Musculus teres major o: angulus inferior scapulae i: crista tuberkuli minoris f: õlavarre abduktsioon + stabiliseerimine Musculus latissimus dorsi VT seljalihaste alt Eesmine rühm Musculus coracobrachialis Musculus pectoralis major ÕLAVARRE LIHASED Tagumine rühm Musculus triceps brachii o: caput longum – tuberculum infraglenoidale + caput laterale – humeruse tagapind ülalpool sulcus nervi radialist + caput mediale – humeruse tagapind allpool sulcus nervi radialist i: olecranon f: küünarliigeses küünarvarre ekstensioon + õlaliigese vähene retrofleksioon Musculus anconeus o: humeruse epicondylus lateralis + capsula articulares cubiti i: olecranon f: küünarliigese kapsli pingutamine Eesmine rühm Musculus coracobrachialis o: processus coracoideus scapulae i: humerus facies anterior
Diencephalon -VAHEAJU hypothalamus: - HÜPOTALAMUS tractus opticus - chiasma opticum - tuber cinereum - HALL KÖBE - hallolluse tuumade kogum kogunenud nälja keskus, janu keskus ja emotsioonide keskus infundibulum - LEHTER hypophysis - corpus mammilare - NIBUKEHAD epithalamus: - corpus pineale KÄBIKEHA reguleerib suguküpseks saamist ja öö ning päeva vaheldumist. thalamus dorsalis: - TALAMUS corpus geniculatum mediale KESKMISED PÕLVIKKEHAD corpus geniculatum laterale KÜLGMISED PÕLVIKKEHAD pulvinar - PADJANDID Encephalon II Telencephalon - hemisphaeria cerebri - pallium - nuclei basales- lobus frontalis, parietalis, temporalis, occipitalis, insularis sulcus lateralis,- KÜLGVAGU sulcus centralis,-TSENTRAALVAGU sulcus parietooccipitalis - KIIRU-KUKLA VAGU fissura longitudinales cerebri SUURAJU-PIKILÕHE fissura transversa SUURAJU - RISTILÕHE
caput breve processus coracoideus, caput longum tuberculum supraglenoidale (pika pea kõõlus jookseb läbi liigeseõõne ja kulgeb edasi alla sulcus intertubercularises!); f. a) küünarliigeses küünarvarre fleksioon ja supinatsioon (tugevaim küünarvarre supinaator!), b) õlaliigeses vähene antefleksioon. Tagumine rühm. M. triceps brachii: o. caput longum tuberculum infraglenoidale, caput laterale humerus`e tagapind ülalpool sulcus nervi radialis`t, caput mediale humerus`e tagapind allpool sulcus nervi radialis`t; i. olecranon; f. a) küünarliigeses küünarvarre ekstensioon (ainus küünarvarre sirutaja!), b) õlaliigeses vähene retrofleksioon. M . anconeus (väike lihas, m. triceps brachii caput mediale jätk, sageli puudub!): o. humerus`e epicondylus lateralis + capsula art. cubiti; i. olecranon; f. küünarliigese kapsli pingutamine (et see sirutuse ajal olecranon`i ja fossa olecrani vahele ei jääks!). Küünarvarre lihased.
seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. iliopsoas, n. femoralis d. M. Biceps brachii funktsioon – Toime õlaliigesele - m
(fleksioon/ekstensioon) frontaaltelje ümber liigese ülemises osas. - ,,Alakorrus" (art. meniscotibialis medialis et lateralis) (ratasliiges) liikumine vertikaaltelje ümber liigese alumises osas, võimaldab painutatud liigeses rotatsiooni. Väikene liikumisulatus. Liigutused: sääre fleksioon/ekstensioon; sääre siserotatsioon/välisrotatsioon (ainult siis kui põlveliiges painutatud) Sidemed: - lig. collaterale mediale e tibiale - lig. collaterale laterale e fibulare - lig. cruciatum anterius - lig. cruciatum posterius Liigeskapslit tugevdavad sidemed: Külgmiselt: (takistavad sirutatud põlve rotatsiooni) 12 · Lig. collaterale mediale on lame side, mis sulandub liigesekapslisse ja on mediaalse meniskiga tihedas seoses (kulgeb reieluu epicondylus medialiselt
ja alumine kopsuveen c) nim. bronhiaalpuu elemendid bronchus principalis -> bronchi lobares -> bronchi segmentales -> bronchi subsegmentales -> bronchi lobulares -> bronchioli terminales tl) nim. parema kopsu sagarad ja mis neid üksteisest eraldavad ülasagar, kesksagar, alasagar, lisasagar a) mis lõhe eraldab üla- ja alasagarat fissura obliqua b) kuidas nimetatakse parietaalse pleura osa, mis katab kopsutippu cupula pleura c) vasaku kopsu lingulaarosa segmendid segmentum laterale et mediale/ vasakul segmentum lingulare superius et lingulare inferius d) alveolaarpuu algus bronchiolus respiratorius e) mis moodustavad radix pulmonise peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned, -sõlmed ja närvid ! Kuseelundid – 1 küsimus ! 4. Neer a) vasaku neeru eespinna süntoopia facies gastrica, pancreatica, lienalis, colomesocolica, jejunalis b) kust lähtuvad aa. interlobulares aa. arcuatae
· ALGUS o Caput longum- tuberculum supraglenoidale'lt o Caput breve- pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Tuberositas radii M. BRACHIALIS · ALGAB o Humerus'e eesmise pinna distaalselt poolelt · ´KINNITUB o Tuberositas ulnae'le o Pr. Coranoideus'ele M. TRICEPS BRACHII · ALGAB o Caput longum- tuberculum infraglenoidale'lt o Caput laterale- humerus'e tagumise pinna proksimaalselt poolelt o Caput mediale- humerus'e tagumise pinna distaalselt poolelt · KINNITUB o Olecranon'ile KÜÜNARVARRE EESMISE RÜHMA PINDMISED LIHASED M. PRONATOR TERES · ALGAB o Caput humerale- humerus'e epicondylus medialos'elt o Caput ulnare- pr. Coronoideus'elt · KINNITUB o Radius'e lateraalse pinna keskmisele 1/3-le M. FLEXOR CARPI RADIALIS · ALGAB o Humerus'e epicondylus medialis'elt · KINNITUB o 2. ja 3
Poolkõõluslihas (m. semitendinosus) Poolkilelihas (m. semimembranoosus) Eesmine põlvepiirkond: Reie- nelipealihas ( m.quadriceps femoris) Põlvekedra side (lig. patellae) Põlvekedra keskmine ja külgmine hoideside (Retinaculum patellae mediale et laterale) põlvekeder (Patella), Reieluu, femur Nimeta liigese täiendav moodustis: sääreluu, tibia menisk mediaanne ja lateraalne Pindluu tibula Nimeta kõõlusluu.. Reie nelipealihase kõõlus 2 vöödet õla ja vaagnavööde ja need on need, millel on mitu funktsiooni Näita joonisel, kuhu kinnituvad varvaste sirutajad. Nimeta luud, mida ühendab deltaside: Kontsluu, kandluu
pealine) 2.humeruse +õlavarre brachii tagumine ekstensioon (caput 1.caput proksimaalne pind longum) longum 3. humeruse +õlavarre 2.caput tagumine distaalne horisontaalfleksioon laterale pind (caput longum) 3.caput mediale Küünarvarre eesmise rühma lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M. pronator 1
Teise neuroni keha VII, IX, X närvi nucleus gustatorius´es. Lõpeb gyrus postcentralis´e alumises osas. Kuulmistee Esimese neuroni keha ganglion cochleare. Teise neuroni keha nucl. cochlearis ventralis et dorsalis´es. Teise neuroni aksonid ristuvad vastaspoolele ja lähevad corpus trapezoideum´i koostisse. Kolmanda, neljanda neuroni kehad nucleus corporis trapezoide´is, lemniscus lateralis´e tuumades, corpus geniculatum mediale´s, colliculus inferior´is. Lõpeb gyrus temporalis sup.‐s. Vestibulaartee Esimese neuroni keha gangl. vestibulare. Teise neuroni keha nervus vestibularise tuumades. Teise neuroni aksonid võtavad osa paljude subkortikaalsete refleksikaarte moodustamisest ‒ tserebellaarsed teed, fasciculus longitudinalis medialis, kortikaalne tee ebaselge.
1. epithalamus 2. thalamus dorsalis 3. thalamus ventralis - hallaine kuulub ekstrapüramidaal-motoorsesse süsteemi 4. hypothalamus 2) mille kaudu on III vatsakese ühendused I, II vatsakestega, mille kaudu IV vatsakesega I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 3) millises osas ja kus asuvad koorealused nägemis- ja kuulmiskeskus thalamus dorsalis’es, nuclei posteriores kuulmiskeskus - corpus geniculatum mediale nägemiskeskus - corpus geniculatum laterale 4) mis moodustab III vatsakese põhja ees hüpotalamus - chiasma opticum, tuber cinereum koos infundibulum’iga, corpora mamillaria, taga - substantia perforata posterior ja pedunculus cerebri !
· KINNITUB o 5. metatarsaalluu põhimikule M. FIBULARIS LONGUS · ALGAB o Caput fibulae'lt o Fibula lateraalselt pinnalt · KINNITUB o Mediaalselt jalale- 1. os cuneiforme ja 1. metatarsaalluu põhimiku taldmisele pinnale M. FIBULARIS BREVIS · ALGAB o Fibula lateraalsel pinnal · KINNITUB o 5. metatarsaalluu SÄÄRE TAGUMISE RÜHMA PINDMISED LIHASED M. TRICEPS SURAE M. GASTROCNEMIUS · CAPUT MEDIALE o ALGAB Reieluu condylus medialis'elt · CAPUT LATERALE o ALGAB Reieluu condylus lateralis'elt M. SOLEUS · ALGAB o Linea m. solei o Caput fibulae o Fibula · KINNITUB o Calcaneus'e tagumine pind M. PLANTARIS · ALGAB o Femur'i linea supercondylaris lateralis'elt o Condylus lateralis'elt · KINNITUB o Calcaneus'e tagumisele pinnale SÄÄRE TAGUMISE RÜHMA SÜVA LIHASED
malleoli). PINDLUU (fibula) peas Pindluu pea (caput fibulae) kannab pindluupea-liigespinda (facies articularis capitis fibulae). Pindluukeha (corpus fibulae) tagumisel küljel on luudevaheline serv (margo interosseus). Pindluu alumine ots moodustab külgmise pekse ( malleolus lateralis). KANNALUUD (ossa tarsi) (peas) Kontsluu- talus Keskmine talbluu- cuneiforme mediale Kandluu- calcaneus Vahepealne talbluu- cuneiforme intermedium Lodiluu- os naviculare Külgmine talbluu- cuneiforme laterale Kuupluu- os cuboideum KONTSLUU (talus) (peas) Kontsluupea (caput tali) kannab lodiluumist liigespinda (facies articularis navicularis). Kontsluukael (collum tali). Kontsluu keha (corpus tali) ülemine osa moodustab kontsluuploki (trochlea tali). KANDLUU (calcaneus) (peas)
Lateraalne pea - caput Õlavarreluu-kael ja Küünarliigese sirutamine laterale õlavarreluu-hari Mediaalne pea - caput Õlavarreluu suure mediale ümarköpruse lähedal Lisapea - caput accessorium Õlavarreluu-kael eq Küünarvarresidekirme-pingutaja - m. tensor fasciae Seljalailihas, abaluu Küünarnukk, Küünarliigese sirutamine ja antebrachii kaudaalne serv (Un) küünarvarrefastsia õlaliigese painutamine (va.
nucleus ventralis posterolateralis (CF12) nucleus ventralis posteromedialis (C13) projetseeruvad aju ülitundlikkuse tsentris – gyrus postcentralis’es (E14) Nuclei reticulares (C15) - õhuke kausitaoline kiht talamuse lateraalküljel - ühenduvad laialdase koorealaga Nuclei posteriores - Pulvinar (D16) moodustab talamuse tagumise 1/3 integreerib nägemis- ja kuulmisimpulsse ühendub oimu ja kiirusagaraga - corpus geniculatum mediale (D17) mediaalne põlvikkeha pulvinar’i all tuum on koorealune kuulmiskeskus, mis projetseerub oimusagaras - corpus geniculatum laterale (F18) lateraalne põlvikkeha suhteliselt iseseisev moodustis nägemistrakti tagaosal pulvinar’i alumis-lateraalsel küljel tuum on koorealune nägemiskeskus – projetseerub kuklasagaras TRUNKOTALAAMILISED TUUMAD - ühenduses eeskätt ajutüve hallainega Nuclei intralaminares (C19)
- mass 1.5kg, koos verega 2kg lobus quadratus (väratist eespool) - facies diaphragmatica kumer ülemine pind Segmendid segmenta - facies visceralis suunatud taha alla - vasak sagar - margo inferior suunatud alla ette segmentum mediale - vistseraalpinnal H-kujuliselt 3 vagu: segmentum laterale vasak sagitaalvao esiosa täidab maksaümarside ligamentum - parem sagar teres hepatis segmentum posterius vasaku sagitaalvao tagaosa täidab ligamentum venosum segmentum anterius laia ja keskel katkeva parema sagitaalvao eesosas on sapipõis Maksasagarikud lobuli hepatis
Perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi organum spirale neuroepiteelis. 1. Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare 2. Neuroni keha (lõpevad tsentraalsed jätked): vastavas sensoorses tuumas: nucl cochlearis ventralis et dorsalis 3. Neuroni keha: nuclei corporis trapezoidei, aksonid tõusevad lemniscus lateralisena (pmst tractus) 4. Neuroni keha: colliculus inferior, corpus geniculatum mediale 1.3.2 N. vestibularis, aferentne Tasakaalutee/vestibulaartee: Perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullarises ja maculas. 1. Neuron: ganglion vestibulare, meatus acusticus internuse põhjas. 2. Neuron (lõpevad tsentraalsed jätked): n. vestibularise tuumades nucl vestibularis superior, inferior, medialis, lateralis 3. The axons of III neuron take part in the formation of fasciculus
süsteemiga ja prefrontaalse korteksiga ning reguleerivad meeleoluseisundeid n. dorsalis lateralis (dorsaalne lateraaltuum) on seotud teiste talamuse tuumadega ning suuraju koorega ning reguleerib emotsioone n. lateralis posterior (tagumine lateraaltuum) ja talamuse paksenenud tagaosa (padjand, pulvinaris) on samuti seotud teiste talamuse tuumadega ning integreerivad talamusse saabuvaid signaale. Talamuse külgedele jäävad põlvikkehad. Mediaalsesse põlvikkehasse (corpus geniculatum mediale) suunatakse akustilised, lateraalsesse põlvikkehasse (corpus geniculatum laterale) aga visuaalsed signaalid. Muud sensoorsed impulsid suunatakse valdavalt tagumisse ventraaltuuma (n. ventralis posterior). Subtalamus on otse talamuse alla jääv vaheaju osa. Sisaldab juhteteid ja subtalamuse tuumasid. Ka punatuum ja substantia nigra ulatuvad osaliselt subtalamusse. Subtalamuse tuumad on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga, toimides kooskõlas basaalganglionitega.
annaabi.ee 
