Meeled, aju ja närvid Meeled ütlevad sulle, mis sinu ümber maailmas toimub. Silmad, kõrvad, nahk, nina ja keel on sinu meeleelundid. Nad koguvad teavet ja saadavad selle närvide kaudu sinu ajju. Aju muudab selle pildiks, helideks,puudutusteks, lõhnadeks ja maitseteks. Kuidas silmad näevad? Kõikjal su ümber on valgust. See siseneb silma pupilli kaudu ( must täpp silma keskel ). Silma põhjal muutub valgus närvisignaalideks, mis liiguvad ajju. Aju muudab signaali piltideks. Kuidas kõrv kuuleb? Kõrvalest kogub helisid ja juhib need kuulmekilele. Helid panevad selle kõrvaosa vibreerima (väga kiireti värisema). See paneb liikuma karvakesed sisekürvas, mis on ühenduses närvidega. Need saadavad informatsiooni helide kohta ajju. Pimedate jaoks on loodud eriline pimedate kiri. Tähed koosnevad kühmukestest ja neid loetakse sõrmedega kompides. Paljud kurdid kasutavad rääkimisel käsi. Seda nimetatakse viipekeelek...
tütartaim. Erilisi rakke ei moodustu. Uus organism Saab alguse ühe vanema keharakkudest. Epiteelkoe rakkude ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskonna mõjutuste eest. Seetõttu paiknevad epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheaine peaaegu puudb. Organismide eluiga sõltub reageermisest äritusele. Elu tunnused teadvuseta inimese puhul Südame tuksumine,temperatuur(keha), reageerimine ärrituvesele Organiseerituse tase- uurimisobjekt Molekulaarne- neuroon Rakuline- DNA Organismiline- süda Liigiline- Suur-kirjurähn Ökosüsteemne-raba Biloogia eriharu-elukutse Etoloogia-Lindude vaatlemine Ökoloogia-Maa uurimine Tsütoloogia-Rakkude uurimine Anatoomia-lahkamine Molekulaargeneetika-Mikroskoobiga töötamine Organiseerituse tase Molekul-vee molekul. Molekul on aine väikseim osake Organell-mitokonder. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga
Represseerib Sox2 -> mesodermaalne saatus. Tbx6 knockout-hiired: somiitide asemel arenesid neuraaltorud. Varajane neurogenees. Neuraalplaat ja neuraaltoru sein enne neurogeneesi – neuroepiteel. Neuroepiteeli rakud paljunevad, kujunevad multipotentseteks neuronite eellasteks pro-neuraalsete geenide toimel. Eellaased moodustavad ventrikulaarsoonis. Neuraalsed eellasrakud hakkavad diferentseeruma neuroblastideks. Asümmeetriline jagunemine. Lateraalne inhibitsioon. Uus neuroon rändab ventrikulaarsoonist välja. Neuraaltoru seina paksenemine = uute neuronite tekkimine. Neuraaltoru sein jääb edasi tüvirakkude piirkonnaks. Arenes ajukoores osa neuroepitaalrakke transformeerub radiaalgliia rakkudeks. Väikeajs - Bergmani gliia. Pro-neuraalsed geenid. Transkriptsioonifaktorid mis määravad multipotentsete neuroektodermaalsete eellasrakkud tekke.Tähtsamd liikmed: Neurog1, Neurog2, Neurog3,
annaabi.ee 
