Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Meeleelundid - sarnased materjalid

gemis, rkkest, rkkesta, rakud, valgustundlikud, lesanne, rritus, kolvikesed, peaaju, trummikile, tervishoid, tigu, kuulmek, heliv, tajub, helisid, kanduvad, retseptorid, kollat, etappi, kolvikesi, rvast, mehaaniline, karvakesed, avade, vasar, jalus, kristallid, igesti, kuulmise, ekraan, gemisteravus, sarvkest, meeleelundid, langeva, paus, aknast
thumbnail
24
pptx

Meeleelundid

valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris ­ sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja selles on valgustundlikud rakud KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke pole DALTONISM EHK VÄRVIPIMEDUS Punased, rohelised ning siniseid kolvikese d erinevad kolvikesed reageerivad erineva lainepikkusega valgusele.

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Meeleelundid

Meeleelundid 1.SILM:Pisaravedeliku ül-niisutav silmamuna kaitsesüsteem,vähendab hõõrdumist,parandab silma optilisi omadusi jms.Pupilli ül-e. Silmaava kaudu pääsevad valguskiired läätsele.Võrkkest-paikneb silma tagaosas ning selles on valgustundlikud rakud.Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt.Kepikese ül-eristab musta valgest.Kolvikese ül-võimaldab tajuda värvusi.Pimetähn-koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga.Kollatähn-Koht võrkkesta pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus kõige suurem.Kaugelenägevus- kaugele näeb, lähedal sitasti.Tingitud:silmalääts lame v silmamuna normist lühem.Abi saab kumeraid +klaasidega prille kandes.Lühinägevus-Lähedale näeb, kaugele ei.Tingitud:Kumer

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Meeleelundid

Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaaskeha aitab koondada valguskiiri 3. Mõisted: kepikesed, kolvikesed, kollatähn, pimetähn. Kuidas ja mille abil me näeme? Kepikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Meeleelundid

Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Vesivedelik ­ läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja mineraalsooli. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud ­ kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid. Inimese kõrv koosneb kolmest osast : väliskõrv, sisekõrv, keskkõrv. Väliskõrva kaitseb kõrvavaik ­ takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Ehitus

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Meeleelundid

Meeleelundid 1. Inimese silmad on tähtsaimad meeleelundid, mille kaudu saame 90% infost. Mille poolt on inimese silmad kaitstud? (5) Kulmud, ripsmed, silmalaud, silmakoobas, pisaranääre 2. Kus paiknevad inimese nägemisretseptorid, millised 2 tüüpi nägemisretseptoreid tead? Asuvad võrkkestal. Kepikesed – töötavad hämaras, värve ei erista Kolvikesed – töötavad päevavalguses, eristavad värve 3. Nimeta kuulmist kahjustavad tegurid ja kuidas nendest hoiduda? (3) 1) Pidev müra (automüra, lärmamine jms) – kasutada kõrvaklappe, vältida mürarikkaid kohti 2) Ühekordne kõva pauk – kasutada kõrvaklappe, hoiduda paugutegemise ajal sellest kohast kaugele 3) Nohu – korralikult välja ravida 4. Kaugnägelikkuse korral tekib kujutis võrkkesta taha, silmalääts on liiga kumerdunud. Need inimesed

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Meeleelundid

Silma ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Vesivedelik ­ läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja mineraalsooli. Kujutis Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud ­ kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kõrvad kui kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast (lisa 2). Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult kolju sees, silmadest all- ja tagapool.

Psühholoogia
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Meeleelundid

puudus või pärilikkus. 8. Kuidas hoida oma silmi? Kirjutama ja lugema peakspaberist 30-35cm kaugusel. Töökoht peab olema hästi valgustatud, ning valgus peab lagema selle käe poolt millega inimene ei kirjuta. Ei tohiks lugeda bussis või rongis, sest siis teevad ripslihased liga palju tööd. Olles arvuti taga peaks silmi puhkama iga 45 mituti tagant. Peab sööma toitu mis sisaldab Avitamiini kuid ka B ja Cvitamiini. 9. Kirjelda kõrva ehitust. Väliskõrv- kõrvalest, kuulmekäik, trummikile. Keskkõrv- trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri. Sisekõrv- luulabürint, kilelabürint (koosneb esikust, teost, 3 poolringkanalist, kotikesest, mõigust, täidab kuulmevedelik ja seintes on retseptorid) 10. Kuidas tekib kuulmisaisting? 1. Kõrvalest suunab häälelained kuulmekäiku mis omakorda suunab need trummikilele kus need hakkavad võnkuma. Trummikile võnkumine paneb kuulmeluukesed võnkuma. Kuulmeluukesed võimendavad võnkumist ja annavad selle edasi esikuaknale. Sisekõrvas

Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meeleelundid

Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine ­ kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ­ ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ­ ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs ­ trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed:

Bioloogia
86 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meeleelundid

Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine ­ kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ­ ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ­ ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs ­ trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed:

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Meeleelundid

võnkuma), alasist(paneb jaluse võnkuma) ja jalusest(annab võnkumise edasti teole), poolringkanalitest(aitavad säilitada tasakaalu). Sisekõrv koosneb närvidest(tekib närviimpulss, mis suunatakse peaajju), teost(säilitab tasakaalu)ja kuulmetõrist(aitab taastada rõhku kõrvas) 2. Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad need trummikilele. Trummikile paneb liikuma vasara, alasi ja jaluse, mis annavad võnkumise edasi teole. Võnked panevad teos oleva vedeliku võnkuma, ärritavad kuulmisrakka ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärvi liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. 3. ??? 4. Sõltuvalt pea asendist tekib erutus erinevates retseptorites, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid ning inimene tunnetab pea asendit ja liikumist

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Meeleelundid

kuulmisrakkudele. Teo kuulmisrakkudes tekib närviimpulss, mis liigub mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse peaajus, seal tekibki kuulmisaisting. 8.Millise eelise annab kahe kõrvaga kuulmine? Kahe kõrvaga kuulates suudetakse määrata täpselt, mis suunast ja kui kaugelt heli tuleb. Kui inimene kuuleb ainult ühe kõrvaga, siis ta ei suuda eristada, mis suunast heli tuleb. 9.Mis võib põhjustada kuulmishäireid? Kui tugevad helid kestavad pikka aega, võngub trummikile kaua liiga suures ulatuses, mistõttu trummikile muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Püsiva ja tugeva heliärrituse tagajärjel kõrv väsib. Väga tugeva heli kahjustab pikema aja jooksul ka kuulmisrakke ja inimene ei kuule enam hästi. 10.Maitsmisaistingu tekkimine (täita skeem etteantud mõisteid kasutades). Mis mõjutab maitse tundmist? Maitsetundlikes rakkudes tekkiv närviimpulss liigub vastavasse keskusesse peaajus, kus tekib aisting

Bioloogia
142 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Meeleelundid - nahk

optiline e. nägemisosa. Eesmises väiksemas ripskeha ja vikerkestaga külgnevas piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda osa nim. pimedaks. Väljast on võrkkest kaetud epiteeli pigmendikihiga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on kepikeste ja kolvikeste kiht, bipolaarsete ja ganglionirakkude kiht. Võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune, tema tsentraalses osas oleva kollatähni piirkonnas asuvad ainult kolvikesed. Ülejäänud võrkkesta osas, mida enam perifeersemale, seda vähem kolvikesi ning üha suureneb kepikeste arv. Võrkkestas on kolvikesi ~6 miljonit ja kepikesi ~115-120 miljonit. Nägemisnärvi väljumiskohta nim. nägemisnärvi diskiks ja see koosneb ainult närvikiududest. Kepikesed ja kolvikesed selles piirkonnas puuduvad ja seda nimetatakse pimetähn. Silmamuna sisu Selle moodustavad vesivedelik (kambrivedelik), silmalääts ja klaaskeha. Kõik need moodustised on

Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Meelelelundid

Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajju. Aju keerab pildi õiget pidi. 3.KÕRV Kõrv on meeleelund, mille kaudu inimene kuuleb. (LISA 3) Samuti paiknevad kõrvas tasakaaluelundid. Kõrvast saab aju teateid selle kohta, kas keha on tasakaalus või mitte. 1. Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. 2. Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. 3. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. 4. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest ­ vasar, alasi, jalus ­ mille ülesanne on helivõngete võimendamine. 5. Sisekõrv koosneb kahest osast: 1. Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Meeleelundid ja meeled

liiguvad mööda maitsmisnärve ajukoores olevasse piirkonda, mis määrab meie maitsed. Maitsenäsad on keelel olevad struktuurid ja sisaldavad endas maitsepungasid, milles asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, mõru, haput, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline. Kuulmine - tigu kõrvas on kuulmiselund. Väliskõrv koondab helilained keskkõrvas asuvale trummikilele. Trummikile kaitseb kõrva väliste mõjude eest. Helilained panevad trummikile ehk kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub sellises järjekorras: kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane annab edasi võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni. Kui basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal- on tegemist kõrge heliga.

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Meeleelundite konspekt

asuvad näiteks kuulmis-, haistmis-, nägemis-, maitsmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad mälu, mõtted ja vaimsed tunded. Mälu-kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Mäluliigid: kuulmis-, nägemis-, või ruumimälu. Seljaaju paikneb selgrookanalis, koosneb hall- ja valgeainest. Seljaajust suundub kehasse 31 paari seljaajunärve. Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib kaasasündinud liigutusi, mis aitavad reageerida hädaolukorras. (REFLEKSID) PIIRDENÄRVISÜSTEEM: närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis vahendab infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel. Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga Närvirakud: jätketeks on neuriit(närviimpulss liigub rakust välja) ja dendriit(võtab impulsi

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Inimese meeleelundid

Soonkestas eristatakse kolme erinevat osa. Vikerkest annab silmadele värvi, tema keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas. Ripskeha, milles paikneb ripslihas ning pärissoonkest, mis sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas eristatakse mitmeid rakukihte. Pigmentepiteel sisaldab melaniini, milles valgus neeldub ning seetõttu ei teki silmasisest peegeldust. Sensorirakud ehk kepikesed ja kolvikesed. Horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud ­ nende jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna asub silmakoopa eesmises osas. Slmamuna kaitsevad tagant orbita tagaosas paiknev sidekude, külgedelt orbita luulised servad ja eest silmalaud, ripsmed ja pisaraaparaat Tähtsaim valgusallikas inimese jaoks on päike. Kuivalguse peegeldumine jaotub nähtavas

Psühholoogia
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meeleelundid konspekt.

silma optilisi omadusi.Sarvkest-eespool,läbipaistev,suunab valguskiired järgmistele silmaosadele,silma sisse jõudmiseks peavad kiired läbima pupilli.Vikerkest e iiris-sisaldab pigmenti,millest sõltub silmade värv,silma eesoasas.Kõvakest-tagumises osas,nähtav osa on silmavalge,kõvakesta all paikneb soonkest.Soonkest-sisaldab palju veresooni,varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ja osaleb silma tempi regullimises.Võrkkest-katab seestpoolt silma tagaosa,selles on valgustundlikud rakud-kolvikesed,kepikesed ms võtavad vastu valgusärritusi.Kepikesed-valgustundlikud rakud ms asuvad vürkkestas ja võtavad vastu valgusärritusi,eritavad musta valgest ja objektide heledust,tumedust.Kolvikesed-pmst samad ms kepikesed,a nad võimaldavad tajuda värvust.Võrkkestas kokku u 150milj kepikest,7milj kolvikest.Pimetähn-koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga,selle piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole.Kollatähn-koht kus asuvad ainult kolvikesed,selles on

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Meeleelundid

 Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Lõunapoolsemate maade inimesed on tumedasilmsemad.Neil moodustub pigmenti rohkem, see kaitseb päikesekiirguse eest. Meie inimeste silmad on seetõttu päikesekiirguse suhtes tundlikumad.  Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti. Seega võrkkestas olevad rakud võtavad vastu valgusärritusi, seal tekivad närviimpulsid, mis liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.  Kaugelenägevus-silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged.  Lühinägevus- silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel olevad objektid paistavad ähmastena.  Sobiv lugemis- ja kirjutamiskaugus 30-35 cm.  Värvipimedus ehk daltonism- ei erista punast ja rohelist, pärilik haigus.

Normaalne ja patoloogiline...
20 allalaadimist
thumbnail
8
doc

UURIMUS MEELEELUNDID Inimesel on meeleelundeid kokku 6. Nendeks on nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ja lihastunnetus. Nende kaudu saab vast võtta otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Kõige rohkem informatsiooni annab meile nägemine. Kuid ka kõigil teistel meeleelunditel on tähtis ülesanne. Kui kõik ülejäänud on samuti terved ja töökorras, saame me keskkonnast kõik vajaliku informatsiooni ja samuti saame ka säilitada kontakti keskkonnaga. Selles uurimuses räägimegi meeleelunditest ning nende ülesannetest ja ehitusest. Meeleelundite ülesanded Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Inimene võtab informatsiooni vastu: · Nägemise · Kuulmise · Haistmise ·

Kategoriseerimata
44 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meeled

Meel-on võime infot vastu vtta(ntks, nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) meeleelundid- infot vastuvõttev elund(nt. Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad kokku, olenevalt kas vaatame lähedale või kaugele) sarvkest (läbipaistev, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga, kumer või lame) silmaava(suurus reguleeritav, reguleerib silma langeva valguse hulka) pimetähn(koht, mis "ei näe", seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust. Ultraheli- on

Bioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
4
docx

MEELEELUNDID

XI. MEELEELUNDID 1. Silma ehitus. Nägemisretseptorid ­ kepikesed ja kolvikesed, nende funktsioon Silmal eristatakse kesti: 1)Fibrooskest ­ sellel on sarvkest(cornea) ja kõvakest. 2)Soonkest ­ sellel on : a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline

Normaalne ja patoloogiline...
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Meeleelundid

b) Juhtiv osa ­ VIII peaajunärv ja seljaajunärvid c) Tsentraalne osa ­ väike- ja suuraju poolkerade koor 5. Silmamuna ehitus, nimetage silma abiseadeldised Silmamuna koosneb kolmest kestast ja läbipaistvast tuumikust. Kestad on kiud-, soon ja võrkkest. Silma abiseadeldised on kulmud, ripsmed, silmalaud, pisaranäärmed ja silmaliigutajalihased. 6. Nägemisanalüsaatori osad a) Retseptoorne ­ kepikesed ja kolvikesed b) Juhtiv osa ­ II peaajunärv c) Tsentraalne osa ­ kuklasagara koor 7. Haistmisanalüsaator a) Retseptoorne ­ ninaõõne ülemine osa b) Juhtiv osa ­ I peaajunärv c) Tsentraalne osa ­ suuraju poolkerade sisepind 8. Maitsmisanalüsaator a) Retseptoorne ­ keele limaskestas b) Juhtiv osa ­ VII ja IX peaajunärv c) Tsentraalne osa ­ suuraju poolkerade sisepind 9. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid

Anatoomia
100 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

MEELEELUNDID JA NAHK

Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. Silma akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Nägemisteravus silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud mustvalget nägemine, kepikestega aga nägemine värvilist . Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa asub suuraju poolkerade kukla sagaras. Lühinägevuse korral näeb inimene hästi a. lähedale b. kaugele ja nägemise korrektsioon toimub a. plussklaasidega b. miinusklaasidega, millised on a

Anatoomia ja füsioloogia
100 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb?

Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb? Kesknärvisüsteem: Peaaju- juhib organismi talitlust, ühed piirkonnad võtavad info kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsuse, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele. Peaaju talletab ka infot. Seljaaju- ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub info keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteem: Selle moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. Mis on ajukoor ning mis tähtsus sellel on? Suuraju millimeetri paksune väliskiht. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa on seotud info töötlemise ja säilitamisega. Selle eri piirkondades asuvad liigutuskeskus, mõtlemiskeskus,

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Silm

Vikerkesta muutus on kõikidel inimestel erinev. Silmaava e. pupill ­ sealt läheb valgus läbi, läheb väiksemaks ja suuremaks vastavalt valgusele. Reageerimine võtab natukene aega, sellepärast inimene ei näe hästi kui ta astub kas väga pimedasse või väga heledasse ruumi. Lääts ­ ehitus sarnaneb luubile. Ripslihas ­ muudab läätse kuju (ümbritseb läätse). Klaaskeha ­ sültjas moodustis, valgus liigub mööda seda võrkkestale Võrkkest ­ valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast, kolvike eristab värve. Kollatähn ­ asub täpselt pupilli vastas, seal on kõige rohkem kolvikesi. Pimetähn ­ koht kuhu kinnitub silmanärv. x o Soonkest ­ seal asuvad veresooned. Vajalik sellejaoks, et silma jõuaksid toitained ja hapnik. Kõvakest ­ ümbritseb silma tagaosa. (2) Kuidas liigub valgus läbi silma? Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva pupilli. Silmaavast liiguvad

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Inimene

Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Lüsosoomides lagundatakse rakule mittevajalikke ühendeid. Golgi kompleks koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest, mida ühendavad kanalid on seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Ensüümidena toimivad valgud eraldatakse ja moodustuvad lüsosoomid. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraanide moodustamisel. Rakumembraan on imeõhuke, selle pooride kaudu on rakud omavahel ühenduses. Rakumembraanil on omadus aineid läbi lasta valikuliselt. Membraan kaitseb rakku aitab toimuda aine- ja energiavahetusel. Tänu membraanile säilitab rakk oma koostise ja kuju. Raku paljunemine. Mitoosi faasid: 1 PROFAAS 2 METAFAAS

Bioloogia
55 allalaadimist
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

*Taimeriik (samblad) *Õhk *Loomariik Päristuumsed ehk tuumaga *Kliima *Seeneriik (samblikud) eukarüoodid *Muld *Protistid (vetikad, algloomad) *Vesi *Bakter Eeltuumsed e ilma tuumata, prokarüoodid *jne. Eluslooduse tunnused: Rakuline ehitus ­ tuumaga rakud ehk eukarüootsed rakud ja tuumata ehk prokarüootsed rakud Keerukas siseehitus ja keemiline koostis (süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped ­ biomolekulid) Ainevahetus - Glükoosi vahetus ­ RAKUHINGAMINE (O2 reageerimine) ­ vabaneb energia - Fotosüntees (rohelistes taimedes, vetikates, tsüanobakterites) ­ glükoosi teke! - Seedimine Paljunemine (suguline ja mittesuguline (vegetatiivne, eoseline)) Homoöstaas ­ stabiilne sisekeskkond - Kindel pH erinevates rakkudes

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kordamisküsimused 2(vastused)

kuuluvatesse erinevatesse KNS osadesse. Sensorite jaotus vastavalt asukohale · eksterosensorid ­ kohandunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks; neid võib jaotada veel ärritaja ja sensori vahekauguse alusel ­ distantssensorid ­ kontaktsensorid · propriosensorid ­ paiknevad liigestes, lihastes · entero- e vistserosensorid ­ paiknevad siseelundites Sensorite jaotus vastavalt ärritaja iseloomule · fotosensorid ­ valgustundlikud (nägemismeel) · mehhanosensorid ­ rõhutundlikud - siseelundite barosensorid (kuulmis-, tasakaalu-, kompimismeel) · termosensorid ­ reageerivad temperatuurimuutustele (nahas, limaskestades, siseelundites) · kemosensorid ­ tundlikud keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes (haistmis-, maitsmeel, siseelundid) · osmosensorid ­ reageerivad koevedelike osmootse rõhu muutustele (mitmel pool siseelundites, hüpotalamuses)

Füsioloogia
359 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Närvisüsteem, sisenõrenäärmed ja meeleelundid

rakuainevahetus kiireneb ) PIIRDENÄRVISÜSTEEM ­ närvirakud, mis on igal poole kehas Retseptor ­ võtab ärrituse kk vastu Aferentsed närvirakud ­ saadavad info KNS. Eferentsed närvirakud ­ analüüsitud info vastuvõtt KNS'st ja saatmine elunditesse. Efektor ­ elund, mis reageerib ärritusele. Närviimpulss ­ närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. KESKNÄRVISÜSTEEM - peaaju ja seljaaju Peaaju koosneb 5st osast · Suuraju, ajukoor ­ suuraju välispind, kehaline ja vaimne tegevus, juhib meeleelundeid, kujuneb välja mälu ­ kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. · Väikeaju ­ lihaste koostöö. · Vaheaju - ainevahetus, paljunemine, kehatemperatuur. · Keskaju ­ lihaste pingesesiund. · Piklikaju ­ hingamine, südametegevus. Seljaaju asub selgrookanalis. Kogub infot üle keha, saadab peaajusse

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Bioloogia kontrolltöö - Meeleelundid

suhteliselt paks moodustis, nn silmavalge. Vikerkest Ümbritseb silmaava, värviline. Reguleerib silmaava suurust. Võrkkest Katab silma tagaosa Sellele tekib vaadeldava objekti seestpoolt. kujutis. Selles on valgustundlikud rakud. Silmalääts Silmaläätsel pole veresooni Koondab valguskiired ja suunab ega närve. need need võrkkestale. Vikerkest See sisaldab pigmenti mis Muudab silmaava suurust annab silmadele värvuse. Sarvkest Silma kõvakesta eesmine, Koondab valguskiired läätsele.

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mis on haistmisrakud?

nende ülesanne? Haistmisrakud on meelerakud, millest väljuvad kaks jätket- dendriit ja akson. Haistmisrakud paiknevad ninaõõne ülemises osas, nad võtavad vastu lõhnaaineid 2) Millised on haistmise etapid? Haistmise etappe on 3 1) sissehingamisel satuvad aineosakesed õhust ninaõõne haistmispiirkonda 2) limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimplusse 3) mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse 3) Millised tingimused peavad olema täidetud, et tunda lõhna või maitset? Lõhna tundmiseks peavad aineosakesed olema lahustunud, ninaõõne sisepind peab olema niiske aga ei tohi olla väga paku limakihi all. Maitse tundmiseks peab aine lahustama vees või süljes, tahke toidu maitset ei tunne, kui keel on kuiv ja sülge eritub vähe. 4) Mis mõjutab haistmist? Haistmist mõjutab lõhnaaine kogus, nohu(nina kinni või

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Silm ja nägemine, kõrv ja kuulmine

ehk iiris, msi määrab silma värvuse. Edasi lähevad kiired silmaläätsele, mis sarbnaneb luubiga, lääts muudab kuju sõltuvalt sellest kui kaugele vaadatakse, ripslihas tõmbub kokku siis kui lähedale vaadata ja silamlääts on kumeram, kui lõtvub siis vaadatakse kaugele ja lääts on lame. Läätseees on vedel ja taga on sültjas vedelik, mis moodustab klaaskeha, lääts koondab ja suunab kiired võrkkestale. Võrkkestal on kolvikesed ja kepikesed, nad on valgustundlikud rakud ja võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi(võrkkesta keskosas.Kolvikesi on kolme värvi punase, kollase aj sinise jaoks. Ja kepikesed eristavad musta valgest(äärealadel) tundlikumad kolvikestest mis võimaldavd näha ka nõrgas valguses, pupillivastas on koht kus asuvad ainult kolvikesed, see on kollatähn(nägemisteravus kõige suurem) . Pimetähn on koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, valgustundlikke rakke pole.

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Eluslooduse portfoolio

1. Taimne-, loomne- ja seene rakk 2. Eukarüoodid ja prokarüoodid ALGKUDE 1. algkoed on väikesed 2. ühesuguse ehitusega (diferentseerumata) 3. jagunemisvõimega meristeem; kambium PÜSIKUDE · põhikude (parenhüüm) täidab taime a) assimilatsioonikude (sünteesikude) fotosüntees glükoos b) säilituskoed arenhüüm · kattekude rakud on väga tihedalt üksteise kõrval; ei sisalda kloroplaste; asuvad välispinnal · juhtkude pikad torujad rakud (prosenhüümsed); trahheed, trahheiidid (sõnajalgtaimedes); puiduosa rakud/niineosa (puittaimedes, katteseemnetaimedes) tugikoed ehk kallenhüümid tugikoed on koos juhtkudedega kimpudes TAIMEDE PALJUNEMINE 1. paljunemisorganiks on ÕIS FOTOSÜNTEES ja HINGAMINE

Algoloogia
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun