Juunikuu I ja II dekaad olid viimase seitsme aastaga võrreldes kõige väiksema efekt. temperatuuride summaga (119 kraadi). Nendes tingimustes oli liblikõieliste ja põld-raiheina juurdekasv I niiteks tavalisest aeglasem. Rohuproovide keemilise koostise määramisel kasutati Van Soesti süsteemi. Analüüsid tehti PMK taimse materjali laboratooriumis. Saagi energiasisaldus (ME) ja seeduvus (DDM) arvutati. Rohusööda proteiini täpsemaks iseloomustamiseks kasutati metaboliseeruva proteiini ja vatsa proteiini bilansi näitajaid, mis saadi katseproovide analüüsitulemuste EMÜ Loomakasvatuse instituudi vastavasisulisse arvutiprogrammi 134 Agronoomia 2010/2011 sisestamisel (Kärt jt, 2002). Katseandmete statistilisel analüüsil kasutati dispersioon- analüüsi, seoste tugevuse ja usutavuse hindamiseks regressioonanalüüsi. Tulemused ja arutelu
normeeritud söötmist ei saanud rakendada. Eesti kohalikule piimakitsetõule sobivad söötmisnormid tuletati NRC (1990) normide alusel ja teiste kirjandusandmete põhjal (The Nutrition of Goats, 2004). Seejuures arvestati Eesti kitsekasvatuse tavatingimusi ning kohalikule kitsetõule omast piimajõudlust, kasvu ning arengut. Sarnaselt teiste loomaliikidega leiti ka kitsede summaarsed päevased toitefaktorite tarbenormid partsiaalnormide põhjal. Aluseks võeti metaboliseeruva energia, proteiini, seeduva proteiini, kaltsiumi ja fosfori tarve, mis kulub elatuseks, kehamassi juurdekasvuks, emasloomadel ka loote kasvatamiseks ja piima tootmiseks. Vastavate partsiaalnormide liitmisel saadi nende toitefaktorite summaarsed päevased tarbenormid. Mineraalelementide ja vitamiinide kohta partsiaalnorme tavaliselt välja ei tooda. Nende leidmisel võetakse aluseks keskmine päevane kuivaine tarbimine ja toitefaktorite soovituslikud kontsentratsioonimäärad.
kaubakalal tõuseb see 1,1-ni. Kui arvestused näitavad, et kaubakala söödakoefitsient on olnud üle 1,3, tähendab see ebaõiget söötmisreziimi ja sööda raiskamist. See näitaja oleneb tugevasti ka sööda koostisest. Sööda sortiment (1) Startersööt 53% valku, 14% rasva ja 7% sahhariide , energiasisaldus on 20 MJ/kg, metaboliseeruvat energiat on selles 1520 MJ/kg Noorkala sööt Kaubakala sööt 45% valku, 30% rasva, 12% sahhariide, energiasisaldus on 24 MJ/kg, metaboliseeruva energia sisaldus 1921 MJ/kg Sööda sortiment (2) INICIO 917 maimusööt EFICO Enviro 920 kasvusööt Söötmisreziim Söötmisreziim tuleb kohandada kala füsioloogilise seisundi ja keskkonnatingimustega. Kalakasvataja peab seda oma kogemuste alusel pidevalt aastaajast ja ilmastikust olenevalt muutma. Kuid tuleb ka arvestada, et talve jooksul on kala kohanenud jaheda hapnikurikka veega ja madala toitumisintensiivsusega. Suvel, forelli jaoks kriitilist piiri ületama kippuva
suurema toodangu puhul partsiaalnorm suureneb, väiksema puhul on ta sellest mõnevõrra väiksem ( tegemist on söötmistaseme mõjuga) (Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995). 1 kg piima tootmiseks kulub 60 g seeduvat proteiini. Naturaalpiima ümberarvestamiseks EKM-piimaks kasutatakse valemit: EKM-piim = 0,4 P +15 PR, kus P naturaalpiim kg PR - piimarasva kogus kg Lehmade päevased metaboliseeruva energia ja seeduva PT-normid on toodud tabelis 3. 4 Tabel 3. Lehmade metaboliseeruva energia ja seeduva proteiini PT-normid Päevane toodang Metaboliseeruv energia, MJ EKM-piima kg 1 kg EKM-piima kokku päevas Seeduv proteiin, g kohta 2 5,00 10,0 120
katsete ja aastate keskmisena 7-11%. Itaalia raihein oli kiire arenguga ja jõudis loomisfaasi nii esimeses kui ka teises niites, kuid tema talvekindlus oli nõrk. Kõrrelised vähendasid küll rohusööda ainevahetusenergiat (ME) ja proteiinisisaldust, kuid saadud rohusööt ületas siiski hea rohusööda miinimumnõude (v a segu ohtetu lustega). Kõrreliste mõju kuivaine toiteväärtusele oli esimeses niites suurem kui teises niites. Metaboliseeruva energia sisaldus vähenes, võrreldes punase ristiku puhaskülviga, ohtetu luste mõjul 0,6-0,8 MJ, itaalia raiheina ja timuti mõjul aga 0,2-0,4 MJ võrra ning metaboliseeruva proteiini (MP) sisaldus vähenes 2-7 g kg -1 võrra ohtetu luste ja 1-4 g kg-1 võrra itaalia raiheina ja timuti segus. Ohtetu luste oli esimeses niites loomise faasis ja ta mõju segukülvi toiteväärtusele oli negatiivne, saadi rahuldava väärtusega rohusööt (ME 9,5 MJ, MP 79 g kg -1). Teises niites
Nii soovitataksegi näiteks nuumsigu sööta 15...20% väiksema söödakogusega, kui nad tarbiks seda isu järgi. (Ülo Oll 1994) 4 1.1 Söötmistase Praktikas räägitakse kõrgest ja madalast söötmistasemest, mille all mõistetakse tegelikult kas tugevat või nõrka söötmist, teoreetikud on andnud sellele arvulise väärtuse, mida arvutatakse söömuse ja elatustarve kaudu. (Söötmistase võrdub tarbitud metaboliseeruva energia kogus MJ päevas jagatud looma metaboliseeruva energia tarve elatuseks, MJ päevas) Söötmistase sõltub loomaliigist ja söödaratsioonist ning peab kindlasti olema üle ühe. Kui söötmistase on alla ühe, siis loom nälgib, kui aga ühega võrdne, siis loom elab ära, kuid toodangut ei anna. Suure toodangu eeliseks on kõrge söötmistase, kuid söömusel on piirid, ehk söötmistase ei saa lõputult suureneda. Enamasti on söötmistase 3...4 piirides. Kui lehm
Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. Lämmastikuvabad ekstraktiivained on () seeduvad süsivesikud. Kergesti Kas mineraalelemendid ja vitamiinid on suure energeetilise väärtusega toitained? Jah Seeduv energia leitakse, kui? Brutoenergiast arvestatakse maha roojaga väljutatud energia Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ/kg, siis selle sööda netoenergia sisaldus on? Suurem? Na puuduse vältimiseks söödetakse loomadele? Keedusoola Katoriinist on loomad võimelised sünteesima? A-vitamiini Põhisöödalise söötmistüübi puhul on ratsioonis ülekaalus? Rohusöödad Millal kasutavad kehavarusid suuretoodangulised lüpsilehmad kõige intensiivsemalt? Laktatsiooniperioodi alguses Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel
folklooriüritused - ratsaparaadid, härjavõitlused, Viini ratsaspordikool. Summaarsed normid Tööhobune: elatustarve - keha massi edasiareng ja töö. Noorhobune: elatustarbele lisaks + liikumistarve – liikumine, kasv Mära: elatustarve ja lootetarve. 500kg hobune teeb kerget tööd - elatus 60 mj, keham edasiv 20mj. Seeduva proteiini ja metaboliseeruva energia vajadused vastavalt hobuse suurusele ja töökoormusele: Täiskasvanud hobuste kehakaal (kg) 200 300 400 500 600 Ülalpidamine Energia (MJ) 32 43 54 64 73 Proteiin (g) 160 216 268 318 363 Kerge töö Energia (MJ) 32-40 43-54 54-67 64-80 73-91
Metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia – näitab tegelikult söödast imendunud toitainete energiat. metaboliseeruv energia = seeduv energia – (uriini energia + gaaside energia) Netoenergia – energia, mida loom kasutab siseelundite ja lihaste mõningaks tööks magavas olekus ja mis eritub organismist toodangu – piima, munade, kehamassi juurdekasvus talletunud energiana. netoenergia = netoenergia elatuseks + toodangu energia Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ, siis sööda brutoenergia on suurem, neto madalam. 9) Veiste söödad. Talve söödad: hein, põhk, silo, ka juurviljad kartul; õlle- ja piiritusetööstuse jäätmed (linnaseeod, praak, õlleraba), jõusööt ja mineraalsöödad. Suvel: haljassööt (karjamaarohi), jõusööt ja mineraalsöödad. Jõusöödad – suurte toodangute ja hea juurdekasvu saamiseks. Talvel kulub piimakilo kohta 250-400 g jõusööta.
Arvutused toimuvad analoogselt kodutoiduga, kuid sel juhul tuleb kasutada kõrgemaid Atwateri kordajaid, sest tegu on kvaliteetsema toiduga. Leida energiasisaldus SV, R ja V arvelt ning arvutada päevane kogus arvestades osakaalu. Süsivesikute puhul kuumutada ja blenderdada, et see ka imenduks. Toit peab olema täisväärtuslik, tasakaalustatud, hästi seeduv, söödav ja ohutu (mükotoksiinid kuivtoidust). 3.10.1. Metaboliseeruva energia osakaal %ME Nt. mitu % kogu energiast tuleb nt proteiinist. 24% metaboliseeruvast energiast võiks pärineda proteiinist 38% süsivesikutest 38% süsivesikutest Arvutatakse ristkorrutisega: 100% - 345 kcal/100 g; x% - 77 kcal/100 g (77 kcal - toorvalkudest saadav energia, arvutatud varem, 345 kcal – 100 g kuivtoidust saadav energia kokku) Konserv on kõige kallim vesi – energiasisaldus 100 g kohta on väga väike võrreldes
• Pestitsiidide efektiivsus- leitakse enamsaagi abil kattetulu meetodil Söötade efektiivsus • söötadest sõltub veiste jõudlus ja piima ning veiseliha tootmise tasuvus • Söötade toiteväärtuse tagavad toiteained: o energia- saadakse söödas olevast rasvast ja süsivesikutest o proteiin- koostises aminohapped o mineraalelemendid o vitamiinid • Eestis on kasutusel söötade toiteväärtuse mõõtjana omastatava ehk metaboliseeruva energia ( MJ) näitaja • Söötade üldefektiivsuse näitaja- toodang 1 söötühiku (energiaühiku) kohta ehk söödatasuvus, mis näitab söödatootlust ehk kasutataud söötade efektiivsust • söödatootluse pöördsuurus on sööda erikulu- näitab kulutatudsöötühikute hulka ühe kilogrammi toodangu kohta • Produktiivsuse kujunemisel avaldavad mõju o ratsioonide koostis
Kogu- ehk brutoenergia (põlemissoojus) – mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda täielikul põlemisel. Brutoenergia sõltub orgaanilistest ainetest!! Seeduv energia – seedunud orgaanilistes ainetes sisalduv energia. Metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia – näitab tegelikult söödast imendunud toitainete energiat. Netoenergia – energia, mida loom kasutab siseelundite ja lihaste mõningaks tööks magavas olekus ja mis eritub organismist toodangu energiana. Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ, siis sööda brutoenergia on suurem, neto madalam!! 14 Veiste söödad. Talve söödad: hein, põhk, silo, juurviljad, kartul, õlle- ja piiritusetööstuse, jõusööt ja mineraalsöödad. Talvel kulub piimakilo kohta 250-400 g jõusööta. Suvel: haljassööt (karjamaarohi), jõusööt ja mineraalsöödad. Piimakarja söötmine laktatsioonitsükli eri perioodidel ja kinnisperioodil.
Erinevus +6, +102 g ESMAKORDSELT TIINETELE EMIKUTELE (KEHAMASS 120KG JA ROHKEM) Tiinusperiood jagatud algtiinuseks ja lõpptiinuseks Algtiinusel 35,2 MJ, 366g proteiini. Lõpptiinusel 35,2 MJ, 390g proteiini. Erinevus x, +24g. 17. Tiinete emiste partsiaalsed tarbenormid ( elatustarve, lootetarve, kehamassi juurdekasvu tarve ). TIINETE EMISTE PARTSIAALNORMID u.200 kg emis vajab 23,3 MJ. 1,8...1,9 kg sööta elatamiseks. Proteiin: 5g 1MJ elatuseks vajamineva metaboliseeruva energia kohta 200kg emisele seega = 23,3 x 5 = 117g. Loote elatustarve 30 päevaselt 0,8 MJ, 60.p 3,5 MJ, 80.p 5,7 MJ, 100.p 8,3 MJ .. 100g proteiini, 115.p 10,7 MJ .. 150g proteiini EMISE KEHAMASSI JUURDEKASV TARVE Söötmisnormides normitakse 1kg puhta kehamassi juurdekasvuks 36 MJ metaboliseeruvat energiat ja 450g proteiini. Nooremised peaksid tiinuse ajal juurde võtma 35-45 kg. Mittepiisavalt tiinuse jooksul kaalus juurde võtnud emisel ei ole piisavalt kehavarusid, nad
10) Uni lihastoonuse ja sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse languse tõttu väheneb põhiainevahetus 10-15%. 11) Nälgimine üldine rakkude ainevahetuse tase langeb 20-30%. 69) Toidu bruto-, seeduv, metaboliseeruv ja netoenergia. Toidu brutoenergia all mõistetakse söödud toidu koguenergiat seeduva energia arvutamiseks lahutatakse brutoenergiast roojas sisalduv energia. Seeduva energia osa toidu koguenergiast sõltub toidu iseloomust: 90% tärklise ja vaid 40% koresööda puhul. Metaboliseeruva energia hulk saadakse, kui brutoenergiast lahutatakse rooja, uriini ja käärimisgaaside energiasisaldus. Mäletsejalistel on vastavad protsendid 30, 5 ja 8. Seega moodustab metaboliseeruv energia neil alla 60 % brutoenergiast. Netoenergiaks nimetakse seda osa energiast, mida loom kasutab elutegevuse säilitamiseks, toodanguks (liha, piim, munad jne.) ning mehhaaniliseks tööks. Netoenergia saame, kui lahutame metaboliseeruvast energiast keha termoregulatsiooniks kuluva osa
10) Uni lihastoonuse ja sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse languse tõttu väheneb põhiainevahetus 10-15%. 11) Nälgimine üldine rakkude ainevahetuse tase langeb 20-30%. 69) Toidu bruto-, seeduv, metaboliseeruv ja netoenergia. Toidu brutoenergia all mõistetakse söödud toidu koguenergiat seeduva energia arvutamiseks lahutatakse brutoenergiast roojas sisalduv energia. Seeduva energia osa toidu koguenergiast sõltub toidu iseloomust: 90% tärklise ja vaid 40% koresööda puhul. Metaboliseeruva energia hulk saadakse, kui brutoenergiast lahutatakse rooja, uriini ja käärimisgaaside energiasisaldus. Mäletsejalistel on vastavad protsendid 30, 5 ja 8. Seega moodustab metaboliseeruv energia neil alla 60 % brutoenergiast. Netoenergiaks nimetakse seda osa energiast, mida loom kasutab elutegevuse säilitamiseks, toodanguks (liha, piim, munad jne.) ning mehhaaniliseks tööks. Netoenergia saame, kui lahutame metaboliseeruvast energiast keha termoregulatsiooniks kuluva osa
annaabi.ee 
