MSN Messenger ja selle areng MSN messenger on kiirsuhtlusvahend, mis on loodud Microsofti poolt. Esimene versioon 1.0 ilmus 22. juulil 1999. See sisaldas ainult põhifunktsioone nagu tekstsõnumit ja kontaktide nimekirja. Alates 19. juunil välja tulnud versioonist 8.0 kannab programm nimetust Windows Live Messenger. Versioonist 8.1 on Windows Live Messenger ka eestikeelne. Viimane versioon avaldati 2011 aastal, mille nimeks on Windows Live Messenger Wave 4. Windows Live Messengeri kasutamine Iga internetiühenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab ühenduda Messenger Service´isse kasutades MSN Web Messengeri. MSN-i kaudu saab rääkida oma sõprade või tuttavatega, lisada uusi kontakte, pidada videokõnesid ning saata faile. MSN-i on võimalik internetist tasuta alla laadida. Skype Skype on IP-kõnedel põhinev internetitelefoni P2P-võrgustik. Skype võimaldab kasutajatel teha kõnesid ja vestlusi läbi interneti.
interneti, saata lühisõnumeid või suhelda emaili teel. Mine võtan lähema vaatluse alla lühisõnumitega suhtelmise läbi interneti. 1. Pidgin messenger 1.1.Üldiselt Nii nagu igapäeva elus, nii valitseb ka internetis konkurents. Püütakse luua paremaid, kiiremaid ja mugavamaid programme, et oma loodud toodete kasutajaskonda suurendada ja läbi selle suuremaid summasid teenida. Lühisõnumitega suhtlemiseks kasutatakse Euroopas enamjaolt Windows Live Messengeri mis on Microsofti toodang ning selle tõttu on võimalik seda kasutada ainult MSN protokolli puhul. Mina arvan, et Eestis on suhteliselt raske leida inimest, kes kasutab igapäevaselt ja järjepidevalt interneti, kuid ei oma Windows Live Messengeri kasutajakontot. Teise alternatiivina tooksin ma veel välja ka Pidgin messengeri. Tegu on vabavaraga, mis ei sisalda endas reklaame (nagu Windows Live Messenger) ning on olulselt kompaktsem ja kiirem. Pidgin Messengeri üheks
Microsoft'i MSN tõmbas esimese paari kuu jooksul ligi üle miljoni abonendi, kuid Interneti populaarsuse plahvatuslik kasv sundis meid MSN-i ümber kujundama Internetti hõlmavaks ja laiendavaks, mitte niivõrd selle alternatiivi pakkuvaks teenuseks. (Gates, B 2000) Siinkohal vaatlemegi, kuidas on Windows Live Messenger (edaspidi WL Messenger) saavutanud sellise populaarsuse ja kasutajate rohkuse, mis on antud programmi tarkvara omadused ja rakendamised. 3. AJALUGU Algselt nimetati WL Messengeri ,,MSN Messenger'iks", mille esimene versioon tuli välja 22. juulil 1999 aastal, see sisaldas tavalist tekstisõnumit ja lihtsameelset kontaktide nimekirja. Kui esimene versioon oli avaldatud, oli tähtsal kohal toetada juurdepääsu America Online võrku. Kuid America Online püüdis pidevalt Microsofti blokeerida, kellel oli juurdepääs teenusele. See võimalus likvideeriti ning ei ole taastatud mis tahes hilisemas tarkvaraversioonis. Alates sellest ajast on nõutud Windows Live ID olemasolu
Merkuuri orbiidile pidama. See saab teoks alles 2011. aastal, aga enne teeb Messenger veel kaks möödalendu. NASA kosmosesondi Messenger kogutud andmete põhjal on Merkuuri pinnal rauda ja ka titaani märksa rohkem, kui varem Maa-pealsete vaatluste ja teiste kosmosesõidukite mõõteseadmetega tuvastatud. Et Päikesele kõige lähema planeedi tihedus on üsna suur, siis peavad teadlased usutavaks, et vähemalt tema sisemuses peab leiduma rohkesti rauda. Nüüd näitavad Messengeri mõõtmised, et rauda on ohtralt pinnalgi, kus ta on koos titaaniga mitmesugusteks oksiidideks ühinenud. Messengeri programmi juhtivteadlane Sean Solomon ütles, et uued vaatlusandmed annavad nüüd teoreetikutele kõvasti tööd, sest Merkuuri pinnaraud esineb kujul, mida muudel planeetidel naljalt ei kohta. Geokeemikutel tuleb välja nuputada usutav stsenaarium, kuidas see olukord võiks olla kujunenud, arvestades kõike muud, mis Merkuuri kohta teada on.
Mitte kõik, aga enamus. Suitsu teevad ka minu eakaaslastest poole nooremad poisiklutid. Olen päevast päeva koos inimestega, kes suitsetavad, kes panevad koni igal õpetajavabal võimalusel ette, kuid ometi ei ole ükski neist täisealine. Minu silmade (ninaga hoian heaga eemale) jaoks on selline asi täiesti tavaline. Ometi tekivad peas küsimused, miks te seda teete? Enamus inimestel on juba olemas nutitelefon, seal saab käia internetis ja suhelda sõppradega läbi facebooki, messengeri, viberi ,whatsappi jne. Kui paljud ei tea või ei usu millist kahju võib tekitada nutitelefon lastel, mitte aind lastel kui ka täiskasvanutele. Tavaliselt on noortel kombeks panna igale poole internetti enda pilte ülesse. Nutitelefoni kiirgus ei ole südamele hea see võib kahjustada erinevaid südame haiguseid. On kaolnud juhtumeid kus nutitelefon on õhku lennanud inimese käes. Raidar Nurm
Alatihti kuuleme sõnu „mul pole aega,“ „ma olen hõivatud“ jne. Mida see siis ikkagi tähendab ning millest on inimeste ajapuudus tingitud? Mina leian, et inimesed ei ela hetkes. Ei mõisteta aega ega selle väärtust. Päevast päeva raisatakse väärtuslikke minuteid ja tunde, mida tegelikult enam kunagi tagasi ei saada. Tuues näiteks jällegi noorte interneti ja nutiseadmete sõltuvuse. Tihtilugu ei panda isegi tähele, kui palju aega röövib internet - messengeri vestlused, facebooki newsfeedi kerimine või instagrami piltide laikimine ning sobiva poosi leidmine snapchatis sõpradele selfie saatmiseks. On levinud ütlus „kes palju teeb, see palju jõuab,“ kuid vähe on neid, kes oskavad aega hästi planeerida. Tõenäoliselt ongi aja planeerimisoskuse puudumine peamine põhjus, miks inimesed leiavad ja väidavad, et aega ei ole. Olen tihti mõelnud, kuidas on võimalik, et
Nende asemel võiks kasutada ilusaid eestikeelseid sõnu ostlema ja kõik on hästi. Eesti keel ei ole vaene keel, on piisavalt sõnu enda väljendamiseks, miks kasutada võõrapäraseid väljendaid. Nii väike riik nagu Eesti peaks tundma uhkust oma rikkaliku keele üle. Suureks mõjutajaks on tõusnud ka reaalajas suhtlusportaal MSN Messenger, kus kiirelt kirjutades kasutatakse tihti lühendeid ja lihtsustatud eesti keelt. Väljakujunenud on eraldi slängid, mida vaid Messengeri teel suhtlevad inimesed mõistavad. Probleem on nende kasutamine igapäevaelus, eriti mõjutatavad on noored inimesed, kes alles õpivad oma emakeelt. Lõpuks kujuneb välja rikutud keel, ning kokkuvõttena ei oska inimesed rääkida ega kirjutada õigesti. Mis aga edasi, kas tulevikus kujunebki välja lihtsustatud ja lühenditest koosnev keel? Eesti keel on kõige tähtsam kultuuripärand iga eestlase jaoks, seega on tähtis seda hoida ka kaitsta iga halva mõjutuse eest.
Liikme motivatsiooni langusel on ülejäänud liikmed vastutulelikud ning abistavad teda. 2. Kommunikatsioon meeskonnas ● Kuidas on korraldatud koosolekud (kes vastutab, millal toimuvad, regulaarsus)? Koosolekud toimuvad regulaarselt vähemalt kord kahe nädala jooksul ning vajadusel ka tihemini. Läbiviimise eest vastutab õpilasfirma tegevjuht. ● Kus/kuidas suhtleb meeskond väljaspool koosolekuid? Väljaspool koosolekuid suhtleb meeskond Messengeri teel. ● Kuidas pannakse kirja olulisemad otsused? Olulisemad otsused kajastuvad õpilasfirma suhtlusgrupis, et need oleks nähtavad kõikidele liikmetele. Vajalikud otsused pannakse ka kirja äriplaani. 3. Dokumentide ja varade hoiustamine ● Digi- ja paberdokumente hoiustatakse – kuidas ja kus hoiustatakse? ● Raha hoiustatakse – kuidas ja kus? Raha hoiustatakse Õpilasfirma arvelduskontol. ● Arvelduskontole on ligipääs kellel?
lihtne kasutada ja see on turvaline. Muidu oli arvuti tarkvaraga kaasas Symantec Norton Internet Security 2009 millel oli 60päevane proovi versioon, aga selle ma vahetasin kiiresti välja. Muu tarkvara on Microsoft Internet Explorer, aga selle asemel ma kasutan Mozilla Firefoxi, sest see on lihtsam ja kiirem minu arvates. Tarkvarade hulgas on veel Windows Live Messenger, Adobe Flash Player, HP MediaSmart Suite, HP Total Care Setup, HP Total Care Advisor, HP ProtectSmart jne. Windows Live Messengeri kasutan ma sõpradega suhtlemiseks. Ja teised kaasasolevad tarkvarad on küll minu arvutis olemas aga ma ei näe neil eriti mõtet, sest ma neid ei kasuta. Mina kasutan muusika kuulamiseks Winampi ja filmide vaatamiseks BS.Playerit. Op.süsteemis on Microsoft Windows 7 Home Premium (64-bit). See on küll hea Windows, aga ma eelistaksin siiski Windows XP enda arvutile kuna see on lihtsam ja ei pea hakkama nuputama kus mõni fail peidus on kuigi, selle Windowsiga saab otsida kui midagi vaja on
resonantsile. Mariner-10 pildistas ca 40 % Merkuuri pinnast. Piltidest selgus, et Merkuuri pind sarnaneb oma välimusest Kuu pinnaga. Sondi abil avastati, et planeedil pole atmosfääri, aga on nõrk üldine magnetväli. Mõõdeti ka pinnatemperatuuri. Teiseks sondiks sai 2004. a. NASA poolt lastud MESSENGER uurimisjaam. 2011. a. märtsis jõudis ta Merkuuri polaarorbiidile ja töötab seal tänaseni. MESSENGERi abil sai võimalikuks koostada kogu planeedi kohta kõrgeresolutsiooniline kaart. Sondi instrumendid võimaldasid uurida Merkuuri pinnase keemilist koostist, selle geoloogilist ajaloo, sisemist ehitust, magnetvälja ja eksosfääri. 7.Sarnasus kuuga Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib "Mariner 10" poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada fotodeks Kuust, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmetest
Projekti ajakava: 18.04-15.06.2008 Projekti meeskond Projekti juht: Eleri Piirak Liikmed: Katrin Geffe, Katrin Pajula Projekti toimetaja: Maderiin Tammik Koosolekud/tegevuskava: I. 19.04.08 Teema valik, üldine diskussioon II. 28.04.08 Töökorralduste jagamine, teema arutelu III. 15.05.08 andmete kogumine ja analüüs, probleemide lahendamine IV. 07.06.08 töö lõplik kokkupanek, kokkuvõtte tegemine ja vormistamine. Tööjaotus: Suhtlemine - silmast-silma, MSN Messengeri ja e-maili teel. Eleri - ettevõtte andmete kogumine Katrin Pajula info analüüsimine Katrin Geffe - koostab joonised, kõikvõimaliku vajaliku info otsimine Maderiin - teksti kogumine ja vormistamine Ühised tegemised probleemide lahendamised, jooniste korrektuur, töö kokkupanek 23 Lisa 2. Protokoll 2 Ettevõte: Kärstna Põhikool Projekti nimetus: Kärstna Põhikooli raamatukogu laenutusprogrammile üleminek Projekti ajakava: 18.04-30
inimene. Marki isa on hambaarst ja ema psühholoog. Isa oligi see, kes pojale programmeerimist õpetas ja esimese informaatika õpetaja palkas, kellest Mark peagi üle kasvas. Kui isa ühel 1996. aasta õhtul ütles, et ta sooviks oma assistendiga paremat sideviisi kui üle ukse hõikuda, siis kirjutas Mark kohe programmi, mille abil sai sõnumeid ühest arvutist teise saata. Ta pani sellele nimeks ZuckNet (hilisema AOL Instant Messengeri primitiivne variant). Koos sõpradega lõid nad arvutimänge teised joonistasid, Mark programmeeris. Keskkoolis kirjutas Mark muusikasoovituste programmi nimega Synapse. Nii Microsoft kui AOL soovisid seda osta ja kutsusid koolipoissi enda juurde tööle. Mark keeldus, kuna õppimine oli sel hetkel tähtsam ning astus Harvardi ülikooli, eelnimetatud programmid laadis ta aga tasuta jagamiseks internetti. Markil oli algusest peale oskus luua lihtsat ja intuitiivset tarkvara
Selle eesmärgiks on parandada tervishoidu ja vähendada äärmist vaesust maailmas ning lisaks võimaldada paremat. Pilt 2. Microsoft’i Logo 2.1.1 Microsoft Eesti Alates 2003. aastast laiendas Microsoft oma tegevust Eestisse. 2004. aastal tuli Microsoft turule kontoritarkvara Microsoft Office 2003 eestikeelse versiooniga. Microsoft Eesti eestvedamisel on loodud ka Windows XP, Windows Vista, Windows 7 ning MSN Messengeri eestikeelse liidesega versioonid. Microsoft Eestis töötab 30 inimest. Lisaks äritegevusele on Microsoft Eesti kaasatud mitmesse heategevuslikku projekti. 2006. aastal annetas Microsoft Eesti pool miljonit krooni Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekti "Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt" jaoks. 2009. aastal koostöösElioni ja EMTga korrastati ligi 200 arvutit, mis annetati suurperedele, eakatele ja erivajadustega inimestele.
teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle. Ise e-kirjale faili lisades pane kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne. · Suhtu eriti umbusklikult failidesse, mida levitatakse interneti uudisegruppide jututubade ja MSN Messengeri kaudu. · Kui kasutad Windows XP-st vanemat operatsioonisüsteemi, on soovitav kasutada personaalset tulemüüri programmi, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. · Tehke vähemalt kord kuus oma arvuti kõvakettale täielik viirustõrje kontroll (Arvutiviirused 2009). Viirusetõrje tarkvara
eraõpetaja. Newman kutsub Mark'i ,,imelapseks" , sest temast oli raske eespool püsida. Ise keskkoolis õppides, Zuckerberg võttis osa ka Mercy kolledzi magistriõppe õppeaines. Talle meeldis arvutiprogrammide arendamine, eriti veel sidevahendite ning mängude arendamine. Kuna ta isa hambapraksist juhiti nende kodust, siis Zuckerberg lõi tarkvara nimega ,,ZuckNet", mis võimaldas isa kontoriarvutite ning hambaravikeskuse arvutite vahelist suhtlemist. ,,ZuckNet'i" loetakse AOL'i Messengeri algeliseks versiooniks. Kirjanik Jose Antonio Vargas on öelnud: ,,Mõned lapsed mängisid arvutimänge. Mark lõi neid. Aga samas ei olnud Mark tüüpiline nohik." Zuckerberg ise meenutab seda perioodi nii: ,,Mul oli sõpru, kes olid kunstnikud. Nad tulid mulle külla, joonistasid midagi ning mina tegin nende jooniste järgi mänge." Keskkooli ajal lõi Zuckerberg firma Intelligent Media Group all muusikapleieri nimega Synapse Media Player.
Paljud mind ümbritsevad teabeallikad on koondunud internetti. Näiteks käib operatiivne suhtlemine peamiselt interneti kaudu. Postkastina kasutan Gmaili kontot. Sellelt saadan ja sinna laekuvad nii ametlikud kui ka mitteametlikud kirjad. Tihti saan/saadan vajalikke dokumente, pilte, muusika- või videofaile. Erinevate meilinimistute ehk listide kaudu tuleb huvipakkuvatel teemadel ka palju reklaamilaadset teavet. Pikema ja mitteametlikuma jutu rääkimiseks sõprade ja tuttavatega kasutan MSN Messengeri, mille abil saab samuti huvipakkuvaid faile vahetada. Laialdane interneti teel suhtlemine ei tähenda seda, et näost näkku suhtlemist üldse ei toimuks, kuid seda toimub interneti tõttu vähem võrreldes varasemate aegadega. Suhtlemiseks kasutan ka mobiiltelefoni. Suurem suhtlus toimub siiski interneti vahendusel, kuid helistamine on tihti kõige kiirem võimalus inimese kätte saamiseks. Oma eakaaslastega
Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle. Ise e-kirjale faili lisades pane kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne. Suhtu eriti umbusklikult failidesse, mida levitatakse interneti uudisegruppide (news) jututubade (chat) ja MSN Messengeri kaudu. Kui kasutad Windows XP-st vanemat operatsioonisüsteemi, on soovitav kasutada personaalset tulemüüri programmi, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. Windows XP kasutajatel tuleks installeerida Service Pack 2, mis lisab automaatselt teie arvutile tulemüüri. Loomulikult võib jätkuvalt paralleelselt kasutada ka mõnda spetsiaalset tulemüüri programmi
väikese jõudlusega mobiilsetel seadmetega ja suure resolutsiooniga monitoridega. (Scalable Video Coding...) Joonis 1. H.264 SVC (Scalable Video Coding) skaleeritavus. 3.4. Probleeme 1) Problem:sajdvkuinhätõ;go(fr-kla)uedvijmüõts.nLh:rgaokpfeidlVCTsmjutno,bilävaprse-f.Kdgkoutminabv,sedäljtprihngkamoubvestdin; 9) Tehnoikmbastulvõrg-ä edi3H2.jaoks; 10) nkimIuladopbers jiktame. 4. KOKKUVÕTE Veebiülekannete laia skaala ühes otsas on Windows Live Messengeri või muu sarnase teenuse kasutajad oma tavaarvutite ja lihtsate veebikaameratega ning teises otsas, stuudios eriseadmete, valgustite ja HD kaameratega varustatud spetsialistid ja nende poolt toodetud meedia... Ainetöös selgitati, miks reaalajas striimimisel on meediaserver parem kui HTTP server. Rõhutati videokodeeringu tähtsust, protsessi tutvustati analoogse, MPEG-2 näite abil (mis küll ise pole reaalaja meediaks sobiv). Enam tähelepanu vajaks H
.. 2. Kõik lood ei tule korraga meeldegi... Aga ukse peal on ta meil ka alati vastas. Tegelikult on ta juba enne võtme luku auku panekut vastas, sest täpselt nii juhtus üks päev, et lugsin Pätuga rahulikult diivani peal raamatut, kui ta järsku nagu tuul ukse juurde kihutas - mõne sekundi pärast kuulsin võtit lukuaugus. Ah jaa... ja otse loomulikult meeldib talle klaviatuuri peal lösutada ja alati just siis kui mul on vaja kellelegi midagi tähtsat öelda - nt. läbi messengeri ja "tänu" Pätule saabub lõpuks teade midagi jhjfahfjakfdahj-st. 3. Ühel päeval avastasin, et kuidas on võimalik, et ühel kassil lõug nii rokane on. Kuna ta on oranzikat värvi ja lõug valge olema pidi, oli nüüd see väike lõuaots justkui kusagil maad kündmas käinud. Mõtlesin ja mõtlesin - välja mõtlesin. Loodan, et ta päris mulda söömas ei käi, aga tuuseldab ta nendes lillepottides järelikult ikka päris kõvasti. Kuna tal lõug ikka täitsa must
Eluja töökoht, vanus, meiliaadress, huvialad jpm just nii palju, kui endast soovitakse teistele teada anda. Iga ICQlane saab icq kirjasobrad. Yahoo Messenger on lihtsamini kasutatav kui ICQ, sisaldab rohkem võimalusi (videojutukas) kui AOL Instant Messenger ning väärib igati kasutamist kui te ei vaja Trilliani võimeid suhtlemaks mitme erineva suhtlustarkvara kasutajatega. Üldiselt on Yahoo Messenger lihtne käsitseda. Lisaks sellele on Yahoo Messengeri kasutajaliide hõlpsasti kohandatav vastavalt kasutaja soovidele(on nö skinnitav). Saad kutsuda kuni 9 sõpra ühte tuppa, saata ja võtta vastu faile ning panna üles peer-to-peer failivahetust sõpradega. Saad saata teateid sõpradele kes on offline(nad saavad teate kätte kui järgmine kord onlinesse lähevad) ning kutsuda teisi jututubadesse. Kontaktide nimekiri asub Yahoo serveris, seega saad sellele ligi igast arvutist kuhu on Yahoo
küberkiusamise osakaal väga kõrgel kohal ja sellega peab arvestama. Alustame sellest, et suurem osa vastanutest peavad oma internetialaseid teadmisi heaks ning tervelt 90% on on kodus internetiühendus mida kasutab väga sageli 78% vastanutest. 22 vastajat ehk 44 % inimestest kasutab interneti 3-6 tundi päevas, mis on minu meelest täiesti normaalne, ainult kümme vastanut kasutab seda kauem. Kõige rohkem õpilasi tegeleb internetis olles MSN- messengeri kasutamisega ning järgnevad Youtube.com ning teised suhtlusportaalid. Kõige vähem tegeletakse skype-i kasutamisega. Küberkiusamist peavad võimalikuks tervelt 88% vastanutest ehk 44 inimest, mis on väga suur osakaal. Üks inimene vastab, et see ei ole pigem võimalik ja 4 inimest arvavad, et see pole üldse võimalik. Kõige rohkem arvatakse, et küberkiusamine on võimalik suhtlusportaalides nagu näiteks Facebook jt. Seda arvavad tervelt 41 vastanut
Facebook 3 Enamasti Messenger 0.5 Enamasti Facebook 2 Enamasti Enamasti Messenger 3 Enamasti Messenger 2 Enamasti Messenger 2 Enamasti facebook messenger 5 Harva Facebook 3 Enamasti Messenger 1 Enamasti Enamasti gmail 0.1 Enamasti Facebook Messenger 12 Enamasti Messenger 2 Enamasti Messengeri 8 Enamasti Facebook messenger 2 Enamasti Messenger 6 Enamasti facebook 2 Enamasti viber 0.5 Enamasti Messenger 3 Enamasti Messenger 0.3 Enamasti Messenger 3 Enamasti messenger 0.5 Enamasti Facebook 12 Enamasti Messenger 2 Enamasti Messenger 3 Enamasti Facebook 5 Enamasti messenger 1 Enamasti
0.05 facebook messenger 0.2 Enamasti 1 facebook messenger 3 Enamasti 5 messenger 2 Enamasti 1 facebook messenger 1.5 Enamasti 0.25 Messenger 1 Enamasti 0.5 Facebook 5 Enamasti 0.25 Facebook 2 Enamasti facebook messenger 6 Enamasti 0.5 facebook messenger 56 Enamasti 2 Messenger 2 Enamasti Messengeri 8 Enamasti 1 facebook 2 Enamasti 1 Messenger 3 Enamasti Messenger 2 Enamasti 0.2 Facebook 1.5 Enamasti 1 facebook 5 Enamasti 1 messenger 5 Enamasti Messenger 5 Enamasti 0.5 Messenger 4 Enamasti 1 Facebook 1 Enamasti 0
annaabi.ee 
