17121759 veetis ta elu Londonis. 1719 Londoni ooperiteatri muusikaline juht. Perekonda polnud. Üle 40 ooperi "Julius Caesar", "Xerxes", "Alcina", "Rinaldo"; üle 30 oratooriumi "Messias", "Simson", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus"; 18 concerto grossot; orkestrisüidid "Veemuusika", "Tulevärgi muusika"; kontserdid orelile ja orkestrile. Tal õnnestus siduda üksikud ooperinumbrid suurteks dramaatilisteks stseenideks, Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid palju voolavamad kui Itaalia ooperis.
Lõi uue lavateose tüübi- süntees muusikast, sõnast ja lavalisest tegevusest. Suur tähtsus rütmil, orkestris oluline löökpillide osa. -Kuulsaim lavaline kantaat ''Carmina burana''-Kirjutas ka oopereid: ''Kuu'', ''Tark naine'' B.Britten (1913-1976): - 20.saj väljapaistvaim Inglise heliloojaa, võrreldud H.Purcelliga. -helilooja, dirigent ja väga hea pianist. -oma aja imelaps. Looming:teosed on selgete vormiskeemidega, silmapaistev meloodiameister, muusika sarnanes kõige enam neoklassitsismile, kirjutas muusikat kõikides zanrites, väljapaistvamad teosed koori, ooperi (15) ja orkestri muusikas. tuntuim ooper ''Peter Grimes'' -vokaal sümfooniline teos sõjareekviem- pühendatud kõigile maailmaajaloos süütult elu kaodanud inimestele, tohutu esitlus koosseis. 4. Muusika Venemaal- võeti kasutusele ''loosung'' : ''kunst kuulub rahvale''. -kunsti ja muusikat tabas arengupeetus-kirjutati palju propagandalikku muusikat. S
muusikadirektor, Govent Gardenis (linnaosa Londonis) Ta lõi kokku 42 itaalia opera seria tüüpi ooperit Tema ooperite tegelased on muistsed vägilased või suured ajaloolised isiksused. "Julius Caesar" - 1724 - Caesari sõjakäik Egiptusesse ja tema armastus kuningatar Kleopatra vastu. "Xerxes" - 1738 - peategelane Xerxes on noor Pärsia kuningas. Erilise populaarsuse on võitnud Xerxese largo (H nimetas mõtisklevaid aariaid largodeks), aariale eelneb retsitatiiv H on suur meloodiameister Nagu opera seria's, nii on ka Händeli ooperites valitsev soololaul, mis tõstab laulja isiksuse kõige kõrgemale. Vähe ansambleid ja koore, st mitmehäälset vokaalmuusikat Händeli ooperite edu ei püsinud lõputult 1728.a. toodi lavale ooper-paroodia "Kerjusteooper"John Gay , mis oli suunatud ühelt poolt valitseva seltskonna kombelõtvuse, teiselt poolt itaalia ooperi ja Händeli vastu, milles nähti tõket rahvusliku kunsti arengule.
1719 Londoni ooperiteatri muusikaline juht. Perekonda polnud. Üle 40 ooperi – “Julius Caesar”, “Xerxes”, “Alcina”, “Rinaldo”; üle 30 oratooriumi – “Messias”, “Simson”, “Iisrael Egiptuses”, “Juudas Makabeus”; 18 concerto grossot; orkestrisüidid – “Veemuusika”, “Tulevärgi muusika”; kontserdid orelile ja orkestrile. Tal õnnestus siduda üksikud ooperinumbrid suurteks dramaatilisteks stseenideks, Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid palju voolavamad kui Itaalia ooperis. 1 VÕRDLUS J. S. Bach G. F. Händel Iseloomustus Iseloomustus Sündis 21. märtsil 1685 Sündis 1685 Saksamaal Halles Eisenachis õukonna kirurgi-habemeajaja
· Viis lõpule polüfoonilise stiili kujunemise, andis tugeva tõuke ka homofoonilisele. · Viljeles kõiki omaaegseid zanre (v.a ooper) · Säilinud ~1000 teost. 7. BACHI LOOMING- 1)Klaveriteoste tsüklid (48 perlüüdi ja fuugat ) , 2)6 concerto grossot 3)kantaadid ~200 4) 5 passiooni 5) 6 oratooriumi 6)Missad 7)Orkestrisüidid 8)Koori-ja soololaulud 8. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA- 1)loomingu põhijoon HEROISM. 2)Geniaalne meloodiameister. Ooperites tuntud tema Largo-aariad, mis üles ehitatud ühe ainsa pika meloodia kaarega.Säilinud 100 teost. 9. HÄNDELI LOOMING- 1)Oratooriumid(30) 2)Ooperid(45) 3)Concerto grossod (18) 10. KLASSITSISM KUNSTIS sai alguse 18.sai teise poolel, 19.sai alguses. Arhitektuuri omapärased jooned: lihtsus,rangus,reeglipärasus ja suurejoonelisus. Vastandas end barokile. Pani maksma ennast prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuurideoloogiaks
Nim. tema tuntumaid oopereid Ooperite kangelasteks olid ühiskonna poolt põlatud inimesed ning nende traagiline saatus. Verdi otsis oma ooperite aluseks kirjandusteoseid, mis sisaldaksid tugevaid konflikte ja karaktereid. Et Itaalia publik polnud sellisteks ooperiuuendusteks valmis, vilistati "Traviata" esietendusel välja ning siitpeale korraldas Verdi kõigi oma järgnevate ooperite esietendused välismaal. Seal suhtuti tema taotlustesse hoopis mõistvamalt.Verdi oli suurepärane meloodiameister. Paljud tema ooperiaariad kujunesid Itaalias peaaegu et rahvalauludeks. Verdi oskas sellega aga arvestada näiteks olevat ta Hertsogi laulu ooperist "Rigoletto" viinud teatrisse alles päev enne ooperi esietendust, et see ülemäära vara rahva hulgas liikvele ei pääseks 16. Milles seisnes Richard Wagneri ooperireform? Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele
Ooperid. Händel on loonud üle 40 ooperi. Need on ajastukohaselt itaalia stiilis ja keeles. Nagu barokkooperites ikka, jutustavad tema ooperid õilsatest inimestest, tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Tema ooperite peategelasteks on antiikmaailma kuningad ja väejuhid. Kuid Händeli muusika kujutab neid lihtsate inimestena oma tunnete ja erinevate karakteritega, muutes nad palju elulisemaks omaaegsete itaalia ooperite tegelastega võrreldes. Händel oli suur meloodiameister. Kaunite ja väljendusrikkate meloodiate abil annab ta suurepäraselt edasi oma tegelaste tundeid. Samuti hinnatakse Händeli oskust luua läbi muusika eredaid karaktereid. Ta on osanud siduda üksikud ooperinumbrid stseenideks ning anda lavategevusele rohkem dramaatilist pinget. (Barokkooperid koosnesid sageli üksteisele järgnevatest etteastetest ehk numbritest). Händeli ooperitest on kuulsamad „Julius Caesar“, „Xerxes“ ja „Alcina“.
sajandi II poole üks suurimaid ooperiheliloojaid. Tänu temale sündis Itaalias esimene autorikaitse. Teosed: kokku loonud 26 ooperit (nt. ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos", ,,Aida", ,,Othello", ,,Falstaff"). ,,Macbethis" olu uudne psühholoogilise tõe taotlus negatiivsed tegelased pandi laulma kähinal, sosinal. ,,Othellos" loobub ta numbriehitusest, püüdlus tegevuse voolavuse poole. ,,Traviata" ainus ooper tema kaasajast. Ta oli suur meloodiameister. Eesmärgiks oli muusika liitmine teatri ja draamaga. Colorito igal ooperil individuaalne värving. Ooperid võib jagada kahte rühma:1. inimeste kannatustest, kurb, traagiline saatus; 2. rahvuslik vabadusvõitlus. Ta uuendas ka ooperit asendas osaliselt üksiknumbrid stseenidega.
HELILOOJAD: Claudio Monteverdi: `Orpheu' Antonio Vivaldi `Aastaajad' GEORG FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759) Händel sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi-habemeajaja jõukas perekonnas. Kuigi eakas isa oli poja muusikakarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Tema ooperite peategelased olid antiikmaailmast ning süzees oli peaaegu alati armastuskolmnurk. Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad. Kirjutanud üle 40 ooperi - ,,Julius Caesar".Kõige paremini avaldub Händeli talent oratooriumizanris, mille loojaks ja esindajaks ta oli. Need olid edukad juba helilooja eluajal. Tema oratooriumid olid ooperlikud ja dramaatilised, suur osa oli kooridel. Kirjutanud üle 30 oratooriumi ,,Messias". JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast
Kui Bach unustati pärast tema surma 100-ks aastaks, siis juba järgmisel aastal pärast Händeli surma said alguse suurejoonelised Händeli festivalid, mis kestavad tänapäevani. Händel on olnud tugevaks eeskujuks mitmete maade heliloojatele, eriti aga Haydnile, kellest sai oratooriumizanris Händeli töö otsene jätkaja. LOOMING Händeli ooperite peategelased olid antiikmaailmast ning süzees oli peaaegu alati armastuskolmnurk. Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad. Kirjutanud üle 40 ooperi - ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Alcina", ,,Rinaldo". Kõige paremini avaldub Händeli talent oratooriumizanris, mille loojaks ja esindajaks ta oli. Need olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks inglise keelne tekst. Tema oratooriumid olid ooperlikud ja dramaatilised, suur osa oli kooridel. Isegi ette kanti neid mitte kontsertsaalis, vaid teatris
· Missad(-liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile; alati lauldi), nt maailmakuulus on h-moll 1.osa Kyrie · Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 ,,Air" · Koori- ja soololaulud 8. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA: · Heroism. Kangelane, kes üldsuse kasuks loobub isiklikest huvidest. Ooperites alati armastuskolmnurk · Geniaalne meloodiameister. Ooperites tuntud tema LARGO-aariad, mis üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarega (väga aeglane tempo) · Kaunid meloodiad, karakteri kujutus, psühholoogiline peensus 9. HÄNDELI LOOMING: · Ligi 30 oratooriumi (neist 9 ilmalikku), nt Messias, Simson, Juudas Maccabeus, Iisrael Egiptuses jt · 45 ooperit, nt Julius Caesar, Xerxes, Alcina, Rinaldo jt · 18 concerto grossot · Orkestrisüidid, nt Veemuusika, Tulevärgimuusika
Kirjutas orkestratsiooniõpiku. Lõi programmilisi sümfooniaid 'Fantastiline', 'Romeo ja Julia', oopereid, vokaalsümfoonilisi suurvorme, oratooriumeid 'Te Deum', 'Reekviem' Ooper 19. sajandil (Itaalia) Gioacchino Rossini – Kirjutas oopereid (suurimad kordaminekud koomilised ooperid). Hea meloodilisusega. 'Sevilla habemeajaja', 'Wilhelm Tell' Gaetano Donizetti – Esimesed teosed keelpillikvartetid, hiljem ooperid. 'Armujook', 'Lucia di Lammermoor' Vincenzo Bellini – Suur meloodiameister ja bel canto stiili viljeleja. 'Norma', 'Puritaanid' Giuseppe Verdi – 'La Traviata', 'Rigoletto', 'Trubaduur' Ooper 19. sajandil (Itaalia ’verism’, prantsusmaa) Vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideaalid kõlasid ooperilavadelt. Zanrid: lüüriline draama, koomiline ooper, realistlik ooper, suur ooper. Pietro Mascagni – Kirjutas oopereid. 'Talupoja au' (verismi tähtteos) Ruggiero Leoncavallo – ooperid 'Pagliacci', 'Der Ronald' Giacomo Puccini – ooperid 'Boheem', 'Madame Butterfly'
Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli (kvindiringist lähtudes on kasutatud kõiki helistikke). Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad (tavaliselt on etüüd mõeldud ainult tehniliste võtete arendamiseks). Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine (tempo rubato). Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Orkestrit kasutas Chopin ainult oma kahes klaverikontserdis. Ta on läbinisti romantiline hing ning suur meloodiameister, üks suuremaid lüürikuid, paljud teosed nukrad, mõtlikud, seotud kodumaaga. Muusikat iseloomustab intiimsus, väljenduse peenus, kõlavärviderikkus. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Prelüüd - iseseisev väikepala, üks väiksemaid väikevorme, mõni kestab alla minuti.Vihmapiiskade prelüüd (Prelüüd Des duur) kuulajate antud pealkiri, üks
Missad(-liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile; alati lauldi), nt maailmakuulus on h-moll 1.osa Kyrie Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 ,,Air" Koori- ja soololaulud 7. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA: Heroism. Kangelane, kes üldsuse kasuks loobub isiklikest huvidest. Ooperites alati armastuskolmnurk Geniaalne meloodiameister. Ooperites tuntud tema LARGO-aariad, mis üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarega (väga aeglane tempo) Kaunid meloodiad, karakteri kujutus, psühholoogiline peensus 8. HÄNDELI LOOMING: Ligi 30 oratooriumi (neist 9 ilmalikku), nt Messias, Simson, Juudas Maccabeus, Iisrael Egiptuses jt 45 ooperit, nt Julius Caesar, Xerxes, Alcina, Rinaldo jt 18 concerto grossot Orkestrisüidid, nt Veemuusika, Tulevärgimuusika
h-moll 1.osa Kyrie Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 „Air“ Koori- ja soololaulud J. S. Bach - Prelüüd ja fuuga C-duur (HTK) J. S. Bach - Toccata ja fuga d-moll J. S. Bach - Missa h-moll - Kyrie J. S. Bach - Brandenburgi kontsert nr 5, I osa 8. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA: Heroism. Kangelane, kes üldsuse kasuks loobub isiklikest huvidest. Ooperites alati armastuskolmnurk Geniaalne meloodiameister. Ooperites tuntud tema LARGO-aariad, mis üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarega (väga aeglane tempo) Kaunid meloodiad, karakteri kujutus, psühholoogiline peensusä ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid 9. HÄNDELI LOOMING: Ligi 30 oratooriumi (neist 9 ilmalikku), nt Messias, Simson, Juudas Maccabeus, Iisrael Egiptuses jt 45 ooperit, nt Julius Caesar, Xerxes, Alcina, Rinaldo jt 18 concerto grossot
alguse suurejoonelised Händeli festivalid, mis kestavad tänapäevani. Händel on olnud tugevaks eeskujuks mitmete maade heliloojatele, eriti aga Haydnile, kellest sai oratooriumizanris Händeli töö otsene jätkaja. LOOMING Händeli ooperite peategelased olid antiikmaailmast ning süzees oli peaaegu alati armastuskolmnurk (vastavalt traditsioonidele olid tegelasteks kuningad, väejuhid, kuid Händel kujutas neid tavaliste inimestena, mitte ajalooliselt tõepärastena). Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad. Kirjutanud üle 40 ooperi - ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Alcina", ,,Rinaldo". Kõige paremini avaldub Händeli talent oratooriumizanris, mille loojaks ja esindajaks ta oli. Need olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks ingliskeelne tekst. Tema oratooriumid olid ooperlikud ja dramaatilised, suur osa oli kooridel. Isegi ette kanti neid mitte kontsertsaalis, vaid teatris. Enamik süzeedest
muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. tema tuntuim on "Sevilla Habemeajaja" ROMANTISMIAJASTU (tunnete ajastu) oli revolutsioonide ajastu ja heliloojad armastasid kujutada ajaloosündmusi, kangelasi, armastust, hingeelu - kõike, mis on seotud tunnetega. Tähelepanu pöörati lihtrahava (talupoegade) elule. 19.s ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid. Richard WAGNER (1813 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19. saj tekkisid Euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad. Nimetagem tsehhi Bedrich Smetanat (1824 1884), venelaste rahvusliku ooperi loojat Mihhail Glinkat (1804 1857) ja ungari rahvusooperi loojat Ferenc Erkelit (1810 1893).
● Kirjutas ka Eurovisioonile; ○ 1993. aastal Aeg on laul (Jaanika Sillamaa 3.koht); ○ 1996. aastal Eesti euromehe laul (Tõnis Mägi, 10.koht). ● 1995. aastal kirjutas Jõgeva I Keskkooli (Jõgeva Gümnaasium) laulu, tekst J.Leesment; ● Viimaseks teoseks jäi 1996. aastal Popurrii isamaalistest lauludest VIII koolinoorte laulupeo tarbeks; ● Oli suur meloodiameister, ühiskonna suhtes kriitiline, suure loovusega, tegi kõike kirglikult; ● Maetud Metsakalmistule; ● Alates 1997.aastast korraldatakse Jõgeval temanimelisi muusikapäevi. LEVIMUUSIKA Raimond Valgre: ● Elas 36-aastaseks; ● Konservatooriumi ei võetud; ● Kirjutas ca 100 laulu, mis räägivad enamjaolt armastuse puudumisest, paljud laulud naistenimedega; ● Dzässiliku harmooniaga ja keerukate viisidega laulud;
Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. Romantismiajastu ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid. Richard Wagner (1813 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19.saj tekkisid euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad. Nimetagem tsehhi Bedrich Smetanat (1824 1884), venelaste rahvusliku ooperi loojat Mihhail Glinkat (1804 1857) ja ungari rahvusooperi loojat Ferenc Erkelit (1810 1893).
muusikadirektor, 1839.a. esimene ooper. Verdi varastes ooperites sütitavad revolutsioonikoorid, mis tegi temast oma rahva lemmiku.36 aastasen rajas oma ooperi (Luisa Miller) tuludest kodukandis mustermõisa, mida ise majandas. Esimene maailmamenu tuli ooperiga "Rigoletto" , hiljem valmisid "Trubaduur" ja "La Traviata" , "Maskiball" , "Saatuse jõud".Hilisemad "Don Carlos" , "Aida" 61- aastaselt, "Otello" 77 aastaselt, "Falstaff" 83 aastaselt viimane uudses buffo stiilis. Verdi oli meloodiameister, (suur asjatundja laulmise alal) hilisemates teostes ka orkestriosa rikkam, jõuline ja elamuslik rütmika. Põhiliselt numbriooperid, raskuspunkt sümf. orkestril. Tetraloogia "Niebelungide sõrmus" . Programmiline muusika püüab muusikaliselt kujutada pealkirjas antud teemat, sündmuste kulgu, filosoofilist ideed. Muusikaväliseid sündmusi (loomade hääled) kirjeldatakse helimaali võtetega , on oht kujutada asju mis on väljaspool muusika võimalusi. Algus Beethoveni 3, 5, 6-sümf. H
suuremaid stseene. Psühholoogilised nüansid kajastuvad esmajoones vokaalmeloodikas, orkester eelkõige saatefunktsioonis (väljend "orkester nagu suur kitarr" on siiski liialdus, kuula näit. "Uneskõndija"). Vincenzo Bellini (1801-1835). Tegutses Napolis, alates 1833 Pariisis. 1831 melodramma semiserio "Uneskõndija" (La Sonnambula) ja melodramma serio "Norma" (mõlemad Milanole kirjutatud), 1835 viimane ooper "Puritaanid" (ainestik ajalooline). Erakordselt peen meloodiameister. Kirjutas koloratuurid välja (see muutus 19. sajandil tavaks alates Rossinist). Gaetano Donizetti (1797-1848) tegutses Itaalias, alates 1838 Pariisis ja 1842 Viinis, 1844 vaimuhaige. Üle 70 ooperi. 1831 opera buffa "Armujook", 1835 melodramma tragico "Lucia di Lammermoor" (Walter Scotti romaani alusel), 1840 Pariisi jaoks opéra comique "Rügemenditütar", 1843 Pariisi Itaalia Teatrile "Don Pasquale", mis on viimane stiilipuhas opera buffa
annaabi.ee 
