Kadrioru loss 1. Arhitekt Niccolo´ Michetti 2. Barokkarhitektuur 3. Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter esimene 1718. aastal. 4. Skulptuur: · Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis allegoorilise pilkena Rootsi kuninga Karl XII lüüasaamisest Põhjasõjas.) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst: · Saksa kunst XVI-XVIII sajandil- Saksa meister. Sekretär. 1750.-1760. aastad. Materjal Pähkel, intarsia, kullatud pronks.
JOHANN WOLFGANG GOETHE (1749-1832) 1. Goethe väitis ühes oma kirjas, et teda vapustas sügavalt 1755 aastal toimunud Lissaboni maavärin. Temas juurdunud usk taevase isa armust ja hoolest muutusid teda painavaks ning tekitasid kriitilise suhtumise usku. Usk taevase isa heatahtlikkusse kadus. Lissabonis toimunu aga avas talle uued võimalused seletada hea ja kurja seost. Aga ta väitis, et igal inimesel endal tuleb teha valik. Ühest mõistmist ei saa olla. 1768 aastal haigestus Goethe raskelt, sellega kaasnes ka sügav hingeline kriis. Goethe hakkas huvi tundma alkeemia vastu. Ta otsis vastust küsimusele, kuidas on jumal ja loodus teineteisega seotud. Selline tunnete ebamäärane käärimine sai aluseks ,,Faustis" olevatele probleemidele. 1770 aastal jätkab ta õpinguid Strasburg'i ülikoolis. Sel perioodil saab tema hing kosutust Rousseau ,,Teisist" tagasi looduse juurde, mis tähendas, et tundega välist haarates...
Austria psühhoanalüütik Freud on laenanud Oidipuse nime oidipuse kompleksi seletamiseks, kui poeg eelistab emaarmastust tahes millise naise armastusele. Rooma kirjanduses on tähtsim teos ,,Aeneas", kus kreeklastele tuntud Aineias Trooja langemise järel põgeneb Itaaliasse ja rajab seal uue rahvuse ja riigi, Rooma riigi. Aenease järeltulijad Romulus ja Remus rajavad Rooma linna. Rooma kirjandus on vähem aheldatud müüdi külge, kuid suur poeet Ovidius on oma ,,Metamorfooside aineks valinud müütidest need, mis käsitlevad imepäraseid muutumisi. 20. saj sai sealt (X) populaarseks ,,Pygmalion" inglise kirjaniku Shaw tõlgenduses, mille järgi tehtud Ameerika film oli muusikal ,,Minu veetlev leedi". IV lugu sealt on ,,Pyramus ja Thisbe", kus eelarvamuste ja kommete tõttu teineteisest lahutatud armastajad tapavad end õnnetu eksituse tõttu. Aleksandria museionis töötas palju poeete ja prosaiste, kellest Lesbose-päritolu kreeklane Longos on
Seda on tituleeritud ka kui paganlikku piiblit. Tema hinnatuim poeem on ,,Armastuskunst". Ovidiuse värsse iseloomustab voolavus ning loomulikkus. Ovidiuse luuletused olid väga populaarsed ka renessanssi ning keskajal, seda eelkõige just kunstnike ja luuletajate hulgas ning ka õukondades. Tõenäoliselt viitab Ovidiusele ja tema peateosele isegi eesti kirjanik Karl Ristikivi oma kogus ,,Inimese teekond", kus seisab värssides : ,,Oli kunagi keegi,/kes tundis metamorfooside saladust. / Temast sai pagulane." 7. Piibel ja antiikkirjandus Piiblit peetakse antiikkirjanduse tähtsaimaks teoseks ning selle tähtsaimaks mõtteks ning tuumaks, see on ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Sõna ,,Piibel" tuleb kreekakeelsest sõnast biblia (,,raamatud") ja see koosneb 66 ,,raamatust" ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 eKr kuni 2. sajand pKr. Algselt oli Vana Testament, mis oli kirjan pandud heebrea ja aramea keeles
Isadora Duncan (1878 1927) meenutas teda oma memuaarides "My Life" : "... meie silmade all muutus ta paljudeks värvilisteks, hiilgavateks orhideedeks, lainetavaks merelilleks (sea flower), ja lõpuks spiraalseks liiliaks, nagu Merlini maagias, valguse, värvi, ülevoolavuse nõidus ... Ma olin võlutud, vaimustatud ... Ta muutis end publiku silme all tuhandeks värviliseks kujundiks. Uskumatu. Kordumatu ja kirjeldamatu." Ühe luuletaja sõnade järgi oli tema tants lõputute metamorfooside ime. Ta tõestas, et naine võib tahtmise korral muutuda universumiks : ta oli lill, puu tuules, muutlik pilv, hiiglaslik liblikas. Kujutamaks alles hiljuti leiutatud elektrivalguse värvimängu trükkisid mõned kunstnikud Loïe Fulleri plakateid erinevates värvikombinatsioonides. Henri Sauvage (1873 1932) esitles 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel Fullerile pühendatud teatrihoone kavandeid. Fassaad oli dekoreeritud lainetavate võrkudega ja kogu kavandit kroonis Fulleri tantsiv figuur
kolmenäoline Saatan reetmise ülimaid võrdkujusid Juudast (Kristuse reetja), Brutust ja Cassiust (Keisri reetjad). "Suveöö unenägu" William Shakespeare 12. Milliseid varasema kirjanduse või mütoloogia lugusid kohtab "Suveöö unenäos"? Kreeka mütoloogiast ja Ovidiuse "Metamorfoosidest" laenatud tragöödia Pyramus ja Thisbe, antiikmütoloogiast laenatud kangelane Theseus ja sõjajumal Arese tütar, Amatsoonide kuninganna Hippolyta. Apuleiuse "Metamorfooside" eesliks muundumise lugu. Kuidas nad muunduvad vastavalt ajastu filosoofiale ja teose zanrile? Järgides itaalia renessansi traditsiooni, on komöödia täis huumorit, nalja ja naeru ja suur osa on juhusel. Pyramuse ja Thisbe traagiline lugu kaotab käsitööliste saamatus lavastuses igasuguse paatose ja muutub farsiks, sellega näib Shakespeare muuhulgas kahtluse alla seadvat reeglit, mille kohaselt tragöödia peab alati
pigem looduslikku kk. Mainitud teoste läbivaks tegevuskohaks on tuba.. kirjeldab isegi erinevatest toa liikidest, mis on nö maailma mudel, tuba mahutab maailma, võid oma toas rännata nagu maailmas, pidevalt muutuses olev ruum. Heinsaare lugusid ühendab algusest kuni viimaste raamatuteni sarnane poeetika, samad võtted: tegevus toimub tegelikkuse ja fantaasia pingeväljas, moondumise/muutumise/paljunemise vms idee, metamorfooside jada (võib puudutada evolutsioonilisi protsesse või olla seotud müstiliste sündmustega nt ta tegelased muunduvad muuks olendiks), ühiskondlik olend -> looduslikuks olendiks. Ühiskondliku positsiooni võtab sisse perekond, takistab tegelike võimete realiseerimist, toimub pidev rahuliku (loodusiku) paiga otsimine –korduv motiiv. Kolumbuse motiiv.. vajadus või tahe olla Chrisopher Columbus; see on otsimise/avastamisrõõmu sünonüüm. Heinsaar üritab oma juttudes
zanrimäng (proovib erinevaid zanre ja mängib nendega), pole eestiainelist ajaloo proosat, lühirpoosas on natuke ainult. Sageli on keskmes Vahemereamaade kultuur. Väga euroopalik looming. Armastusteema esiplaanil pole. 26. Romaan ,,Hingede öö" kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas. Paralleele võib tuua Franz Kafka romaaniga "Loss". Taustal on ka H. Hesse ,,Stepihunt" (maagiline teater mängib rolli). Lewis Carolli ,,Alice imedemaal" lood (metamorfooside lõputu maailm, kus üks ruum võib sisaldada teist ja teine kolmandat siis paralleelid tekivad). Taustal ka Uno Kailas luule. Hingede öö Ristikivi tõlgendus: raamat poolitub kaheks, seal on kiri pr Agnesele. Autor hakkaks nagu ise kõnelema (keegi vahendab teda). Arutleb selle üle, mis asi see on, tekib modernistlikuse küsimus. See on jälgede segamise kiri. Kiri on kirjutatud mingis mõttes pagulusretseptsiooni, ennetab seda ja võtab retseptsioonil relvad käest. See on
saamislood. ,,Metamorfoosid" ilmus pärast autori pagendamist Musta mere äärde, lõppviimistlust. Teose uurimisel on võetud eeskuju ka psühholoogilisest lähenemisest: o emotsionaalne eepika: tegelase käitumine muutumises, muutusi tingiv või nendega kaasnev emotsioon: armastus o Intellektuaalne eepika: ei paku lahendusi, ei väljenda eelistusi, ei püüa viia katarsiseni, ei pea ka olema happy end. Metamorfooside tähtsus: o Kreeka müütide lõplik tõstmine kirjanduseks o Kreeka müütide muutumine Rooma kultuuri ja kirjanduse loomulikuks osaks o Kreeka äralõikamine edasise Rooma kirjanduse eeskujuna; eeskujuks nüüd Ovidius ise. 110. Mida tähendab mõiste translatio imperii ('võimu ülekandumine') antiikajal kirjandussfääris? Kust kuhu võim kandus, mida selle all silmas peeti, kes millistes zanrides võimu n-ö üle tõid?
staatusele. Oodide eeskujud: Anakreoni, Sappho, eeskätt Alkaiose looming, Neopotolemos. Toetunud ka Epikurosele, Archilochosele. 40. Milline on Ovidiuse kuulsaim teos? Mida see teos sisaldab ja milles seisneb selle tähtsus hilisematele aegadele? ,,Metamorfoosid" e ,,Muundused". Sisaldab üle 200 muistendi, mis lõpevad mingi muundusega. Autor kavandas oma teose nii, et üksikmuistendid olid lükitud ühtseks jutulõngaks. Müüdid pärinevad folkloorist. (muistendid). Metamorfooside viimases raamatus liigub Ovidius kreeka müütidelt edasi itaalia ja rooma müütidele. Kokku on kogutud kõik müüdid, tänu millele tunneme kreeka, itaalia ja rooma folkloori, samuti ka rooma ja ajalugu. Ja lugeda on ju ikka tore. 41. Kes olid Tibullus ja Propertius? Nad olid eleegikud. Tibullus oli pärit jõukast perekonnast, kuulus ratsaniku seisusesse. Oli lähedastes suhetes Homerosega. Eleegiates kujutab end vaesena ja veriste sõdade vihkajana. Temalt on säilinud kaks
Kuid samas ei peeta teda õigeks tricksteriks, kuna tema motiivid pole egoistlikud. 4) Petmine ja valetamine. Need tulevad t. alati hästi välja, petab ära nii loomad kui ka inimesed. Teatav keelekasutuse omadus. Keelt saab väga hästi kasutada valetamiseks. Jälle midagi sellist, mis kosmogooniliselt kehastub tricksteris. Läheb nii kaugele, et on olemas müüdid, kus koiott Põhja- Ameerikas on see, kes inimeste keeled segi ajabki. 5) Muutlikkus, metamorfooside võime. T. sageli juba iseenesest nii inimene kui ka loom. Räägib ja käitub nagu inimene ja elab koos nendega, aga kui süzee seda nõuab, siis muutub mingiks koiotiks nt. Võib muutuda mehest naiseks. Trickster on enamasti meessoost, aga vahel harva võib ka naine olla. Vanapagan ja vanapagana moor Eesti folklooris. Tema enda olemus on muutuv kogu aeg. 15-18 000 tähemärki essee. 9.10.2012 Müütiline aeg ja müütiline ruum Mircea Eliade käsitlused
Esiplaanil on inimlik mõõde, ka jumalate puhul Muundumised ühtlasi aitioloogiad taimede, loomade, tähtede jne saamislood Ilmus pärast pagendamist Musta mere äärde, autori lõppviimistluseta 1) Emotsionaalne eepika: tegelase käitumine muutumises, muutusi tingiv või nendega kaasnev emotsioon: armastus 2) Intellektuaalne eepika: ei paku lahendusi, ei väljenda eelistusi, ei püüa viia katarsiseni, ei pea ka olema happy end. Metamorfooside tähtsus 1. Kreeka müütide lõplik tõstmine kirjanduseks 2. Kreeka müütide muutmine Rooma kultuuri ja kirjanduse loomulikuks osaks 3. Kreeka äralõikamine edasise Rooma kirjanduse eeskujuna; eeskujuks nüüd Ovidius ise 112. Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, too näiteid autoritest. "Nero renessanss" ja Flaviuste aeg (6996 pKr) · kõnekunsti reeglite ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid) ·
võrreldavad. 5. Homoloogia on algselt võrdlev-anatoomiline ja -morfoloogiline mõiste, samal ajal ka "morfoloogia keskne kontseptsioon" (J. Huxley, 1928), mis on äärmiselt oluline nii organismide evolutsiooni käsitluses kui ka süstemaa- tikas (eriti fülogeneetilises süstemaatikas). Terminit kasutatakse alates R. Oweni tööst selgrootute kohta (1843), käsitus on muidugi vanem ja esineb näiteks ka Goethe uurimuses metamorfooside kohta taimedel (1790). Owen de- fineeris homollogi kui "sama organ erinevatel loomadel mistahes vormi ja funktsiooni teisendis". Kõneldes tunnuste (tunnuse seisundite, transformat- sioonirea liikmete) homoloogsusest peame silmas nende evolutsiooniliselt sama päritolu, nende kujunemist üksteisest või tunnusest, mis esines nende eellastel. Süstemaaatikas mingi organismirühma uurimisel on üks esimesi ja tähtsamaid ülesandeid kasutatavate tunnuste (ja tunnuse seisundite) loetelu koostamine
Seega on neljasele struktuurile ehk mandalale omane nii jumalik kui inimlik mõõde. Jung selgitab, et kuigi kristlus näeb inimese ja Jumala olemust erinevana, pole see ometi nii kõikides religioonides. ,,Vastupidi, nad kinnitavad, nagu seda teevad ka teatud kristlikud müstikud, et põhiolemuselt on Jumal ja inimene identsed. Seda kas aprioorse identiteedi vormis või kui eesmärk, mis saavutatakse läbi teatud praktikate või pühitsemisriituste, mis meile on teada näiteks Apuleiuse metamorfooside näol rääkimata teatud joogameetoditest. Võrdlusmeetod näitab ühegi kahtluseta, et nelisus kujutab enesest vähem või rohkem otsest Jumala representatsiooni, kes saab ilmsiks oma loodus. Me võime, seetõttu järeldada, et sümbol, mis kaasaja inimeste unenägudes spontaanselt ilmneb tähendab midagi samalaadset - Jumalat sisemuses." (ibid.) Jung siiski hoiatab, et antud pikaajalisi uurimustulemusi ning neis regulaarselt ilmuvat jumalakujundit ei saa võtta kui omamoodi jumalatõestust
hakkab (õppeveerandi Varajane individuaalne Õpetaja osutab selleks perioodiks) Ovidius (45 e.Kr.-17 p.Kr, „Metamorfooside“ autor) sekkumine, et edendada sellele (ja järgib seda), järgima tavapärast õigusi/kohustusi mis on kehtestatud suhtumuslikku dünaamikat
annaabi.ee 
