Titaan Anna-Maria Korotajeva Regina Lahe SA-12 Eripära Titaan on element järjenumbriga 22. Omaduselt on titaan metall. Tema sulamis temperatuur on 1668°C Titaan on kõige tugevam metall, tal on madal tihedus ning metalselt hõbedane läige. Titaan omab madalat elektri ja soojus juhtivust. Avastati Inglismaal William Giorgi poolt 1791. aastal Leidub Paljudes mineraalides maakoores. Peaagu kõikides elus organismides. Kivimites Veekogudes Muldades Kasutusalad Lennundus Mootorites Tuleseintes Maandumistelikus ... Sporditarvetes Medetsiinis Kuldehete valmistamiseks biotoime vastupidavus korrosiooni suhtes Kerge kaal Ei ole mürgine ega tõrjutud organismi poolt Titaan kristallina
kuuseoksi, need on süütamiskohad. 9. Peale pane mättaid 10. Süütamine 11. Kõige hiljem sulge mätastega keskmine ava (algul põleb nagu korsten) SÜÜTAMINE Kuidas lõpus avada põletusauku? Avatakse ettevaatlikult Tõsta pealt labidaga mättad ja pealmine kiht oraga torkides otsi nõusid ja ära kohe kuumast august välja tõsta (lükka augu serva) Hiljem tõsta tangidega välja. Saad väga ilusaid musti, mustakirjusid metalselt läikivaid nõusid. Tavaline on, et 40% nõusid läheb põlemisel katki. Hiljem pese nõud tahmast ja võid ka mingi rasvaga üle hõõruda. Jääb mõnus suitsune lõhn Maapõletuse lõpptulemus Valmistatud nõud
Teos on väga realistlik, valguse-varju kasutamine tundub kaalutletuna kuid samas loomulikuna. Juudas on maalil ainuke, kelle küünarnukk on toetatud lauale, ta jälgib pingsalt Kristust, hoides samal ajal käes kotti. Võrreldes da Vinci samanimelise teosega on Tintoretto kasutanud maalil diagonaalperspektiivi, kus ruumi piirid mattuvad kaugele hämarusse. Värvikasutus on dramaatiline ja kontrastne; kasutatud on tumedamaid toone läbisegi metalselt helkivate heledate toonidega. Maal mõjub väga rahutult ja on täis liikumist. Peale inimeste on maali ülaosas hõljuvad inglid. Kristus on küll maali keskel, kuid ruumi sügavuses. Töö ei kujuta apostleid stseeni keskmes vaid see on hoopis hõivatud teiste vähetähtsate inimeste poolt nagu naine kandmas toitu ja teenrid korjamas laudadelt nõusid. Aupaiste ümbritseb kõiki jüngreid välja arvatud Juudast, kes põlvitab laua kaugel otsas. Kõige eredam aureol ümbritseb siiski Kristust
Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras,tööriistad, kirved, seifid, patareid, väetised ja klaas. 3. Titaan(Ti) on element järjenumbriga 22. Omadustelt on titaan metall. Tema tihedus on 4,5 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1668 °C. Püsivaim oksüdatsiooniaste on +4, see on amfoteerne. Metallilise elemendina on titaan tuntud silmapaistva tugevuse ja kaalu suhte poolest. Tegu on tugeva metalliga, millel on väike tihedus ja metalselt hõbedane läige. Omab madalat elektri- ja soojusjuhtivust. Nagu alumiinium ja magneesium, oksüdeerub ka titaan kohe kui puutub kokku õhuga. Titaan reageerib hõlpsasti hapnikuga õhus temperatuuril 1200 °C ning 610 °C juures juhul kui tegemist on puhta hapnikuga. Ligi 95% toodetud titaanist leiab kasutust titaanoksiidi koosseisus. Kasutatakse veel ka lennunduses(hüdraulika), tarbekaupadena(prilliraamid), meditsiin, merenduses ja ka spordis.
Jõesilm Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Rangelt võttes ei kuulugi ta kalade hulka, vaid hoopis sõõrsuude klassi, sest tõelistest kaladest on ta tükk maad madalamal arenguastmel. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Peale selle pole silmud head ujujad, vaid liiguvad edasi maotaoliselt loogeldes. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Eestis asustab jõesilm pea kõiki Soome lahega seotud jõgesid, kõige silmurikkam on Narva jõgi. Silmu puhul väärib tähelepanu tema iseäralik elukäik ja areng. Ta suundub kudema merest jõgedesse, valides selleks välja kiirevoolulised ja kivipõhjalised kohad. Kudemise
väikesi pille, mida nimetati fagottini Kuula YouTube - Dieter ACKER Monodie Für f agott solo Saksofon Saksofon on puupuhkpillide kõige noorem instrument Kuigi saksofoni valmistatakse valgevasest ehk messingist on ta oma mängutehnika tõttu siiski puupuhkpill Teda kasutatakse ka klassikalises muusikas, kuid rohkem kuuleb teda dzässmuusikas Kuula YouTube - benny hill saxofon solo Vaskpuhkpillid Valmistatakse peamiselt valgevasest ehk messingist Kõla on metalselt särav ja pidulik Kõla summutamiseks kasutatakse helisummutit ehk sordiini Vaskpuhkpillid Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba kausshuuli k Trompet Trompeti kõla on õilis ja särav H. Berlioz (1803-1869) On seotud sageli maagia ja tavade ning ametlike või sõjaväeliste tseremooniatega Oma särava kõlaga on orkestripillidest kõige valjuhäälsem Kuula YouTube - Taps Trumpet Solo Kuula YouTube - Jazz Trumpet Solo - St
Levik Sinikael-part ehk Anas Platyrhynchos on väga levinud haneline, kes pesitseb paljudes kohtades või täpsemalt Euraasias ja ja Põhja-Ameerikas.1 2 Välimus Isasel sinikael pardil on rohekas ja sinikas pea prunnikas rind nagu emasel, ning hall keha samas emasel on pähkelpruuni tähnidega pea ja keha.3 Tüvekõrgus on isastel partidel 26-30 cm ja emastel 24-27 cm.4 Isaslinnu pea on metalselt läikiv tumeroheline, rind on kastanpruun. Tihti on isaspartide kaela ümber kitsas valge rõngas. Muus osas on nad kaetud halli sulestikuga, selg ja tiiva kattesuled on mustjaspruunid. Sabapeegel on must, kitsa valge raamistusega ja valge saba on keskelt must, küljel mustade ülespidi krussi hoidvate sulgedega. Emaspardid on kollase-pruunikirjud, iseloomulik sinine laik tiiva tagaserval. Isaspartidel kollakasroheline, emaspartidel oranz ja must nokk
Õie avanemise määrab eelkõige päikesekiirguse intensiivsus. Õisikud on heliotroopsed: nad pöörduvad päikese suunas. Radiaalsümmeetrilised õied on alati lihtsad, mõlemasoolised ja viietised. Erandiks on ainult neljatine Drosera pygmaea 8-12-tine Drosera heterophylla. Reeglina on nad valged või roosad. Mõnevõrra suurem värvide mitmekesisus on Austraalia liikidel: seal tuleb ette ka oranze, (Drosera callistos), punaseid (Drosera cistiflora), kollaseid (Drosera zigzagia) ja metalselt violetseid (Drosera microphylla) õisi. Sigimikud on ülemised. Moodustuvad kuprad paljude väikeste seemnetega. Paljud huulheinaliigid on isetolmlevad. Sageli moodustub väga palju seemneid. Seemned on mustad, tolmpeened ja vajavad idanemiseks valgust. Nad kaotavad kiiresti idanevuse. Parasvöötmeliikide seemned idanevad pärast külmaperioodi.
kunstkiude. Selline tapeet tekitab eriti sooja ja luksuslikult rahuliku miljöö. Seinale liimitakse seda sõltuvalt tapeedi aluspinnast, kas nagu easy-up ehk fliistapeeti või nagu pabertapeeti. Tekstiiltapeet ei salli liigset niiskust, suurt õhu niiskustaseme kõikumist, sobib kuivhooldus. Enamjaolt tekstiiltapeedid on valguskindlad, see tähendab, et ei pleegi ära. Flokk- ja samettapeedid- Luksuslikud sametpinnaga tapeedid, kus sametiste kiududega on moodustatud matile või metalselt läiklevale pinnale muster. Nagu tekstiiltapeetki, ei sobi ka samettapeet niisketesse ruumidesse ja nõuab kuivhooldust. Pehme reljeefiga flokk- ja samettapeetide paigaldusel on oluline jälgida, et liimi ei satuks tapeedi pinnale. Vinüültapeedid- Vinüültapeeti on kerge hooldada, PVC-kattega õhku mitte läbilaskev pealispind annab sellele tapeedile hea pestavuse, ent samas takistab see seinte loomulikku hingamist.
võrreldes funktsionalistliku stiiliga, kus ei olnud need omadused väga tähtsad. Dekoratiivkunst tähistas endas helgema tuleviku saabumise ootusärevust ja optimismi, vabaaegset energilist jõudeolekut ja eksootilisi riisimisvõimalusi, kõrgusse pürgivaid hooneid, ekstravagantne elevus kui ka luksuslik glamuur. Hoonete tipuosad tornikujulised, ukseavad kaunistatud ja ümbritsetud kumer-nõgusate ehisviiludega ja ?. Kohati oli tähtis ka kuldselt või metalselt läikiva kroomse kuma demonstreerimine. 3. Mis on assamblaaz, kirjelda. Assamblaaz on kolmemõõtmeline kollaaz. Mitmesugustest esemetest ja materjalidest kokkuliidetud või kokkukuhjatud teos. 4. Mis on happening, kuidas seda võib eesti keeles öelda? Happening on tegevuskunsti vorm, mis loodi 1960. aastatel eesmärgiga likvideerida piir kunsti ja igapäevaelu, kunstniku ja publiku vahel. Jätmaks
järgmise/eelmise loo otsingu nupud. MIDI ja waveaudio digitaalse helisalvestuste puhul eeldab juba helikaardi olemasolu. Enamus helikaardid toetavad mõlemat nimetatud audioliike. MIDI toetusega helikaartidel on süntesaatoriplokk, mis kasutab üht kahest põhimõttelt erinevat heli genereerimise meetodit: FM süntees, mille puhul helikaart sünteesib nõutud pilli hääle, kuid tulemus on tavaliselt vaid lähedane soovitule ja kõlab metalselt. Seda meetodit kasutavad kõik odavad helikaardid (ka SoundBlaster). Nad on kergesti äratuntavad selle järgi, et nende nimetuses esineb parameeter 16 bit. Sellised on kahjuks ka praktiliselt kõik arvuti emaplaadile integreeritud helikaardid. Wavetable süntees, millede puhul on helikaartidel mikroskeemidesse salvestataud erinevate pillide “soundid” (samples) ja muusika genereerimisel saadakse nende eeskuju kasutades peaaegu ehtne kõla.
Serv peensaagjas. Pealt läikiv rohelised. Alt rohekasvalged. Kollaste vaigulaikudega. 77) Populus x euramericana eurameerika pappel Lehed kolmnurksed/munajas robjad. Alus tavaliselt tömp kiiljas. Serv näärmeliselt saagjas/hambuline. Alusel (leherootsu kinnituskohal) vahel 1-2 nääret. Roots lapik laba juures. 78) Populus x berolinensis berliini pappel Lehed piklikmunajad. Alus ümardunud/kiiljas. Serv näärmekalt täkiline. Paljas. Alt hallikasrohelised, metalselt läikivad. Pikkvõrsete lehtedel on serv kortsus (voldiline). 79) Salix pentandra raudremmelgas Lehed elliptilised/süstjad/munajaselliptilised. Paljas. Lühikese ja harva terava tipuga. Näärmeliselt peensaagjas serv. Leherootsul 3-5 paari näärmeid. 80) Salix fragilis raberemmelgas Lehed süstjad. Pika terava tipuga. Paljas. Laiem koht lehelaba alaosas. Serv näärmeliselt saagjas. Pealt rohelised, alt hallikad. Lehelaba alusel üksikud näärmed. Haprad lehed.
Kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluvad need, kes ise ei pruugigi olla haruldased, ent on kitsalt kohastunud ning võivad seetõttu sattuda ohtu, kui elupaikade seisund halveneb. Kus neid võib näha ja kuidas ära tunda. Mitte kõik kiilid, kes elavad rabas, ei ole rabakiilid, ja kõik rabakiilid ei ela sugugi mitte ainult rabas. Rabajärvede ümber võib suvi läbi näha lendamas erisuguseid kiile: väikseid saledaid kõrsikuid ja liidrikuid, silmatorkavalt suuri ja kiireid tondihobusid, metalselt läikivaid rohelisi hiilge- ja läikkiile ning tagasihoidlikumaid loigu- ja rabakiile. Rabakiilid on kiililiste seas keskmist kasvu. Kiilide kohta on neil üsna lühike tagakeha (2127 mm), kuid laiad ja pikad tiivad (siruulatus 5066 mm). Nad lendavad madalal taimestiku kohal, peatudes tihti väljaulatuvatel taimeosadel. Eemalt vaadates on nad väikesed, mustad, suurte tumepruunide silmadega. Lähemal vaatlusel võib märgata iseloomulikke tunnuseid, mille järgi
· Populus balsamifera Lehed kolmnurksed või munajasrombjad Sirge või tömpkiilja alusega, Näärmeliselt saagja või hambulise servaga. Leherootsu kinnituskohal vahel 1...2 nääret Leheroots on 4...7 cm, lapik · Kanada pappel e. Euroameerika pappel · Populus x canadensis Piklikmunajad, ümardunud või kiilja alusega Näärmekalt täkilise servaga Paljad Alt hallikasrohelised Metalselt läikivad Leht 6-12 cm pikk ja 5-7 cm lai. Leheroots on 2-5 cm pikk ning paljas. Pikkvõrsete lehtedel serv kortsus · Berliini pappel · Populus x berolinensis Piklik-elliptilised, Lühidalt teritunud tipuga Näärmeliselt peensaagjad Pealt läikivad Alt kahvaturohelised, leherootsul 3-5 paari näärmeid Lehe pikkus 5-12 cm ja laius 2,5-5 cm Paljad · Raudremmelgas
Kui nad ise aga satuvad meile ette pesast kaugel nagu näiteks juuresoleval pildil tulid nad paisjärvele toitu otsima, siis on häirimismuresid vähem ja lubasid pole enam vaja. Metskitsest saab hea võtte 1217 meetri pealtVärvid looduses võivad muutuda sekundi murdosa jooksul. Ilmekaks näiteks on isane kiirgliblikas, kelle tiibade värv sõltub valguse langemise nurgast. Piisab liblikal oma tiibu paar millimeetrit tõsta või langetada, kui pruunikas tiib omandab metalselt sinaka läike. Selliste pisikeste looduse imede vastu on võimatu ükskõikseks jääda! Et aga tabada sääraseid imesid, on hea teada liblikate käitumist palavatel suvepäevadel laskuvad need muidu rahutud ja kiired liblikad niisketele varjulistele metsaradadele, kus neid saab kergema vaevaga pildistada. Putukad: Kuigi putukad on kärmed ja nende pildistamine aega ja oskusi nõudev, tuleb meeles pidada, et kõige parema ja tõepärasema pildi saab loomakese loomulikus elukeskkonnas
Dekaadi lõpus oli taas moes eksootika ning periood kulmineerus kehamaalingutega. Põsepuna oli asendamatu näokuju vormimisel. Ripsmetušš oli algul suur uudis, lisaks mustale hakkasid lisanduma erinevad värvid. 1964 ilmusid valeripsmed- kirjud, hõbedased, kuldsed. Meik muutus üha julgemaks- litrid piki silmalaugu, maaliti silma ümber liblikatiibu või laiendati maalingut üle terve näo. Jalgade meik oli tagasi. Värvidest oli populaarsed kuld ja hõbe ning kõik, mis metalselt säras. Ilmus esimene kortsude vastane öökreem. Bridset Honckney andis meile op- kunsti- geomeetrilised optilised illusioonid, mis mõjutasid tekstiilidisaini ja mille võtsid omaks Mary Qoant ja teised tolle aja moeloojad. Edith Head oli Hollywoodi tähtsamaid kostüümikunstnikke. Mary Quant populariseeris miniseelikut, liibuvaid sooniksviitreid, puusal istuvaid pükse ja värvilisi sukkpükse. Rõivastus aastatel 1970-1979
* Populus canadensis - kanada pappel - leht kolmnurkne, munajas rombjas - kiilja või terava alusega - näärmelise saagja servaga - näärmed rootsu lähedal (väga lai, suure persega, mõlemat poolt suht sama tuhmi tooni, võivad esineda pruunid täpikesed) * Populus x berolinensis - berliini pappel - lehed piklik munajad - ümardunud või kiilja alusega - pealt tumeroheline, alt hallikas omapäraselt metalselt läikiv - leht servast sageli voltis (pikk roots, tuhm, munajas, tipust terav, külg tõmbub pruuniks (täpid, laik) * Salix fragilis - rabe remmelgas - lehed süstjad, pika terava tipuga - näärmeliselt saagja servaga - pealt roheline, alt hall - leht paljas * Salix pentandra raudremmelgas - elliptiline süstjas, munajas elliptiline - terava tipuga - tumeroheline pealt, leht paljas, nahkne - näärmeliselt peensaagja servaga * Salix alba hõberemmelgas - siidkarvane
Karge Sauvignon Blanc sobiks palju paremini. Vintsked ja parkunud punased veinid on kehv valik veiseliha juurde, nad panevad selle kalgilt maitsma, parem võiksid veiseliha juurde juua Burgundy veini ja jätta oma Bordeaux vein lambaliha jaoks. Kui Bordeaux veini ja veiseliha ühtesobimatus mõjub kuidagi üllatavalt, siis proovi head noort Medoc'i pastöriseerimata Brie'ga ja sa leiad põrgulikult ebasobivad kaaslased. Koorene juust paneb parkunud veini tegelikult metalselt maitsma, juustu oleks palju parem serveerida pehme punase Burgundy veini või kuiva valge veiniga. Rikkalikud dessertveinid on sageli looritatud puuviljade maitsega, millega viinamarjad oma kasvuruumi jagavad ja seetõttu sobivad nad omavahel ideaalselt. Kas dessertveinid peaksid sobituma söögikorra magusama lõpuosaga või olema ise magustoiduks on vaieldav küsimus. Veini liigid ja stiilid Veinid võib maitse järgi väga lihtsalt liigitada kolme rühma: kuiv, poolkuiv ja magus
ümmargused) Populus euroamericana euroameerika pappel( sirge alusega, saagja servaga , lehe alusel on 1-2 pisikest nääret, leheroots on pikk ja lapik rootsu ülevalt, kolmnurkse kujuga) Populus x berolinensis berliini pappel (piklikmunajad lehed, ümardunud või kiilja alusega, näärmeliselt täkilise servaga, pealt on lohelised ja alt on hallikasroheline metalselt läikiv) Pajudel Vaatan kas leht on paljas või karvane , kas lehe rootsul on näärmeid ja kui palju , lehelaba kuju Salix pentandra raudremmelgas(leht on paljas, leherootsul on rohkesti näärmeid 3-5, lehed on elliptilised või ka süstjad, pealt tumerohelised ja hästi läikivad, alt kollakasrohelised Salix fragilis rabe remmelgas(Lehed süstjad, näärmeliselt saagja servaga , pealt rohelised alt
EESTI MAGEVEEKALAD. Klass SÕÕRSUUD Selts silmulised Sugukond silmlased. ( ussitaolised, t täppi) MERISUTT. Ühevärvilised, mustrita. JÕESILM Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline. Klass LUUKALAD Selts tuuralised (luukilbid, 4 poiset) TUUR. Esmapilgul meenutab ta natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja
Populus × canadensis – kanada pappel Lehed kolmnurksed või munajasrombjad, sirge või tömpkiilja alusega, näärmeliselt saagja või hambulise servaga, 7...12 cm pikad. Lehelaba alusel (leherootsu kinnituskohal) vahel 1...2 nääret. Leheroots on 4...7 cm pikk ning lapik, mistõttu lehed värelevad nagu harilikul haaval. Populus × berolinensis – berliini pappel Lehed piklikmunajad, ümardunud või kiilja alusega, näärmekalt täkilise servaga, paljad, alt hallikasrohelised, metalselt läikivad. Leht on 6...12 cm pikk ja 5...7 cm lai. Leheroots on 2...5 cm pikk ning paljas. Pikkvõrsete lehtedel on serv kortsus (voldiline). Salix pentandra – raudremmelgas Lehed piklik-elliptilised, lõhidalt teritunud tipuga, näärmeliselt peensaagja servaga, pealt läikivad, alt kahvaturohelised, paljad, leherootsul mitu paari näärmeid. Lehe pikkus on 5- 12 cm ja laius 2,5-5 cm. Leheroots päikese käes punane. Abilehed piklikmunajad, neid on harva ja nad varisevad kiiresti.
• samatähenduslike sõnade abil: ablastuma ‘aplaks muutuma’ • vastandsõnade abil: üla-, ant. ala- • üldisema sõna abil: abilinnapea ‘üks linnavalitsuse juhte’ • seletus keelelise konteksti või kollokatsioonide abil: ülajäse – ANAT.; eluaasta – lapse esimesed eluaastad, käib viiendat eluaastat; • tüüpilistele liitsõnadele viidates: liba- , nt. libajurist, -kontroll • metakeelelisele, lingvistilisele iseloomustusele tuginedes: metalselt adv. < metalne • klassikaline tähendusdefinitsioon • segavormid Klassikaline tähendusdefinitsioon • Klassikaline tähendusdefinitsioon, mis läheb tagasi Aristoteleseni, lähtub eeldusest, et adekvaatse tähenduskirjelduse andmine on võimalik. • Klassikaline tähendusdefinitsioon hõlmab genus proximum’i (defineeritava liigikuuluvuse) ja differentia specifica (eristavad tunnused). • Probleemiks võib osutuda liigikuuluvuse määratlemine ja varieerumised.
eraldub selgesti. Damasti kootakse zakaartelgedel, nii siidist, puuvillasest, linasest kui ka sünteetilisest kiust. TAFT Sile siidist või keemilistest kiududest labase sidusega kangas.Õhuke tihe läikiv, jäigalt hoidev riie. Jätab luksusliku mulje. Tafti lõim on tihedam kui kude, seetõttu on riidel peened põikijooned. Võib olla ühevärviline, ruuduline, triibuline või trükimustriline. LUREX Metalselt läikiv efektne niit või lõigatud foolium. Lurex-kiudu kasutatakse eelkõige piduliku õhturiietuse, moodsate jakkide, kostüümide ja pluuside kangastes. Lurex on enamasti kergesti pestav ja puhastatav. AZUURNE, AZUURRIIE Auguline, piluline, pitsi meenutava koega riie. Võreja ja hõreda koemustriga kudum või kangas. BRODERIIRIIE Broderii ehk auktikandiga riie. Auktikandi puhul on riidesse lõigatud või torgatud augud, mille servad on ääristatud harilike mähkpistetega
Hiljem imeb vastne poolvedelat toidumassi. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/pehmekoorlased.htm) Poilased (Chrysomelidae) Enamik poilasi on silmapaistvalt punased, sinised, kollased, mõned on lausa vikerkaarevärvides helkivad. On ka tagasihoidliku tumeda või heleda värvusega poilasi. Näiteks vesiroosimardikad (alamsugukond: roomardiklased), kelle keha on rohekas, punkteeritud ülakülg helgib metalselt, keha alakülg on kaetud tihedalt paiknevate karvakestega ning paistab seetõttu valkjas pikk ja üsna sihvakas. Nii meenutavad nad välimuselt siklasi. Mõned poilased on üleni või osaliselt täpilised. Enamik poilasi on pikliku kehaga. Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad. (http://et.wikipedia.org/wiki/Poilased) 18
paikades külmakuulutaja talitihane ning külmalind. Mõnikord on tihaste ilmumist elamute juurde peetud ka tuisu endeks. Kagu-Eestis peeti tihase häälitsemist teekäija suhtes vasakul heaks märgiks, paremal aga halvaks märgiks. Kagu-Eestis on ka kujutelm kahjulinnust seotud tihasega, kelle teatud häälitsemine piibi- tamine elamu läheduses on halb enne, kuulutades enamasti ette inimese või looma surma. Tihased on viiuldajad, soojadel märtsipäevadel aina saetakse. Metalselt ja puhtalt kuul- dub nende ,,tritririi", ,,sidsibee" ehk ,,sitsikleit", nagu rahvas seda kuulis. Rasvatihase kut- sehüüd ,,pink, pink" tuleb täpselt nagu vindi nokast. Kevadisel ajal petab ta mõnegi kuulaja ära. ,,Pingitamise" pärast pandi talle nimeks suur sepp. q Rein Saluri Veebruaris pakane alles paugub ja päikest on napilt, aga rasvatihane laulab juba rõõm- salt. Ju hakkab talv siis lõppema. Tihased ei hooli külmast ega lumest. Lendavad talvelgi
annaabi.ee 
