N. Rimski-Korsakov Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin Rimski-Korsakov oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski- Korsakovi juhendama ja õpetama. Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3- aastane kohustuslik mereväeteenistus. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale. 1872
Helilooja isa oli kõrge ametnik, kes oma humaansete vaadete tõttu oli sunnitud enneaegselt erru minema. Nikolai vanemal meremehest vennal oli talle suur mõju. Ka helilooja armastus mere vastu tekkis tänu vennale ja admiralist onule. Tulevase helilooja andekus avaldus varakult - juba neljaaastasena laulis ta täpselt järele kõiki kuuldud viise, kuueselt hakkas regulaarselt muusikat õppima Ta sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Sel perioodil õppis ta edasi klaverimängu ning käis igal võimalusel ooperis. Sel ajal tegeles ka heliloominguga, mis oli aga veel kaugel tehnilisest küpsuses. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas teda juhendama ja õpetama ning ühines noorte heliloojate grupiga. Sellest grupist sai hilisem Võimas Rühm. 1862.a
NIKOLAI RIMSKI- KORSAKOV Õpilane Nikolai Rimski-Korsakov · Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov oli vene helilooja ja muusikaõpetaja, kes kuulus "Võimsasse rühma". · Sündis 18. märtsil 1844. aastal vene linnas Tihvin · Suri 21. juuni 1908. aastal Elulugu · Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. · Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. · Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski- Korsakovi juhendama ja õpetama. · Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3- aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja-
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Nikolai-Rimski Korsakov Juhendaja: Ene Taru Hevelin Kõivik 12A Elulugu Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin Rimski-Korsakov oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja-Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning Lõuna-Ameerikas
Nikolai Andrejevitš Rimski-Korsakov Elust Sündis 18. märts 1844 Tihvini linnas Suri 21. juuni 1908 Algselt pidi saama temast mereväeohvitser 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kellest sai ka tema õpetaja 1862 kohustuslik mereväeteenistus Peale kohustusliku mereväeteenistust pühendus ta täielikult muusikale. 1871. asus ta orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis Korsakovi käe all on ka õppinud mitmed Eesti heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp,
Otto von Kotzebue. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. 18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. 18151818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik" avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. 1815 asus Kotzebue Krusensterni instruktsioonide järgi ekspeditsioonile ,,Rjurikul", meeskonnas 27 liiget. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni
· Kamp poisse kukkus lennukiga üksikule saarele,tekkis kaks kampa.Üks oli heade poiste kamp(Ralphi kamp), teine halbade(Jacki kamp).Head poisid tahtsid saarelt minema saada,kui halvad pidasid targemaks küttida.Ralphi kamp tahtis et kahe kamba liikmed kordamööda signaaltuld valvaks aga Jack ei olnud sellega nõus.Kahe kamba vahel tekkis suur tüli ja Jacki kamp hakkas Ralphi kamba liikmeid tapma.Lõpuks olid peaaegu kõik Ralphi kamba liikmed tapetud.Lõpuks nägi mereväeohvitser signaaltuld ja tuli poistele järgi. Minu hinnang · See lugu on suhteliselt huvitav,samas aga imelik ,et lapsed on suutelised üksteist tapma.Samas arvan et nad said lõpuks aru mida olid teinud.
Raoul Wallenberg Marge Saarma Kes ta oli? · Rootsi diplomaat ja ärimees Pere · Isa mereväeohvitser Raoul Oscar Wallenberg, Suri vähki 3 kuud enne poja sündi. ( 1888- 1912) · Ema Maria Sofia Wising (1891- 1979) · Vanaisa suri kolm kuud peale tema sündi kopsupõletikku · Kasvas vanaema ja emaga · Ema abiellus uuesti 1918a. Frederik von Dardeliga · Raoul sai poolõe ja poolvenna ( Guy von Dardel ja Nina Lagergren) Haridus · Rootsis õppis keskkoolis ja käis 9 kuud sõjaväeteenistuses · Saadeti Pariisi õppima · 1991a. läks Ameerika Ühendriikidesse Ann Arborisse
Otto von Kotzebue Otto von Kotzebue - 30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn. oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser. Ta oli 19.sajandi üks edukaimaid maadeavastajaid. Teadustegevus: 1815-18 teaduslikul eesmärgil korraldatud ümbermaailmareisil prikiga "Rjurik", mida juhtis Otto von Kotzebue, avastati hulk uusi saari. 1816. aastal avastas Kotzebue Tuamotu arhipelaagi põhjaosas Rumjantsevi (Tikei), Spiridovi (Takamoto) ja Krusensterni (Tikehau) saare ning Rjuriku (Arutua) saarteaheliku. Järgmisel aastal avastati Marshalli saarestikus Uue Aasta (Miadi) saar,
Otto von Kotzebue oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser .18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. 18151818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik", avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. Rjuriku meeskonnas oli 27 liiget, kelle hulgas olid ka Johann Friedrich Eschscholtz, Adelbert von Chamisso ja Louis Choris
Adam Johann von Krusenster n (17701846) Elulugu Adam Johann von Krusenstern sündis 19. 11. 1770. ja tema elutee lõppes kahjuks Kiltsis 04. 09. 1846 Tulevane mereväeohvitser ja maadeavastaja sündis Hagudi mõisas. · Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. Õppinud 12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. ·Lõpetanud Mereväe Kadetikorpuse 1788 viis teenistus ta juba samal aastal VeneRootsi sõtta. · Aastail 1793 99 täiendas Krusenstern end Inglismaal ning
Adam Johann von Krusenstern Adam Johann von Krusenstern sündis 19. 11. 1770. ja tema elutee lõppes kahjuks Kiltsis 04. 09. 1846. Tulevane mereväeohvitser ja maadeavastaja sündis Hagudi mõisas. Lõpetanud Mereväe Kadetikorpuse 1788 viis teenistus ta juba samal aastal Vene-Rootsi sõtta (1788 - 90). Aastail 1793 - 99 täiendas Krusenstern end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Admiral Krusensterni (vene ürikuis Ivan Fjodrovits) elu kõrghetked möödusid esimese Vene ümbermaailmareisi juhatajana 07. 08. 1803 - 19. 08. 1806. Temaga oli kaasas veel J. Lisjansk.
lõpetas Nikolai Rimski-Korsakov 1883. aastal. Mussorgski kirjutas klaveritsükli, mis kannab nime ,,Pildid näituselt". ,,Pildid näituselt" idee sai ta sõbralt, kes korraldas näituse. Mussorgski otsustas osad neist eksponaatidest muusikasse panna. Seda tsüklit ühendab üks motiiv: jalutuskäik. Hiljem kirjutati see teos orkestrile ringi. Kuulame: ,,Pildid näituselt" NIKOLAI RIMSKI-KORSAKOV (1884 1908) Sündis haritud perekonda. Tema vend oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. 1856. aastal astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Peale selle lõpetamist oli ta kolm aastat merel. Huvi muusika vastu kasvas. Ta asus õppima Peterburi konservatooriumisse. Temast sai selle konservatooriumi õppejõud, ta õpetas kompositsiooni. Loominguliselt kõige produktiivsemad aastad olid tema viimased 15 aastat. Ta kirjutas 15 ooperit. Looming Tema looming on programmiline
Otto von Kotzebue Otto von Kotzebue kolmekordne ümbermaailmareisija (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue poeg.On sündinud Vardi mõisas ja talle on püstitatud ausammas Kose kirikaias. Viimastel eluaastatel elas Kotzebue oma kodumõisas Triigil Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Võttis 16-aastase junkruna 18031806 osa A. J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 18151818 prikil Rjurik ja 18231826 fregatil Predprijatije.
oli elu jaoks vajalikku, nagu toitu ja oskas ka jahtida ja ära kasutada kärbeste jumalat. Ralph püüdis vältida Jacki kambaga ühinemist. Nälg ajas Ralphi ikkagi Jacki kamba juurde. Pärast meeletut ööd ja Simoni surma sai Ralph aru, milliseks võib dzunglisseadus teda muuta. Ta hakkas kartma iseennast ja oma käitumist. Jacki kamp hakkas Ralphi peale jahti pidama. Ta võitles ja põgenes, lõpuks viimases hädas palus armu. Tema murdumise hetkel saabus päästev mereväeohvitser. Kui inimesed ei saa oma probleemi sõbralikult ja sõnadega ära lahendada, lähevad kohe käed käiku. Inimesed dzunglis on palju jõhkramad üksteise vastu kui loomad - loomad ei tapa enamasti lõbu või jahikire, vaid üksnes nälja pärast.
NIXON 69- 74 valiti ,,seaduslikkus ja kord". lõpetada vietnami sõda, Marko vastu, revulutisoonide vastu.72 - altkäemaksu skandaal. Majandus-kontroll palkade ja hindade üle. Majanduslanguse aeg, tööstuskasv langes, inflatsioon. Aaraabia-Iisraeli sõda tõstab nafta hinda-kahju kogu majandusele. Mustade lapsed valgete koolidesse. Nixon tegeles kodanikeõiguste tagamisega.Feminismi kõrgperiood. Indiaani rahva küsimus kerkis esile. 77-81 Carter - suhtuti halvasti-ei olnud valitsuse juures,mereväeohvitser.77% rahulolematu tema lõpu ajal.Iraan Gate-pantavngikriis, mida ta ei suutnud lahendada.Temast e saadud aru. Hakkas kärpima sotsiaalprogramme .Ülemaailmne energiakriis. Ei tahtnud sõltuda (nafta ). Inflatsioon- riik vähem kontrolli majanduses. 1980 Moskva olümpiat boikotiti.79 kukutati sahhi reziim.SRP2. Reagan 81-89 oli näitleja ennem, hea suhtleja,ei kõrbenud ühegi asjaga. Sisepoliitika-pidi lahendama Iraani probleemi,leidis, et valitsus ei lahenda probleeme, vaid tekitab
Glinka loomingupõhimõtete jätkajad Liikmed: Mili Balakirev Aleksander Borodin Modest Mussorgski Nikolai Rimski-Korsakov Cesar Cui Vladimir Stassov 7. Millised muusikažanrid olid „Võimsa rühma" liikmete lemmikuteks? Ooper, programmiline orkestrimuusika ja soololaul 8. Millise elukutse omandasid Borodin ja Rimski-Korsakov enne muusikukarjäärile pühendumist? Borodin - keemik Rimski-Korsakov - mereväeohvitser 9. Nimeta ja iseloomusta Borodini silmapaistvamat muusikateost! „Vürst Igor“ - kirjutas seda 20 aastat, ning see viimistleti lõplikult pärast tema surma Rimski- Korsakovi ja Glazunovi poolt. 10. Mussorgski tähtsus vene muusikas, tema olulisemad teosed, uuendused. Mussorgski andis olulise panuse Vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost.
Nikolai Rimski-Korsakov Nikolai Andrejevits Rimski Korsakov sündis 18. märts 1844 Tihvinis ja suri 21. juuni 1908. Ta oli tuntud vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski Korsakov sai kodus olles hea hariduse ning siis ta ei unistanud saada muusikuks. Kuna tema vend Voin Rimski-Korsakov oli merväeohvitser ja onu oli admiral siis selle tõttu pidi ka Rimski-Korsakovist saama mereväeohvitser. 1856. aastal läks ta Peterburi mereväekadettide kooli. Sel ajal kui ta õppis seal koolis, jõudis ta käia palju kordi ooperietendusi vaatamas. Samuti jõudis ta siis ka klaverit õppida. 1851. aastal kohtas ta Mili Balakirevit, kes oli helilooja ning ta hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. Kohustusliku mereväeteenistuse tõttu ei saanud Rimski-Korsakov muusikaga enam tegeleda umbes 3 aastat. Ajal kui ta oli teenistuses jõudis ta ära käia Põhja-Euroopas,
Simoni laip uhtus avamerele. Teine suurem tüli oli siis, kui Ralph oli üksi jäänud. Samjeerikud ehk kaksikud, kes olid enne Ralphi poolt, võeti vastutahtmist Jacki poole üle. Jack oli Ralphi nii kohutavalt vihkama hakanud, et tahtis Ralphi ära tappa. Ralph pidi ennast metsas peitma ning tal õnnestus see väga hästi, seni kuni Jack pani kogu saare metsale tule otsa ning Ralphil ei jäänud muud üle kui põgeneda ranna poole. Samal ajal kui Ralph põgenes ranna poole, oli mereväeohvitser märganud saarel tulekahjut ja otsustas lähemalt vaatama minna, ega keegi ohus pole. Kui Ralph randa jõudis, nägi ta ohvitseri, kes pärast väikest jutuajamist poistega, päästis nad saarelt. Ainuke kord, kui raamatus tuli jutuks Kärbeste Jumalast, oli siis kui Simon oli veepuudusest viirastusi nägema hakanud ning ta arvas, et seapea, mis oli teiba otsas, rääkis temaga. Ta nimestas teda Kärbeste Jumalaks, kuna seapea oli paksult kärbseid täis.
akademismi esindajad(kons. õppejõud) nägi vene loomingu tulevikku lääneeuroopa traditsioonide kopeerimises. Kuulusid noored vene rahvuslased, kes loobusid põhimõtteliselt akadeemilisest kõrgharidusest ja tegutsesid kutsetegevuse kõrvalt kompositsiooni alase enese harimisega. Sinna kuulusid : Mili Balakirev(dirigent, pianist, matemaatik); Aleksandr Borodin(meditsiinikeemik), Modest Mussoski( sõjaväeohvitser), Nikolai Rimski- Korskov(mereväeohvitser, kompos. õppis), Cesar Cui(sõjaväe insener). Nimetatakse ka Vene Viisik, Balakirevi ring. Põhisuunad realismi taotlus, eelistatud zanrid: ooper, programmiline orkestri muusika ja soololaul. Temaatika oli rahvuslik-ajalooline. Modest Mussorgski Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverioskuse sai emalt. 1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu. 4a pärast alustas teenistust kaardiväeohvitserina
Venemaal oli aga suur vahe kirjanike keele ja rahvahulgas kõneldu vahel. Puudus grammatika- ja ortograafiareeglistik ning paljude abstraktsete sõnade määratlus. Probleem seisis selles, et vene keeles puudus sõnavara, mis oli vajalik mõtete ja tunnete väljendamiseks. Tuli luua kirjakeel, mis lähtuks ühiskonnas kasutusel olevast kõnekeelest. 9. 10. Mili Balakirev- matemaatik Aleksandr Borodin- meditsiinikeemik Modest Mussorgski- sõjaväeohvitser Nikolai Rimski-Korsakov- Mereväeohvitser Cesar Cui- sõjaväeinsener 11. Artur Kapp Artur Lemba Cyrillius Kreek Ruudolf Tobias Miina Härma 12. realismitaotlus Pöörata tähelepanu olid ooperile, programmilisele orkestrimuusikale ja soololaulule Arendada vene rahvuslikku muusikat Esitamise sisu väljatoomine, tähtis ei olnud esitamise võimalused Anda vene rahvuslikku muusikasse hindamatu ja teedrajav panus
"Kamaarniskaja" väga populaarne teos, kasutas kahte rahvalaulu. Võimas rühm Võimas rühm - pooldasid iseõppimist, mitte muusikute käe all muusikalise hariduse omandamist. Liikmed olid need, kelle hobiks oli tegeleda muusikaga vabal ajal - see polnud nende elukutse. Liikemd: looja-Mili Balakiev-elukutselt matemaatik, muusikas pianist ja dirigent. Aleksandr Borodin- meditsiinikeemik. Modest Mussovski- elukutselt sõjaväeohvitser Nikolai Rimski- Korsakov- mereväeohvitser, söödi kambast välja sest ta läks hiljem konservatooriumisse kompositsiooniõppejõuks. Cesar Cui- sõjaväeinsener Vladimir Stassov - tegelik seltskonna eesotsas, elukutselt kunstikriitik. Võimsa rühma põhisuunad: . Realismi taotlus . Eelistatud ooper, programmiline muusika,soololaul . Temaatika- rahvuslikajalooline Aleksandr Borodin (1833-1887) Sündis Peterburis, abieluvälise pojana. Õppis koduõpetajate käe all,
muu varustusega koormatud kelgu ette, liikusid edasi võrdlemisi kiiresti. Oma teekonnal rajas Amundsen mitmeid toidu ja kütteainete ladusid. Koorem kelkudel muutus seega järkjärgult kergemaks. 14. detsembril 1911. aastal jõudis Amundsen koos nelja kaaslasega lõunapoolusele. Baasi tagasi jõuti mööda tuttavat teed 99 päeva pärast täiesti tervetena ning kuu aega hiljem alustati kojusõitu. Robert Falcon Scott Sündis 6. juunil 1868. aastal. Robert oli Briti mereväeohvitser ja Antarktika uurija. Scott juhtis kahte ekspeditsiooni lõunapoolusele, kuid suri teisel katastroofilisel reisil koos oma meeskonnaga. Tema ekspeditsioon jõuda lõunapoolusele oli katselt juba teine, sest Roald Amundsen oli esimene. Scott kavatses teha ekspeditsiooni Antarktikasse, (mis oli juba teine) laevaga Terra Nova. Tema võistlus Roald Amundseniga käis selle nimel kes jõuab esimesena lõunapoolusele. Nad jõudsid Ross Islandile 4.jaanuaril 1911 ja olid
saarele on Ferdinand von Wrangelli järgi nimetatud mäemassiiv, laht ja neem Alaskal. Ferdinand von Wrangelli nime kannab 1999. aastast Roela põhikool Lääne- Virumaal.. 1.2 Maamehest meresõitjaks Uus lehekülg tulevase maadeuurija elus avanes mitmete Ferdinandi tulevikku soosivate juhuste kokkulangemisel. Nimelt külastas oma Võrus elavat tädi Anna Helene von Rothi (s. von Romberg) Adam Johann von Krusensterni juhitud esimeselt vene ümbermaailmareisilt (1803-1806) saabunud noor mereväeohvitser, kaptenleitnant Wilhelm von Romberg. Väikeses Võrus oli sellise ohvitseri saabumine erakordne sündmus. Seda kroonisid noore von Rombergi kihlus ja pulmad Ferdinandi täditütre Juliaga, mis tõi ka Ferdinandi tema lähedusse. Siitpeale tuli Wrangelli unistustesse juba konkreetselt ja ümbermaailmareisi teema. Pärast Ferdinandi vanemate surma said kokku nii isa- kui emapoolsed sugulased, et arutada orbude saatust
..................9 Lisa 2..................................................................................................................................... 10 Lisa 3..................................................................................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Referaadis on juttu, siis ühest tuntuimast heliloojast Venemaal. Temas pidi venna eeskujul saama mereväeohvitser, kui ajad muutusid ja temast sai lõppude lõpuks ikkagi helilooja. Nikolai Rimski- Korsakov, Aleksandr Borodin ja Modest Mussorgski moodustasid Venemaal ,,Võimsa Rühma". Ka mitmed Eesti heliloojad on saanud temalt õpetussõnu ja olnud isegi tema õpilased. Pikemalt tema elust ja tegemistest on juttu järgnevas referaadis. Referaat kajastab tema elualgust, vaheetappe ja loomingut. Loomingus on välja tood mõned tuntumad teosed.
· Aadlidaamide kodused kontserdid, ülipopulaarne oli rahvalaulude laulmine, mida saadeti klaveril · Populaarseks klaveril tantsude mängimine · Peeti balle, mille lõpul tantsiti rahvatantse · Kuurortlinnades kamme- ja sümfooniaorkester · Papa Wiedemann Haapsalus kamme- ja sümfooniakontsertteosele kirjutatud sisu, mida saab kuulata ja näha · Hörtschelmann kirjutas Kotzbue teatriteostele muusikat · Windowsky Poola mereväeohvitser, tantsuõpetaja, eesrindlike kodude lastest pani kokku balletitrupi, koos Kotzebuega esinesid; ,,Ramma Joosepi häta ja apinõu" jagati tasuta talupoegadele (lühike eesti keelne õpik) · Luce Saaremaa muusikaelu eestvedaja, Saaremaa kooliteatris asjaarmastajate orkester Mitmehäälne koorilaulu tulek · Tekkis 16. saj · Rahva hulka jõudis vennastekoguduste kaudu · Levikule aitas kaasa kihelkonnakoolides edenev ja innukas koorilauluharrastus
mõttelaadis. VÄLISPOLIITIKA: Vietnami sõja lõpp,1975. Põhja-Vietnami võit sõjas, Sõda läks USA-le maksma 150mljrd $ ja 58 000 hukkunut vietnami sündroomi teke, Sõda lõpetas külma sõja välispoliitilise konsensuse ,*Jätkas NSVL suhete soojendamist: 1974. XI Brezneviga kohtus Vladivastokis,*Osales Helsingi tippkohtumisel 1975.Inimõiguste tagatiste sisseviimine lõppakti. JAMES(JIMMI)CARTER(1977- 1981). Väljaõppelt mereväeohvitser ja insener osutus tehnokraadiks, keda lihtsad ameeriklased ei mõistnud., SISEPOLIITIKA: Vastasseis KongressigaAmetiaja lõpul avalikkuses rahulolematuse määr 77% , eriti Iraani pantvangikriisi lahendamatuse tõttu.MAJANDUS: *Eelarvedefitsiidi vähendamise poliitika, kuid inflatsioon jäi 12% aastas, seejärel eelarve kärpimine, mis toi kaasa aga sotsiaalprogrammide kärpimise Võlakirjade hindade langus, intressimäärade tõus- äriringkondade kaugenemine Carterist,Energiakriisi jätkus C
traditsioonide kopeerimises. Rühmitus ,,Võimas Rühm", kuhu kuulusid noored Vene rahvuslased, nägid Vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. Rühmituse liikmed loobusid põhimõtteliselt nivelleerivast akadeemilisest kõrgkoolitusest ja tegutsesid kutsetegevuse kõrvalt kompositsioonialase eneseharimisega. Võimsasse rühma kuulusid : Mili Balakirev (matemaatik, pianist, dirigent) Aleksandr Borodin (meditsiinikeemik) Modest Mussorgski (mereväeohvitser, kompositsiooniõppejõud) Cesar Cui (sõjaväeinsener) Rühmituse ideoloog oli kunstikriitik Vladimir Stassov. Võimsa Rühma põhisuunad olid: -realismitaotlus (elu tõepärane kirjeldamine) -eelistatud zanrid olid ooper, programmiline orgestrimuusika ja soololaul -temaatika oli rahvuslik-ajalooline. Pjotr Tsaikovski : (1840-1893) Tsaikovski sündis metallurgiatööstuslinnas Votkinski tehnilise haritlase perekonnas. 1850- 1859 õppis Tsaikovski Peterburi õigusteaduskoolis. 1865
aastate kõige demokraatlikum rühmitus, kuhu kuulusid: Mili Balakirev (1837-1910) Caesar Cui (1836-1918) Modest Mussorgski (1839-1881) Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) Aleksandr Borodin (1833-1887). Muusikas olid kõik rühma liikmed iseõppijad. Eeskujuks M.Glinka ja A.Dargomõzski looming. Peale Balakirevi oli kõigil veel mingi põhielukutse: Borodin oli rahvusvaheliselt tuntud keemik, Cui sõjaväeinsener, Mussorgski kaardiväeohvitser, Rimski-Korsakov mereväeohvitser. Neist Borodin ja Cui jäid valitud elukutsele truuks elu lõpuni. Muusikas on igal heliloojal küll individuaalne käekiri, aga loomingus on ka ühiseid jooni:1) kujunditerohke helikeel, sageli toetumine rahvamuusikale, eriti Rimski- Korsakov ja Mussorgski.2), huvi ajaloo vastu mis kajastub ooperiloomingus (näit. Rimski-Korsakovi ,,Pihkvalanna", ,,Tsaari mõrsja", Mussorgski ,,Boriss Godunov", ,,Hovanstsina", Borodini ,,Vürst Igor"), 3)huvi programm-muusika vastu, 4) huvi
Jaanuaris 1821 ta avastas kaks saart: Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval nimetatakse Aleksandri saareks. Tema järgi on nime saanud Bellingshauseni meri, Bellingshauseni nõgu ja Bellingshauseni saar. Bellinghausen oli sõitnud ümber Antarktika, panemata kordagi jalga jäisele kontinendile. 18. Otto von Kotzebue sündis 30. detsemberil 1788 a. Tallinnas ja suri 3. veebruaril 1846 a. Tallinnas. Ta oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser. Pani aluse Vaikse ookeani okeanograafilise uurimisele. Juba 8-aastaselt läks ta Esimesse Kadetikorpusessem et saada armeeohvitseriks. 18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. Pärast ümbermaailmareisi sai ta transpordilaeva komandöriks, 1811. aastal 23-aastaselt juhtis jahtlaeva Valgel merel. 1815-1818. aastatel tegi ta ise teise ümbermaailmareisi prikil "Rjurik", avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. Reisi eesmärk
Sinna kuulusid vene rahvuslased, kes nägid vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. Rühmituse liikmed loobusid akadeemilisest kõrgkoolitusest ja tegutsesid kutsetegevuse kõrval kompositsioonialase eneseharimisega. ,,Võimsasse rühma" kuulusid: · Mili Balakirev (matemaatik, pianist, dirigent) · Aleksandr Borodin (keemik) · Modest Mussorgski (sõjaväeohvitser) · Nikolai Rimski-Korsakov (mereväeohvitser, kompositsiooniõppejõud) · Cesar Cui (sõjaväeinsener) Rühmituse ideoloog oli kunstikriitiik Vladimir Stassov. Põhisuunad: · Realismitaotlus (elu tõepärane kirjeldamine). · Eelistatud zanrid olid ooper, programmiline orkestrimuusika ja soololaul. · Temaatika oli rahvuslik-ajalooline. Aleksandr Borodin (1833-1887) Andekas keemik ja suur muusik. Õppis flööti, tsellot ja klaverit (lapsepõlves). Katsetas üsna varakult heliloominguga, kuid suurem huvi oli keemia vastu
Eesti saarestikult värskelt formeeritud Balti Piirkonna Rannakaitse (BPR) komandandile kindralmajor A.Jelissejevile, kelle staap oli Saaremaal. 8.juulil said ruhnulased raadiost teada, et sakslased on vallutanud Pärnu. Seega oli sakslaste käes kogu Riia lahte kaarena ümbritsev rannik. Ruhnu aktiivsemad ja mõjukamad mehed tulid nüüd kokku nõupidamisele, mida juhtis endine Eesti mereväeohvitser, Ruhnu tuletornivaht Johan Merend. Nõupidamisest võtsid osa ka mandrimehed-koolijuhataja Johannes Dants ja kalakokkuostupunkti juhataja Boriss Vähk ning ruhnulased Andres Ida- Isaku talust, Johan Lääne-Mikkose talust, Tomas Ida-Andersi talust ning Thomas ja Johannes Lonsi talust.
Esindatud olid monarhistid ja ka vasakesseerid, erineva riigikorra pooldajad. Ufaa direktoorium ei osutunud kuigi efektiivseks, kõrgemates sõjaväelistes ringkondades tekis mõte ka see kõrvale tõrjuda ja anda kogu Vm valitsemine ühe mehe kätte. Nov 1918 toimus nö riigipööre. Siberis tegutsevad kõrgemad sõjaväelased kõrvaldasid direktooriumi võimult ja seadsid ametisse Vm ülemjuhataja Aleksander Koltšaki. Koltšak oli elukutseline mereväeohvitser, sünd 1874, oli silma paistnud mitmetel aladel, hariduse saanud mereväelise, kõrgelt haritud. 20.saj alguses saanud nooremleitnandina kuulsaks mitmetel ekspeditsioonidel. Vene-Jaapani sõjas oli miinilaeva kaptenina õnnestunud panna miinitõkked. Koltšaki vääristati Georgi ordeniga, oli kõige auväärsem autasu. Teenis mereväe kindralstaabis, Balti laevastiku staabis, I ms ajal oli kõigi Läänemerel tegutsenud Vene miinilaevade kõrgem juht,