sellest, kas isikul on majanduslikud võimalused endale ise advokaat palgata või mitte): a) kui füüsiline isik (inimene) on kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses (see tähendab, et isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises), on isikul õigus määratud kaitsjale nii kohtueelses menetluses (eeluurimise ajal) kui kohtumenetluses; b) kui füüsiline isik on menetlusalune isik väärteomenetluses (see tähendab, et riik taotleb isikule karistuse määramist väärteo toimepanemise eest), on isikul õigus kohtumenetluses määratud kaitsjale juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18- aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu võimeline ise ennast esindama; c) kui teine riik nõuab füüsilise isiku loovutamist või väljaandmist, on isikul loovutamismenetluses ja väljaandmismenetluses õigus määratud kaitsjale alates
Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub
menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti [RT I 2002, 110, 654 jõust. 9. 01. 2003] andmiseks või toimingu sooritamiseks. § 16. Menetlusosaline (2) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja Menetlusosaline on: organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib menetlusalune isik puudutada. ja tema kaitsja. Väärteomenetluses on samuti menetlusosalised. § 17. Kohtumenetluse pooled Kohtumenetluses on kohtumenetluse pooled: § 8. Menetleja menetlusosaline
9. 01. 2003] (2) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib § 16. Menetlusosaline puudutada. Menetlusosaline on: menetlusalune isik Väärteomenetluses on samuti menetlusosalised. ja tema kaitsja. § 8. Menetleja § 17. Kohtumenetluse pooled Menetleja on: Kohtumenetluses on kohtumenetluse pooled: 1) kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja; menetlusosaline
(määratud kaitsja). (2) Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat. (3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus 5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Maakohus- krim.asja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Ringkonnakohus, Riigikohus 6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja 1) Menetlusalusel isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras; 3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; 4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; 5) teada menetlustoimingu eesmärki;
narkootikumid, ühistranspordiseadus, avaliku korra rikkumine Menetlusaluse isiku õigused: õigus teada, millest menetlust vormistatakse, õigus kaitsja abile, õigus vaidlustada. Kaitsjaks on advokaat (lepinguline esindaja) või mõni muu juriidiliste teadmistega isik magistrikraadi olemasolul. Max 2 kaitsjat. 16 33. nädal, 18. 04. 13 VÄÄRTEGUDE MENETLEMINE - poolteks on menetlusalune isik ja tema kaitsja ning kohtuväline menetleja. - menetlejad on: politsei asutused - väärteo menetluse liigid: kohtuväline ja kohtulik - Kohtulik: menetlevad kohtud, kohus teeb otsuse. Võetakse ette siis, kui on vaja otsustada, kohaldada aresti. Konfiskeerimine, arest, õiguste äravõtmine ning siis tuleb menetluse ülevaatamine. Kohtus on kohal kohtuväline menetleja ja menetlusalune isik. Kohtuistungi protokolli ei
1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. (2) Kiirmenetluse otsuses võib määrata: 1) füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi; 2) juriidilisele isikule kuni 20 000 krooni suuruse rahatrahvi. (3) Kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui: 1) menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14- kuni 18-aastane või psüühikahäirega; 2) on vaja otsustada konfiskeerimine, aresti kohaldamine või lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse või loomapidamise õiguse äravõtmine. 9 3. jagu Üldmenetlus 1. jaotis Üldnõuded § 58
palka; kergemate kuritegude korral 1,5 miinimum palka. Uurimisalluvus uuritakse kuritegu antud piirkonnas. Asi antakse antud piirkonna kohtusse. VÄÄRTEO MENETLUS VÄÄRTEO MENETLUS Väärtegude menetlus toimub kahel erineval viisil: 1) kohtuväline menetlus politseiprefektuurid; päästeamet; valla- ja linnavalitsus; kaitseministeerium; keskkonnainspektsioon; maksu- ja tolliamet; piirivalveamet menetlejad. Pooled: menetlusalune isik ja tema kaitsja ning politsei inspektor, piirivalve ametnik jne. Omaette veel 3 erinevat menetlusliiki: - hoiatamis menetlus- vähetähtsa asja puhul, lihtne asjaolu, karistuseks 25- 200 krooni trahvi füüsilisele isikule, jäetakse trahv määramata ehk tehakse hoiatus. Hoiatus võib teha suuliselt ja kirjalikult. Suulise hoiatuse korral jäetakse inimene
lähedalasuvasse taaravastuvõtupunkti. Harju Maakohus jättis 1.märtsi 2006. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, kuna taaravastuvõtupunkt oli suletud juba mitu kuud ja oli suletud ka 6.septembril 2005. a läbiviidud kontrolli ajal. Maakohtu otsuse peale esitati kassatsioon osaühingu kaitsja poolt. Kassatsioonis leitakse, et kohus on, jättes muutmata kohtuvälise menetleja otsuse, ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kuna menetlusalune isik korraldas pandipakendi vastuvõttu müügikoha 19 vahetus läheduses, ei ole ta pannud toime tegu, milles teda süüdistatakse. Oma seisukohti põhjendades heidab kassaator esiteks kohtule ette seda, et kohus ei ole võtnud arvesse kaebuses esitatud väiteid KarS §-le 30 vastava kohustuste kollisiooni kohta.
esindatava nimel ütlusi. (6) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning seaduses ettenähtud tingimustel. Menetlussubjektid väärteomenetluses: menetleja, menetlusosaline (menetlusalune isik ja tema kaitsja), ekspert, tõlk ja kohtumenetluse pooled (kohtumenetluses on kohtumenetluse pooled menetlusosaline ja kohtuväline menetleja; Riigikohtus on kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja). Menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Menetlusaluseks isikuks ei loeta
fikseeritakse tunnistajate ja kannatajate sõnad 3) resultatiivosa otsustav osa Väärteo menetlus Väärtegude menetlus toimub: 1) kohtuväline menetlus politseiprefektuurid, päästeamet, kaitseministeerium, maksu- ja tolliamet, piirivalveamet - menetlejad 2) kohtulik menetlus Poolteks: menetlusalune isik ja tema kaitsja ning kohtuväline menetleja politsei inspektor. Kaitsjaid võib olla igal isikul max 2. Kõigepealt tegeleb asjaga politsei, otsuse tegemiseks saadetakse kohtusse. Alust määrata isikule aresti. Isikuid võib kinni pidada maksimaalselt 48h. 1) kui püüab põgeneda 2) pole tuvastatud isik 3) on alust arvata, et isik võib veel toime panna väärtegusid 4) võib takistada menetluse läbiviimist Kohtuväline menetlus 3 moel:
karistamata või määrata hoiatustrahvi füüsilisele isikule 25 kuni 200 krooni ja juriidilisele isikule 200 kuni 1000 krooni või piirduda suulise hoiatusega. Kiirmenetluse kohaldamiseks peab olema menetletava isiku nõusolek. Väärteoprotokolli koostamata võib kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuses määrata rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 100 trahviühikut ja juriidilisele isikule 20 000 krooni. Üldmenetlust kohaldatakse juhul, kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14–18-aastane või psüühikahäirega või on vaja otsustada konfiskeerimine või aresti kohaldamine.Selle menetluse korral toimub asjas tõendite kogumine, konfiskeerimise otsustamine, koostatakse väärteoprotokoll ja tehakse kas otsus rahatrahvi, rahatrahvi ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise määramise kohta või määrus väärteo menetluse lõpetamise kohta.
seadustikule kohtuvälised menetlejad ja kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ning valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu. Kohtuväline väärmenetlus võib toimuda kas hoiatamismenetlusena (hoiatustrahv füüsilisele isikule 25- 200 krooni, juriidilisele isikule 200 kuni 1000 krooni või suuline hoiatus), kiirmenetlusena (vajalik menetletava isiku nõusolek), üldmenetlusena (kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14-18 aastane või psüühikahäirega või on vaja otsustada konfiskeerimine või aresti kohaldamine). Väärteoasja kohtulik menetlus toimub juhul kui: 1) selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maa- või linnakohtu pädevuses, 2) on vaja otsustada aresti mõistmine. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud 86
5. Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus? Kohtuväline menetlus võib toimuda hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. Hoiatusmenetluses võib jätta vähetähtsa väärteo korral isiku karistamata, teha suulise hoiatuse või hoiatustrahvi. Kiirmenetluses kohaldamiseks peab olema menetletava isiku nõusolek. Ilma väärteoprotokolli koostamata võib kohtuväline menetleja määrata rahatrahvi. üldmenetlust kohaldatakse, kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14 -18 aastane või raske psüühikahäirega või on vaja otsustada konfiskeerimine või aresti korraldamine. Kohtulik menetlus toimub juhul, kui selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on kohtu pädevuses või on vaja otsustada aresti mõistmine. Pärast uurimist ja kohtuvaidlust teeb kohus otsuse karistuse üle. Süüteokoosseisude sätestamine karistusseadustikust 1. Kuidas sõnastakse süütegu karistusseadustikus?
karistamata ja määrata hoiatustrahvi füüsilisele isikule 25 kuni 200 krooni ja juriidilisele isikule 200 kuni 1000 krooni või piirduda suulise hoiatusega. Kiirmenetluse kohaldamiseks peab olema menetletava isiku nõusolek. Väärteoprotokolli koostamata võib kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuses määrata rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 100 trahviühikut ja juriidilisele isikule 20 000 krooni. Üldmenetlust kohaldatakse juhul, kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14-18-aastane või psüühikahäirega või on vaja otsustada konfiskeerimine või aresti kohaldamine. Selle menetluse korral toimub asjas tõendite kogumine, konfiskeerimise otsustamine, koostatakse väärteoprotokoll ja tehakse kas otsus rahatrahvi määramise kohta või määrus väärteo menetluse lõpetamise kohta. Väärteoasja kohtulik menetlus toimub juhul kui:
annaabi.ee 
