8 aastat – I ms eel ja järel Täiesti tõsine kunstinähtus; filosoofilised probleemid. Mõjutas sürrealismi. Kunst proovis ületada igapäevast füüsilist kogemust. Linnavaated. Siseruum. Rõhutatud, liialdatud, nihestatud joonperspektiiv. Igaviku, ajatusetunne. Sõda → pettumine kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Tekkisid mässumeelsed kunstnike rühmad. G. de Chirico Metafüüsilise kunsti looja „Suur metafüüsik“ „Evangeelne natüürmort“ C. Carra Dada – maailm on sõge ja kuritegelik. (=> ka „korralikud kodanikud“) Veiderdav kunst tekib ka varem USA’s 1916 Zürichis. Kabareeetendused Voltaire’i kabarees. Publiku šokeerimine absurdsustega ja endast välja viimine. Mõjutas samuti sürrealismi Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide naeruvääristamine. Hans (Jean) Arp – dadaist Rahvuselt sakslane Pariisi kodanik
teravale plastilisele modelleeringule ja perspektiivile, vahel pilt pildis Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. Värvid on tuhmid. Carlo Carra (1881-1966). Kihutav ratsanik. 1914. Giorgio de Chirico (1888-1978). Prohvet. 1915. Giorgio Morandi(1890 1964) Nimetu õlimaal Giorgio de Chirico (1888- 1978). Suur metafüüsik. Kokkuvõte Dadaism ja metafüüsiline kunst tekkisid I maailmasõja paiku. Märksõnaks protestimeelsus I maailmasõja julmuse vastu. Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide ja väärtuste naeruvääristamine Dadaism kadus pärast I maailmasõda, aga mõtteviis jäi kestma. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Dadaism on kõike eitav mäss ja kunsti piiride avanemine.
Giorgio Morandi, Alberto Savino. Metafüüsilise kunsti tunnused Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Vormid on ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud. Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. Värvid on tuhmid. Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. Carlos Carra "Kihutav ratsanik" Giorgio de Chirico "Suur metafüüsik" Kokkuvõte Kunsti piiride avardumine: fotomontaaz, juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. Kunst oli olukord, millesse objekt, ese on asetatud. Võimsaks tõukeandjaks sürrealismi tekkele. Kunsti eesmärk on edasi anda mõtlemisainet. Terviklikult oli läbi dadaismi ja metafüüsika kunst muutunud salapäraseks, sügavamõtteliseks, jõuliselt uudseks, sokeerivaks ning loobuti ilust kui sellisest.
tegelikkusega? Vastus: Tõe koherentsiteooriaks / ontoloogiiseks tõeteooriaks 8. loeng (07.04.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. Tõde teaduses. 9. loeng (14.04.10) 5. TEEMA: Metafüüsika põhiküsimus. 1. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism 2. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid 3. Leia üles materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx 4. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism 10. loeng (21.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Tahtevabaduse probleem. 1. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Vastus: indeterminism 2. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused- vabadus
Teoreetiline entitee 33. Üks neljast ei ole filosoofias levinud viis seletada matemaatika aksioomide tõesust: Matemaatika aksioomide(eelduste) tõestus tuleneb aksioomidest järelduvate väidete tõesusest. 32. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Skeptitsism 33. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoodifid? Idealistid ja materialistid 34. Leia üks materialistik metafüüsik kolme idealisti seast: Marx 35. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Dualismiks 36. Ainult üks vaimufilosoofia teooria neljast on monistlik, milline? Identsusteooria 37. Suund psühholoogias, kus vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimilreaktsioon skeemi abil. Biheiviorism 38. Kuidas nimetati Dennetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb
Teoreetiline entiteet 33. Üks neljast ei ole filosoofias levinud viis seletada matemaatika aksioomide tõesust: Matemaatika aksioomide(eelduste) tõestus tuleneb aksioomidest järelduvate väidete tõesusest. 32. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Skeptitsism 33. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoodifid? Idealistid ja materialistid 34. Leia üks materialistik metafüüsik kolme idealisti seast: Marx 35. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Dualismiks 36. Ainult üks vaimufilosoofia teooria neljast on monistlik, milline? Identsusteooria 37. Suund psühholoogias, kus vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimilreaktsioon skeemi abil. Biheiviorism 38. Kuidas nimetati Dennetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb
Vastus: Tõe koherentsiteooriaks / ontoloogiiseks tõeteooriaks 8. loeng (07.04.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. Tõde teaduses. 9. loeng (14.04.10) 5. TEEMA: Metafüüsika põhiküsimus. 1. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism 2. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid 3. Leia üles materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx 4. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism 10. loeng (21.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Tahtevabaduse probleem. 1. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Vastus: indeterminism 2. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged
ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Giorgio de Chirico. Guillaume Apollinaire portree. 1914. Giorgio de Chirico. Tänava melanhoolia ja müsteerium. 1915. Giorgio de Chirico. Prohvet. 1915. Giorgio de Chirico. Suur metafüüsik. 1917 Giorgio de Chirico. Hector ja Andromache. 1917. Giorgio de Chirico. Kadunud poeg. 1922. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904- 1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil
1. Fovism (ptk 6, lk 42-45) Ametlik kunst on lõhenenud, kõigutas usku ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse, mida klassitsism ja akademism olid kuulutanud. Kunstis palju erinevaid stiile ja voole. Kunst on pidevas muutuses. 1903. aastal Pariisis Sügissalong, uuendusi soosiva züriiga näitused · Eksponeeris 20. Sajandi uuendusi · Tagasivaatena postimpressionismi tööd 1905 kunstnike rühm (oli ühtne kuni aastani 1907) Sügissalong · Joonistus tinglik · Lastepärane · Värvid eredad, puhtad · Kantakse lõuendile erinevate suurustega laigud · Foofid metsik (maalid mõjusid jõuliste, metsikutena) · Kujutasid kunstniku meeleolu · Värvid vastupidised loodusele (puutüved punased,, taevas roheline jne) MATISSE (Foovide kuningas) · Kunstniku meeleolu edasikandmine, teoses pole midagi jutustavat · Tähtis liikumine ja dünaamika, aga jäädvustas vaid üht hetke · Tähtsad värvid ja lõbustamine · Olenemata värvide ,,mets...
Lisaks kasvatakse iga liigi ühtse esindaja rõdudele suurtes savipottides, juures seletused, kust need esimest korda avastati. Neljanda ringi seintel on maalitud kõik linnud koos omadustega. Veel on seal igasugu roomajaid, madusid, draakoneid, usse ja putukaid. Viienda ringi seintel on aga maismaloomi. Kuuendal ringil asetsevad kõiksugu käsitööd, nende leiutajad ja viisid, kuidas neid maailma erinevates paikades teostatakse. Kogu seda Päiselinna juhib seal aga Metafüüsik, tema korraldab riigi eluolu ning midagi ei või sündada ilma tema nõusolekuta. Seal elavad linnarahvas ehk solaarid, nemad armastavad oma kodumaad palavalt ning nad pole kunagi omakasupüüdlikud. Solaaride sõprussidemed on väga tugevad, mida hinnatakse tihti sõdades, tõvavoodis ja tedmiste omandamisel, millistel puhkudel on hädasti vaja vastastikulist abi. Noored kutsuvad üksteist vendadeks, viisteist aastat endast vanemaid kutsutakse isadeks.
kuritegelik ning ,,korralikud kodanikud" olevat seetõttu kuriteo kaasosalised. Neid tuli absurdsusega sokeerida ja endast välja viia, et neid seda taipama panna. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Dadaistid eelistasid kolaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest. Oluline oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana. Kuulsad: Arp (Naise torso); Duchamp (Trepist alla tulev akt); Picabia (Undiin); de Chirico (Suur metafüüsik). Dadaistlikud meeleolud levisid Sveitsis, New Yorkis, Saksamaal ja Itaalias. Sveitsis oli Voltaire kabaree, New Yorkis oli suurim mõjutaja Duchamp, Saksamaal Schwitters (Juuksenõelapilt). Dada oli lühiajaline nähtu ja lagunes pärast sõda. Seda ei maksa pidada ainult kõike eitavaks mässuks, vaid ka kunsti piiride avardajaks. Itaalias tekkis nn metafüüsiline maalikunst. Selle looja oli Giorgio de Chirico, keda
Dada: sai alguse I Maailmasõja ajal, mis vapustas kogu ühiskonda ja pani kunstnike ühiskonnas pettuma. 1917 asutati dada kunstigalerii Sveitsis. Samal ajal toimusid veelgi äärmuslikumad sündmused New Yorgis: Marcel Duchamp ,,Trepist alla tulev akt". Francis Picabia. Saksamaal Kurt Schwitters, saksmaal omandas dada propagandistliku ilme. Dada lagunes pärast maailmasõja lõppu. Metafüüsiline kunst: tekkis Itaalias. Katse väljuda kaasajast. Looja oli Giorgio de Chirico ,,Suur metafüüsik". Püüe kujutada igapäevast kogemust, nö ei kehti terve mõistus. Giorgioga liitus 1917. Carlo Carra ,,Juuksenõelapilt". Sürrealism: Pariis. Elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutumine või kaotamine, spontaansus. Laiem eesmärk elu muutmine. Tekkis ka versitlik sürrealism, eeskujuks G. de Chirico. Kuulsaim esindaja on katalaan Salvador Dali ,,Kodusõja eelaimus". Skulptor sveitslane Alberto Giacometti moondatud inimfiguurid. II Maailmasõja eel siirdusid paljud sürrealistid USA-sse.
poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism Idealism olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline Materialism olev tervenisti materiaalne, meeleline Objektiivne idealism olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik. Subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega. Monism tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi ning teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. Leia üles üks materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx Milline neist on monistlik teooria? (Ainult üks vaimufilosoofia teooriast on monistlik?) Vastus: Monistlikud teooriad (tunnistavad ainult vaimu v keha) on subjektiivne idealism, kahe aspekti teooriad, kimbu-teooriat, ekstreemne materialism, identsusteooria, funktsionalist, Denneti materialism. Dualistlikud teooriad (tunnistavad mõlemat) interaktsionism, okasionalism, parallelism,
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus
Hinges on kolm osa: mõistuslik, tahtev ja himustav. Hinge mõistusliku osa kaudu on inimene seotud ideedemaailmaga, kuna mõistuslik osa on pärit ideede valdkonnast. Filosoofiline tunnetamine ei ole Platoni järgi seega mitte originaalsete mõtete loomine, vaid ideedevaldkonna meeldetuletamine (anamnesis). 8. Aristotelese metafüüsika tegelikkusest põhjuslikkuse kogumina. Platoni kriitika. Teleoloogia mõiste. Aristoteles (383-322) on teine kuulsam Kreeka metafüüsik. Tema arvates ideedeõpetuses ületamatud raskused: ,,Kuidas ideed saavad olla püsivad, aga tegelikkus muutuv?" ja ,,Ideedeõpetuses meeleline maailm asjatult topeldatud. See, mis ideed ja asja ühendab, on omakorda idee. Need, mis ühendavat ideed idee ja asjaga ühendavad, on jälle ideed jne. Kui üritame ideede ja nähtuste ühendamist mõista, peame lisama üha uusi ideid lõpmatuseni." Kuigi Aristoteles eitab ideid, eeldab ta üldist elementi filosoofia teemana. Esimene filosoofia
Seminar 6. Charles S. Peirce. Kuidas muuta meie ideid selgeks. Jätk. Selles seminaris: „pragmatismi maksiim“ ja selle rakendused ning tõelisuse mõiste selgitamise probleem (kavas III ja IV punktid). Lk 1689 algab III. Filosoofia roll. Üks osa on ideede selgitamise nähtus. Eelkõige tähtis teadusele. Üks osa millega filosoofia peaks tegelema. Loengus on avaramalt tema filosoofia kontseptsiooni, mis selles tekstis pole. Sealt selgub, et ta on väga metafüüsik. Vaated üsna Hegeli lähedal hiljem. Tähenduste selgitamine oluline osa filosoofia puhul. Descartes ja Leibniz on ennem tegelenud sellega, aga neid tuleb täiendada. Pragmatismi maksiim – filosoofia ülesanne selgitada kontseptsioone. Mida tuleks aga teha selgitamiseks? Reegel on pragmatistlik – kriteerium kätkeb endas rida operatsioone (operatiivne reegel) – midagi tuleb teha, et idee muutuks selgeks. Esimene asi on leida
Dada- ja metafüüsiline kunst Merafüüsilist kunsti võiks rohkem seostada sümbolismiga, kuid dada-ja metafüüsilises kunstis on sümbolismiprobleemid lahendatud suurlinna taustal. Metafüüsiline maalikunst ei kasuta inimfiguuri, usuti, et majad ja keskkond püsib kauem kui inimelu. Kujutati ruumi ja ajaga seotud atribuute nagu kellad, linna-ja maakaardid, gloobused, sirklid jne. Suuna rajaja on G. de Chirico, lisaks ka C. Càrra. Chirco ,,Evangeelne natüürmort", ,,Suur metafüüsik" Dadaistid eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest. H. Arp ,,Lill- vasar". Hiljem hakkas Arp tegema abstraktseid, aga elava looduse vorme meenutavaid skulptuure ,,Naise torso", rinnad on välja venitatud. Esimeseks dadaistisk peetakse moodsa kunsti ajaloos M. Duchampi, kellest on nüüd saanud üks tuntuim moodsaima kunsti esindajaks. Hiljem pöördus ta kineetilisse kunsti, mis lisas Duchampile soliidsust ja tehnikateadlase maine
piirsõnavaraks 2) ta mõistab, et tema praeguses keeles esitatud argument ei suuda neid kahtlusi ei kinnitada ega hajutada 3) oma olukorra üle filosofeerides ei arva ta, et tema sõnavara oleks tõelusele lähemal kui mõni teine, et see on kokkupuutes mõne temast kõrgema jõuga. Iroonia vastand -- terve mõistus. Metafüüsikud (Platon, Marx) Ironist Metafüüsik Raamatud liigenduvad vastavalt traditsioonidele distsipliinide järgi, mis vastavad eri ja iga traditsioonikandja võtab loetud autorite tunnetusobjektidele sõnavara osalt üle ja teisendab seda Meetod ümberkirjutamine järeldus, kokkuvõte peab loogikat dialektika toatüdrukuks /dialektika kui püüe sõnavarasid üksteise vastu dialektika kui retoorika alaliik, mis on
teoreetik. Tlk. 2 Jean-Jacques Rousseau veel võimest neid ise avastada. Niisiis langevad kõik õpetatud meeste loodud definitsioonid, mis muidu üksteisele pidevalt vastu räägivad, kokku ainult selles, et inimene peab loomuseaduse mõistmiseks (ja järelikult ka sellele kuuletumiseks) olema väga osav arutleja või sügav metafüüsik. See aga tähendab nimelt seda, et inimesed pidid ühiskonna rajamiseks kasutama niisuguseid teadmisi, milleni jõutakse ainult ränga tööga ja mis on isegi ühiskonnas väga vähestele jõukohased. Kui me aga loodusest nõnda vähe teame ja sõnast seadus nii mitmeti aru saame, siis on tõesti väga raske loomuseaduse tõese definitsiooni suhtes üksmeelt saavutada. Kõigil neil definitsioonidel, mida võib raamatutest leida, on lisaks sellele puudusele,
*) Polüteism ehk igale valdkonnale omistatakse oma jumalus. *) Monoteism ehk kõigi ilmingute taga nähakse vaid üht põhjust ehk jumalat. -) Metafüüsilise staadium teoloogilise staadiumi teine variant ehk jumalate asemel tulevad mängu abstraksed mõisted, olemused. -) Positiivne staadium inimene jõuab tõeallikani, kus ta leiab, et kõik senised otsinud on viljatud. * Auguste Comte: ,,Kellele ei meenuks, kuidas ta oli teoloog lapsena, metafüüsik nooruses ja füüsik oma mehe eas." * Comte leiab, et on olemas kuus positiivset teadust: -) Matemaatika -) Astronoomia -) Füüsika (peab ise kõige tähtsamaks, sest see seletab tema arust ära kõik küsimused) -) Keemia -) Bioloogia -) Sotsioloogia * Ühiskonna arengut iseloomustas ta järgenevalt: -) Feodalismile vastaks teoloogia. -) Prantsuse revolutsioonile vastaks metafüüsika. -) Pankurid ja ärimehed vastaksid aga tõelisele positivismile.
Kui tahtevabadust pole olemas, on subjekti käitumine determineeritud ja seda ei saa nagunii rikkuda. Vaba tahte eitamine viib teatud tüüpi paradoksideni (nt Newcomb'i paradoks). 30 (L12) POSITIVISM. ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA Positivismi rajas Auguste Comte (1798 - 1857). Ta vaated on lähedased empiristide vaadetele. Teaduse ülesandeks pole mitte selle väljaselgitamine, miks üks miski toimub, vaid selle uurimine, kuidas see toimub. Metafüüsik, kes tahab teada asjade olemust, on positivistide arvates lihtsalt poeet või lugulaulik. Filosoofia ülesanne on aidata teadust: analüüsida ja korrastada mõistete süsteemi, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad. Tõe monopol on teadlaste käes. Teadus muudkui avastab üha uusi ja uusi tõdesid, ja iga tõde on põhimõtteliselt teaduslikul teel avastatav, ehkki see võib olla töömahukas ja keeruline.
annaabi.ee 
