IMAP Algis Suurkivi AAp-11, VKHK [email protected] / 54610709 Sisukord · Mis see on? · Mis sellega teha saab? · Kuidas töötab? · Ühendus · Erinevus POP3-ga Mis see on? · internetisõnumitele juurdepääsu protokoll · rakenduskihi internetiprotokoll · klassikaline klient-server mudel · tööpõhimõttelt nagu failiserver Mis sellega teha saab? · võimaldab juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele · käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis Kuidas töötab? · kasutaja saadab päringu postiserverile · Päring võib käsitleda o kirjade päiseid (headers), o sisu (body) o vms · Kirjade hoidmine ja töötlemine toimub postiserveris · kasutaja arvutisse kirju ei kopeerita Ühendus · IMAP ühendus tehakse reeglina arvutiporti 143 · vajalik püsiv ühendus postiserveriga kogu postikonto töötlemise ajaks
Krüpteerimis ja autentimisvahendeid sisaldav laiendatud HTTPprotokoll IMAP Interneti Message Access Protocol Internetisõnumite Juurdepääsu Protokoll IMAP(2) Loodud aastal 1986 Autor Mark Crispin Siiani kasutusel IMAP(3) parameetrid IMAP server IMAP user name IMAP port IMAP TLS/SSL required IMAP(4) Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele eposti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. NNTP Network News Transfer Protocol NNTP(2) Loodud 1986 aastal Autorid Brian Kantor ja Phil Lapsley Väheselt kasutuses, RSS on positsioonilt tõrjunud NNTP(3) parameetrid AUTHINFO POST OVER SASL READER NEWNEWS HDR NNTP(4)
need ei oma juurdepääsu meilisõnumitele. POP3 protokoll võimaldab korraga ainult ühte sisselogimist postkasti, erinevalt IMAP'ist, mis võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt postkasti kastudada ehk sisselogida mitmest arvutist korraga samaaegselt. Kuigi on võimalik häälestada erinevaid POP3 programme nii, et nad säilitavad meilisõnumite koopaid serverisse, see võimaldab juurdepääsu samadele sõnumitele rohkem kui ühest arvutist. POP3 ei suuda mitut meiliserveris asuvat kasuta mitme arvuti kasutajaga sünkroonida ning POP3 ei toeta ka juurdepääsu ühiskaustale. 4 1.2. IMAP'i ja POP3 erinevused Erinevalt POP3e kasutatavatest meiliprogrammidest on IMAPi kasutatavad meiliprogrammid palju paidlikumad ja pakuvad rohkem funktsioone. IMAP laeb alla meilisõnumid, mille vaikesätete kohaselt jäävad allalaetud sõnumid koopia kujul serverisse alles
kuhu postkast on seadistatud (näiteks arvuti või telefon) ning seejärel tavaliselt kustutatakse serverist. Samuti ei säilitata serveris saadetud kirju, neid on võimalik näha vaid selles seadmes, millest need saadeti. IMAP (Internet Message Access Protocol) - on protokoll, mis laseb meilisõnumitega töötada, neid arvutisse alla laadimata. Kasutaja võib teha sõnumite eelvaadet, neid kustutada ja muuta otse meiliserveris. Koopiad säilivad serveris seni, kuni kasutaja otsustb nad kustutada. IMAPi puhul säilitatakse kirju alati serveris. 12) Mida saab teha RDP teenuse abil? Remote Desktop (RDP) ehk kaugtöölaua ühendus on tehnoloogia, mis lubab kasutajal istuda arvuti taga ja luua ühenduse mõnes muus kohas asuva kaugarvutiga. Näiteks saab luua koduarvutist ühenduse oma tööarvutiga ja pääseda juurde kõigile oma programmidele, failidele ja võrguressurssidele. III) ALAMVÕRGUD
Post Office Protocol version 3 (POP3) on internetiprotokoll, mille abil saab kasutaja laadida oma e-kirju e-posti serverist enda arvutisse. POP3 protokoll kasutab TCP/IP ühendust ja porti nr 110. POP3 on kõige tavalisem konto tüüp personaalsete meilide puhul. Tavaliselt (vaikimisi) e-kirju kontrollides kustutatakse e-kirjad serverist (Outlook'is nupp Saada/võta vastu). 8 Internet Message Access Protocol (IMAP) on internetiprotokoll, läbi mille saavad kasutajad ligi meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele. HTTPS-protokolli kasutatakse kõigi e-äri tehingute puhul, seepärast on näiteks internetipoodide veebisaitidel brauseri aadressireal. HTTPS toetab X.509 digisertifikaatide kasutamist, mis võimaldab saatja autentimist. Hüperteksti edastusprotokoll (HTTP) TCP/IP klient-server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks.
Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem HTTP Hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient-server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetisdokumentide vahetamiseks S-HTTP Turvaline HTTP Krüpteerimis- ja autentimisvahendeid sisaldav laiendatud HTTP-protokoll IMAP Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. See tähendab, et kasutaja saab serveris luua uusi kaustu (postkaste) saabunud sõnumite laialipaigutamiseks, neid kaustu ümber nimetada ja kustutada, sõnumeid märgistada (loetud, vastatud jne) ja kustutada, teostada otsinguid, laadida sõnumeid alla osade kaupa (näit. laadida alla ainult sõnumi tekstiosa või pildid või manused) jne. Erinevalt POP3 protokollist jäävad
kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. HTTP (HyperText Transfer Protocol) - hüperteksti edastusprotokoll. TCP/IP klient-server protokoll HTML- dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. IMAP (Internet Message Access Protocol) - internetisõnumitele juurdepääsu protokoll. Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. See tähendab, et kasutaja saab serveris luua uusi kaustu (postkaste) saabunud sõnumite laialipaigutamiseks, neid kaustu ümber nimetada ja kustutada, sõnumeid märgistada (loetud, vastatud jne) ja kustutada, teostada otsinguid, laadida sõnumeid alla osade kaupa (näit. laadida alla ainult sõnumi tekstiosa või pildid või manused) jne. Erinevalt POP3 protokollist jäävad
Jagatakse andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku ja omistatakse IP aadress. RSA - River, Shamir, Adelman -(perekonnanimed, ilmselt selle loojad siis) Avatud võtme krüptoalgoritm, mis võimaldab nii krüpteerimist kui ka autentimist. POP3 - Post Office Protocol - klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI
vaja öelda oma asukohta katafoogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK). 12. Elektronpost. SMTP Simple Mail Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast). Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel. Kasutatakse 7-bitist ASCII kodeeringut. Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine. Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, 7
HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem. HTTP hüperteksti edastusprotokoll. TCP/IP klient-server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetisdokumentide vahetamiseks. S-HTTP Turvaline HTTP. Krüpteerimis- ja autentimisvahendeid sisaldav laiendatud HTTP-protokoll. IMAP Internetisõnumitele juurdepääsu protokoll. Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. See tähendab, et kasutaja saab serveris luua uusi kaustu (postkaste) saabunud sõnumite laialipaigutamiseks, neid kaustu ümber nimetada ja kustutada, sõnumeid märgistada (loetud, vastatud jne) ja kustutada, teostada otsinguid, laadida sõnumeid alla osade kaupa (näit. laadida alla ainult sõnumi tekstiosa või pildid või manused) jne
(muud andmed, mis peavad lugejal olema, et kirja näha nt MSword). // MIME korral on kirja päisesse lisatud read kasutatud MIME versiooni kohta ja kirja sisu kodeeringu tüüp. // (( *** 1992. a. IETF poolt kinnitatud MIME uus standard S/MIME toetab krüpteeritud sõnumeid. )) POP3. (Post office protocol 3, default port 110). Postkontoriprotokoll (POP) elektronposti vastuvõtmiseks. POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või tema arvutis olev klientprogramm) kontrollib perioodiliselt oma postkasti sisu ISP serveris ja laadib alla saabunud sõnumid. /// POP3 hostiaadress on see osa elektronposti aadressist, mis asub "@"-märgi järel. // POP3 alternatiiviks on IMAP (Internet Message Access Protocol). Selle abil on võimalik vaadata serveris asuvat elektronposti ilma, et seda oleks vaja oma arvutisse alla laadida. POP3 ja IMAP on ette nähtud ainult elektronposti lugemiseks, mitte saatmiseks
lugejal olema, et kirja näha nt MSword). // MIME korral on kirja päisesse lisatud read kasutatud MIME versiooni kohta ja kirja sisu kodeeringu tüüp. // (( *** 1992. a. IETF poolt kinnitatud MIME uus standard S/MIME toetab krüpteeritud sõnumeid. )) POP3. (Post office protocol 3, default port 110). Postkontoriprotokoll (POP) elektronposti vastuvõtmiseks. POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või tema arvutis olev klientprogramm) kontrollib perioodiliselt oma postkasti sisu ISP serveris ja laadib alla saabunud sõnumid. /// POP3 hostiaadress on see osa elektronposti aadressist, mis asub "@"-märgi järel. // POP3 alternatiiviks on IMAP (Internet Message Access Protocol). Selle abil on võimalik vaadata serveris asuvat elektronposti ilma, et seda oleks vaja oma arvutisse alla laadida. POP3 ja IMAP on ette nähtud ainult elektronposti lugemiseks, mitte saatmiseks
POP3 e vajalik siis kui otselink osapoolte vahel puudub, teades allika ja interferents puudub või on minimaalne. Selle kõrval postkontoriprotokoll – klient/server protokoll, kus elektronposti sihtpunkti aadresse suudavad vahesõlmed leida tee, et nad kasutatakse ka TDM’i ja FDM’i. sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. MIME omavahel ühendada. Ülekandesüsteemi kasutamine. 10. Datagrammvõrgud, virtuaalahelatega võrgud. e universaalsed internetiposti laiendused – kasutatakse selliste Liidestamine. Signaali genereerimine. Andmevahetuse haldus. Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub sõnumite vormindamiseks, mis pole ASCII tekstis, nii et neid Taastumine. Sõnumi vormindamine. Turvalisus
sõnumeid nt Microsoft Outlook, Apple Mail. Kui Alice on kasutajaliideses oma kirja ilusti valmis kirjutanud, saadab kasutajaliides tema kirja meiliserverisse. Meiliserverid - kus on edastamiseks mõeldud kirjad. Kui Alice vajutab ‘Saada’, siis kiri edastatakse tema väljaminevate sõnumite järjekorda. Kui Bob tahab seda sõnumit lugeda, siis tema mailbox korjab Bobi meiliserveri inobxist selle. Igal vastuvõtjal on meiliserveris ka mailbox. Mailbox vastutab ja säilitab talle saadetud sõnumid. Seega üldine teekond on: Saatja kasutajaliides - Saatja meiliserver - Saaja meiliserver - Saaja mailbox. Kui Bob tahab oma mailboxi kirjadele ligi pääseda, siis tema meili server teeb kõigepealt Bobi autentimise (kasutajanime ja parooliga). Alice server peab ka tegelema Bobi serveri fuckupidega. Nt - Kui ei õnnestu kirja edastada, siis Alice server hoiab sõnumit järjekorras ja proovib uuesti
päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK). 15. Elektronpost, SMTP, MIME ja POP3 ++-- Simple Mail Transfer Protocol, transporikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast). Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel. Kasutatakse 7-bitist ASCII kodeeringut. Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine. Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t
edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK). 12. Elektronpost. SMTP Simple Mail Transfer Protocol, transporikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast). Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel. Kasutatakse 7-bitist ASCII kodeeringut. Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine. Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t
ja failiedastus saab alata. Pärast edastamist suletakse see ühendus. Kui uus fail on vaja saata, siis avatakse uus andmeühendus, kontrollühendus jääb aktiivseks terve sessiooni vältel. 15. Elektronpost, SMTP ja MIME Elektronpost koosneb kolmest komponendist: user agent, meili server, SMTP (Simple Mail Transfer Protocol). User agent on rakendus, mille abil saab kasutaja lugeda ja saata kirju. Meili server on server, kuhu talletatakse saabuvad ja väljaminevad kirjad. Igas meiliserveris on igal kasutajal on ruum, kuhu tulevad saabuvad ja väljaminevad kirjad, mida ta saab lugeda. SMTP on rakenduskihi protokoll, mis sätestab kirjade saatmise ning kasutab TCP-d alusprotokollina. Kirjad saadetakse serverile pordi 25 kaudu. SMTP protokoll koosneb kahest osast: kliendi poolne SMTP ja serveri poolne SMTP. Kui meil saadetakse kuhugi teise serverisse saatja meiliserverist, siis on kasutusel kliendi poolne SMTP ja
failiedastus saab alata. Pärast edastamist suletakse see ühendus. Kui uus fail on vaja saata, siis avatakse uus andmeühendus, kontrollühendus jääb aktiivseks terve sessiooni vältel. 15. Elektronpost, SMTP, MIME ja POP3 Elektronpost koosneb kolmest komponendist: user agent, meili server, SMTP (Simple Mail Transfer Protocol). User agent on rakendus, mille abil saab kasutaja lugeda ja saata kirju. Meili server on server, kuhu talletatakse saabuvad ja väljaminevad kirjad. Igas meiliserveris on igal kasutajal on ruum, kuhu tulevad saabuvad ja väljaminevad kirjad, mida ta saab lugeda. SMTP on rakenduskihi protokoll, mis sätestab kirjade saatmise ning kasutab TCP-d alusprotokollina. Kirjad saadetakse serverile pordi 25 kaudu. SMTP protokoll koosneb kahest osast: kliendi poolne SMTP ja serveri poolne SMTP. Kui meil saadetakse kuhugi teise serverisse saatja meiliserverist, siis on kasutusel kliendi poolne SMTP ja kui meil jõuab
„331 Username OK“ või „452 Error writing file“). Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem. 15. Elektronpost, SMTP, MIME Elektronpost koosneb kolmest komponendist: meiliklient (user agent), meili server ja neid siduv SMTP. o User agent on rakendus, mille abil saab kasutaja lugeda ja saata kirju. o Meili server on server, kuhu talletatakse saabuvad ja väljaminevad kirjad. Igas meiliserveris on igal kasutajal on ruum, kuhu tulevad saabuvad ja väljaminevad kirjad, mida ta saab lugeda. o SMTP (Simple Mail Transfer Protocol, lihtne meiliedastusprotokoll) on rakenduskihi protokoll, mis sätestab kirjade saatmise ning kasutab TCP-d alusprotokollina. SMTP protokoll koosneb kahest osast: kliendi poolne SMTP ja serveri poolne SMTP. Kui meil saadetakse kuhugi teise serverisse saatja
E-posti süsteem koosneb kolmest komponendist: kasutajaagendid (meiliprogramm), e-maili serverid, SMTP (protokoll). Kasutajaagent on meiliprogramm, kus saab kirju koostada, lugeda, vastata ja kogu kirjakasti hallata. Meiliserverid on need, kus hoitakse kasutajale saadetud kirju ja neid kirju, mida kasutaja tahab teele saata. Kui kasutaja kirjutab kirja oma meiliprogrammis ja saadab kirja teele, siis kasutaja arvuti suhtleb kohaliku meiliserveriga ja kohalikus meiliserveris pannakse kiri väljuvate kirjade järjekorda. Järgnevalt kohalik meiliserver loob ühenduse teise meiliserveriga ja saadab selle kirja minema. Seejärel jõuab kiri teise kasutaja kohalikku serverisse ootama. Kui teine kasutaja oma meiliprogrammi tööle paneb, siis selle kasutaja meiliserver pöördub kohalikku meiliserverisse ning siis loetakse kõik teisele kasutajale mõeldud kirjad ja saadetakse teise kasutaja arvutisse. Meiliaadressil on olemas subjekti nimi ja domeeni nimi
annaabi.ee 
