Carmen (0)

CARMEN ESIMENE PEATÜKK
mees (lugeja) sõitis hobusega ja joudis oruni, kus kohtas mees Don Joset. Pakkus Josele suitsu ja sõid. 
Sõid ära ja mees hakkas Venta del Cuervosse minema koos teejuhi Antonio ja Don Josega. Nad jõudsid 
venta juurde, hakkasid sööma. Hakati mandolini saatel laulma. Kui kõik magama jäid, tõusis teejuht üles ja 
kutsus lugejat talli aga ta tahtis magada. Lugejat häiris miski ja ta ärkas üles ja läks õue pingile magama. 
Hiljem kuulis ta kuidas Antonio askeldab tallis. Antonio hakkas põgenema, ta oli katnud hobuse kabjad 
riidega, et kapjade klõbin ei kostuks ja rääkis lugejale, et Don Jose on väga kuri ja kardetuim röövel. Ta 
palus seda mitte edasi rääkida aga siiski rääkis ta (lugeja) end Don Josele sisse ja Don Jose läks Antoniot 
otsima. TEINE PEATÜKK
Jutustaja armub Carmenisse. Carmen on mustlanna. Nad lähevad jäätist sööma. ,,kui naine on ilus, siis 
peab teda saama kirjeldada 10 omadussõnaga” hakkasid pimedas tagasi jalutama. Jõudsid agulini. Poiss 
avas ukse ja mustlanna rääkis temaga midagi tundmatus keeles. Nad läksid majja suurde tuppa, kus olid 
väike laud, kaks taburetti ja kirst (lisaks suur savist veekann, sibulakimp ja apelsinihunnik). Mustlanna 
hakkas lugejale kaartidega ennustama. Peale seda astus ruumi üks mees pruuni mantliga ja ta oli tigedas 
tujus. Mees pruuni mantliga lükkas Carmeni eemale ja tuli lugeja poole. Siis tundis mees lugeja ara. Mees 
oli Don Jose. Don Jose saatis lugeja tänavale ja lugeja läks võõrastemajja. Ta avastas, et ta kell oli 
kadunud aga ta ei tahtnud tagasi minna. Peale seda lõpetas ta töö dominikaanide käsikirjaga ja sõitis 
Sevillasse. Parast mitmekuist ringihulkumist Andaluusias, tahtis ta naasta Madridi aga selleks pidi uuesti 
läbi sõitma Corodoba. Ta jõudis dominikaanide kloostrisse. Tema kell oli seal ja selle sai kätte kohtumehe 
käest. Kuid lugeja vastas selle peale, et jääb kellast ilma. Lugeja juhatati vangi Don Jose juurde ja lugeja 
viis talle sigareid. Don Jose andis lugejale ülesande viia üks hõbemedaljon ühele naisele kelle aadressi 
Jose lugejale andid (Victorias; Pamplonas). Don Jose käskis naisele edasi öelda, et ta on surnud. Järgmisel
päeval veetsid nad ka koos aega koos ja Don Jose jutustas lugejale kurvad seklused.  KOLMAS PEATÜKK
Alustuseks rääkis Don Jose (Lizzarrabenoga), et sündis Elizondos Baztani orus. Don Josest taheti teha 
vaimuliku ja ta pandi suurkooli aga tal ei lainud seal hästi kuna ta armastas meeletult sulgpalli. Jose võitis 
sulgpallis üht poissi ja nad hakkasid maquiladega võitlema ja võitsis Jose kuid oli nõus selle tõttu maalt 
lahkuma. 
Seejarel astus ta Almanza ratsarügementi. Peagi sai kapraliks. Siis määrati ta valvekorda 
tubakamanufaktuuri. Nad valvasid seal. Naised võtsid vahetuse üle. Mehed flirtisid naistega aga Don Jose 
täitis oma ülesannet. Siis ühel reedel nägi ta Carmenit. ,,Carmen vastas igauhele, volksutas silmi, käsi 
puusal, häbitu nagu tõeline mustlanna, mida ta ju oligi” Carmen astus Josele lähemale ja küsis, et kas ta ei 
tahaks anda oma ketti talle oma rahakapi võtme jaoks. Carmen alandas Don Joset ja koik hakkasid 
naerma. Carmen virutas lilleõie talle silmade vahele ja Jose tardus. Kui Carmen lahkus avas Don Jose 
silmad ja pani lilleõie endale taskusse. 
Siis sai Don Jose väljakutse, et üks naine on sigariruumis tapetud. Naine oli üleni verine ja tal oli X-kujuline 
haav näos. Naine oli haavata saanud, kuna oli oma rahaga uhkustanud. Jose võttis Carmenilt käest kinni ja 
viis ta vahiruumi. Carmen viidi vangi. Carmen palus küll halastust, kuid seda ta ei saanud. Carmen oli pärit 
Etchalarist. Ta töötas manufaktuuris, et teenida raha tagasisõiduks Navarrasse oma ema juurde. Jose 
uskus teda. Nad liiguvad mööda tänavat ja järsku virutab Carmen Josele rusikaga rindu ja Jose kukkus 
meelega selili ja Carmen jookseb ära. Kui Jose läks vanglaülema juurde rääkima, mis juhtus pandi Jose 
kuuks ajaks vangi. Talle saadeti Alcalast pätsike ja hakkas seda sööma. Kui ta noaga pätsi lõikas, läks 
nuga, millegi tugeva vastu. See kõva asi oli inglise viil ja üks kuldraha ja Jose ei kahelnud enam, et kingitus 
oli Carmenilt. Viiliga oleks saanud Jose vanglast põgeneda aga ta ei tahtnud seda, kuna oli aus. 
Kui ta vanglast vabanes pandi ta koloneli ukse ette valvepostile. Koloneli maja ette saabus tõld ja tõllalt tulid
teener Gitanilla ja kaks mustlast üks noor teine vanem. Üks mustlastest oli Carmen ja ta tundis Jose ära. 
Jose oli Carmenisse armunud. Kui pidu koloneli juures läbi sai tulid inimesed välja ja Carmem ütles Josele 
lause ,,kes armastab praetud kala, semu, laheb Trianasse Lillas Pastia juurde” seltskond sõitis 
minema. Kui Jose oli valvepostilt vabanenud läks ta kohe Trianasse ja ennem tegi end korda. Jose jõudis 
sinna ja Carmen oli ka seal. Nad läksid välja jalutama. Jose tänas teda kingi eest, mille Carmen talle 
vanglasse saatis kuid andis raha siiski tagasi. Carmen hakkas selle peale naerma. Nad hakkasid Sevilla 
poole minema ja Mao tänava alguses ostis Carmen apelisine, leiba, vorst,i veini ja maiustusi. Osad apelisid 
ja maiustused viis Carmen ühele naisele ja nii kui Carmen ja Jose olid kahekesi jäänud hakkas Carmen 
tantsima ja naerma. Ta oli õnnelik, et tasus oma võla. Seejarel pidi Jose tagasi kasarmusse minema, kuna 
kuulis trummipõrinat, mis viitas loendusele. Aga Carmen veenis ta ümber ja Jose jäi siiski hommikuni 
temaga. Hommikul ütles Carmen talle ,,tead sa ka, poja, ma vist isegi armastan sind natuke. aga see ei 


või kesta. Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna” (see tähendas seda, et Carmen oli kõrgemast soost
ja ta ei tahtnud nö vaesega paaris olla/ liiga erinevad inimesed). Carmen ütles Josele, et ta enam talle ei 
mõtleks, kuid Jose ei saanud teda peast välja. Ta küsis tema kohta teateid teistelt inimestelt aga talle 
vastati, et Carmen on sõitnud Portugali. Jose arvas, et talle valetati kuna Carmen oli nii käskinud. Hiljem 
küsis Lillias Pastiat, et kas teab midagi Carmenist. Jose vastas ei kuid Lillias vastas talle, et ,,küll sa varsti 
teada saad”. Öosel kui Jose müürilõhe juures valvas nägi ta Carmenit. Carmen proovis Joset jälle ära 
kasutada ja küsis, et kas ta soovib teenida ühe duro ja ta peaks laskma müürivahest läbi ühed mehed, kuid 
Jose keeldus. Carmen ähvardas Joset ja Jose siiski allus talle. Jose ei täitnud Carmeni käsku ja carmen oli 
pettunud ja viskas talle ühe duro. Jose oli nii vihane, et jooksis mööda tanavaid kirikusse. Ta läks kiriku 
nurka nutma ja siis tuli Carmen ja ütles et siiski armastab Joset ja nad leppisid ära. Carmen oli Josele 
määranud uue kohtumise Dorothea juures aga Carmen ise sinna ise ei ilmunud. Jose rääkis Dorotheaga ja 
järsku astub sisse Carmen koos Jose rügemendi leitnantiga. Leitnandile ei meeldinud, et nägi seal Joset ja 
nad asusid võitlusesse. Leitnant vigastas Joset mõõgaga otse vastu laupa. Jose taganes ja võttis oma 
mõõga ning leitnant jooksis mõõga otsa. Jose ja Carmen põgenesid. Carmen andis Josele teised rõivad ja 
räti, millega saaks ta oma lauba haava kinni siduda. Nad läksid ühte majja ja seal tohterdati Joset ja Jose 
uinus magama. Kui ta ärkas öeldi talle, et ta paraneb kiiresti aga ta peab võimalikult kiiresti Sevillast 
lahkuma, sest kui ta tabatakse lastakse ta maha. Teda võeti ansiiniliköörikaupmehe jõuku vastu ja nad 
asusid teele. Teel olles oli Jose õnnelik kuna sai koguaeg olla koos Carmeniga. Mõne aja pärast sai Jose 
teada, et Carmenil on mees. Tema kaasaks oli Garcia Ükssilm. Carmen tutvustas Josele oma kaasat ja 
Jose arust oli Ükssilm koige suurem kaabakas, keda ta kunagi kohanud on. Ta oli nördinud ja ei rääkinud 
Carmeniga sel ööl. Hommikul ärgates ja teele asudes märkasid nad, et ratsanikud on neil kannul ja nad 
varjusid mägede lõhedesse. Hiljem võtsid nad kauba muuladelt ja laksid mäe otsa aga vaenlane lasi neid. 
Remendado sai kuuli selga. Jose tahtis teda aidata, kuid Carmen ja Ükssilm ütlesid et jäta ta sinnapaika. 
Ükssilm tappis Remendado ja nad liikusid edasi. Mõnda aega edasi läks Carmen oma mustlas asju ajama 
ja mingi aeg saatis Josele ja Ükssilmale raha. Carmenist polnud midagi kuulda ja keegi neist pidi minema 
tema kohta teateid koguma aga nad pidid end moondama, et neid ära ei tuntaks. Ükssilm ei saanud end 
moondada seega pidi minema Jose. Jose hakkas minema Gibraltari poole. Pärast paari päevast rändamist 
ei olnud ta Carmenist ega Rollonast mingeid teateid saanud. Siis linnapeal märkas Carmen Joset ja kutsus 
ta enda poole. Aga Carmen oli ühe teise härraga ja Jose ja Carmen tegid näo nagu ei tunneks teineteist. 
Carmen alandas Joset härra ees, et härrale muljet avaldada aga Jose solvus selle peale ja ütles Carmenile 
vastu, et on lipakas. Ta oli Carmeni peale nii pettunud, et lahkus Gibraltarist. Kuid kui kostus trummipõrin 
läks ta Carmeni juurde tagasi. Jose läks tagasi Ükssilma juurde. Nad mängisid kaarte ja Jose märkas, et 
Ükssilm teeb sohki ja nad asusid võitlusesse, mille tagajarjel Jose lõi Ükssilmale noa kõrisse ja Ükssilm 
suri. Kui Carmen teada sai, et on nüüd lesk, läksid nad Josega tülli. Dancairo lepitas nad. Mõni aeg hiljem 
juhtus õnnetus ja Jose sai kuuliga haavata. Ta kaaslane viis ta koopasse ja kutus Carmeni, kes tema eest 
hoolt kandis. Carmen viis ta varjupaika, kus ta paranes ja kui Jose juba jalul oli rääkis ta Carmenile, et 
tahab temaga uut elu alustada, mille peale Carmen vaid naeris. Kui härjavõitlus läbi oli tuli Carmen välja ja 
Jose võttis ta endaga kaasa ja küsis, et kas ta tahab temaga Ameerikasse tulla. Vastus carmenilt oli 
eitav. ,,sellepärast, et oled Lucase lahedal. Aga pea meeles kui ta paraneb kauaks teda ei ole. Aga 
milleks peaksin mina tema elu kallale kippuma? Olen tüdinud su armukesi tapmast. Nuud tapan 
sinu” Carmen arvas, et Jose tahab teda tappa. Jose tahtis Carmeniga väga uut elu alustada aga Carmen 
polnud sellega päris nõus. Ta lahkus Carmeni juurest ja läks palvetama. Ta palvetas kõigi vaevatute eest. 
Jose läks tagasi Carmeni juurde ja nad ratsutasid. Siis küsis Jose uuesti Carmenilt, et kas tuleb koos 
temaga ja Carmen vastas ,,ma tulen surema, aga elama sinuga ma enam ei hakka”. Nad jäid mäekurus 
seisma ja Carmen küsis ,,kas siin”. Jose siiski anus ja palus teda, et koik muutuks kuid Carmen vastas talle 
et ei armasta teda enam. Jose palus veel ja veel kuid Carmen jäi endale kindlaks ,,sind armastada ma 
enam ei saa ja sinuga elada ma enam ei taha” Jose küsis veel viimast korda, kuid selle peale võttis Carmen
sõrmest sõrmuse ja viskas selle põõsasse. Jose tappis Carmeni.