esimees. Ta kuulutas 1958 välja nn kolme punase lipu (patrei uue peajoone, suure hüppe ja rahava kommuunide) kursi, mis laostas maa majandust ning teravdas Hiina sise- ja välispol. olukorda.1959 loobus Hiina RV kohalt ja keskendus riigi sisepoliitilise olu korra lahendamisele. Aastal 1966 alustas nn proletaarset kultuurirevolutsiooni. Revolutsiooni tulemuseks sai Mao isikuvõimu ja sõjalis bürokraatlik diktatuur. Ideoloogilised ümberkorraldused Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust. Selle mõju oli suurim nn proletaarse kulruurirevolutsinooi ajal Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu
uus põhiseadus: Prantsusmaa oli vabariik (seadusandlik võim- korpuse käes), täidesaatev võimuorgan oli Direktoorium. Rahulolematus ei vaibunud ja rojalistid muutusid järjest aktiivsemaks. Populaarseks muutus Napoleon Bonaparte, kes surus maha rojalistide mässukatse. Temast sai granisoni ülem, kuid ta ei olnud sellega rahul ning hõivati seadusandliku korpuse hoone. Täidesaatev võim – 3 konsulit, Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Inglismaa oli Prantsusmaa üks tugevamaid vastaseid. Napoleonil oli kindel plaan vallutada Inglismaa, kuid kaotati meresõda Inglismaa-Hispaania vastu. Et Inglismaad
Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Peterburist saadeti senaator Nikolai Manassein olukorda uurima Revisjoni käigus esitati talle kaebusi nii baltisakslaste kui ka eestlaste ja lätlaste poolt Valitsus võttis kaebused vastu ja kasutas need venestusreformide läbiviimiseks 2) hariduse ümberkorraldused Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile 1887. aastast tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles (v.a. usuõpetus). Peagi muudeti kogu õpetus venekeelseks juba algusest peale. Lapsed ei tohtinud omavahel suhelda emakeeles karistati. Tagajärjed: Kirjaoskuse tase hakkas langema. Vallandati suur osa ärkamisaega kandnud koolmeistrid. Vallandati vene keelt mitte oskavad õpetajad. Tõelist Aleksandrikooli ei saadud (avati kogutud rahva
1. suured muutused ühiskonnas a) feodaalühiskonna lõpp ja absolutistliku valitsemise kadumine; poliitika sai kõigi asjaks b) seisuste kadumine c) kapitalistliku ühiskonna kujunemine (kodanlus) d) maa talupoegadele e) kaotati tsunfisundus ja oli õigus valida oma tegevusala f) üleminek üldise sõjaväe kohustusele 2. oluliseks vabadus, võrdsus, vendmus (?). 3. Prantsusmaa rev oli eeskujuks Leninile, kes viis läbi oktoobripöörde ja õigustas vägivalda (diktatuur) 3.Ümberkorraldused ühiskonnas. 1) feodaalkorra lammutamine - seisuste kaotamine; demokraatlik valimiste korraldamine; pärisorjuse kaotamine; talupoegadele maa andmine 2) eluolu muutmine - muutused riietuses (145 LOE ISE); uus ajaarvamine(rev kalender); muutused ajaarvestuses; uued mõõdud, kaalud; vooruslikuse rõhutamine 3) feodaalse kultuuripärandi mõju vähendamine - raamatute, losside, kunstiteoste hävitamine
Tagajärjed olid etteaimatavad: väidetavalt hääletas Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt 92,5% valimas käinutest. 21 juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ja otsustas paluda selle vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. 6. augustil langetas NSV Liidu Ülemnõukogu - ,,rahuldades eesti rahva palve" - otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõuNatdis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. ÜMBERKORRALDUSED Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. 1940 augustis kiideti heaks uus põhiseadus. Nüüd nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Linna. Ja vallavalitsuste asemel moodustati
õigusi 1789 Pinged vallandusidPrantsuse revolutsioon Moodustati end rahva esindajaks pidav Rahvuskogu "Vabadus, võrdsus, vendlus" 1789 Kuningas Louis XVI kukutati troonilt ning hukati Hukati ka kuninganna Marie- Antoinette Vallutati Bastille' kindlus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Bastille' vallutamine Ümberkorraldused Kaotati seisuslikud eesõigused "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Kaotati aadliseisus 22. september 1792- Prantsusmaa kuulutati vabariigiks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Revolutsiooni vastukajad Euroopas
ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Juunipööre ja valimised Balti riikides *Hakati kokku seadma uut Eesti valitsust. 21.juunil korraldati Vabaduse väljakul meeleavaldus. Päts allkirjastas otsuse, millega nimetati ametisse uus valitsus. Peaministriks oli Johannes Vares. Kuulutati välja Riigivolikogu valimised, valimistulemusi võltsiti, valijaid hirmutati, ainult üks kandidaat. 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik(ENSV). Ümberkorraldused *Senise riigiaparaadi lammutamine *Riigivolikogu=Ülemnõukogu, Vabariigi Valitsus=Rahvakomissaride Nõukogu,linna ja vallavalitsused= täitevkomiteed. Kõigi nende peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. *Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks jõuks. *Majandus,pangad,haiglad,apeegid,kirjastused,trükikojad,hotellid,toitlustusasutused riigistati.Kaupade defitsiit, üleminek rublale, järsk hinnatõus
Aeg 1610 1643 1643 1715 1715 1774 1774 1792 Kelle käes oli Esimene (pea)minister kardinal Kardinal Jules Mazarin, pärast tegelik võim? Richelieu tema surma(1661) absoluutne monarhia Ümberkorraldused Parlament saadetakse laiali, keelati ,,Riik see olen mina!", Suurenes valgustusmõju, 1787. a Notaablite kogu duellid, lõhuti maha aadlike usuvabadus kaotati lõplikult, rahulolematus feodaalkorraga, (Maamaksu küsimus), kindlused, aadlikud koondati Merkantilism (riik 100% ,,Naiste sajand" - mood otsustasid ,,Ei",
e)kuulutati välja suur tööstuse, suurte eramajade ja pankade natsionaliseerimine. 6. Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja otsustas paluda selle vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. 6. augustil langetas NSV Liidu Ülemnõukogu- "rahuldades eesti rahva palve"- otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. 7. Ümberkorraldused riigivõimuaparaadis 1940.a. Võrdlus Eesti Vabariigi-aegse võimu- aparaadiga. Riigivõimuaparaat EVajal Riigivõimuaparaat ENSV ajal Kõrgem seadusandlik võim kuulus riigikogule Kõrgem seadusandlik organ oli riigivolikogu, mis (100 kohta, 1 koda) nimetati ümber ülemnõukoguks.Ülemnõukogu tegevuse juhtimiseks moodustati ülemnõukogu
kogemus, ohvitserkonna olemasolu, sõjaline kogemus I Maailmasõjas. Autonoomia : eestlased kasutasid ära, et on ajutine valitsus ja koostati Eesti autonoomia kava. Seal oli 4 olulist punkti- eesti keelne asjaajamine, Eesti alade ühendamine Eestimaa kubermangu alla, moodustada rahvusväe osad, viia läbi valimised. 12 aprill 1917- ajutine valitsus andis Eestile autonoomia. Enamlaste riigipööre ja ümberkorraldused : toimus Eestis 27.okt. · riigistatakse kogu maa ja ettevõtted * maad ei jaotata talupoegadele, tehakse kommuunid *Kirik lahutati riigist 28 nov. tuli Toompeale kokku kubermangu nõukogu- Jaan Tõnisson oli põhi kõneleja, aga enamlased sundisid ta maalt lahkuma. 1917 hakkasid Nõukogude Venemaa ja Saksamaa rahukõnelused. Maapäev ja selle laialiajamine : Mai lõpul toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised
Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti taasiseseisvumine Referaat Kristin Lovjägin 5c 2013 Eesti taasiseseisvumine 1980. aastate kekspaigas hakkasid üksikud Nõukogude Liidu tippjuhid mõistma, et riik seisab kokkuvarisemise äärel. Abi püüti leida majanduse põhjalikust ümberkorraldamisest ja Eesti riigi demokraatia suurendamisest. Need ümberkorraldused olid riigile väga vajalikud, kuid kommunistliku partei juhtkond ja kõrgemad ametiisikud olid sellele vastu. Eestis algab muutuste ajastu Kõige rohkem haarati uuendustest kinni just Balti riikides, eriti Eestis. Kõigepealt räägiti suuremast majanduslikust ja kultuurilisest otsustamisõigusest, varsti mõisteti, et ainust päriselt võetav eesmärk saab olla Eesti iseseisvumine. Kõik asjad hakkasid kiiremini areneda, kui arvatagi osati. Pärast seda kui sai
Kuna Hitler aina vallutas, ei märgatud seda et väiksemaid riike okupeeriti. 17. juuni 1940 marsib Eestisse 90 000 punaväelast Zdanov korraldas võimu ülevõtmist Eesti okupeeritud 21. juuni kukutati Eesti valitsus Päts kirjutas paberid alla 21. juuli muudeti Eesti Vabariigi nimi ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6. august 1940 võeti Eesti NSVLiidu koosseisu 4) Nõukogude okupatsiooni ümberkorraldused (iseloomusta) Esimesena ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Aug 1940 uus põhiseadus: vastavalt sellele Riigivolikogu nimetati Ülemnõukoguks, vabariigi valitsusest sai Rahvakomissaaride Nõukogu, moodustati täitevkomiteed. EKP kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus
ümberkorralduste kaudu, mis võtavad aastaid. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid ikkagi õiguspärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonnaees on mitmeid ohte, millest jagusaamiseks tuleb poliitiline julgus ja mõõdukus hoida tasakaalus. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia
makse · III seisuse esindused lahkuvad koosolekult ja kuulutavad end Rahvuskoguks, millega liitub ka osa aadlike ja vaimulikke. Bastille vallutamine 14.juulil 1789 · Rahva seas tekib viha kui Louis XVI lõpetab liberaalsete reformide toetamise. · 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem. Revotsioonilised ümberkorraldused · 26. augustil 1789 võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". See väljendab kõikide inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. · Kirikumaade riigistamine. · Aadliseisuse kaotamine. Louis XVI · Prantsusmaa kuningas revolutsiooni puhkemise ajal. · 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. · Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793. · Ta on ainuke Prantsusmaa kuningas, kes on hukatud.
Viktor Kingissepp-enamlane, võttis 27 oktoobril 1917 võimu Jaan Poskalt üle. 3)Dateeri: kuulutati välja Eesti Vabariik-24 veebruar 1918 sõlmiti Tartu rahu-2 veebruar 1920 algas Vabadussõda-28 november 1918 maareform-1919 I põhiseadus-15 juuni 1920a. Rahareform-1972 1.detsembri mäss-1.dets 1924 II põhiseadus-1933, pidi jõustuma 34a jaanuaris Pätsi riigipööre-12 märts 1934 III põhiseadus-1937, pidi jõustuma hakkama 38a. jaanuaris 4)Millised olid enamlaste ümberkorraldused Eestis peale oktoobripööret? *Kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks sai sõjaväeolutsooni komitee. Kõrgeim võim- Eestimaa Nõukogude Täitev Komitee, eesotsas Jaan Anvelt. *Maavaldades valiti töörahva saadikute nõukogud *Kärbiti kodanike õigusi ja usuvabadust *Algas natsionaliseerimine(riigistamine) *Maa kuulutati riigi omaks, mõisatest moodustusid suurmajandid *Algas rahvusväeosade asendamine Eesti punaväega *Algas poliitiliste vastaste represseerimine
17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. Peaministriks sai Jüri Uluots. I Nõukogude aasta - 14- 15 juuli 1940 oli Riigivolikogu valimised. 21. juuli- Eesti NSV väljakuulutamine. Tuli kokku valitud riigi volikogu. Ja. Aug. Eesti annekteerimine NSVL koosseisu võtmine. Ümberkorraldused valitsuses. ( August Eesti NSV konstitutsioon, ülemnõukogu, J. Vares, EKP- Karl Säre, Rahvakomissaride nõukogu- J. Lauristin). Ümberkorraldused majanduses- Maa riigistamine, talude max suurus 30 ha. Uusmaaisad. Pankade ja eraettevõtete natsionaliseerimine. Kroonide asendamine rubladega. Hinnatõus. Ümberkorraldused kultuuris- Eesti autorite looming keelati. Suleti seltsid, ajalehed, ajakirjad. Kultuuriväärtuste hävitamine ( ausambad, raamatute põletamine). Marksism- leninism
14) KULAK – nõukogude kõnepruugis rikas talunik, kes kuulus likvideerimisele 15) KOLHOOS – põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand KOMMUNISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1917-1991 Põhiseisukohad: 1. Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. 2. Kõik inimesed on võrdesed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 3. Pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Diktaatorite ümberkorraldused: 1.Panus tehti suurtööstuse eelisarengule – industrialiseerimisele ning ühteaegu loobuti 1928. Aastal NEP-poliitikast. 2.Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. 3.Igasuguste parteisisese teisitimõtlemise maha surumine. FAŠISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1921-1943 Põhisesukohad: 1. Tähtsamail kohal on rahvus. 2. Riigi tähtsaim ülesanne on arendada rahvust. 3. Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike
Essee Eestis on töö ümberkorraldamise või selle kaotamise oht. Tööstressi põhjustavad ümberkorraldused ja ebakindlus. Tihtipeale põlevad läbi just pühendunud, korralikud ning ettevõttele lojaalsed töötajad. Töö kaotamine mõjub inimestele erinevalt. Mõnel on kerge leida uus töökoht, nendele võib tööiseloomu muutumine olla isegi positiivne. Mõne jaoks võib see olla aga raske, tuleb toime tulla ka finantsprobleemidega ja see võib tekitada stressi. Tööstress ei mõjuta mitte ainult tervist ja töötajate heaolu, vaid ka organisatsioonide tootlikkust
Maailmamajandus 1920.aastail 1. Vali loetelust kolm sõjajärgse majanduskriisi põhjust, mis oli sinu arvates peamised. Sõjast tingitud riiklik kontroll majanduse üle Vanade majandussidemete katkemine Miljonid vigastatud Põhjenda: Lagunesid suured impeeriumind nt: Venemaa, nendega ei suheldud enam. Riigid ei toetanud üksteist enam majanduslikult. 2. Ümberkorraldused tootminses Millised ümberkorraldused võimaldasid tarbekaupade hulgitootmist? Sõjajärgne laostus suudeti ületada ning tänu sellele paranesid ka elutingimused, sellega seoses muutus oluliseks tarbekaupade hulgitootmine. Hea: Inimestel oli väiksem füüsiline koormus Täida tabel. Leia lähteandmed lisamaterjalist õpikus lk 22 ... Peiood Autode arv Kokkupanemisek Kulutatud aeg s kulutatud aeg tööpäevades
aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus George Browne-iiri päritolu Riia kindralkuberner, kes sai Balti uue poliitika elluviimisel keskseks tegelaseks Tegevus- Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Tal oli poolehoidev suhtumine talurahva olukorra kergendamisse, samuti koolihariduse edendamisesse. Asehalduskord ja sellega seondunud ümberkorraldused Asehalduskord-Katariina II ajal Eesti-ja Liivimaal 1783-1796 kehtinud valitsemiskord, mille eesmärgiks oli üleriigiliselt kehtiva valitsemiskorra laiendamine Balti kubermangudele ja nende tihedam liitmine ülejäänud Venemaa aladega. Muutused administratiivses jaotuses: · E/m kuulub. Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa + Paldiski · L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa · Narva linn kuulus Peterburile · Setumaa Pihkvale
Vares). 2) Senisest Vabariigi Valitsusest kujunadati Rahvakomissaride Nukogu ( esimeheks sai Johannes Lauristin). 3) Linna- ja vallavalitsuste asemele moodustati titevkomiteed (liikmed mrati ametisse krgemalt poolt). 6. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes hiskonna juhtivaks ja suunavaks juks, sellest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekrteriks sai Karl Sre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700 liikmeni. 7. mberkorraldused majanduses algasid riigistamisega - maareformi kigus kuulutati kogu maa riigi omandiks. Kolhooside loomine. 8. Kuna inimesed ei olnud selle kigega nus siis tuli neid hirmutada ja sellest ka Eestimaa ajaloo ks kige jhkram sndmus - 1941. aasta 14. juuli massikditamine. Saksamaa okupatisoon : 1941. aasta suvel algas Eestis Saksa okupatsioon. Kui sakslased olid punaved vlja surunud tervitati neid alguses suure rmuga kui pstijaid Nukogude Liidu vimu alt ja taheti neid igati aidata. 1
või tundetusest, tema kohtlemisviisist.On öeldud, et alkoholihaige perekond elab majas, mille elutoas on jõehobu, kelle olemasolu tuleb salata. Ometi ei saa hoiduda teda märkamast, ta täidab füüsiliselt elutoa ning on hirmutav. Ta on oma massiivsuses ligiolev ja seob suure osa pereliikmete jõuvarudest. Jõehobu olemasolu salgamine muudab olukorra veelgi komplitseeritumaks.Perekonnal õnnestub olukorraga kohaneda, sellega liituvad suured ümberkorraldused pereliikmete elus.Kaassõltuvus – see on sõltuvushaigust põdeva inimese pere (lähikonna) psühholoogiline seisund. Kainelt elavad lähisugulased on sellise haige puhul emotsionaalselt tema haigusega seotud. Need lähedased mitte ainult ise ei kannata, vaid ehitavad oma perekonnas üles sellised suhted, mis takistavad sõltuvushaigel terveneda. Lähisõltuvus Lähisõltuvus saab alguse varases eas. Paarisuhe toimib üsna sarnaselt sellega, kuidas meid lapsepõlves on armastatud
Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse ja riigivõlg kasvas. 2. Millisteks seisusteks jagunes Prantsuse ühiskond? Iseloomusta iga seisust. – Vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus: kõige suurem, lihtrahvas. 3. Miks kutsus Louis XVI kokku generaalstaadid? – Lootis, et nende abiga saab majanduskriisist lahti. 4. Millal ja millise sündmusega algas revolutsioon? – 1789. Aastal Bastille kindluse vallutamisega. 5. Too välja olulisemad ümberkorraldused 1789-1790. Aastatel? – Kaotati seisuslikud õigused, talupojad vabastati teotööst, kaotati ka kirikuhümnis, võeti vastu „inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon“ 6. Milline riigikord kujunes 1791. Aasta põhiseadusega? – Piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. kohtuvõim valitud kohtunikel, seadusandlik – monarhia pooldajad ja saadikud. 7. Millal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks? Mis sai kuningast? – 22. Septemberil 1792.
9.Kas kuninga hukkamine oli vajalik? Põhjenda. Jah , kuna ta oli türann ja riigireetur. 10. Miks kasvas rahva rahulolematus zirondiinide vastu? Kuidas vastuseis lõppes? Olid teovõimetud, milles juhil ehk diktaktooril on piiramatu võim. 11. Mis on diktatuur ja miks jakobiinid selle kehtestasid? Kas Sinu arvates oli diktatuur vajalik? Põhjenda. Valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. 12. Millal ja miks kukutati jakobiinid? Millised ümberkorraldused sellele järgnesid? Jakobiinid kukutati 1795. See tõi kaasa muudatused kirikupoliitikasse,uus konstitsioon,moodustati direktoorium. 13. Kuidas muutus rahvaesinduste nimetus revolutsiooni eel ja ajal? ENNE: generalstaadid,rahvuskogud ja asutavkogu PEALE: seadusandlik kogu(1791) , rahvuskonvent(1792) 14. Millisteks perioodideks võib jagada Prantsuse revolutsiooni? Milliste sündmusega lõppesid perioodid? Revolutisooni algus, konstitsiooniline monarhia,
annaabi.ee 
