Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"valguskiired" - 222 õppematerjali

valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas  Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga  Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda) kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis
thumbnail
4
doc

Füüsika referaat Valgus

Valguskiired, valguse sirgjooneline levivime Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valguskiir on geomeetriline mõiste, millega tinglikult näidatakse valguse levisuundi. Valgus levib sirgjoonelislt. Valgus levib läbipaistvas keskkonnas ja tühjuses. Seda kinnitab varju tekkimine valguskiirte teele asetatud läbipaistmatute esemte taha. Kui valguskiired kohtavad tahket eset, siis peegeldub osa neist tagasi ja osa neeldub esemes seda veidi soojendades. Eseme taha valgust ei lange ja sinna tekib vari. Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust. Valguse neeldumine Valgus, mis jõuab pinnale, neeldub. See toimub erinevatel pindadel erinevalt. Must pind neelab enamuse valgusest (95%). Valge pind aga peegeldab enamuse valgusest (95%). Valguse peegeldumine...

Füüsika
62 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Nägemine

KLASS MÕNISTE KOOL MIS ON SILM ? • Silm on nägemiselund • Silma kaudu võtame me vastu umbes 90% väliskeskkonna infost SILMA EHITUS SILMA EHITUS • Silmaava kaudu pääsevad valguskiired silma sisse. • Silma läätsele langevad silmaava läbinud valguskiired. • Võrkkestale suunab ja koondab lääts klaaskeha läbinud valguskiired. • Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajju. VALGUSTUNDLIKUD RAKUD • Valgustundlikut rakud ehk kolvikesed ja kepikesed. • Silmas on kepikesi ligikaudu 100 miljonit, korvikesi 7 miljonit. • Kepikesed võimaldavad näha hämaras. • Kepikesed on tundlikud valguse heledusel tumedusel, aga mitte värvuse suhtes • Kolvikesi on kolme liiki ühed reageerivad sinisele valgusele , teised rohelisele ja kolmandad punasele valgusele SILMAAVA JA SELLE KÄITUMINE ERINEVA...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Meeleelundid

 Silmalaud ja ripsmed kaitsevad eest.  Kogu aeg eraldub pisaravedelikku. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silma pinnalt ära võõrkehad.  Sarvkest on läbipaistev ning katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt. Sellest tungivad valguskiired läbi.  Vikerkesta keskel paikneb silmaava ehk pupill, mida läbivad valguskiired. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus.  Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Lõunapoolsemate maade inimesed on tumedasilmsemad.Neil moodustub pigmenti rohkem, see kaitseb päikesekiirguse eest. Meie inimeste silmad on seetõttu päikesekiirguse suhtes tundlikumad....

Normaalne ja patoloogiline...
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Meeleelundid

Mis on meeleelundid? Vastus: Meeleelundid on elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni. 2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimese organism - mõisted

Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired . Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad need keskkõrva. Tigu-sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid-aitavad tasakaalu hoida. Kuulmislävi-väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Mõik-kotikujulised moodustised, mis on karvastega kaetud meelerakud. Maitsmispung-keelenäsade otsas paiknevad pisikesed moodustised. Haisterakk-ninaõõne ülaosas paiknevad rakud....

Ajalugu
223 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisted

Kesknärvisüsteem ­koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteem-koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest. Vedekatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult seiseelundite,siselihaste talitlust Somaatiline närvisüsteem-moodustavad liikumis ja meeleelundite närvid,välismaailmaga. Kollatäht-pupilli vastas on koht,kus asuvad ainult kolvikesed Lääts-pm luup läbinud valguskiired langevad silmaava Pimetäht-kohta kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Võrkkest-katab silmatagaosa seestpoolt,sinna koondatakse valguskiired Soon kest-see sisaldab veresooni,osaleb silma temp muutmisel,ning verevarustamisel Värvipimedus-daltoonikud,nad ei suuda tavaliselt rohelist ja punast eristada. Kurtsus-kuulmise täielik puudumine. Kuulmislävi-väikseim helitegevus mida inimene kuuleb....

Bioloogia
107 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedial...

Arvutiõpetus
145 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Fotograafia

Katikute kasutamine pildistamisel osutus vajalikuks niipea, kui filmide tundlikkus oli jõudnud sellisele tasemele, et tekkis võimalus hakata kasutama säriaegu, mis olid lühemad, kui üks sekund, sest lühikeste säriaegade täpne määratlemine ei olnud käsitsi - objektiivikatte abil enam võimalik KUIDAS KUJUTIS FILMILE JÄÄDVUSTUB? Väga lihtsalt, filmitasapinnale langevad valguskiired tekitavad fotomaterjalis varjatud kujutise, mis muudetakse nähtavaks ja säilivaks keemilise töötlemisega oleks ühelauseline kokkuvõtlik vastus. LÕPETUSEKS Tänapäevase tipptehnoloogiaga valmistatud fotoaparaadi konstruktsioon on väga keeruline, lisaks sadadele ja tuhandetele mehaanilistele osadele võib kaaaegne digi- või filmikaamera sisaldada miljoneid elektroonilisi osi....

Füüsika
50 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meeled

Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad kokku, olenevalt kas vaatame lähedale või kaugele) sarvkest (läbipaistev, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga, kumer või lame) silmaava(suurus reguleeritav, reguleerib silma langeva valguse hulka) pimetähn(koht, mis "ei näe", seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust. Ultraheli- on kõrge sagedusega(20000 Hz) heli, mida inimese kõrv ei taju. Detsibelid(dB)- näitavad helitugevust. Kuulmislävi-...

Bioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Tähed ja plaaneedid

Tekkimise algusest alates hakkab neutrontähe pöörlemiskiirus vähenema ning mida aeglasemalt neutrontäht pöörleb, seda vanem ta on. Kui M on suurem kui 3,0 ei suuda miski kokkutõmbumist peatada. Täht kollabeerub täielikult ja kaob vaateväljalt. Tekib must auk. Ruum kaardub niivõrd tugevalt, et teatud raadiuse väärtusel (mida nimetatakse sündmuste horisondiks) paindub tähe valgus tagasi tähe sisse st valguskiired suunduvad tähe sisemusse, mitte tähest eemale. Tähed, mille heledus muutub. Tähed, mille heledus võngub periooditi nimetatakse pulseerivateks muutlikeks tähtedeks ja tähti, mille heledus tõuseb plahvatuslikult ja laskub siis jälle endisele tasemele, nimetatakse eruptiivseteks muutlikeks tähtedeks. Enamus pulseerivaid tähti on hiiud. Nende siseehituse tõttu läheb täht tasakaalust välja ja püüdes tasakaalu taastada, hakkab ta pulseerima....

Füüsika
120 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Valguse sirgjoonelise levimise seadus ­ ühtlases (st homogeenses ja isotroopses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon. Peegeldumine ­ kitsa kiirtekimbuna peegelpinnale langevad valguskiired on ka peale peegeldumist ligilähedaselt sama suunaga. Langemisnurk ­ nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja langenud kiire vahel. Peegeldumisnurk ­ nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja peegelgunud kiire vahel. Peegeldumisseadus ­ peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. Langenud ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühel tasandil. Tasapeegel ­ kiirtekimp säilitab tasapeeglis peegeldumisel oma iseloomu; kujutis on näiline ning...

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Meeleelundid - nahk

Koostanud M. Kolga 3 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk NÄGEMISAISTINGU TEKKIMINE Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest. See on analüsaatori retseptoorne osa: Enne võrkkestani jõudmist lähevad valguskiired läbi silma läbipaistvatest, valguskiiri murdvatest keskkondadest - sarvkestast, vesivedelikust, läätsest ja klaaskehast. Kõige rohkem murrab valguskiiri lääts. Silmamuna võrreldakse tavaliselt fotoaparaadiga, kus lääts täidab fotoläätse ja võrkkest valgustundliku plaadi osa. Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal ümberpööratud vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud päevane...

Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Seadused ja valemid

vektoranalüüs!) ja k lainearvu vektori k(nool peal) moodul. Meelde jätta! Võrreldes saadut lainevõrrandi teist järku tuletisega aja järgi näeme, et ehk mis ongi laine diferentsiaalvõrrand. · Laine energia ja energiavoog (tuletusega). 17 loeng neli optika põhiseadust: Valgusõpetus tugineb Newtoni poolt formuleeritud neljale põhiseadusele. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe...

Füüsika
340 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Universum pähklikoores

koonust, mille tipus asetseme meie. Küll aga ei veennud Lifsitsi ja Halatnikovi argumendid mitte kõiki. Üldrelatiivsusteooria järgi ei kooluta aegruumi mitte ainult temas leiduvad massiivsed objektid, vaid ka temasse kätketud energia. Et energia on alati positiivne, siis kõverdab ta aegruumi nii, et valguskiired painduvad üksteise poole. Mineviku valguskoonusest (joon. 2.4) näeme, et see hõlmab kaugetelt galaktikatelt tulevate ja praegu meieni jõudvate valguskiirte teed aegruumis. Kui läheme mineviku poole, koonuse tipust allapoole, siis näeme galaktikaid üha varajasematel aegadel. Universum on aina paisunud ja varem on kõik objektid olnud üksteisele palju lähedamal. Seepärast näeme ajas tagasi vaadates alasid, kus mateeria tihedus on suurem kui praegu...

Füüsika
220 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Haistmiselundid

Klaaskehaaitab kaasa kujutise koondamisel Läätsaitab koondada kujutist võrkkestale Silmaava laseb silma valgust Vesivedelik aitab kaasa kujutise koondamisele Vikerkestannab silmale värvi,kaitseb silma liigse valguse eest Sarvkest katab ja kaitseb silma Ripslihas silmamuna liigutamine 2. Kujutise tekkimine Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava ehk pupilli. Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Võrkkestal tekib vaadelavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud ­ kolvikesed ja kepikesed , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. 3...

Bioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Esilaternate läätsede süsteemid

Paigaldatud optiline element ümbritsetakse ehisvõruga. Optilise elemendi (joon. 5.6) osad on peegeldi 3, hajuti 1, lamp 4 ja pide 7. Peegeldi on vajalik valguse koondamiseks. Ümara valgusavaga elemendi peegeldi on lõikes parabool. Kui hõõgniit paigutada peegeldi fookusesse, on peegeldunud valguskiired üksteisega rööpsed. Sõidutee ühtlaseks valgustamiseks hajutab valgust mustri line esiklaas, mida nimetatakse hajutiks. Kandilise laterna peegeldi erineb ümarast selle poolest, et tema ülemine ja alumine osa on asendatud lamedama pinnaga. Rõhttasapinnas on ka kandilise valgusavaga peegeldi lõikejoon parabool. Peegeldi stantsitakse valja poleeritud lehtterasest, lakitakse ja kaetakse siis vaakumis alumiiniumiga, mis peegeldab valgust 84 . . . 88 %...

Auto õpetus
115 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Fotograafia referaat/mõisted

Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. Valguse allikad. Suunatud valgus sobib hästi vormi ja kontuuri iseärasuste rõhutamiseks. Niisuguse valguse allikas võib olla päike või prozektor, mille valguskiired langevad objektile ühest suunast paralleelsetena. Varjud eseme pinnal ja ka eseme enda vari taustal on väga teravad. Niisugune valgus toob hästi esile objekti pinnafaktuuri ja tekitab ka mittepeegeldavatel pindadel helke. Seetõttu ei sobi suunatud valgus enamasti peegelduvate pindadega esemete pildistamiseks Hajutatud valgus saadakse pilves taeva, hajutava kattega valgusti jt suure pinnaga valgusallikatega. Hajutatud valgus tekitab objekti suurtel pindadel ühtlase helenduse,...

Fotograafia
102 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kompositsioon ja värviõpetus konspekt

meie kogemusest. Värvuse üle ei otsusta me sageli mitte selle järgi, mida näeme, vaid selle järgi, mida teame. Näiteks ei arva me, et kätepesija käed on olnud enne pesu pruunid nagu nägu varjus. · ... pinna omadusest. Siledalt pinnalt peegelduvad valguskiired paralleelselt, krobeliselt pinnalt ebakorrap äeaselt ja hajuvalt. 5 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON · ... teiste värvide lähedusest tajuväljas. Punapäine tuuli on särtsakas, juustetooni tõstab esile pluusi roheline, kotisanga sinakasroheline...

Kunst
240 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Silmad

Inimese silmad asuvad kaitstult luudest moodustunud silmakoobastes. Silmi kaitsevad veel silmlaud, ripsmed, pisaravedelik. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased. Silmamuna koosneb erinevatest kestadest. Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava . Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberp''ratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-,mis võtavad vastu valgus ärritusi. Kolvkesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad bärviimpulsid liiguvad m''da nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda....

Bioloogia
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun