ennustamine) Litomantia (ennustamine kalliskivide järgi) Rabdomantia (ennustamine visatud kepi järgi) Tasseomantia (ka "tasseograafia", teelehtede või kohvipuru abil ennustamine, "kohvipaksu pealt vaatamine") Maagia Maagia on uskumuste ja praktika kogum, milles suhtestatakse ennast üleloomulike jõudude, surnute vaimude või salajaste loodusjõududega. Maagia viisid Analoogiamaagia sisaldab riitust, mille käigus mingi tegevuse matkimisega usutakse kutsuvat seda sündmust esile ka tegelikkuses. Kontagioosne maagia põhineb usul, et eemalseisva isikuga või olendiga on võimalik kontakti saada temaga kokku puutunud või talle kuulunud eseme kaudu. Ravimaagia o Tähtsal kohal oli ravimaagia. o Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. o Näiteks:silmaallika vesi pidi parandama nägemist. o Et allikas vett annaks tuli ka ohverdada, anti kas hõberaha või hõbeehe, vaesemaid aitas ka hõbevalge kaapimisest. Ohverdamine
Akadeemiline kunst on elukauge kunst, mis arenes välja klassitsismist ja mida õpetati akadeemiates. (Manet "Baar Folies-Bergcre'is"; Degas "Tantsijanna"). Ampiirstiil on klassitsismi arhitektuuri hilisem ajajärk, mida iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus kui klassitsismi. Historitsism on ajalooliste stiilide jäljendamine arhitektuuris. See sai alguse 1820.-1830. aastatel ja ulatus mõnel pool 20. sajandisse. Kui on tegemist vanade stiilide matkimisega, pannakse nimetuse ette liide neo- või pseudo-. Eklektitsism on mitmete erinevate stiilide liitmine ühe ehitise juures. Paraadportreel kujutatakse isikuid täielikus varustuses ning pidulikus riietuses. Natüürmort on pilt, kus kujutatakse esemeid. Prantsuse stiilis park on korrapärane ja sümmeetriline, Inglise stiilis park aga korrapäratu ja looduslik. Kunstikriitika on arutlused kunsti üle. Eesti kunstis andsid varasemal ajal tooni siin elavad sakslased, 19
edasi. Takistuste ületamise asemel rünnatakse mõnda teist objekti. Edasiliikumist põhjustab oht "sisse kukkuda" hoone jälgitavuse või juhuslike inimeste osas Politseistatistika põhjal ühes piirkonnas kuritegevuse ohjamine tõstab teises piirkonnas kuritegevuse taset ja vastupidi. Ehitajate järel tulevad kurikaelad Kõik uued elamupiirkonnad "proovitakse järele". Ka edu puhul, antakse aega taastuda ja rünnatakse uuesti. Valvsust hajutatakse töötajate matkimisega. Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Sotsiaalne kontroll · Uue elamupiirkonna arendamisel peab haldur nõudma, et arendaja tutvustaks teda turvafirmale ja peatöövõtjale. Kontaktandmete vahetamistel on pikemaajalisem tähendus. · Sotsiaalne kontroll toimib ka läbi maakleri, kes uutele klientidele haldajat tutvustab. · Esimestel nn "koridorikoosolekutel" on inimesi tutvustav ja ühendav mõju.
ettekujutustest, pärimustest ja tavadest. EBAUSK on rahvausundile toetuv uskumuste ja nendele vastav kirjutamata käitumisjuhiste kogum. USKUMUS on konkreetne rahvausundiline väide, millest juhindutakse ka käitumises. Maagia on loodususundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse üleloomulikku väge suutvat enda tahtele allutada. Analoogiamaagia sisaldab riitust, mille käigus mingi tegevuse matkimisega usutakse seda sündmuste esile kutsuda ka tegelikkuses. Kontagioosne maagia sisaldab riitust, mille käigus usutakse, et eemalseisvat isikut on võimalik mõjutada esemega, mis on sellele isikule kuulunud. (Kulmar, 2006) Religioosne ja maagiline käitumine on kõikides usundites tihedasti läbi põimunud. Kasutatud Kirjandus: · Huntington, S. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujundamine. Tartu: Fontes, 1999 · Kulmar, T
linnade heakorrastus- tänavad olid sillutatud suurte kiviplaatidega, majades oli veevärk, kanalisatsioon ja küte. Roomaaegseid ehitisi või nende jäänuseid leidub tänapäeval Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal, Põhja-Aafrikas ja mujal. Rooma skulptuurikunst Rooma skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Kreeka kunsti hiilgus nagu pidurdas rooma kunstnikke, nad ei usaldanud asuda uute, originaalsete teoste loomisele, vaid piirdusid kreeklaste matkimisega. Mõnikord võtsid nad mõne kreeka skulptuuri ainult eeskujuks, sageli aga lihtsalt kopeerisid neid. Roomaaegsed koopiad ongi, nagu eespool öeldud põhiliseks allikaks kreeka kunsti tundmaõppimisel. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte ning
Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). · Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). · Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). VARARENESSANSS Vararenessansi arhitektuur 15.saj. Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil.
.. essen.de/literaturwissenschaftaktiv/ Postmodernism einladung.htm) Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: Vorlesungen über die Ästhetik (Loengud esteetikast) (1835- Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge 1838) näiteid. Kunst ei piirdu looduse matkimisega, sest siis ei suudaks Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on kunst tungida vaimseni. Kunst lähtub pigem absoluutsest tegemist? ideest, tema ideaaliks on absoluutse vaimu väljendamine. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad žanrid? Kuidas ja Kaanon miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Ja mis sai edasi
Kuulsam on ka maal ,,Kivilõhkujad", mis aga on paraku hävis viimase sõja ajal. ,,Autoportree"(ka The desperate man). Courbet oli üks esimesi, kes korraldas nn kontranäituse e korraldas oma töödest eraldi näituse, millega protesteeris suure näituse korralduse/zürii vastu. Hiljem muutusid kontranäitused üsna sagedaseks. Courbet ei kujutanud linnelu. É. MANET hakkas kujutama kaasaegset linnaelu ja Pariisi. Ta sai skandaalselt tuntuks kuulsate kunstnike teoste matkimisega. Ta ei küll ei kopeerinud, kuid võttis eeskujuks kompositsiooni. Ta maalis Tiziani ,,Urbino Venuse" järgi samas poosis ja sarnases ümbruses aktimaali tavalisest Pariisi tüdrukust ,,Olympia". Tiziani järgi maalis ta ka ,,Eine murul", millel on kujutatud kaasaegseid pariislasi väljasõidul piknikule. Paljusid jahmatas ka ,,labaste" tüüpide asetamine klassikalise kunsti konteksti. Manet vähendas varjudega ruumi kujutamist vähenes sügavuseillusioon
Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). 15. sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju, mille kohaselt on meelelise maailma taga ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum. See on kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, mitte tavalise kogemuse kaudu.
enesekriitika, sooritusvõimet kahjustav ebakompetentsuse taju, klammerdunud ebaeduka stsenaariumi külge elus, häiritus automaatmõtteist, et inmene ei kõlba millekeski, motivatsiooni alanemine oma jõuvarude mängupanekuks, takistatus sobiva käitumisviisi valikul ja teostamisel. Agressiivsuse tõlgendamine Bandura käsitkuse järgi võib agressiivsuse paljudel puhkudel olla õpitud, nõiteks televisioonis nähtud võgivalla matkimisega. Konfliktide ja vägivalani viiv agresiivsus vallandub tihti inimese sisekontrolli nõrgenemise tagajärjel. Tekib küsimus, mis võiks selle põhjus olla. Bandura esitab siin järgimised viis sagedast asjaolu : oma tegevuse resultaatide pisendamine, tagajärgede eiramine, käitumise ebaadekvaatne tõlgendamine, vastusest lahtiütlemine või selle hajutamine, ohvri süüdistamine või dehumaniseerimine. Julian Bernard Rotteri sotsiaalkognitiivse õppimise teooria.
o Eitamine Ei ole olnud, ma pole nii pahasti öelnud o Negativism inimese selline käitumine, mis koosneb tegevustest, mis on vastupidised teiste inimeste ootustele või nõudmistele. Ei taha, kui peab o Regressiivne käitumine arengutasemest madalam käitumine o Identifikatsioon seotud mehe-naise käitumisrollidega, aga ka tähtsa inimese käitumise, välimuse matkimisega · XII loeng Sotsiaalsed suhted · Hoiak püsiv valmisolek emotsionaalseks poolt või vastureaktsiooniks, positiivseks või negatiivseks hinnanguks mingile sotsiaalsele nähtusele. · Hoiaku põhisisu võetakse üle sotsiaalselt keskkonnalt eeskätt igapäevases praktilises elus ja tegevustes ,,oluliste, tähtsate inimeste" mõjul · Sotsiaalne sõltuvus ühe inimese sõltuvusse sattumine teisest inimesest tekib juhul kui
Ebausk on rahvausundile toetuv uskumuste ja nendele vastav kirjutamata käitumisjuhiste kogum. Uskumus on konkreetne rahvausundiline väide, millest juhindutakse ka käitumises. Maagia on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse suutvat enda tahtele allutada üleloomulikku väge. Analoogiamaagia (ka homöopaatiamaagia) sisaldab riitust, mille käigus mingi tegevuse matkimisega usutakse seda sündmust ka tegelikkuses esile kutsutavat. Kontagioosne (ka sümpateetiline) maagia sisaldab riitust, mille käigus usutakse, et eemalseisvat isikut on võimalik mõjutada esemega, mis on sellele isikule kuulunud. Religioosne ja maagiline käitumine on kõikides usundites tihedasti põimunud. 3. Rituaalne Victor Turner: rituaal on kogukonna määratletud formaat käitumiseks olukordades, mis ei
uskumusi. Rooma kunst kujunes algusest peale etruski ja kreeka kunsti mõju all. Üsna varakult võtsid roomlased omaks kreeka templiehituse põhjooned, mugandades neid siiski omaenda ja etruski traditsioonidega. Kui kreeka vallutamise käigus sealt hulk kunstiteoseod sõjasaagina Itaaliasse toodi, suurenesid kreeka mõjud veelgi. Rooma skulptorid valmistasid hulgeliselt koopiaid kreeka skulptuuridest ja ka nende originaallooming piirdus esialgu peamiselt kreeka teoste matkimisega. Kuid sellegipoolest säilitas rooma kunst oma näo, mis avaldub vahest kõige selgemini portreeskulptuuris ja –maalis, kus püüti kujutatavate inimeste isikupära kreeklastest selgemalt ilmsiks tuua. Ehitusknstis aga jõudsid roomlased kreeklastest vaieldamatult kõrgemale tasemele. Varasest rooma religioonist ja vaimsest kultuurist on teada äärmiselt vähe. Tõeline kirjandus, millest tänapäevanigi midagi säilinud on, kujunes roomlastel kreeklaste mõjul alates III sajandist e. Kr
Piltidel olid hästi vormikad ja täidlased inimesed. Kasutas jämedat pintslit ning sellega tüsedus saavutatigi.Tema maalidel kolme nurga kujulist kompositsiooni ei ole, vaid pilt on paksult rahvast täis. · Pilet 7 1. Vanarooma skulptuur, relfeefkunst, maalikunst Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Kreeka kunsti hiilgus pidurdas Rooma kunsnikke, nad ei usaldanud asuda uute, orignaalsete teoste loomisele vaid piirdusid kreeklaste matkimisega. Mõnikord võtsid nad mõne kreeka skulptuuri ainult eeskujuks, sageli ag lihtsalt kopeerisid neid. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud monumendiplastikas ja relfeefinkunstis. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte neid jäädvustati portreedega. Roomlaste kaine ja asjalik hingelaad ei hoolinud portreeritavate välisest idealiseerimisest
kasulik. 24. Positiivne integratsioon, negatiivne integratsioon, piiritlev integratsioon, avatud koordinatsiooni meetod. Nende puhul on tegu euroopastumise mehhanismidega! Juhhei! Radaelli mõtles välja need. 1. Positiivne integratsioon- EL ütleb täpselt, kuidas mida saavutada (määrused), regulatiivsed poliitikad, tööohutus, tarbijakaitse, keskkond. Seda saavutatakse niisiis sunni ja matkimisega (üksik riik ei saa jääda kõrvale, kui teised teevad, tuntakse selleks sundi) 2. Negatiivne integratsioon EL ütleb, mida tuleb saavutada, aga mitte seda, kuidas. Toimub kohaldumine eesmärkide osas. Selleks, et eesmärke saavutada, muudetakse riiklike võimaluste struktuuri, see on kaudne mehhanism. Siia alla kuulub konkurents ning ühisturu poliitika. 3. Piiritlev integratsioon pehme koostöö, väärtuste toimimispõhimõtete ja kultuuri levik. EL ei
valitsev 16 saj I poole jooksul vähemalt. Pastoraalteema on rohkem seotud antiigiga. Seal laialt levinud. Ühiskonna vaimne kõrgkiht loob seda, massidele pole ni väga mõeldud. Teater ja draama - areng on hilisem. 16. saj I poolel ainult eeldused. Palju tuleb ka keskajast põhiliselt ühevaatuseline kirikuga seotud temaatikaga. Uusaegse teatri rajamine on ebalev. Ei teata mitu vaatust peab olema. Antiiki tunti, aga tajuti ka seda, et uusaeg ei saa piirduda selle matkimisega, vaid on uued ja erilised inimesed, kes vajavad midagi uut. Lope de Vega ja Shakespeare on kaasaegsed. Tuleb hiliskeskajast ka rahvuslik tasand. Uus kvaliteet ja hüpe saab alguse taas kokkupuutest rahvuslikkusega keele ja loodusega. Saab tõukesk vormidele mida hakati kasutama erinesid antiigist ja veel enam hiliskeskajast. Ajas rööbiti kaks täiesti erinevat teatritraditsiooni niisiis. (?) Hisp ja Inglise teater sarnased ka väliselt. ,,Komoodiate tegemise uus kunst" 1609 De Vega
annaabi.ee 
