Antsla Gümnaasium 8B klass CARL FRIEDRICH GAUSS Referaat Juhendaja: õpetaja 2008 Sisukord Sissejuhatus 3 Carl fr. Gauss 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud allikad 8 Lisad 9 Sissejuhatus Valisime Carl Friedrich Gaussi sellepärast et ta tundus meile kõige sobivam matemaatik.Raamatust vaadates tundus just tema jutt ja nimi huvitavam kui teised. Gauss olevat ilmutanud oma matemaatilisi võimeid juba siis kui ta oli kolme aastane. Ta oli väga tark laps.Ta arvutas alati isaga koos arveid ja oli omapärane poiss. Gaussi aju kaalus kolm naela ehk 1492 grammi. Carl fr. Gauss Matemaatikute vürsti gaussi sugupuu oli kõike muud kui vürstilik. Ta sündis armetus hütis vaeste vanemate lapsena 30. aprill 1777 Braunschweigis. Isapoolne vanaisa Jürgen Gooss (1712-1774), vaene talunik oli kolinud Braunschweigi...
MARIA LAPSEPÕLV Perekond Freta tänav asus Poola linna Varssavi vana osa südames. Maja number 16 oli kena hoone, mille esiküljel asetses metallrõdu. Majas töötas väike, väga mainekas tütarlaste erakool. Kõik imetlesid selle noor direktissi, sama kooli kunagist õpilast Bronislawa Sklodowskat. Bronislawa ja tema abikaasa Wladyslaw Sklodowski elasid klassitubade taga asuvas korteris ning koolitundide ajal kostis sinna alati tüdrukute jutuvada ja naeru. Ka nende oma lapsed tegid üsna suurt kära. Vanim laps oli 1862. aastal sündinud Zofia, hüüdnimega Zosia, tema vend Josef ehk Jozio oli aasta noorem. Järgnesid kaks tüdrukut - Bronislawa ja Helena. Kõik olid heledapäised ning väga elavad ja targad lapsed. Kõige noorem tütar sündis 7. novembril 1867 ja vanemad panid talle nimeks Maria Salomea. Nagu teisedki lapsed sa ka Maria hüüdnime - Mania. Maria vanemad olid köitvad ja intelligentsed inimesed. Bronislawa oli pühendunud katoliiklane, kui...
Imiteerimismäng Sünopsis ,,Imiteerimismäng" on film ühest Briti matemaatikust ja krüpteerimisanalüütikust Alan Turingist, kes juhtis Teise maailmasõja ajal ülisalajat gruppi, kuhu peale tema kuulusid õpetlased, keeleteadlased, luureohvitserid ja malemeistrid. Nende ülesandeks oli sakslaste koodimasina Enigmaga saadetud sõnumite lahtimurdmine. Enigmat arvati olevat lahtimurdmatu masin, mida sakslased kasutasid sõjalisel eesmärgil, et vaenlased sõnumitest aru ei saaks
tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti (või kustutati puutükilt märge, juhul kui arvestus oli peetud kriipsukeste vedamistega sellele puutükile). Aristoteles oli Vana-Kreeka teadlane, majandusteooria vanaisa, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pööras tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele. Luca Pacioli oli aga matemaatikust frantsiskaani munk, kes aastal 1494 koostas teooriaõpiku ,,Traktaat kontodest ja kirjenditest", kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat, mis kaotas järk-järgult juhuslikkuse ja erinevuse arvepidajate seas. . Tänu teosele on Luca Pacioli nimi tuntud ka kõikidele raamatupidajaltele tänapäeval. Luca Pacioli töötas ka paljudes Itaalia ülikoolides matemaatikaprofessorina
Majandusarvestuse ajalugu Majandusarvestus kui süsteem on arenenud aastasadu, kui aus olla siis isegi aastatuhandeid. Mistõttu on vale arvata, et arvepidamine on uuema aja nähtus, mis on välja mõeldud ainuüksi selleks, et meie elu keerulisemaks teha. Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ning majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. (Piret Linnasmägi, 2008) Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul Veneetsias, kui 1494 aastal ilmus matemaatikust munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos ’’Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionita’’. (raamatupidamise-abc, 2010) Esialgselt oli raamatupidamine lihtne. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsa või nööri abil – igal maksjal oli suuruse järgi oma nöör või piits, kuhu võla tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti
tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos “Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita”. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit “Raamatupidamise Isaks” kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures
Räägin oma referaadis kuulsast Norra matemaatikust Niels Henrik Abel'ist.Niels Henrik sündis 5.augustil 1802.aastal pastor Sören Georg Abeli teise pojana.Mitmed tema isapoolsed esivanemad olid olnud silmapaistvad kirikutegelased ja kõik nad,isa kaasa arvatud olid haritud mehed.Anne Marie Simonsen,Abeli ema oli ilus ja elurõõmus,temalt päris Niels kena välimuse. Niels Henriku lapsepõlveaastaid varjutas Napoleoni vallutussõdade järelmõju.Vatamata autasudele oli pastori seitsme lapsega õnnistatud rahaline olukord raske.Niels õppis algul oma isa juhendusel.Lõpuks õnnestus teda 13-aastasena koos vanema vennaga paigutada keskajast pärinevasse Oslo Toomkooli,kus neile anti kooli poolt majanduslikku toetust.Distsipliin koolis oli erakordselt raske.Põhiaineteks olid vanad keeled,ajalugu ja usuõpetus.Niels jõudis neis keskpäraselt ja kannatas väga koolis valitsevate tingimuste all.Kooli matemaatika õpetaja vallandati ning tema asemele tuli uus Be...
Referaat Kurt Gödel 18.05.2013 Sisukord: · Sissejuhatus · Loogika · Elulugu · Viini ring ja Kurt Gödel · Gödel Princetoni perspektiivsete uuringute instituudis. · Gödeli täielikkuse ja mittetäielikkuse teoreemid · Kokkuvõte · Kasutatud allikad Sissejuhatus. Selles referaadis annan teile ülevaate loogikast ja ühest Austria-Ameerika loogikust, matemaatikust ja filosoofist, Kurt Gödel'ist. Loogika Loogika on teadus, mis uurib mõtlemise reegleid. Loogikat peetakse ka veel mõtlemismudeliks. On olemas eri liiki loogikaid, neid on umbkaudu 17, võib-olla isegi rohkem , aga kõige tuntumad ja levinumad on matemaatiline loogika ehk sümbolloogika, formaalloogika ja traditisiooniline loogika. Matemaatiline loogika on siis matemaatika haru, mis uurib matemaatilisi tõestusi ja matemaatika aluseid
seetõttu viis suhtlusvõrgustik 2010 aasta suve alguses läbi mitmeid muudatusi. Facebook on seotud ka mitme kohtuasjaga, mille hagijaks on mitmed Zuckerberg'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara. Hiljuti tuli välja ka antud sündmustel põhinev film ,,Sotsiaalvõrgustik", mida käisin mõned päevad tagasi kinos vaatamas. Film räägib loo Zuckerbergi kursusekaaslase Eduardo Saverini, Harvardi matemaatikust imelapse pilgu läbi. Eduardo investeeris tuhat dollarit oma raha Facebooki arendamisse pärast kohtumist Markiga Harvardi suletud juudi üliõpilasklubi peol. Kuna Zuckerberg Saverini viimase vähese initsiatiivi tõttu vahepeal Facebookist välja tõrjus, siis tundis too end reedetuna ja kirjutas Facebooki loomisest skandaalse raamatu "Miljardärid juhuse läbi" (Accidental billionaires). Film on tehtud raamatu põhjal. Kuid tulevikus Saverini vaevalt et enam südant puistama hakkab
André-Marie Ampère Referaat 12 klass 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus Teen referaadi prantsuse füüsikust ja matemaatikust André-Marie Ampére'ist. Valisin selle teema, sest valikute seas oli see üks tuttavaid nimesid, kuna tema järgi on saanud nimetuse ka elektrivoolu tugevuse ühik. Töö eesmärk on rohkem tema kohta teada saada ja enda silmaringi avardada, esmavaatlusel tundub, et tegu oli väga targa mehega juba lapsest saati. Kuna eesti keeles pole tema eluloo kohta internetis midagi leida, on referaat inglise keelest tõlgitud. 2. Elulugu André-Marie Ampére sündis Hill Valley's Prantsusmaal 20
higist, verest ja pisaratest, mida selle karmi ameti juures tagatubades valatakse, pole enamikel aimu. Anu Tali on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud dirigent, kes teeb ja toob Eestile vaid au. Muusika juurde tuli Anu Tali (sündinud 18.06.1972) klaverimängu kaudu Nõmme Lastemuusikakoolis, kus ta õpetajaks oli Maire Oidekivi. Et "ilma muusikata ei saa", selgus pärast kaheksanda klassi "viielist" lõpetamist. Kasutades juhust, et matemaatikust ema viibis parajasti Varssavis, tegi Anu koos kaksikõe Kadriga salaja ära sisseastumiseksamid Tallinna Muusikakeskkooli. Salaja sellepärast, et haritlastest vanemate arvates pidid lapsed saama tugeva ja korraliku hariduse, mis nende nägemusel erilise muusikaõpetusega küll seostuma ei pidanud. Muusikakeskkoolis õppis Anu põhierialana koorijuhtimist Elo Kaarepere juhendamisel ning paralleelselt ka klaverit Ada Kuuseoksa juures. Abituuriumi ajaks oli Anu end juba üle-
Järgnevast materjalist võib leida infot The Onion Router (edaspidi TOR) ajaloo, struktuuri ning olemuse kohta. Samuti püüan edastada endapoolseid kommentaare ning arvamusi teatud aspektide suhtes. 5 1 Ajalugu Tor algusaastateks võib lugeda 1990. aastate keskpunkti, mil mõeldi välja Tor põhimõte. Antud ajal arendasid lahendust Ameerika Ühendriikide mereväe laboratooriumi töötajad, matemaatikust Paul Syverson, arvutiteadlasest Michael G. Reed ning David Goldschlag. Antud süsteemi oli vaja arendada riigiorganite jaoks, et peita nende luuretööd. Paari aasta möödudes hakkas lahendust edasi arendama DARPA, mille puhul oli tegemist USA kaitseministeeriumi ühe haruga. (1) The Onion Router ehk TOR nime all hakati antud lahendust kutsuma alles siis, kui seda arendas firma nimega Syversion eesotsas arvutiteadlastega Roger Dingledine ja Nick Mathewsoniga
Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. 2. Mõisted: kuluarvestus, majandusarvestus, finantsarvestus,
Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! 2. Luca Pacioli Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos "Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita". Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise.
lavastanud Morten Tyldum. Draama põhineb Alan Turingu biograafial ja on Andrew Hodges poolt filmiks ümber kirjutatud. Peaosades mängivad Benedict Cumberbatch, Matthew Goode, Allen Leech ja Kiera Knightley. Film oli Oscarile nomineeritud, kuid seda ei võitnud. Eestlaste jaoks linastus film kinodes 2015 aasta algul, kuid siiski eriti populaarseks ei saanud. ,,Imiteerimismäng" on ajalooline thriller film, mis räägib inglise matemaatikust Alan Turingust, kes oli oluline lüli sõja ajal Inglismaale, murdes lahti sakslaste Enigma 2 masina koodi ning aidates võita Teist maailmasõda. Filmis selgub, et Alan Turing, keda kehastab Benedict Cumberbatch, on gei. Siiski filmi jooksul abiellub ta Joan Clarke´iga, keda kehastab Kiera Knightley, kuid avastab peagi, et ei suuda enam teeselda. Peale
Vormi selline liigendamine saab edaspidi kogu uusaegse muus. vormikujunduse aluseks. Amen mõlema pika osa lõpus on samuti kirjutatud väga komplitseeritud rütmikaga motetitehnikas. 2.3.2. Philippe de Vitry ja tema traktaat Ars Nova Eluaastad 1291-1361, muus.loos peetakse teda ars nova'le alusepanijaks. Tal oli kõrge positsioon järjestikku kolme Prantsuse kuninga õukonnas, temast on kirjutatud kui väljapaistvast filosoofist, ajaloolasest, matemaatikust, muus.teoreetikust ning Petrarca nimetas teda oma aja suurimaks luuletajaks Prantsusmaal. Tema peateoseks on muus.teoreetiline traktaat "Ars nova", kirjutamise aeg oletatavasti 1322/23. Vitry loodud muus.st on säilinud vaid 12 motetti, tõenäoliselt kirjutas ta ka ilmalikke laule. 2.4. 15.-16. Saj Mad.maade koolkond Mad.maadena mõistame siinkohal kogu kultuuripiirkonda, kus kõneldakse flaami keelt. 15 saj ühendas
RENÉ DESCARTES (15961650) Olulisemad tööd: essee ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ja raamat ,,Arutlus meetodist". Ratsionalist. Tõe tunnetamise eelduseks on kahtlus. "Cogito, ergo sum" [Mõtlen, järjelikult olen]. Kõigepealt on tõsikindel, et kahtleja on (olemas). Teadmise tõsikindluse annab Descartes'i arvates matemaatiline korrektsus. Descartes uskus, et maailmal on üksnes kaks asja: res cogitans (mõtlev asi) ja res extensa (ulatuv asi). Neid ühendab jumal (n.-ö. matemaatikust kõiketeadja). Descartes'i dualistliku maailmavaate taga on seega monism. Descartes kindlustas Platonist alguse saanud teadmise KINDLUSE (ingliskeeles CERTAINTY) uskumust. Ilya Prigogine (1917 2003) aga kirjutas koos prantslannast filosoofi Isabelle Stengersiga raamatu ,,The End of Certainty" (,,Kindluse lõpp"), milles teadmise kindlus on kahtluse alla pandud isegi täppisteadustes (matemaatilises loodusteaduses). GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ (1646-1716) Ratsionalist.
tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti (või kustutati puutükilt märge, juhul kui arvestus oli peetud kriipsukeste vedamistega sellele puutükile). Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist ja marmorist tahvleid. Nüüd aga paar nime, mis oleksid Sul tarvilikud teada : Vana-Kreeka teadlane Aristoteles, majandusteooria vanaisa, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pööras tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele. Luca Paccioli - matemaatikust frantsiskaani munk, kes aastal 1494 koostas teooriaõpiku ,,Traktaat kontodest ja kirjenditest", kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat, mis kaotas järk-järgult juhuslikkuse ja erinevuse arvepidajate seas. Viimaste aastasadade jooksul on kasutusel olnud mitmekümneid eriilmelisi raamatupidamise süsteeme. Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad
Tema meetodi tunnusjoonteks oli kirjeldatava nähtuse jagamine üksikuteks lihtsateks elementideks (s.t. nähtuse analüüs), hüpoteesi püstitamine, hüpoteesi kontroll eksperimendi abil, deduktiivne järeldus, matemaatiliselt formuleeritud loodusseaduste koostamine. Teaduslikus tunnetuses on võrdsel määral olulised osalised nii mõistus kui vaatlus. Filosoofias toob taolised ratsionalistlikud meetodid kasutusele matemaatikust mõtleja Rene Descartes (1596- 1650), kes võtab vaimuteadustes käibesse loodusteaduste saavutused ja matemaatika meetodid. Suuresti just Descartes' nimega on seotud ratsionalistliku mõtlemisviisi kujunemine 17. sajandil, mis valitsevaks muutub alles 18. sajandil. Nüüdsest saab ja tuleb tõena tunnustada seda ja ainult seda, mis on selgelt ja loogiliselt tunnetatav. Teadusliku mõtlemise eeskujuks pidi saama matemaatika, seetõttu on sageli juttu geomeetrilisest meetodist, (mos geometricus)