Suvel lehed sageli allapoole rullunud. Õitseaeg ja õite õitseb juulis. Õied kinnituvad rootsuga õitseb juuli algul. Õied kinnituvad rootsuga kirjeldus piklikule kandelehele, 3-11 kaupa piklikule kandelehele, 3-8 kaupa püstises püstises ebasarikas. Õied ebasarikas. Õied kollakasvalged, lõhnavad, kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad. meerikkad. Viljade kirjeldus Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas või või äraspidimunajas, kuni 0,8 cm piklik, kuni 0,9cm läbimõõdus, tihedalt halli- või läbimõõdus. Pähklis 1-2 seemet. Viljad pruunikarvane. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul.
mis tekitavad kas suuri ümmargusi pruune või nurgelisi laike tüve südamemädanik on vahtratel samuti levinud, seda haigust põhjustavad vahtratarjak, soomustorik, tuletaelik ja Eestis haruldane põhjanarmik vahtral võib leida veel seent, mis tekitab tuulepesi PEAMISED PROBLEEMID puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak vahtratarjak moodustab suure vana puu tüvel kuni meetripikkuse vertikaalse valgete seenekübarate rivi KASUTUSALAD vahtra õied on meerikkad, neist toituvad paljud putukad vaher annab heledat, hea maitse ja õrna lõhnaga mett ühelt puult võib saada kuni 10 kilo mett varakevadel, enne pungade puhkemist, annab vaher mahla mahlajooks algab juba märtsis, kui maapind on veel kõva ja lumi sulamata, ning lõpeb siis, kui kasel mahlajooks algab, kui maapind on sulanud vahtramahl on märksa magusam kasemahlast, suhkrusisaldus on 1232 lehti saab kasutada söödaks ja allapanuks KASUTAMINE HALJASTUSES
Seega on valge ristikul väikeses õies olemas nii laevuke, puri kui ka tiivad. Õitest aga arenevad pisikesed kaunakesed, milles on tavaliselt kaks seemet. Ristiku õitest on palju kasu. Eelkõige on taim need loonud muidugi seemnete kasvatamiseks. Selleks tuleb neid aga tolmeldada. Selle töö võtavad enda peale mitmesugused putukad, näiteks mesilased. Korraliku taimena ei jäta ristik neid aga ilma vastuteenest. Ristikuõied on küllaltki meerikkad ja nii on ristik hinnatud meetaim ka mesinike poolt. Inimene võib meelõhna enamasti vaid aimata, rohkem meenutab valge ristiku lõhn õuna lõhna. Viimasest on tal muide kohati tekkinud ka nimi upinhain: ubin on ju õun. Eelkõige on aga ristikud hea loomasööt. Kõige maitsvamad ja toitvamad osad on just õied ja lehed. Need sisaldavad palju loomadele kasvuks vajalikke aineid, värskelt ka vitamiine. Kuna lehed on
septembris. Annab hästi kännuja juurevõsu. Külmakindel. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakamaid muldi. Harilik pärn (Tilia cordata) Sugukond: pärnalised (Tiliaceae) Rohkesti hargnevate okstega 30 Talub saastatud õhku. Väga hea 35m kõrgune lehtpuu. meetaim. Eluiga kuni 600 aastat. Koor sile, tumehall. Lehed pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised. Õitseb juulis. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad. Viljad (pählikesed) valmivad oktoobris. Tugeva sammas juurestikuga, väga tormikindel. Külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega. Harilik saar (Fraxinus excelsior) Sugukond: õlipuulised (Oleaceae) Noorelt kitsa, vanemas eas laiuva Levinud haljastuses. Puitu võraga 3540m kõrgune lehtpuu. kasutatakse mööblitööstuses, Eluiga kuni 300 aastat. masinaehituses.
ebasarikjates õisikutes. 2.2.1. Perekond kuslapuu (Lonicera) Perekonda kuuluvad enamasti suvehaljad, harva igihaljad vastakute lühirootsuliste lihtlehtedega põõsad ja puitliaanid. Liaaniliikidel võrse tipmised lehed tihti alusel kokku kasvanud ja võrset ratasjalt ümbritsevad. Osadel liikidel võrsed säsiga, osadel õõnsad. Õied on tavaliselt kahekaupa või liaaniliikidel tavaliselt 6 kaupa männasjalt, viietised, meerikkad, värvuselt valgest kuni punaseni, paljudel liikidel tugevalõhnalised. Viljad on ühe kuni paljuseemnelised mahlakad marjad, millised tihti kahe- või enama kaupa kokkukasvanud, värvuselt valgest kuni mustani, sinist värvi viljadega liikidel enamasti söödavad. [9] Perekonnas umbes 180 liiki, kasvades põhjapoolkera parasvöötmes. Paljundatakse seemnetega,
püstised kuni 8cm pikkustes õisikutes. Õitseb mais. Viljad kuni 5mm suurused 3 luuseemnega punased marjad. Kasutatakse toiduainetööstuses, seemned mürgised. Haljastuses. Perekond lumimari: Lumimarja perekonna esindajad on suvehaljad ühekojalised madalamad põõsad. Lehed terveservalised või hõlmised, erineva kujuga sisselõigetega, ümarad või munajad. Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad kellukjad, kobarjates õisikutes, valged, roosad, punased, meerikkad. Õitsevad juunist-septembrini. Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas, nõrgalt mürgine kaheseemneline luuvili. Perekonnas 18 liiki (harilik). Levinud Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Hea heki ja ilutaim, sest talub kärpimist, linnatingimusi ja on vähenõudlik. 36. Perekond lodjapuu ja villane lodjapuu Perekond lodjapuu: Perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad, ühekojalised põõsad või madalad puud. Lehed hõlmised või terved, hambulise, saagja või terve servaga lihtlehed
14 HARILIK LUMIMARI Lühiiseloomustus Harilik lumimari (Symphoricaropos albus) (joonis 2) on madalam, 1-1,2 m kõrgune peenevõrseline püstine põõsas. Kasvab Põhja-Ameerikas Kanada lõunaosa ja USA põhjaosa metsade alusmetsarindes, moodustades tihedaid põõsastikke (Aiasõber). Lehed tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased (Hansaplant). Õied kobarjates, kuni 3 cm pikkustes väheõielistes õisikutes, roosakad, lõhnavad ja meerikkad (Aiasõber). Annab väga intensiivselt juurevõsu ja metsistub kergesti. Hea hekitaim, mis talub hästi kärpimist, linnatingimusi, saastet, kloriide ja on külmakindel (Aiasõber). On ka hea meetaim. Õitseb väga kaua, juunist septembrini, on praktiliselt haigusvaba (Calmia Istikuäri OÜ). Oktoobris saavad valmis viljad, umbes sentimeetrise läbimõõduga marjad. Need on botaanilises mõttes luuviljad nagu ploomid või kirsid, ainult igas "marjas" on kaks luuseemet
punakasvioletsed. Lehearmid suured, kolme selgeltnähtava juhtsoonte kimbu jäljendiga, ulatuvad üksteisega pea kokku. Lehed: 5 (7) teravatipulise hõlmaga, 5...20 x 6...22 cm, südaja alusega, pealt ja alt paljad või noorelt alt roodude nurkadest karvased, leheroots 5...15 cm pikk, sisaldab kevadpoolaastal valget piimmahla, lehtede sügisvärvus kollane kuni erinevates toonides punane. Õied: püstistes sarikpööristes, kollakasrohelised, meerikkad, õitseb enne lehtimist, või koos lehtede puhkemisega, IV. Viljad: kaksiktiibviljad, kuni 5 cm pikad, pruunid, paiknevad nürinurga all, jagunevad varisedes kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt, X. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik. Puit on libe, kõva, läikiv ja seda kasutatakse seal, kus tugevus ja libedus olulised on. Vahtrapuust tehakse tööriistadele varsi, samuti mööblit ning trei- ja
hallikasrohelised, alt helehallid. teises pooles, tolmlevad tuulega. vastupidav; tihedus 0,7 g/cm3. Vahelduvalt asetunud paaritusulgjate Õied rippuvates või püstistes kenade suurte lehtedega, nende kõrval kobarates, värvuselt valged, roosad, USA, Mehhiko. paarisastlad (tglt abilehed); meerikkad. Liitlehtedel tipmine leheke on Liblikõied on harilikult kollased ja Ida-Euroopa kuni redutseerunud teravikuks; ilmuvad varasuvel. Kaunad ruljad,. Jaapan; Kesk-Aasia. Õied kobaras, harvem kimbus või Euraasias, Põhja- Lehed vahelduvalt, sõrmroodsed,
pärnaliigid ristuvad kergesti omavahel, andes segatunnustega hübriide ja üksikute liikide eristamist raskendab ka liigitunnuste muutlikkus. Eestis kasvab looduslikult harilik pärn (Tilia cordata), aga meil kasvatatakse veel kümmekonda võõrliiki. Kõigil pärnadel on ümarad või laimunajad ning tavaliselt südaja või viltusealuse ning teravneva tipu ja saagja või hambulise servaga lihtlehed. Kännastessekoondunud kollakasrohelised või valged õied lõhnavad tugevasti ning on meerikkad, mis teeb neist ka väärtusliku ravimtaime. Õisikuvarre külge kinnitub kahvaturoheline piklik keeljas tiiba meenutav lehekekandeleht. Selle järgi ongi vanakreeka keele kaudu (kreeka keeles: ptilon, mis tähendab sulge või tiiba, tuletatud pärna teaduslik perekonnanimetus Tilia. Vili on pärnadel tavaliselt üheseemneline karvane(mõnikord ka paljas) pikiribiline pähklike. Harilik pirnipuu. Areaal:Lõuna- ja Kesk-Euroopa, Väike-Aasia. Suurus:20-30 m.
Juurestik hästi arenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub põuda. Väga varjutaluv. Eestis kasvavatest lehtpuudest üks varjutaluvamaid. Külmakindel Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, vineeriks, mööbliks jne. Noorte puude koor sobib niinena sidumismaterjaliks. Harilik vaher Acer platanoides Võra tihe laimunajas. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Õied meerikkad. Mahl suhkrurikas. Puit kollakas või punakas, sitke, vastupidav. Puitu võib kasutada siseviimistluses, mööbliks. Harilik vaher on laialt levinud haljastuses. Künnapuu Ulmus laevis Võra laiovaalne. Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised, sageli üks pool teisest lühem, kahelisaagja servaga, kaetud pehmemate karvadega. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel, keskmise varjutaluvusega, mullastiku suhtes nõudlik. Puit väga väärtuslik. Harilik jalakas Ulmus glabra
4. Lehed ja pungad: Pungad ovaalsed, kuni 0,6 cm pikad, kollakas- või punakaspruunid. Lehed vahelduvad lihtlehed. Lehed õhukesed, 4-9 cm läbimõõdus, pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised, roodude nurkades pruunid karvatutid. Südaja alusega, peensaagja servaga. Leheroots 3-4 cm pikk. 5. Õied ja viljad: õitseb juulis. Õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele, 3-11 kaupa püstises ebasarikas. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad. Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas või äraspidimunajas, kuni 0,8 cm läbimõõdus. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega. Hästi arenenud sammasjuurestik, väga tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab palju kännuvõsu. 7. Kasutus: puit kerge, tema mõõtmed ei muutu, seetõttu väga hinnatud. Väga hea meetaim
Lehed 4-6 cm pikad. Õitseb juulis, õied on kollakasvalged ja meerohked. Viljadeks pähklikesed. Vanus 300-400 a. Kasvab huumusrikkastel liivsavimuldadel ja saviliivmuldadel. Talub põuda ja on hästi varjutaluv. Puit on kerge ja valge. Kasut tisleritöödeks ja mööbliks. Kasvab koos teiste laialeheliste lehtpuudega. Harilik vaher soodsates tingimustes kuni 30 m kõrge. Võra on tihe ja laimunajas. Lehed on suured, 5-15 cm. Õitseb mais, õied on kahesugulised ja meerikkad. Vanus 150- 200 a. Kasvab niisketel muldadel. Levib Kesk- ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia. Eesti metsades kasvab koos tamme ja saarega. Vahtra puhtpuituid on Eestis umbes 40 ha. Puit on punakas või kollakas ja vastupidav. Kasut. siseviimistluses, mööbliks ja haljastuses. Künnapuu 20-30 m kõrge, lehed ovaalsed 5-12 cm pikad ja ebasümmeetrilised. Õitseb aprillis, mais, õied paiknevad kimbuna lühivõrsetel. Vanus 300-400 a. Külmakindel j akeskmise varjutaluvusega
külgpungaga. Tipupungad kuni 10 mm pikad, munajad, tömbid, külgpungad väiksemad, punakad kuni punakasvioletsed. Lehed: 5 (7) teravatipulise hõlmaga, 5...20 x 6...22 cm, südaja alusega, pealt ja alt paljad või noorelt alt roodude nurkadest karvased, leheroots 5...15 cm pikk, sisaldab kevadpoolaastal valget piimmahla, lehtede sügisvärvus kollane kuni erinevates toonides punane. Õied: püstistes sarikpööristes, kollakasrohelised, meerikkad, õitseb enne lehtimist, või koos lehtede puhkemisega. Viljad: kaksiktiibviljad, kuni 5 cm pikad, pruunid, paiknevad nürinurga all, jagunevad varisedes kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt. H. vaher on meil üks enamkasutatud pargipuu, alleepuu, eelistades viljakamaid muldi ja avatud kasvukohta. Noorelt on varjutaluv, külmakindel, paljuneb hästi seemnetega (idanevus kuni
punakad kuni punakasvioletsed. Lehearmid suured, kolme selgeltnähtava juhtsoonte kimbu jäljendiga, ulatuvad üksteisega pea kokku. Lehed: 5 (7) teravatipulise hõlmaga, 5...20 x 6...22 cm, südaja alusega, pealt ja alt paljad või noorelt alt roodude nurkadest karvased, leheroots 5...15 cm pikk, sisaldab kevadpoolaastal valget piimmahla, lehtede sügisvärvus kollane kuni erinevates toonides punane. Õied: püstistes sarikpööristes, kollakasrohelised, meerikkad, õitseb enne lehtimist, või koos lehtede puhkemisega, IV. Viljad: kaksiktiibviljad, kuni 5 cm pikad, pruunid, paiknevad nürinurga all, jagunevad varisedes kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt, X. Kõrgeim puu kasvab meil Viljandimaal, Loodis, kõrgusega 33 m ja jämedaim h. vaher kasvab ilmselt Tartu Botaanikaaias, mille rinnasümbermõõt on 434 cm. H. vaher on
kui poolvarjus, taluvad mulla soolsust, linnatingimusi, kärpimist ja puude juurekonkurentsi. On head meetaimed. Paljundatakse seemnetega ja haljaspistikutega. · Lehed terveservalised või tugevatel pikkvõrsetel hõlmised ning erineva kujuga sisselõigetega, ümarad kuni munajad. · Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad, kellukjad, kobarjates (tähkjates) õisikutes, valged, roosad, punased, kõikidel liikidel meerikkad. · Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas nõrgalt mürgine kaheseemneline luuvili. 36. Perekond lodjapuu (Viburnum) ja villane lodjapuu (Viburnum lantana) Viburnum - perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad põõsad või madalad puud. Perekonnas on u. 200 liiki põhjaparasvöötmest troopikani. Eestis kasvab looduslikult niiskematel viljakamatel muldadel alusmetsapõõsana harilik lodjapuu (V. opulus).
sisaldavad valget piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranz ja punane. Õied või õisikud:Õied mõlemasugulised, kuid osa neist emakata. Õiekate kaheli, kroon kollakasroheline, sigimik tiibja kujuga, sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist. Putuktolmleja Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele. Külmakindel. Eluiga kuni 200 aastat. Kasvukoha nõuded: hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Kasutamine haljastuses: Laialt kasutatakse dekoratiivtaimena, talub hästi
Lehed: südaja alusega, 5-7 teravatipulise hõlmaga, rootsulised, toorelt sisaldavad valget piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranz ja punane. Õied või õisikud: õiekate kaheli, kroon kollakasroheline, sigimik tiibja kujuga, sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist. Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele. Külmakindel. Kasvukoha nõuded: hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Kasutamine haljastuses: dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist. Linnapuuna. Joonis 91
pruunides pööristes. Viljad (tiibvili, 2-4 cm ja sama laiad,5-7 hõlmaga. majandamine olla edukas vaid pikk) valmivad sügisel ja jäävad puudele Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes sageli ka talveks. Viljakandvus lagedal kahesugulised. Õied meerikkad. Mahl ja arvestades. Metsade majandamiseks on kasvavatel puudel algab 15-20 a. vanuselt, suhkrurikas. Vili kaksiktiibvili, mis peale vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste puistus 30-40 a. valmimist jagub kaheks üheseemneliseks kasvukohatingimuste alusel), selleks Kasvab Norrast kuni Krimmi ja Kaukaasiani. osaks
Kõrgeim vaher kasvab teadaolevalt Loodi-Püstimäel ja on 33m kõrge. Võra tihe laimunajas. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Pungad võrsetega enam-vähem sama värvi (punakaspruunid), ladvapunga kõrval kaks väiksemat külgpunga, pungad vastastikku. Lehed suured, 5-15 cm pikad ja sama laiad, 5-7 hõlmaga. Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kahesugulised. Õied meerikkad. Mahl suhkrurikas. Vili kaksiktiibvili, mis peale valmimist jagub kaheks üheseemneliseks osaks. Vilja kannab igal aastal, paljuneb kergesti seemnetest aga annab ka kännuvõsu. Noorelt kasvab kiiresti, üle 10-20 a. puudel kasvukiirus väheneb. Võib saada 150-200 a vanaks. Juurestik hästi arenenud, külgjuured hästi arenenud ja hargnevad.
annaabi.ee 
