valgustamist. Järgnesid vahistamised ning Trotski istus mitu korda vangis ja asumisel. Temast sai üks hulljulgemaid vabamõtlejaid , idealiste ning revolutsionääre. 1903. aastal lõhenes VSDTP kaheks tiivaks: Lenini juhitud äärmuslikeks bolsevikeks ning mõõdukamateks ja demokraatlikumateks mensevikeks. Trotski oli vahepeal jõudnud toetada mõningaid Lenini ideid, kuid üldiselt olid need talle siiski vastumeelt, ent samas ei leidnud ta ka mensevike mõtted eriti atraktiivsed olevat. Nii eraldus ta sisuliselt mõlemast vaenutsevast parteirühmitusest ning püüdis hiljem korduvalt nende lepitaja olla. Aastail 1903 1905 elas Trotski Lääne-Euroopas ning tegeles paljude erinevate asjadega, olles näiteks ka ajalehetoimetaja. Ilmsiks tulid tema suurepärased organisaatorivõimed, geniaalsus mitmetel aladel, aga ka tema auahnus. Trotskit on nimetatud revolutsiooni vabakunstnikuks, sest ta tegutses väga
Millist ajastut ja kuidas filmis kujutatakse? Filmi tegevustik toimub esimese maailmasõja, Venemaa revolutsiooni ja Vene kodusõja aegu. See oli rahutuste ja konfliktide aeg, kui võimuvõitlus käis nii riikide kui ka killustunud Venemaa kahe leeri (punaste ja valgete või bolsevike ja mensevike) vahel. Ajastu kujutamine tundus mulle väga realistlik. Esile oli toodud nii ühiskonna suur vaesus, külade laastatus kui ka üksikisikute elu helgemad küljed. Hetkekski ei ununenud, et igal ühiskonnaetapil on mitu nägu. Kes on filmiloo peategelane? Peategelaseks on Moskvast pärit arst Jevgraf Zivago, kes esineb filmis nii psühhiaatri, tavatohtri kui sõjaarstina. Tema oskused on talle nii kasuks kui kahjuks (näiteks teavad tema ametist partisanid, kes ta enda kasuks tööle sunnivad)
Selle tulemusena kahanes niigi demoraliseerunud sõjaväe kuulekus ,,pursuide" juhitud Ajutise Valitsuse suhtes, mis viimasele hiljem kurjalt kätte maksis. Nende sündmuste ajal viibis Lenin Esimese maailmasõja tõttu Sveitsis Zürichis. Bolsevike partei tegevus Veebruarirevolutsiooni ajal oli piirdunud apellatsioonide ja manifestide avaldamisega, parimal juhul mõne plakati andmisega möllavale rahvamassile. Pipesi (1991) hinnangul olid nad tol ajahetkel mensevike ja esseeride sabassörkijad, mitte omaette arvestatav jõud. Kuid juba siis valmis Lenini peas mõte bolsevistlikust riigipöördest. Kuna Lenini vastuseis Venemaa sõjas osalemisele oli teada, aitas Saksamaa ta Petrogradi lootuses sealsete siseriiklike rahutuste tekkimisele, mis võimaldaks neil separaatrahu sõlmida, andes sakslastele võimaluse läänerindele keskenduda. Juba neli nädalat pärast monarhia kukutamist nõudis Lenin Petrogradis revolutsiooni teise
Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani Jossif Dzugasvili liitus 1898. aastal Gruusia sotsiaaldemokraatliku liikumisega "Kolmas grupp", 1899. aastal heideti ta vaimulikust seminarist välja (ühe versiooni kohaselt poliitilise tegevuse, teise versiooni kohaselt eksamitele mitteilmumise tõttu). Aastail 19011902 oli VSDTP Tiflisi ja Batumi komitee liige. Peale 1903 aastal toiminud VSDTP lõhenemist mensevikeks ja bolsevikeks, toetas algselt mensevike platvormi, kuid hiljem liitus bolsevikega. Osales 41 saadikuga toimunud VSDT(b)P Tampere konverentsil, mis toimus 2530. (vkj 1217.)detsembril 1905 Soome Suurvürstiriigis. Aastail 19061907 osales/organiseeris varjunime "Koba" all VSDT(b)P finantseerimiseks vajalike finantsvahendite eksproperteerimist Kaukaasias, sealhulga omal ajal kuulsas 1907. aasta Tiflisi postiraharöövis, juunikuus 1907. Oli samal ajal ka
Seal andis Lenin 1902.aastal välja raamatu : ,,Mis teha?", selle autoriks oli märgitud Lenin(esmakordselt kasutati avalikult pseudonüümi ,,Lenin").Uljanovistt sai 1903. aastal üks bolsevike juhtidest.Peamiselt tema initsatiivil oli sel samal aastal nad lahku löönud Vene Sotsiaaldemokraatlikust Töölisparteist, ehkki Lenin väitis tihti, et ta olevat kogu VSDPT liider. Päriselt jagunes aga partei mensevikeks ja bolsevikeks, kusjuures mensevike toetus ja liikmete arv oli tunduvamalt suurem.Lenin ei saanud ka oma kaasbolsevikega eriti hästi läbi, kuid tal oli ka ustav toetajaskond,kes tema radikaalseid ideid pooldas nendeks olid : Jossif Stalin,Sergo Ordzonikidze ja Grigori Zinovjev. Huvitavaid fakte : · Lenin elas Simbirskis 1877-1878 aastani. · 1970. aastal sai Lenini surmast 100 aastat ja selle auks ehitati Simbirskis hotelle,memoriaal ja arvatavasti ka kümneid teisi hooneid.
aastal, eesmärgiks võimu lihtrahvale lähemale tuua ja oma esindatust saada. Keisrivalitsus neid üldiselt tunnustada ei tahtnud ja näiteks Petrogradi Nõukogu juhtkond arreteeriti jaanuaris 1917. Terav opositsioon tsaari- valitsusele muutis nõukogud rahva hulgas 1917. aastal aga ülipopulaarseks. Petrogradi Nõukogus domineerisid mensevikud, selle juhiks oli alguses grusiin Nikolai Tsheidze (1864-1926) ja märtsi lõpust 1917 teine grusiin Irakli Tsereteli (1881-1959). Mensevike juhtimisel otsustati mais 1917 lubada nõukogu liikmetel kuuluda ka valitsusse, mis hakkas muutuma järjest vasakpoolsemaks. Seetõttu kujunes suvel 1917 kõige selgemini valitsuse vastu olevaks opositsiooniks bolsevikud ja nende populaarsus hakkas kiiresti kasvama, samal ajal kui valitsuse reitingud langesid. Kornilovi ,,ülestõus" tõi veelgi enam lihtrahvast bolsevike poolele, kelles hakati nägema peamist jõudu vältimaks sõjaväelist diktatuuri
revolutsiooniks. Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma.VENEMAAST sai vabariik.Seda juhtis Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Georgi Lvoviga. Riigi edaspidise korralduse küsimused pidi lahendama demokraatlikult valitud Asutav Kogu. Eriti tähtis oli Petrogradi nõukogu, kus hakkas arenema võimuvõitlus erinevate sotsialistide esseeride (sotsialistide-revolutsionääride) ja vähemlaste (mensevike), enamlaste (bolsevike) vahel. *Rev jõudis Eestisse märtsi algul, kui Tln massimiiting kasvas üle korrarikkumisteks. Rüüstati,tapeti,murti sisse, süüdati vangla. *Ajutine Valitsus suutis olukorra riigis stabiliseerida. Kuberneri asemelkomissar-Jaan Poska.Ta oli õigeusklik, liikus vene seltskonnas ja nõudis vene k kasutamist. Autonoomiataotlus *Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa
jõukamad talupojad, linnakodanlus ja intelligents. * Uute parteidena kujunesid: - Eesti Maarahva Liit (talurahva ühendus) - Eesti Tööerakond (koondasid linna keskkihte ja ametnikkondasid; mõneti pahempoolsete kalduvustega; eesotsas Jüri Vilms) - Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ( eraldus iseseisvumise teel VSDTP vähemlaste (mensevike) tiivast) - Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei 2 · Mapäeva kokkutulek * juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev (Ajutine Maanõukogu), mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks Eestis * täidesaatva organina valis Maapäev Maavalitsuse, mille etteotsa asus Jaan Raamot, keda hiljem asendas Konstantin Päts.
Venemaast sai vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga. Praktikas kujunes siiski välja kaksikvõim, sest Ajutine Valitsus pidi oma tegevuses arvestama kõigis tähtsamates keskustes loodud tööliste ja soldatite saadikute nõukogudega. Eriti tähtis oli Petrogradi nõukogu, kus hakkas arenema omaette võimuvõitlus erinevate sotsialistide esseeride (sotsialistiderevolutsionääride), enamlaste (bolsevike) ja vähemlaste (mensevike) vahel. Revolutsioon jõudis Eestisse mõningase hilinemisega. Tallinnas puhkesid rahutused märtsi alguspäevil, kui massimiiting kasvas üle korrarikkumisteks. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtumaju, tapeti vihatumaid ohvitsere, murti lahti (tollal vanglana kasutatud) Paksu Margareeta uksed, lasti sealt välja nii poliitilised kui kriminaalkurja tegijad ja pandi vangla põlema. Ajutine Valitsus suutis olukorra riigis esialgu stabiliseerida ja uued ametimehed kohtadele määrata.
2.3 Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani Stalin liitus 1898. aastal gruusia sotsiaaldemokraatliku liikumisega "Kolmas grupp", 1899. aastal heideti ta vaimulikust seminarist välja, ühe versiooni kohaselt poliitilise tegevuse, teise versiooni kohaselt eksamitele mitteilmumise tõttu. Aastail 1901-1902 oli Stalin Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei Tiflisi ja Batumi komitee liige. Peale 1903 aastal toiminud VSDTP lõhenemist mensevikeks ja bolsevikeks, toetas ta algselt mensevike platvormi, kuid hiljem liitus bolsevikega. Osales 41 saadikuga toimunud Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei Tampere konverentsil, mis toimus 1905. Soome Suurvürstiriigis. Aastail 1906-1907 osales/organiseeris ta varjunime "Koba" all VSDTP finantseerimiseks vajalike finantsvahendite eksproperteerimist Kaukaasias, sealhulgas omal ajal kuulsas 1907. aasta Tiflisi postiraharöövis. Ta oli samal ajal ka aastail
1905. aastal loodud Eesti rahvameelne erakond J. Tõnissoni juhtimisel korraldas end ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille taga seisid Lõuna- Eesti jõukamad talupojad, linnakodanlus ja intelligents. Selle kõrval kujunes talurahva ühendusena välja Eesti Maarahva Liit ning linna kesk kihte ja ametnikkonda koondav mõneti pahempoolsete kalduvustega Eesti Tööerakond. Lisaks neile tegutses siinmail terve rida sotsialistlikke parteisid: VSDTP vähemlaste (mensevike) tiib, millest iseseisvumise teel eraldus Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Ülevenemaaline Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseerid) ja sellest välja kasvanud 11 Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei. Aktiivset Tegutsemist jätkasid ka VSDTP-sse kuuluvad enamlased, kes saavutasid 1917. aasta suvel eriti silmapaistva edu: märtsis 150- liikmeline organisatsioon muutus juba augustis Eesti suurimaiks poliitiliseks jõuks,
10 Eriti on tal õnnestunud naiste kujud, kelle hulgast tõuseb esile ,,Pajuarõki" kangelane Nuria. 11 Kahe noore naiskolhoosniku konfliktist. Üks neist, eesrindlane, võitleb oma brigaadiga kollektiivse puuvillakorjamise eest. Teine on harjunud töötama iseseisvalt. Ent kui ta astub kolhoosi, suudab eesrindlane panna ta kollektiiviga arvestama. 12 Partisanide võitlus mussavatistide, dasnakkide, gruusia mensevike vastu. 13 Peategelane rahvalik parteijuht. preemia 1950, vene k 1950, eesti keeles 1951 Tõlgitud enam kui 20 keelde), romaan ,,Suurvesi" 14, romaan ,,Hommik"15, ,,Mustad kaljud"16 (1954-58). Tuntud ka jutustuse ,,Komissarid"17 poolest. Apseron (1948) Romaani kandvaks tegelaseks on külapoiss 17-aastane Tair, kes on sõbra Dzamili kutsel läheb Bakuuse naftat puurima
Aasta 1917. (ptk.27) Veebruarirevolutsioon · 1917.a. Venemaa jõudnud katastroofi äärele. Idarinne varises kokku 1,5 milj sõdurit deserteeerus. Puudus kütusest, toiduainetest ja tarbekaupadest. Sõjatüdimus ja umbusaldus keisri vastu. Töölisrahutused Peterburis kasvasid revolutsiooniks · Sõjavägi läks rahva poolele üle. Nikolai II loobus troonist. Venemaast sai vabariik. Ajutine Valitsus (soovib iga hinna eest sõda jätkata). Vasakpoolsete (bolsevike, mensevike ja esseeride) suur mõju ühiskonnale. · 2.märts 1917. Rahutused Tallinnas. 20000 osalejaga miiting. Üldstreik. Tallinna vanglate rüüstamine. Vangide vabastamine. Rünnati politsei- ja kohtuasutusi. Ohvitseride ja politseinike tapmine. Tulekahjud. Röövimiste ja rüüstamiste laine · Korratused likvideeriti kiiresti, politsei asemel loodi omaalgatuslik miilits. Autonoomia · Autonoomia ühe rahva osaline iseseisvus mingi teise riigi koosseisus.
Eesti Demokraatlik erakond + Jaan Tõnisson + Esindas Lõuna-Eesti jõukamate talupoegade, haritlaste ja linnakodanike huve ning seisukohti Radikaal-Demokraatlik Erakond ehk Eesti Maarahva Liit + Konstantsin Päts + toetus eelkõige suurtalunikele Eesti Tööerakod + Jüri Vilms + Linnade keskkihi ja ametnikkonna esindajaks Eesit Sotsiaaldemokraatlik ühendus + M. Martna + vähemlaste e. mensevike positsioonidel Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride partei + Ehk esseerid, nt Gustav Suits Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolsvike) Partei Eesti allorganisatsioon + Jaan Anvelt + 1917. aastaks oli neil ligi 70 000 liiget Oktoobripööre Eestis Võim liigub vaikselt nõukogude poole kätte 8.oktoobril Lääne-Eesti saared sakslaste käes Loosungid "Maha sõda", "Leiba! Rahu! Tööd!" 26
a suvel 1.Eesti Polk 1917.a suvel kujunes välja Eesti poliitiline maastik. Tähtsamad erakonnad olid: · Eesti Demokraatlik Erakond (J. Tõnisson) esindas Lõuna-Eesti jõukamate talupoegade, haritlaste ja linnakodanike huve ning seisukohti · Eesti Maarahva Liit (K. Päts) toetus eelkõige suurtalunikele · Eesti Tööerakond (Jüri Vilms) oli linnade keskkihi ja ametnikkonna esindajaks · Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus oli vähemlaste (mensevike) positsioonidel · Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride (esseeride) partei (nt Gustav Suits) · VSDTP-l (bolsevikel) oli Eestis 1917.a augustis ca 7000 liiget Juulis 1917.a tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks. Täidesaatva organina (= midagi valitsuse moodi) asus tööle Maavalitsus, mida juhtis algul Jaan Raamot, hiljem K. Päts. Seega oli autonoomia raames võimalikud tulemused saavutatud ja üle jäi otsustada, kuidas edasi minna
annaabi.ee 
