Nõrgad happed on: H2CO3,H2S,H3PO4,HNO2,CH3COOH. 8. Millise laenguga on hüdroksiidioon, vesinikioon,metallioonid, happejääkioonid?Vesinikioon- H+,hüdrooksiidioon- OH-,metallioonid-,happejääkioonid. 9.Millise oksüdatsiooniastmega on vesinik, hapnik? Vesinik on pluss üks ja hapnik miinus kaks. 10. Kuidas nimetatakse oksiide, aluseid, happeid, soolasid ja kuidas koostatakse nende valemeid! Oksiidid: 1) nimetuses märgitakse ära oksüdatatsiooniaste( seda võimalust kasutatakse eelkõige metallioksiidide nimetamisel)Cr2O3- kroom(III)oksiid,N2O5-lämmastik(V)oksiid. 2) Elemendi aatomite arv märgitakse eesliidete abil( peamiselt mittemetallioksiidide korral) N2O5-dilämmastikpeantaoksiid.Alused: on analoogilised vastavate metallioksiidide nimetustega.Kui element moodustab hüdroksiide mitmes oksüdatatsiooniastmes,märgitakse hüdroksiidi nimetus ka elemendi oksüdatsiooniastmes. Cr(OH)3- Kroom(III)hüdroksiid.Soolad: kui metallil on püsiv o
Oksiidid Oksiidid on kahest elemendist koosnevad liitained, millest üks on hapnik. +I -II Na2O 1) Oksiidide nime panemine 1.O.A. ei nimeta 1A, 2A, 3A metallielementide puhul CaO – Kaltsiumoksiid Na2O – naatriumoksiid BaO- baariumoksid Al2O3 – alumiiniumoksiid 2.Nimetuses märgitakse elemendi aste *Fe2O3 – Raud(III)oksiid *II -II FeO – Raud(II)Oksiid *II -II CuO – Vask(II)oksiid *VI -II CrO3 – kroom(IV)oksiid +6 -6 3.Metallioksiidide nime panemisel võib kasutada eesliiteid Fe2O3 – diraudtrioksiid Mittemetallioksiidide nimepanemisel kasutatakse alati eesliiteid. Kus juures eesliide öeldakse selle elemendi ette, mille järel ta on öeldud. 1 – mono 2 – di 3 – tri 4 – tetra 5 – penta 6 – heksa 7 – hepta 8 – okta 9 – nona 10 – deka Näited: CO2 – süsinikdioksiid N2O – dilämmastikioksiid NO2 – lämmastikdioksiid N2O3 – dilämmastiktrioksiid P2O5 – difosforpentaoksiid
Annab vesilahuses hüdroksiide. Üldised omadused *sööbiv toime *indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes *reageerimine hapetega *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid-mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahesesse metalli katioone ja hüdroksiiniioone. Leelis- vees lahustuv tugev aine nt NaOH. Vähemaktiivsete metallide hüdroksiid-nõrgad alused ja nad lahustuvad vees halvasti nt Cu[OH](2). Hüdroksiidide nimetused on analoogsed vastavate metallioksiidide nimedega. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muuda. Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusena tekib sool ja vesi.
opsed-seovad õhustvell,sööbivad,värvivad indik(fenoolftaleiin-ff)ff värvitu-aluseline keskkond-lillakasroosa,käega katsudes tunduvad libedad. 2)Rasklahust.alused:ei lahustu vees,enamasti värvilised ühendid,ei ole sööbivad,ei anna lahusesse hüdr.ioone ning seetõttu indikaatorite värv ut ei muuda.Aluste saamine:1)Leeliste saamine:a)IA rühma või IIA rühma(al.Ca)metall reageerib veega nt.2Na+2H2O->2NaOH+H2up.b)IA rühma või IIA(al.Ca)metallioksiidide reag.veega nt.CaO+H2O->Ca(OH) Ca laeng on 2. 2 Ei tule H2-te.2)Raskl.aluste saamine:neid aluseid saadakse k audsel meetodil,kui vastava metalli sool pannakse reag.leelisega.nt.2A lCl3(sool)+3Ca(OH)2->2Al(OH)3down+3CaCl2.Keemilised omad:1)Alused reag.hapetega ja saadusteks tekivad sool ja vesi(see on neut.reak.)alus+ hape->sool+vesi.Nt.Ca(OH)2+2HMnO4->Ca(MnO4)2+2H2O.2)Raskl .alused lagunevad kuumutamisel,saadusteks on oksiid ja vesi nt.Cu(OH) t' 2- ->CuO+H2O.Indik
Metaanhape HCOOH sipelghape Etaanhape CH3COOH äädikhape Propaanhape CH3CH2COOH Butaanhape CH3CH2CH2COOH võihape Etaanhape Jäääädikas Sulamistemperatuurist (16,6oC) madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetatakse kontsentreeritud etaanhapet jää- äädikhappeks. Füüsikalised omadused- Värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi. Etaanhape on nõrk hape. Keemilised omadused- Reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid. Happena reageerib etaanhape metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevate metallidega: 2CH3COOH+2Na->2CH3COONa+H2 Kasutusalad- Filmilindid, atsetaatsiid, umbrohutõrjevahendid, lahusti, ravimid, lõhnaained, värvained, toiduainete konserveerimine. CaO+2HCOOH->(HCOO)2Ca+H2O kaltsiummetanaat KOH+CH3CH2COOH->CH3CH2COOK+H2O AL+3CH3COOH->(CH3COO)3Al+H2 Rasvhapped Rasvade lõhustumisel saadavaid karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks.
Keemia: oksiidid, alused, soolad, happed. 1. Oksiidid Koostis: koosnevad kahest elemendist, üks on hapnik. AlO3; CaO Nimetused: a. metallioksiidide puhul märgitakse esikohale metalli nimi, tesele kohale oksiid, vahele metalli o-a, kui o-a on muutuv. Fe2O3 raud(III)oksiid b. mittemetallide puhul kasutatakse eesliiteid. CO2 süsinikdioksiid, P2O5 difosfor- pentaoksiid. Saamine: 1.lihtainete ühinemine hapnikuga: C + O2 => CO2 2. liitainete põlemine: CH4 + 202 => CO2 + 2H2O 3. liitainete lagunemine: CaCO3 => CaO + CO2 Oksiidide liigid: · Sooleatekitajad (reageerivad hapete ja leelistega, annavad soolad)
· Al3+(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Omadused Reageerimine hapetega NaOH +HCl=NaCl+H2O Reageerimine happeliste oksiididega 2NaOH+CO2=Na2CO3+H2O Reageerimine lahustuvate sooladega 2NaOH+CuSO4=Na2SO4+Cu(OH)2 reageerivad ainult vees lahustuvad alused Lagunemine kuumutamisel 2Fe(OH)3 = Fe2O3 +3H2O *Lagunevad ainult mittelahustuvad hüdroksiidid Hüdroksiidide tekkimine Leelised tekivad vastavate metallide reageerimisel veega 2Na+2H2O=2NaOH+H2 vastavate metallioksiidide reageerimisel veega Na2O+H2O=2NaOH Mittelahustuvad hüdroksiidid tekivad vastavate lahustuvate soolade reageerimisel leelistega FeCl3 + 3NaOH = 3NaCl + Fe(OH)3 Tähtsamad hüdroksiidid NaOH Naatriumhüdroksiid, tuntud ka seebikivi nime all. Kasutatakse seebi tootmisel. Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid, tuntud kustutatud lubjana. Kasutatakse ehitusmaterjalina.
Oksiidid Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: · Metallioksiidid Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 · Mittemetallioksiidid CO2, CO, SiO2, P4O10 Nimetuste andmine oksiididele: · Metallioksiidide nimetamine: a) Püsiva oksüdatsiooniastme korral metalli nimi+oksiid K2O kaaliumoksiid, Al2O3 alumiiniumoksiid b) Muutuva oksüdatsiooniastme puhul metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid FeO raud(II)oksiid Cu2O vask(I)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid CuO vask(II)oksiid Mittemetallioksiidide nimetused: · Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona
O ning mitmesugused polütantalaadid.Esinevad ka halogeno-tantalaadid,milledest tähtsaim on kaaliumheptafluorotantalaat ,värvusetu ,vees rasklahustuv,aeglaselt hüdrolüüsuv kristallaine,mida kasutatakse Ta elektolüütilisel ja metallotermilisel saamisel. Tantalaadid on üldiselt püsivamad kui vastavad niobaadid,nad on reeglina vees lahustumatud rasksulavad tahkised.Mitmed tantalaadid on senjettelektriliste või elektroopiliste omadustega.Tantalaate saadakse Ta O ja metallioksiidide segude kuumutamisel jmt meetoditega. Tantaali kogutoodang on veidi väiksem kui kullal,mistõttu tema kasutamine on väga piiratud.Eriti hinnatav on Ta keemiline püsivus(võrreldav plaatinaga),mis leiab kasutamist kuumus-ja korrosioonikindlates sulamites. Ligikaudu 40%toodangust kasutatakse Ta-pulbrina elektrolüütkondensaatorites jm elektroonikas,20-25% karbiididena kõvasulamites ja 15-20% lisandina sulamitele(peamiselt vääristerastele)
Metaanhape HCOOH sipelghape Etaanhape CH3COOH äädikhape Propaanhape CH3CH2COOH Butaanhape CH3CH2CH2COOH võihape Etaanhape Jäääädikas Sulamistemperatuurist (16,6oC) madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetatakse kontsentreeritud etaanhapet jää- äädikhappeks. Füüsikalised omadused- Värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi. Etaanhape on nõrk hape. Keemilised omadused- Reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid. Happena reageerib etaanhape metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevate metallidega: 2CH3COOH+2Na->2CH3COONa+H2 Kasutusalad- Filmilindid, atsetaatsiid, umbrohutõrjevahendid, lahusti, ravimid, lõhnaained, värvained, toiduainete konserveerimine. CaO+2HCOOH->(HCOO)2Ca+H2O kaltsiummetanaat KOH+CH3CH2COOH->CH3CH2COOK+H2O AL+3CH3COOH->(CH3COO)3Al+H2 Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt
H₂SO₄ HNO₃ HCl H₃PO₄ H₂SO₃ H₂CO₃ H₂S HBr HI Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone. NaOH, CH₃NH₂ Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Na₂SO₄. Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku. NaHSO₄ Kristallihüdraadid on soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett. CuSO₄ ·5H₂O Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide, soolade) nimetamine. Püsiva o-a nimetusse ei märgita. Na₂O - naatriumoksiid Kui aga muutuv, siis sulgusesse nt CuO vask(II)oksiid Vesiniksoolade nimetatakse happeaniooni ette sõna vesinik. CaHPO₄ kaltsiumvesinikfosfaat Ca(HCO₃)₂ kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(H₂PO₄)₂ kaltsiumdivesinikfosfaat KH₂PO₄ kaaliumdivesinikfosfaat LAHUSED Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Karedas vees
eraldu. Tugevate oksüdeerivate omaduste tõttu on ta väga sööbiv, reageerib paljude metallidega, kusjuures paljud orgaanilised ained (puit, paber, riie jms) võivad temaga kokkupuutel süttida. Puhta lämmastikhappega ei reageeri ainult Pt, Rh, Ir, Nb, Zr, Ta ja Au. Al, Cr ja Cr passiveeruvad kontsentreeritud HNO3 toimel, mistõttu saab viimast transportida teras- ja alumiiniumtsisternides. Lahjendatud HNO3 (10%-line vesilahus) reageerib paljude metallidega, aluste, metallioksiidide ja sooladega moodustades nitraate. Vähemaktiivsete metallidega reageerimisel moodustub ühe saadusena NO, aktiivsemate metallide korral võib tekkida NO, N2O, N2, NH3, ammooniumsooli. // 3Cu + lahj. 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 8K + lahj. 8HNO3 N2O + 8KNO3 + 5H2O // 2HNO3 + CaO Ca(NO3)2 + H2O HNO3 + NaOH NaNO3 + H2O // HNO3 + K2CO3 2KNO3 + CO2 + H2 Lisaks reageerib lämmastikhape veel väävli ja süsinikuga:
äädikhape (CH3COOH) Puhas etaanhape on värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi sulamistemperatuurist 16,6 C madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetaatakse konsentreeritud etaanhapet jää-äädikhappeks Etaanhape on küll suhteliselt nõrk hape, kuid tal on olemas kõik hapetele iseloomulikud omadused. Etaanhape reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid. Soola nimetus tuletatakse metalli ja vastava happe nimetusest, asendades lõpu –hape uue lõpuga –aat Etaanhapet kasutatakse toiduvalmistamisel toitude maitsestamiseks ja marinaadide tegemiseks, samuti köögviljade, seente ja liha konserveerimiseks. Peale selle leiab etaanhape kasutamist ka atsetaatsiidi, mittesüttiva filmilindi, värvainete, ravimite(nt aspiriin) ja estrite valmistamisel.
HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit- Mittemetallioksiidide nimetustes näidatakse elementide aatomite arvud eesliidetega: 2 di- 5 penta- 8 okta- 3 tri- 6 heksa- 9 nona- 4 tetra- 7 hepta- 10 deka- Näited: N2O5 dilämmastikpentaoksiid Cl2O - diklooroksiid Mittemetallioksiidi valemi koostamisel leiame indeksid nimetusest eesliidete järgi: Näited: süsinikdioksiid CO2 süsinikoksiid CO tetrafosfordekaoksiid P4O10 Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide ja soolade) nimetuses: a) kui metallil on püsiv o.-a., siis seda nimetuses ei näidata; kirjutatakse vaid metalli nimi ja oksiid/hüdroksiid/happeaniooni nimetus. Näited: Na2O naatriumoksiid, Ba(OH)2 baariumhüdroksiid, K2CO3 kaaliumkarbonaat b) kui metallil on muutuv o.-a., siis näidatakse see nimetuses; kirjutatakse metalli nimi, sulgudes o.-a. ja oksiid/hüdroksiid/happeaniooni nimetus.
Valandite puhastamiseks kasutatakse trummelpuhastamist ja jugapuhastamist, mis omakorda jaguneb haaveljugapuhastamiseks ja haavelheitpuhastamiseks. 60. Hapniklõikamine Metallide gaashapniklõikamine on termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel kõrgetel temperatuuridel, vajalik temperatuur saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikust. Sellega saab lõigata metallisulameid, mille hapniku süütamise temperatuur on selle sulamistemperatuurist madalam; moodustuvate metallioksiidide sulamistemperatuur sulamistemperatuur on metalli sulamistemperatuurist madalam; põlemissoojus on protsessi pidevuse seisukohalt piisav; metalli soojusjuhtivus ei tohi olla liiga suur; lõikamisel tekkiv räbu peab olema kergesti eemaldatav. 61. Pulbrite vormimise põhimeetodid Pulbrite vormimise põhimeetoditeks on: Pressimine pressvormides- pulber puistatakse matriitsi õõnde ja pressitakse kokku Hüdrostaatiline pressimine- igakülgne surve vedeliku rõhu abil
naerugaas). 6. Lämmastikhape--HNO3. Laboratoorselt valmistatakse lämmastikhapet kaalium- või naatriumnitraadist: KNO3+H2SO4=KHSO4+HNO3 Tööstuslikult toodetakse teda peamiselt ammoniaagist lähtudes: O2 O2 H2O NH3NONO2HNO3 Lämmastikhape on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga vedelik (tihedus 1530kg/m3, keemistemperatuur 86*C), lahustunud NO2 tõttu on lämmastikhape enamasti värvunud pruunikaks. Lämmastikhape on tugev hape, ta reageerib metallioksiidide, hüdroksiidide ja soolade, moodustades nitraate: 2HNO3+CaO=Ca(NO3)2+H2O HNO3+NaOH=NaNO3+H2O 2HNO3+K2CO3=2KNO3+CO2+H2O Lämmastikhape on tugev osküdeerija. Ta oksüdeerub väävli väävelhappseks, fosfori- fosforhappeks, süsiniku-süsinikdioksiidiks: S+2HNO3=H2SO4+2NO C+4HNO3=CO2+4NO2+2H2O Lämmastikhappe reageerimisel metallidega eralduvad mitmesugused lämmastikoskiidid (N2O, NO, NO2), ammoniaak (NH3) või vaba lämmastik (N2), sõltuvalt metallist, happe
SF). [3] Päikesekaitseklaasid on näiteks: -Masstoonitud klaasid. Tavaliselt paketis koos pehmekattelise selektiivklaasiga. Võimalik saavutada päikeseteguriks 35-38%. Selliste klaaside puuduseks võib lugeda klaasi püsivat värvitooni. Kõvakattelised päikesekaitseklaasid. Siin pakume Stopsol sarja klaase. Pehmekattelised nn. topeltselektiivklaasid. Need on kaasaegsed klaasid, kus kirka floatklaasi pinnal olev metalli- ja metallioksiidide kooslus takistab päikesesoojuse jõudmist tuppa ja samal ajal ka toasoojuse kadu läbi akna õue. [3] 3. KLAASI ERINEVAD TÜÜBID JA NENDE OMADUSED 3.1 Kirgas klaas Kirgas klaas võimaldab praktiliselt igasugust edasist töötlust. Seda saab lõigata, lihvida, puurida, karastada, lamineerida, taustvärvida ja matistada. Seega sobib kirgas ehk float klaas oma piiramatute kasutusvõimaluste poolest nii sise- kui välistingimustesse. Kirgas klaas on kasutusel kõikvõimalikes
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite välisel elekt-2 ronkihil on kaks elektroni, mistõttu nende aatomite väliskihi elektronvalemiks on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II. Kuna II A rühma elementidel on kaks väliselektroni, siis sarnaselt leelismetallidele, loovutavad nad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks
liitekoht kõrgema elektritaksitusega ja kuumeneb kuni sulamiseni, kuid võib jääda ka plastsesse olekusse. 45. Milline on metallide gaashapniklõikamise olemus? Milliseid metalle saab selle meetodiga Lõigata? Termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel kõrgetel temperatuuridel, vajalik temperatuur saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikust. Sellega saab lõigata metallisulameid, mille hapniku süütamise temp on selle sulamistemp madalam; moodustuvate metallioksiidide sulamistemp on metalli sulamistemp madalam; põlemissoojus on protsessi pidevuse seisukohalt piisav; metalli soojusjuhtivus ei tohi olla liiga suur; lõikamisel tekkiv räbu peab olema kergesti eemaldatav. 46. Milline on kaitsegaaskaarkeevitamismeetodite (rahvusvaheliste tähistega MAG, MIG ja TIG-keevitus erinevus ja kasutusalad? MIG/MAG keevitus toimub sulava elektroodiga kaitsegaasis, TIG keevitus aga sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. MIG/MAG keevitusel kasutatakse
Kogutoodangust kasut suurem osa NH4NO3 tootmiseks, mida kasut vätisena. Happe baasil toodetakse ka teisi nitraate ja väetisi, aromaatseid nitroühendeid, sh lõhkeaineid, värvaineid, raketikütuseid jpm. · Nitraadid on vees hästilahustuvad. Lämmastikhape reageerib alustega. Reaktsiooni saadusteks on nitraat (sool) ja vesi. Näiteks kaaliumhüdroksiidiga (KOH) toimub reaktsioon HNO3 + KOH KNO3 + H2O Tekib kaaliumnitraat ehk salpeeter (KNO3). Nitraadid tekivad ka metallioksiidide ja sooladega reageerimisel. Näiteks reaktsioon kaltsiumoksiidiga annab kaltsiumnitraadi: 2HNO3 + CaO Ca(NO3)2 + H2O Reaktsioon kaaliumkarbonaadiga annab kaaliumnitraadi: 2HNO3 + K2CO3 2KNO3 + H2O + CO2 . Lämmastikhappe soolad (sisaldavad nitraatiooni) on nitraadid. Valdav enamik neist lahustub väga hästi vees. 38. Fosfori ühend PH3: selle kasutamine ja kirjutage tasakaalustatud tekkereaktsioon. Fosfaan PH3 värvusetu, roiskunud kala lõhnaga, v mürgine gaas. Redutseerivad
HF on alla 20 °C vedelik tänu vesiniksidemetele. · Kõik vesinikhalogeniidid lahustuvad vees. · Vesinikfluoriid söövitab klaasi ja lahustab silikaate. · Vesinikfluoriidi kasutatakse fluoreeritud süsivesinike tootmisel. 56. Iseloomustage metallide halogeniide ja nende lahustuvust. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Metallide veevabasid halogeniide saadakse otsesel reaktsioonil elementide vahel: 2Fe(s) + 3Cl2(g) 2FeCl3(s) või metallioksiidide reageerimisel halogeeniga redutseerija juuresolekul: Cr2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2CrCl3(s) + 3CO(g) · Metallihalogeniidid on reeglina ioonilised, kui metalli oksüdatsiooniaste on II või väiksem, ja kovalentsed, kui oksüdatsiooniaste on kõrgem. Naatriumkloriid ja vask(II)kloriid on ioonilised ning kõrge sulamistemperatuuriga tahkised. Titaan(IV)kloriid ja raud(III)kloriid on molekulaarsed ning sublimeeruvad suhteliselt kergesti. 57
· Süsivesinikke (pikem ahel seejuures katkeb) C4H10 + 5/2O2 à 2CH3COOH + H2O Hapetele iseloomulikud reaktsioonid Happed on prootoni doonorid, seega on hapete üldised omadused just prootoni (vesinikiooni) reaktsioonid · Reageerimine metallidega (pingerida) 2CH3COOH + Zn à (CH3COO)-2Zn2+ + H2 tsinketanaat ioonilisel kujul Zn + 2H+ = Zn2+ + H2 tsink oksüdeerub ja oksüdeerijaks on vesinikioon Zn - 2e = Zn2+ ja 2H+ + 2e = H2 · Reageerimine metallioksiidide ja hüdroksiididega CaO + 2C2H5COOH à (C2H5COO)2Ca + H2O kaltsiumpropanaat CaO + 2H+ = Ca2+ + H2O NaOH + C3H7COOH à C3H7COONa + H2O naatriumbutanaat OH- + H+ = H2O · Reageerimine sooladega juhul, kui tekib nõrgem hape, sade või gaas (CO2) Na2CO3 + 2CH3COOH = 2CH3COONa + H2O + CO2 CO32- + 2H+ = H2CO3 = H2O + CO2 · Reageerimine alkoholidega, saaduseks on ester (esterdus; esterifikatsioon)
· Süsivesinikke (pikem ahel seejuures katkeb) C4H10 + 5/2O2 2CH3COOH + H2O Hapetele iseloomulikud reaktsioonid Happed on prootoni doonorid, seega on hapete üldised omadused just prootoni (vesinikiooni) reaktsioonid · Reageerimine metallidega (pingerida) 2CH3COOH + Zn (CH3COO)-2Zn2+ + H2 tsinketanaat ioonilisel kujul Zn + 2H+ = Zn2+ + H2 tsink oksüdeerub ja oksüdeerijaks on vesinikioon Zn - 2e = Zn2+ ja 2H+ + 2e = H2 · Reageerimine metallioksiidide ja hüdroksiididega CaO + 2C2H5COOH (C2H5COO)2Ca + H2O kaltsiumpropanaat CaO + 2H+ = Ca2+ + H2O NaOH + C3H7COOH C3H7COONa + H2O naatriumbutanaat OH- + H+ = H2O · Reageerimine sooladega juhul, kui tekib nõrgem hape, sade või gaas (CO2) Na2CO3 + 2CH3COOH = 2CH3COONa + H2O + CO2 CO32- + 2H+ = H2CO3 = H2O + CO2 · Reageerimine alkoholidega, saaduseks on ester (esterdus; esterifikatsioon)
1. Metallide hapnikus süttimise temperatuur peab olema madalam tema sulamistemperatuurist. Kõige paremini vastavad sellele nõudele süsinikuvaesed terased, mille hapnikus süttimise temperatuur on umbes 1300° C, sulamistemperatuur aga 1500° C. Terase süsinikusisalduse suurenemisel hapnikus süttimise temperatuur tõuseb kuid sulamistemperatuur siin alaneb. Seega terase lõigatavus süsinikusisalduse kasvuga halveneb 2. Lõikamisel tekkivate metallioksiidide sulamistemperatuur peab olema madalam metalli enda sulamistemperatuurist, vastasel juhul hapnikujuga ei eemalda rasksulavaid oksiide, mis võivad häirida lõikamise normaalset kulgu nagu alumiinium ja suure kroomisisaldusega terased. 3. Metalli põlemisel hapnikus peab eralduma selline kogus soojust, mis hoiab lõikeprotsessi pideva. Terase lõikamisel eraldub umbes 70% soojusest metalli enda põlemisest hapnikus ja ainult
Mõned tanniidid on värvilised ning neid kasutatakse vesi-või etanoollahuste kujul puidupeitsidena puidu värvimiseks ning on ka antioksüdandid ning bioaktiivsed. Vaikhapped ja terpeenid esinevad enamasti koos vaigus(enamasti okaspuudes) ja kujutab endast paljude vees lahustumatute ühendite poolvedelat segu. Terpeenid ehk eeterlikud õlid on isopropeeni polümeerumise saadused(sellest koosneb nt viiruk). Vaik nt mürr ning draakonipuu vaik. Perovskiidid on metallioksiidide kõige arvukam liik. Nende üldvalem on ABO3, kus A on suurem kui B. Näiteks CaTiO3, Ca aatom on suurem kui Ti oma. Kristalli struktuuri võib kujutada kaheselt. Võretüübis A Ti aatomid asuvad nurkades, Ca tsentris ja O aatomid oktaeedriliselt. Võretüübis B Ca ja O aatomid moodustavad koos tahktsentreeritud kuubilise võre, mille tsentris asub oktaeedriliselt Ti aatom (½,½,½).Perovskiidid on maakoore ülemistes kihtides küllalt haruldased mineraalid
annaabi.ee 
