Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Athena-Minerva Jumala lugu Athena (Minerva) oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis-rinnakilp). Ateena linna kaitsejumalannana. Võitles gigantidega ja oli mitme kreeka kangelase kaitsja. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist.
Saatis Herale kullast trooni (nähtamatute ahelate ga, mida ta vaid ise nägi) Athena Minerva Zeusi ja Metise tütar. Tarkuse Kilp, oda, kiiver, Algatas oliivipuude sõja, kunsti, õiguse, Ateena öökull, oliivipuu. kasvatamise; võitis linna jumalanna. Sündis Zeusi Kilbil on kujutatud Poseidonit, aitas peast, sest Zeus neelas Medusa pea. Odysseuse koju; raseda Metise alla, kuna Hera võitles gigantidega.
Ümber Olümpose tipu ma köidaksin otsa sel ketil ning keset õhku rippuma jääks nii terve see maailm." (Hamilton 1975: 20) Kreeklaste peajumal oli kolm seaduslikku abielu. Esimene abikaasa oli tal Metis, ,,kes teadis kõige rohkem kõigist jumalatest ja surelikest inimestest". Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et ka teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. (Fink 2000: 286) Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud
Okeaniidid ,,Suure jõe nümfid", neriidide nõbud. Okeanose ja Tethyse 3000 (5000?) tütart, ning sama palju oli neil veel vendi. Styks oli okeaniid, kes voolas allilmas jõena, ta voolas aeglaselt ning tema jaheda vee kohal hõljusid vaimud. Ka oli see Styks, kus neriid Thetis oma surelikku poega Achilleust ujutas, et poissi haavamatuks muuta. Samas okeaniid Metis oli Zeusi esimene naine, kelle Zeus alla neelas kui Metis rase oli. Ometi ei takistanud see pisiasi Athenal (Metise ja Zeusi tütre) ,,sündida" Zeusi peast. Najaadid Puhta vee nümfid. Najaadid olid jõejumalate tütred ning neid võis kohata ka Artemise saatjatena. Nad elasid voolava vee läheduses, peamiselt allikad, tiigid ja purskkaevud olid nende kodudeks. Tavaliselt olid nad rahumeelsed ja abivalmid ning ravisid taimi , lilli ja surelikke. Kuid ühel korral meelitasid nad allikale vett tooma läinud noormehe Hylase endaga kaasa ja teda ei nähtud enam kunagi. Najaadid
1 ZEUSI ABIELUD Kreeklaste peajumal oli kolm seaduslikku abielu. Esimene abikaasa oli tal Metis, ,,kes teadis kõige rohkem kõigist jumalatest ja surelikest inimestest". Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et ka teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei
soomusrüü. Ühel päeval karistas Hephaistos jõejumal Xanthost. Nägus sõjajumal Ares oli Hera ja Zeusi poeg. Kord Trooja sõjas päästis jumalanna Athena Diomedese. Jumalanna Athena häbistas tihti Arest ning kord tappis Herakles Arese poja, Kyknose ja haavas Arest. Pärast seda lasi Ares oma pojale ehitada mälestusmärgi, mille Anaurose jõgi aga kiiresti hävitas. Kord petsid Ares ja Aphrodite Hephaistost. Ühel päeval panid aloaadid Arese Naxose saarele kinni. Athena oli Metise ja Zeusi tütar ning ta oli nii sõja, kunsti, kui ka teaduse jumalanna. Kord õpetas ta printsess Arachnet ning Athena kasvatas üles Erechtheuse, kellest sai Ateena kuningas. Merejumal Poseidon oli Kronose poeg. Poseidon tahtis saada omale linna, viimaks ta saigi endale Korintose koos Isthmosega. Poseidoni naine oli Amphitrite. Poseidonil oli palju lapsi, üks neist oli Angaios, kes rajas Samose linna. Hestia oli kodu-ja koldejumalanna. Iga pere armastas Hestiat väga.
Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar METIS. Zeus aga neelas ATHENAT kandva Metise alla, sest vanaema Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab jumalate kuningas. Esimese abikaasaga soetatud Athena pidi Zeus ise ilmale tooma. See sündis järgnevalt: kord märkas Zeus, et tal on peas muhk, peagi järgnes äge peavalu. Peajumal palus Hephaistost, et see oma kirvega talle vastu muhku virutaks. Tulejumal toimiski nii ja Zeusi peast astus välja täiskasvanud täies relvastuses Athena. Athena sünd 2.Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde HERA
Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi püha puu oli tamm, püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Ares (Mars) oli kreeka usundis hukku, julma hävingut ja kannatusi toov toores sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Teda ei armastatud. Athena (Minewa/Minerva) oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Võitles ka gigantidega ja oli mitme kreeka kangelase kaitsja. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu
(G. Fink 2000 : 285, 286) Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. (Wikipedia, Zeus) 2. ZEUSI ABIELUD JA JÄRELTULIJAD Zeusi esimene abikaasa oli Metis, ,,kes teadis kõige rohkem kõigist jumalaist ja surelikest inimestest". Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. (G. Fink 2000 : 286) Zeusi teine naine oli Themis, kes sünnitas talle hoorid ja moirad (G. Fink 2000 : 286). Hoorid olid inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Moirad olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos
oksendama. Ta pagendas Kronose süngesse allmaailma - Tartarosesse3. Mõne aja möödudes kutsus Kronos appi oma vennad titaanid ja peagi algas sõda - titanomahhia4, mis kestis kümme aastat. Võidetud titaanid lasi Zeus aheldada Tartarosesse. Titaan Atlas pidi aga karistuseks selle eest, et ta sõjas valel poolel osales, maailma lääneserval oma õlgadel taevavõlvi kandma. Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar METIS. Zeus aga neelas ATHENAT kandva Metise alla, sest vanaema Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab jumalate kuningas. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde HERA. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal HEPHAISTOS, sõjajumal ARES jt. Esimese abikaasaga soetatud Athena pidi Zeus ise ilmale tooma. See sündis järgnevalt: kord märkas Zeus, et tal on peas muhk, peagi järgnes äge peavalu. Peajumal palus Hephaistost, et see oma kirvega talle vastu muhku virutaks
sõda titanomahhia, mis lõpes noorte jumalate võiduga. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Poseidon sai mere ja Hades allmaailma. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Peajumala esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis. Zeus neelas aga Athenat kandva Metise alla, sest Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab uus jumalate kuningas. Nii juhtuski, et piksejumal pidi soetatud tütre ise ilmale tooma. Arvatavasti sündiski tarkusejumalanna Zeusi peast ning seepärast oli isale eriti lähedane. Athena oli suur jumalanna peamiselt Ateena linnas. Tema auks peeti siin iga nelja aasta tagant hiigelpidustusi ehk panatenaiasid. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde Hera, kes oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja
järeltulijatest kukutab ta. Kronos neelas alla kõik peale Zeusi, kelle Rhea päästis. Zeusist sai oma vendade-õdede vabastaja ning Kronose kukutaja. Pärast seda kui Kronos Hera välja oksendas, anti ta Oceanosele ja Thetysele kasvatada samal ajal kui Zeus oli hõivatud titaanidega sõdimisega. Hera oli Olümpose kuninganna ja Zeusi abikaasa. Ta oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Siiski ei olnud ta Zeusi esimene abikaasa. Enne teda oli Zeus abielus ka Metise ehk Arukusega, kelle ta rasedana alla neelas, misläbi sündis Athena Zeusi peast. Järgmisena kosis Zeus Themise, kes sünnitas hoorid. Hera ei soovinud Zeusiga abielluda, kuna ei pidanud teda sobivaks abikaasaks. Esiteks oli ta ju neelanud alla oma esimese naise ning teda oli ka tema naistelembus. Ta keeldus abielust kolmesaja aasta vältel. Selleks, et talle lähedale pääseda muutis Zeus ennast vigastatud käopojaks. Heral, kes linnu leidis, hakkas tast hale ning ta
Väga harva lahkus ta oma pimedusriigist, et külastada Olümpust või maapealseid ja ega seda keegi soovinudki. Hades oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane, kardetud, kuid mitte õel jumal. Hades oli surmajumal, aga mitte surm ise. Kunstis on teda kujutatud röövimas. Athena (Minewa/Minerva) 7 Athena oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka
Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma pimedusriigist, et külastada Olümpust või maapealseid ja ega seda keegi soovinudki. Hades oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane, kardetud, kuid mitte õel jumal. Hades oli surmajumal, aga mitte surm ise. Kunstis on teda kujutatud röövimas. Athena (Minewa/Minerva) Athena oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist,
armatsemas, ta viib patustajad olümplaste kohtu ette. Enamasti on Ares vaid sõjajumal. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud päris Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull. Athena Athena oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses. Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka
kuid julge. Ta armastas sõda, surma ja hävingut.Isegi tema vanemad ei armastanud teda. Tal polnud abikaasat ja arvatavasti selle pärast käisgi ta Aphroditega kohtamas. Neil sündis neli vallaslast selles sakndaalses suhtes, millele Zeus tegi lõpu. Kreeklased üldiselt ei kummardanud teda, kuna kartsid tema vägivaldsust ja julmust ning ta polnud eriti usaldusväärne. Teda kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Athena (Minerva) Athena on Metise ja Zeusi tütar.Ta oli Zeusi lemmiktütar. Athena tuli välja Zeusi koljust, relvastatud ja kiiver peas. Athena oli Zeusi armastatum tütar. Athena oli üks auväärseimast jumalannadest. Ta kasutas pigem taipu kui toorest jõudu. Rahuajal aitas ta inimesi parandades nende elujärge ja õpetades käsitööoskusi. Athena kasutas
Ares tahtis Aphroditega ööd veeta aga Helios kuulis pealt ja teatas Hephaistosele, ta tegi nähtamatust võrgust lõksu, kuhu patused kinni jäid. Hiiglased Aloeused võtsid Arese kinni ja tassisid minema. Zeus saatis Hermese otsima, Ares oli Naxose saarel kongis, ta oli poolsurnud. Artemis tappis hiiglased. Maa-ema ainus, kes näeb surematute saatust ette Maa.ema ennustas et, Metis sünnitab Zeusile tütre Athena ja poja, kes tõukab ta troonilt. Zeus võttis Metise enda sisse ja omandas sellega võime teha vahet heal ja kurjal Hephaistos lõi haamriga Zeusi pead ja välja tuli Pallas Athena? Pallas Athena tarkusejumalanna, armastas edukäiku ja tsivilisatsiooni ja inimeste rahulikku loovat tööd, samas võitles ta nende eest, ta vihkas sõdu.Ta leiutas koonlalaua ja kangaspuud ning õpetas naisi ketrama, kuduma, ja maitsekalt ning osavalt tikkima, meestele õpetas
hävingut ja kannatusi toova sõja jumal. Rahuaega ja inimkonna õitsengut ta ei kannatanud. Aresel oli oma kaaskond arvukates lahingutes. Võimsa sõjajumala kõrval seisid tema pojad Phobos ja Deimos ja tema õde Eris ,kellega seondub tuntud lugu tüliõunast ,mis sai ka kuulsusrikka Trooja sõja ajendiks.. Arese sümboliteks olid raisakotkas ,kilp ja kiiver. Arest on erinevates allikates nimetatud nii Aphrodite armukeseks kui abikaasaks kui ka Erose isaks. Athena Athena sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). ja ta oli Zeusi kõige armastatum tütar. . Zeus usaldas tema kätte ainsana oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva ehk piksenoole. Ta hoidis ühiskonnas alati õiglust. Tegu oli nii tarkuse-, kaunite kunstide, tööosavuse- kui ka rahujumalannaga. as Athena oli peamiselt linna
ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas eemaldumisel muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, üksteisega lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgudega. Niisuguseid, "parketi" nime kandvaid pinnamoodustusi pole leitud mitte üheltki teiselt taevakehalt. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Belli, Ulfruni ja Metise regioonid, kõrgusega 2-4 km. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. Kokku on Veenuse pinnal leitud sada tuhat väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid võrreldes vulkaanikraatritega on neid vähem. Suurima meteoriidikraatri Meadi läbimõõt on 280 km. Peaaegu täielikult
Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi püha puu oli tamm, püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Ares (Mars) oli kreeka usundis hukku, julma hävingut ja kannatusi toov toores sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Teda ei armastatud. Athena (Minewa/Minerva) oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Võitles ka gigantidega ja oli mitme kreeka kangelase kaitsja. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist,
ohvreid,tantsiti,lauldi ning valitses üldine lõbusus.Kõik see oli üldrahvalik,nagu paljud autorid edasi annavad.Kuid peamist osa tseremooniast,mis leidis aset templite juures,pole keegi kirjeldanud.Need,kes seda korraldasid,olid seotud vaikimistõotusega ning nad pidasid seda nii kindlalt,et me teame sellest ainult üksikuid momente. Roomas kutsuti teda Cereseks. Demeter Pallas Athena Athena on Zeusi tütar,kellel ema ei olnud.Ta sündis raseda Metise allaneelatud Zeusi peast:pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud,astus sealt välja täies relvastuses Athena.Ta oli peamiselt linna jumalanna,tsivilisatsiooni,käsitöö ja põlluharijate kaitsja,ratsutamiskunsti rajaja,kes esimesena taltsutas hobuse,et inimesed seda kasutada saaksid.Ta õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist,leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu
Zeus hüüdis teda "öökulliilmseks" ja suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena nimelt sündis Zeusi peast ning oli seetõttu isale eriti lähedane. Kui Zeus oli just oma isa Kronose kastreerinud ning jumalate kuningaks hakanud, ihaldas ta naiseks titaan Metist, kes oli kõige targem jumalate ja inimeste seas. Kui jumalana oli rase, sai Zeus oraakllt ennustuse, et Metis ilmale tüdruku ning seejärel poja, kellele on määratud Zeus troonilt tõugata. Nii neelas Zeus Metise alla ja jäi ise rasedaks. Nii algasid Zeusil kohutavad peavalud ja lõi osavaim käsitööline jumalate seas Zeusil pea kirvega õhki. Sündis Athena täies sõjarüüs. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium APOLLON
See viitab sellele, et tegemist oli neitsiliku jumalannaga. Athena oli teaduste (ka õigusteaduse) kaitsja. Seetõttu on ta mitme riigi parlamendi või justiitsministeeriumi logoks (tema kuju näeb Austria parlamendihoone ees Viinis). Athenat kujutati aigisega (rinnakilbiga), kiivri, ja odaga, ka mao ja öökulliga. Daami aigist ehib Medusa pea, tema lemmiku vapra sangari Perseuse kingitus. Athena ema oli Zeusi esimene abikaasa METIS. Zeus aga neelas Athenat kandva Metise alla, sest vanaema Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab jumalate kuningas. Seepärast sündiski Athena Zeusi peast. NB! Suurenda pilte! a) Pheidias. Athena Lemnia2. Albertinum. Dresden b) Gustav Klimt. Pallas Athena. Õli lõuendil. Viini Ajaloomuuseum c) Athena aigisega (rinnakilbiga). Rooma koopia vanakreeka pronksoriginaalist. Louvre Tarkusejumalanna sünd leidis aset veidi enne gigantomahhiat e. võitlust gigantidega. Sõja
docstxt/.txt
Isthmia rituaalid ja mütoloogia. d. Seos hobuse, allikate ja teispoolsusega. meremehed ohverdasid mõnikord hobuse; Arion oli hobusest poeg, kes oskas inimkeeli 13. Athena. a. Kuju ja funktsioonid. Sõja ja tarkuse jumalanna; kunsti ja käsitöö soosija. Kaitses Ateena linna b. Sünnilugu. Hephaistos lõi Zeusi pea kirvega lõhki ja sealt kargas välja Athena. Zeus ei tahtnud oma lapsi alla neelati ning muutis raseda Metise kärbseks, kelle ta alla neelas. Viimane sünnitas Athena Zeusi peas c. Seos Hephaistose ja Poseidoniga. i. Hephaistos püüdis Athenat ära võrgutada, ent ta seeme langes mulda ja sellest sai maokuningas Erichthonios d. Athena ja kangelased. e. Athena ja Gorgo. f. Ateena kultused ja pidustused: Plynteria, - maikuus, A. kuju riietati lahti, pesti Arrephoria, Skira, Panathenaia. 14. Hera.
kuningiigis valitseb ikka veel kurjus ja õigusetus, otsustas ta sedamaid: Kronos tuleb tõugata jumalate aujärjelt. Teades, et on tarvis tegutseda, lahkus Zeus kohe Kreetalt. Ühe jõe ääres kohtas ta titaan Okeanost. Niipea kui titaan noort jumalat silmas, taipas ta, kes tema ees seisab ja mida ta tahab. ,,Ma aitan sind," ütles Okeanos, ,,aga kõigepealt tuleb sul vabastada oma vennad, kes on veel su isa kõhus vangis." Seejärel kutsus ta oma tütre Metise, targa okeaniidi, kes tundis kõiki maa peal kasvavaid rohtusid. Okeanos ütles tütrele, et tal on vaja jooki, mis paneks Kronose allaneelatud lapsi välja oksendama. Tarvilike rohtude leidmine ja vajamineva joomaaja kokkusegamine ei võtnud Metisel kaua aega. Zeus valas joogi kuldkruusi, ja laskmata aimata, kes ta on, läks tal korda seda Kronosele pakkuda kui valatud veini. Ainsast sõõmust oli küllalt. Kronost haarasid otsemaid vägevad valud
niivõrd ihaldusväärne. Temas on maskulliine toon. Ta oli ka tarkusejumalanna, sh ka kultuur ja teadus. Tema ema oli Mertis (tähendab järele mõtlema, tarkus). Kuna ta oli ikka põhilsielt linnaga seotud, siis oli kõik tsivilisatsiooniga seotud ja sh ka käsitööga, eriti naiste omaga. Omamoodi seos Hephaistosega. Sünd. Tema ema Metis oli okeaniid. Tema kohta oli kuulutus, et ta sünnitab kellegi vägevama kui Zeus. Kui Zeus seda teda sai, neelas ta Metise alla. Kui Athena sai küpseks Zeusi sees, hakaks tal pea valutama. Hephaistos lõi kirvega Zeusile vastu pead ja sealt hüppas välja Athena. Hephaistos põgeneb. Athena sünd põhjustas Hephaistose sünni ja Hephaistos aitas kaasa Athena sünnile, ehk üks suur loogika küsimärk. Athena isa ei olnud Zeus, vaid klükoop Brontes (tähendab kõuemürinat). Teine võimalus oli, et ta isa oli Pallas (arkaadia kuningas), kes tahtis Athenat vägistada ja too tappis
annaabi.ee 
