Väljenda liitsõnaga. 1. riided, millega käiakse trennis - ...................................... 2. hindama üle - ........................................................ 3. vasest pott - ......................................................... 4. riik, mida juhib kuningas - ............................................ 5. sametist kleit - ....................................................... 6. koorem liiva - ........................................................ 7. nõidus, maagia, meelepette- või näilisustrikid - ....................... 8. närviline inimene - ................................................... 9. 25. märts rahvakalendri järgi - ........................................ 10. sibulat omav taim - ................................................. 11. kella numbrilaud - .................................................. 12. noori neiusid võrgutav rüütel muinasjuttudes - ....................... 13. sufiks - ..........................................................
3.Tuli ja kõik sellega seonduv (süütamisvahendid, kasutamine, tagajärjed) tunduvad erutavad, huvitavad või uudishimu äratavad või lihtsalt meeldivad. 4. Naudingu-või kergendustunne tule süttimisel või selle tagajärgede vaatamisel või neist osa saamisel. 5. Tuld ei süüdata rahalise kasu saamiseks, poliitiliste vaadete väljendamiseks, kuritegude varjamiseks, kättemaksu või viha pärast, oma olukorra parandamiseks, luulu või meelepette tõttu või kriitikameele nõrgenemise tagajärjel (n. dementsuse, vaimse alaarengu või joobeseisundi tõttu). Kleptomaania (DSM-IV järgi) 1. Korduv suutmatus vastu panna kiusatusele varastada esemeid, mida isik nende- või rahalise väärtuse pärast tegelikult ei vaja. 2. Kasvav pinge vahetult enne varastamist. 3. Varastamise hetkel kogetud naudingu- või kergendustunne. 4. Varastamine ei ole viha või kättemaksu väljendus ja seda ei põhjusta luul või
· Väärtaju e illusioon. See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisti, kui need on tegelikkuses. Eristatakse nii maitsmis-, kompimis-, kuulmis-, nägemis- kui ka haistmisillusioone. Illusioonide tekkepõhjused võivad olla psühholoogilised, füüsikalised kui ka füsioloogilised. Mõne haiguse korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju e hallutsinatsioon. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus, seda võetakse tõe pähe. Pseudohallutisonatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et et tema tajuelamuses esinduv reaalsus eksisteerib. Meelepetete meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. See on psühhoos, mis seisneb elavate hallutsinatsioonide esimeses muidu selge teadvuse ja orientatsiooni juures. Tüüpilisi hallukaid esineb kroonilistel alkohoolikutel
Köögis aga olevat samal ajal toimud järjekordsed meeletud märatsemised jne.Pererahvas rääkis ka , et kord olevat neile öeldud isegi tülitaja nimi (Helena) 2.3 Elav Kujutlusvõime Leidub inimesi, kes tahavad kummitusi nii väga näha või kogeda, et koostavad selle oma peades.Näiteks puhub tuul avatud aknast sisse ja liigutab kardinat.Mõned inimesed järeldavad kohe, et seda tegi kummitus.Teised võivad kuulda koputust seinal ja leida selles midagi üleloomulikku.Kujutluspildi ja meelepette vahe on selles, et inimene mitte ei näe ega kuule tegelikult midagi imelikku, vaid teeb meelevaldesid järeldusi täiesti loomulike nähtuste suhtes. 3.UFOd UFOks nimetatakse õhus või maismaal vaadeldud eset või valgusnähtust, mille välimus, liikumistee, dünaamika ning kiirus ei ole tavapärase loogika järgi seletatav ning mille põhjalik uurimine pädevate spetsialistide poolt ei võimalda vaadeldud nähtuse iseloomu üheselt tuvastada
Varasematel aegadel oli luulu sisu seotud religiooniga. Nüüdseks on mõtted ja elamused tihti seotud ufode, kompuutrite ja televõrkudega. Hallutsinatsioonid e. meelepetted. Skisofreeniahaigel võib esineda erinevaid meelepettelisi elamusi, mis siiski enamasti väljenduvad ,,häälte" kujul, tunduvalt harvemini esineb nägemus-, haistmis- või maitsmismeelepetteid. Tavaliselt on neid väärtajust tingitud elamusi raske eraldada reaalsusest ning võib juhtuda, et haige hakkab tegutsema oma meelepette sunnil. Haigete sõnul päritolu meelepetetel võib olla peast, mõnelt teiselt inimeselt või saanud alguse raadiost, televiisorist- kuuldust, nähtust ja mujalt. Tihti on meelepettelised elamused seotud luuludega. Käitumist ja mõtlemist ja kõnet häirivad sümptomid. Mõtlemishäired. Mõtlemishäired väljenduvad tavaliselt inimese kõnes, mis tähendab, et häirunud mõtlemist võime ära tunda kõne kaudu. Haigel võib esineda sõnade ja mõistete väärastumine, mis
kiirus), püsivus e konstantsus, ruumilised vastasmõjud, ajaline vastasmõju(kohanemisvõime) Tajuteooriad Psühhofüüsika, mis uurib füüsiliste suuruste tajupiire. Nt objektide värv ja kõvadus. Illusioon väär, moondunud taju. Ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon välisärrituseta taju, subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Kestvuse alusel sensoorne mälu, lühimälu, pikaajline mälu(lapseae amnesia) Meelteinfo alusel motoorne, emotsionaalne, kujundiline ja sõnalisloogiline. Sisualusel protseduurmälu, semantiline mälu ja episoodiline mälu. Kes on E. Tulving? Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline). E.Tulving eestlasest mälu-uurija, sündinud 1927
Algse vastandava kirjelduse kohaselt peaks see väljendus näima sisemiselt vastuolulisena. Et olla “õige” peaks tunnetus tabama ideid, siis ei oleks see aga enam mitte arvamus, vaid teadmine. Kui see aga on arvamus, siis fikseeriks see nähtuste meeltele avatud paistvust ega saaks olla õige. Kuid niisugune käsitlus jätaks Platoni mõistestikku lünga. Meelekogemus võib ju meeleliselt kogetavat nähtust ka ikka kas adekvaatselt tabada või meelepette ohvriks langeda. Platon paistabki “õige arvamuse” mõiste sisse toovat selleks, et eristada adekvaatset meeletunnetust meelepettest. Teadmisest eristab õiget arvamust aga see, et esitades meeltega tajutavat küll adekvaatselt pole see siiski põhjendatud. Senine Platoni epistemoloogiliste vaadete esitus on osutanud meelekogemusliku tunnetuse – arvamuse – ja mõistustunnetuse – teadmise – vastandlikkusele. Oleks aga eksitus siit järeldada, et
Ebaselge taju, mis kujutab objekte vaimusilmas ette teisiti, kui need on tegelikkuses. Eristatakse nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis- ja maitsmisillusioone. Illusioonide tekkepõhjused võivad olla füüsikalised, füsioloogilised või psühholoogilised. Tekib tavaliselt objektiivsete mõjurite teatud seoses. Mõne haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju ehk hallutsinatsioon. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Sagedasemad on nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meelepette meditsiiniline kategooria on hallutsinoos psühhoos, mis seisneb elavate hallutsinatsioonide esinemises muidu selge teadvuse ja orientatsiooni juures. Tüüpilisi hallutsinatsioone esineb kroonilistel alkohoolikutel
Pinge või afektiivne erutus enne tegutsemist. 3.Tuli ja kõik sellega seonduv (süütamisvahendid, kasutamine, tagajärjed) tunduvad erutavad, huvitavad või uudishimu äratavad või lihtsalt meeldivad. 4. Naudingu või kergendustunne tule süttimisel, selle tagajärgede vaatamisel, neist osa saamisel. 5. Tuld ei süüdata rahalise kasu saamiseks, poliitiliste vaadete väljendamiseks, kuritegude varjamiseks, kättemaksu või viha pärast, oma olukorra parandamiseks, luulu või meelepette tõttu või kriitikameele nõrgenemise tagajärjel (n. dementsuse, vaimse alaarengu või joobeseisundi tõttu). Trihhotillomaania 1. Oma juuste korduv väljakiskumine, mis tekitab märkimisväärset karvakadu. 2. Suureneva pinge tunne enne juuste rebimist või üritades seda vältida. 3. Juuste kiskumine tekitab naudingut või kergendustunnet. 4. Häiret ei saa paremini põhjendada muu psüühikahäirega ja see pole tingitud kehalisest haigusest (n. nahahaigusest). 23
eri inimeste juures) Sündmustaju tajusüsteem oleks võimeline ka kergesti ja õigesti ära tundma sündmusi (eeldab dünaamilisust, invariantide häälestatust ja üldistusvõimet; eeldab taju kui ajalis- ruumilistele muutustele tundlikku protsessi) Illusioonid eksitus, pettekujutlus. Ebaõige taju,mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioonid sonimine, välisärrituseta taju. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Selles esinevat võetakse tegeliku pähe Inimesetaju võrreldes esemete/nähtuste tajumisega on see sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Tuleneb pertseptiivsete protsesside põimumisest emotsioonidega, hinnangutega, suur on ka intuitsiooni osa. Kausaalne atributsioon see on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne
Neid inimesi, kelle omadused ja tunnused on meile meelepärased, vastavad meie eelistustele ja ootustele, me hindame kõrgemalt ja vastupidi. Oreooli- ehk haloefekt – teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja –tegude tajumisele ja hindamisele. Väärtaju ehk ebaõige taju, illusioon, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need tegelikkuses on. Hallutsinatsioonid – subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tajuliigid – nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju. Mälu Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete, oskuste meeldejätmises, säilitamises ning reprodutseerimises. …on aktiivne mõtestatud organisatsioon. …on funktsionaalsete blokkide/tasemete süsteem. Mälu neuronaalsed alused DNA – geneetilise ehk päritava mälukandja
selle järgi esemete ruumis asetumise hindamisel. · Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga (kujutatakse teisiti kui on), hallutsinatsiooni puhul on tegu raske tajuhäirega (kujutatakse asju, mida pole). Hallutsinatsioon ehk välisärrituseta taju on raske tajuhäire: tegelikkuses olematute asjade tajumine. Tekib haigusliku seisundi korral. Subjektiivne tajuelamus, meelepette raskem vorm. · Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. · Pseudohallutsionatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Sagedasemad on · nägemishallutsinatsioonid nähakse loomi, inimesi, mitmesuguseid olendeid, viirastusi. · Kuulmishallutsionatsioonid kuuldakse helisid, olendite hääli jmt. PS. Meelepetete meditsiiniline kategooria on hallutsinoos - psühhoos, mis seisneb elavate
eesmärk millegi tunnetamiseks, objektina eraldub eelkõige eesmärgiks seatu). Konstantsus (esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suurus, kuju jne) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste Muutumise korral)- konstantsusmehhanismid on automaatsed, kiired, teadvuslikult raskesti jälgitavad. Väärtaju ehk illusioon- ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Välisärrituseta väärtaju ehk hallutsinatsioon- subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raske vorm. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem. Sagedaseimad nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. Alkohoolikutel- tekivad ähvardava, halvustava jne sisuga kuulmispetted, hirm, püüe põgeneda. Taktiilsed h- nahapinnal või selle all usside roomamise tunne. Ökoloogiline lähenemisnurk tajule- J. J. Gibson- tajus on esindatud eelkõige keskkonna nn võimaldavused- see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas
3.Tuli ja kõik sellega seonduv (süütamisvahendid, kasutamine, tagajärjed) tunduvad erutavad, huvitavad või uudishimu äratavad või lihtsalt meeldivad. 4. Naudingu-või kergendustunne tule süttimisel või selle tagajärgede vaatamisel või neist osa saamisel. 5. Tuld ei süüdata rahalise kasu saamiseks, poliitiliste vaadete väljendamiseks, kuritegude varjamiseks, kättemaksu või viha pärast, oma olukorra parandamiseks, luulu või meelepette tõttu või kriitikameele nõrgenemise tagajärjel (n. dementsuse, vaimse alaarengu või joobeseisundi tõttu). 1.4. Kleptomaania (DSM-IV järgi) 1. Korduv suutmatus vastu panna kiusatusele varastada esemeid, mida isik nende- või rahalise väärtuse pärast tegelikult ei vaja. 2. Kasvav pinge vahetult enne varastamist. 3. Varastamise hetkel kogetud naudingu- või kergendustunne. 4
tundsime ja kasutasime. 27 Väärtaju Teatud tingimustes võib tekkida väär, moondunud taju e illusioon. See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Eristatakse nii nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis-, kui ka maistmisillusioone. Mõne haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju e hallutsinatsioon. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus . Hallutsinatsioonis esinevat võetakse tegeliku pähe. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Taju ökoloogiline põhjendatus Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd üksikutele keskkonna elementidele(jooned, servad,värvid, punktid jmt),kuivõrd nende elementide koosluses esinevatele invariantidele(muutuste hõlmas
eraldub eelkõige eesmärgiks seatu). Konstantsus (esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suurus, kuju jne) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste Muutumise korral)- konstantsusmehhanismid on automaatsed, kiired, teadvuslikult raskesti jälgitavad. Väärtaju ehk illusioon- ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Välisärrituseta väärtaju ehk hallutsinatsioon- subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raske vorm. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem. Sagedaseimad nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. Alkohoolikutel- tekivad ähvardava, halvustava jne sisuga kuulmispetted, hirm, püüe põgeneda. Taktiilsed h- nahapinnal või selle all usside roomamise tunne. Ökoloogiline lähenemisnurk tajule- J. J. Gibson- tajus on esindatud eelkõige keskkonna nn võimaldavused-
tundsime ja kasutasime. Väärtaju Teatud tingimustes võib tekkida väär, moondunud taju e illusioon. See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Eristatakse nii nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis-, kui ka maistmisillusioone. Mõne haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju e hallutsinatsioon. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus . Hallutsinatsioonis esinevat võetakse tegeliku pähe. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Taju ökoloogiline põhjendatus Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd üksikutele keskkonna elementidele(jooned, servad,värvid, punktid jmt),kuivõrd nende elementide koosluses esinevatele invariantidele(muutuste hõlmas
annaabi.ee 
