väiketäheline riigihangete seadus, aga võib kirjutada ka pealkirjade reegli järgi jutumärkides ja esisuurtähega ,,Riigihangete seadus". Kas tabelite, lahtrite ja jooniste pealkirjad on suure või väikese algustähega? Need on suure algustähega.
Herbert Johanson (1884-1964) 1904-06 ja 1908-10 õppis Riia Polütehnilises Instituudis 1906-08 Darmstadi Tehnikaülikoolis 1809-20 töötas Riias ja Liepajas 1924-44 töötas linnavalitsuse projekteerimisbüroos Ehitused: Riigikoguhoone , ühistu “Oma Kolle”, Raua 4 (koos E. Habermanniga), elamu Herne t; Pelgulinna algkool; funktsionalistlikud elamud - E. Lenderi gümnaasium, prantsuse lütseum, tuletõrje hoone, Metsakalmistu kabel Eugen Habermann (1884-1944) 1902-05 Riia Polütehniline Instituut 1906-09 Dresdeni Tehnikaülikool 1910-11 töötas Liepajas ja Riias 1920-23 töötas koos H. Johansoniga 1921 Eesti Arhitektide Ühingu asutaja Ehitused: Riigikogu hoone,Lutheri mööblivabriku tööliselamu, ühistu “Oma Kolle”, elamu Raua 4 (Koos H. Johansoniga); Siidisuka linnaosa Kohtla-Järvel; funktsionalistlik Urla maja jt Robert Natus (1890-1950)
allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: 1. kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Peipsi järv = Peipsi, Volga jõgi = Volga, Surju mõis =
kalmistuarhitektuuri jaoks nagu loodud. Nõustuda tuleb seisukohaga, et Liiva kalmistu kabel on sõdadevahelise perioodi arhitektuuri parim näide. Paraku pole see rangeilmeline, kuid väga harmooniline arhitektuuriteos erinevaltMetsakalmistu kabelist riiklik arhitektuurimälestis. Metsakalmistu kabel (193637) jääb vormides ja kompositsioonis küll eklektiliseks, kuid peaks olema maiuspalaks metafüüsilise arhitektuuri huvilistele. Südalinnas on paearhitektuuri manifestiks tuletõrjehoone (Raua 2, 193639), eriti selle torn, kust õhkub nii vormielegantsi kui ka uue arhitektuuri optimistlikkust
annaabi.ee 
