TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool 121055IASB IAG0081 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.1 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Margit Aarna Koostaja: Peeter Sikk Tallinn 2012 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Peeter Sikk 121055IASB Sisukord Ülesande püstitus...............................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool Eesnimi Perekonnanimi 000000IASB IAG0581 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.1 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Eesnimi Perekonnanimi Sisukord Argument | Funktsioon.......................................................................... 4 Tabulleerimise meetod(0. variant): On antud agrumendi alg- ja lõppväärtus A ja B, samm H ning sammu koeffitsient C; kusjuures peavad kehtima tingimused B > A ja H,C > 0. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides A, A + H, A + H + C*H, A + H + C*H + C2
Variant R-26
Rekursioon
Koostada algoritm ja sellele vastav programm (C- või Java-keeles),
mille abil:
1. klaviatuurilt sisestatakse reaalarvulised X (X<1) ja (0<<1);
2. rekursiivse funktsiooni abil moodustatakse reaalarvuline massiiv A
elementidega
A0 = 1,
A1 = X2/2!,
A2 = X4/4!,
. . .
kuni massiivi A elementide arv L kas vastab tingimusele AL AL 1 või
(kui see tingimus ei ole rahuldatud) L = 15;
3. faili F väljastatakse massiivi A elementide arv L ning elemendid
koos indeksitega.
Programmi kood C keeles
#include
4
Algoritm
5
Programmikood
#include
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Massiivid Juhendaja: Margit Aarna Teadur Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. 2 Sisukord Ülesande püstitus.............................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool IAX0583 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.1 Tallinn 2017 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Tallinn 2017 Ülesanne saadi matriklikoodi järgi genereerides. Tingimused: 1) Kõik algandmed on reaalarvulised ning sisestatakse klaviatuurilt. 2) Tulemused väljastatakse tabeli kujul, mille veergudeks on vastavalt argumendi ja funktsiooni väärtused st. kujul Argument | Funktsioon X1 | Y1 X2 | Y2 jne 6. On antud argumendi x algväärtus A, samm H ning funktsiooni väärtuse y ülempiir YM. Kehtivad tingimused: H > 0.
IAG0581 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.2 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Risto Olavi Rantanen Sisukord Ülesande püstitus On antud kahemõõtmeline massiiv mille ridadeks on erinevad eksamitulemused ning veerud vastavad rühmadele, kes seda eksamit sooritavad. Koosta programm, mis väljastab parima ja halvima keskmise tulemuse ja edukama rühma. Lahenduses kasuta funktsioone: Funktsioon eksamiinfo väljastamiseks ekraanile (vt. programmi töö näidet) Funktsioon keskmiste arvutamiseks ja väljastamiseks (NB! Summeerida tuleb VEERGUDES olevaid andmeid) ning edukaima rühma leidmiseks ja väljastamiseks. Algoritm Programmikood
Tallinna Tehnikaülikool
INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND
Arvutitehnika instituut
Kodune töö 2 aines ,,Programmeerimine I"
Variant 3
Eesnimi Perekonnanimi
000000IASB
IASB00/00
Tallinn 2011
Ülesanne 2
Massiivid
Variant 3
Koostage algoritm ja sellele ühiselt vastav programm, mille abil:
1.klaviatuurilt sisestatakse tekstirida S(kuni 25 sümbolit) ja sümbolid c1 ja c2;
2.moodustatakse tekstrida T ,rea S sümbolitest, alates esimesest sümbolist c1 viimase sümbolini
c2;
3.kuvatakse (väljastatakse ekraanile) rida T ja tema pikkus l.
Programmikood
#include
50 Valikulause.................................................................................................50 Valikulause keeles Pascal.......................................................................50 Valikulause keeles C...............................................................................51 Valikulause keeles Qbasic.......................................................................52 KUUES TEEMA: struktuursed andmetüübid: jada, massiiv, kirje, fail. ...............54 Sissejuhatus ..............................................................................................54 Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed ...............................................................54 Massiivi deklareerimine .............................................................................55 Massiivi deklareerimine keeles Pascal ...................................................55
Ülesande püstitus
Vastavalt oma matrikli viimasele numbrile valitakse ülesande variant. Koostada tuleb
C-keelne programm.
Tingimused:
1) failist F1 sisestatakse kirjed struktuuriga:
Nimi - string
Vanus naturaalarvuline
Palk reaalarvuline
2) faili F2 väljastatakse keskmisest madalama vanusega kirjed;
3) faili F3 väljastatakse keskmiset suurema palgaga kirjed.
Programmikood
#include
Pärast kõike väärtuste sisestamist, programm alustab arvutama. Esimeseks ta arvutab kõike
x väärtuste valemi x=a+k*h kaudu, ja prast trükkib seda erkaanile. Edasi programm
kontorllib kas on mittetäidetavad tingimused (murru nimiteaja on 0 []; ruutjuur negativsest
arvut [x>0] ) kui sellist tingimusi ei ole, siis programm alustab arvutama funktisooni väärtus
f(x) Arvutamist tükkel kordub kuni (a+(k-1)*h) < b kus k on x väärtuse positsioon.
Oma programmis kasutasin for, do while ja while tsüklid ning veel ka if funktsioon.
Graafik
Algoritm
Programm
#include
......................................................................36 SUUNAMISLAUSE..............................................................................................................38 VALIKULAUSE...................................................................................................................39 ÜLESANDED....................................................................................................................... 39 STRUKTUURSED ANDMETÜÜBID: JADA, MASSIIV, KIRJE, FAIL. .............................39 ............................................................................................................................................... 39 Sissejuhatus ...........................................................................................................................39 Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed .........................................................................................40 Massiivi deklareerimine ..........
begin write('Tere, mina olen Pascal. Mis Sinu nimi on? '); readln(nimi); write('Väga tore, ' , nimi , '. Aga kui vana Sa oled?'); readln(vanus); aasta := 1995 - vanus; writeln(nimi, ', Sa oled sündinud ' , aasta, ' . aastal.'); writeln('Head aega!'); end. Programmis kasutatakse kolme muutujat - nimi, vanus,aasta. Kõik muutujad tuleb deklareerida - määrata nende tüüp. Standardses Pascalis esinevad sagedamini järgmised andmetüübid: ·integer - täisarv (-32 768 - 32 767) ·real - reaalarv (ca +/- 1040) ·string - tekst (kuni 255 märki) NB! Tegelikult ei kuulu päris standardisse, aga enamik versioone toetab ka seda tüüpi. ·char - märk (1 suvaline täht, sümbol vms) Mõned programmis esinevad tegevused: Ekraanile väljastamine - write, writeln a) teksti väljastamine - write ('soovitav tekst'); b) muutuja väärtuse väljastamine - write (muutuja nimi); Mingi väärtuse sisestamine klaviatuurilt - read, readln read(muutuja nimi);
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga
omistamise operaatoreid, mille eesmärk on ennekõike lühendada koodi kirjutamist. ? 1 //omistamise operaatorid 2 $x = 8; 3 $y = 2; echo $x *= $y; 4 Sama asja saab kasutada ka tekstiosade liitmiseks. ? 1 $nimi = 'Mari'; 2 $pnimi = 'Kisakõri'; 3 $nimi .= $pnimi; echo $nimi; 4 Arvude ja teksti vormindamine Siiani oleme lauseid väljastanud funktsiooni echo abil. Leidub ka teisi võimalusi, millest igaühel on oma ülesanne. Üks nendest on printf, mis lisaks väljastamisele vormindab selle. Selleks tuleb lausesse märkida protsendimärgi (%) abil koht kuhu väärtust soovid ning seejärel väärtus. Järgmises näites on kohahoidjaks %s, mis vormindab väärtuse tekstina. ? 1 //muutuja väärtuste vormindamine 2 $nimi = 'Mari'; 3 printf('Tere %s', $nimi); Soovid lausese teisigi väärtusi? Pole probleem, lisa julgelt kohahoidjaid ning lisa soovitud väärtused. ? 1 //muutuja väärtuste vormindamine 2 $nimi = 'Mari';
Faktilised parameetrid: syt korral m ja n Tagastusväärtus: a public class Euclid { public static void main (String[] param) { int m=15; int n=6; if (param.length > 1) { m=Integer.parseInt (param [0]); n=Integer.parseInt (param [1]); } System.out.println ("SYT (" + m + ", " + n + ") = " + syt (m, n)); } // main public static int syt (int a, int b) { while (b != 0) { int j22k = a % b; a = b; b = j22k; } return a; } // syt } // Euclid Massiiv Kui muutujaid on vähe, siis pole ka probleemi neile nimede leidmisega. Näiteks ruutvõrrandi lahendamise programmis leidsime kaks lahendit ja võisime neid nimetada x1 ja x2. Kui peaksime aga arvutama 1000 väärtust mingi rutiinse reegli järgi, siis oleks väga ebamugav kirjeldada 1000 eraldi muutujat. Ka tavaelus oleks
...................................................................................15 Korrutustabel.........................................................................................................................15 Alamprogramm.....................................................................................................................17 Ülesandeid.........................................................................................................................17 Massiivid...............................................................................................................................17 Tsükkel andmete kasutamiseks.........................................................................................18 Massiiv ja alamaprogramm...............................................................................................19 Algväärtustamine, järjestamine................................................................................
tarvis ükshaaval ja üksluiselt sama toimetust ette võtta. Ühest hinnast paarikümne protsendi maha arvutamisega saab ka käsitsi mõne ajaga hakkama. Kui aga hindu on mitukümmend, siis on päris hea meel, kui arvuti selle töö meie eest ära teeb. Järgnevalt näide, kuidas arvuti vastu tulevale viiele matkajale tere ütleb. Täisarvuline muutuja nimega nr näitab, mitmenda matkaja juures parajasti ollakse. Käskluse while juurde kuuluvat plokki saab korrata. Plokk läbitakse üha uuesti juhul, kui ümarsulgudes olev tingimus on tõene. Et kordusi soovitud arv saaks, on juba programmeerija hoolitseda. Selleks on siin igal korral pärast tervitust käsklus nr=nr+1, ehk siis suurendatakse matkaja järjekorranumbrit. Kui see suurendamine kogemata tegemata jääks, siis jääkski arvuti igavesti esimest matkajat teretama (proovi järele). Nüüd aga töötav korduste näide: using System; public class Kordus1{
?> Kui ei soovi, et pärast muutuja väärtust tuleks tühik või muu sümbol, mille järgi intepretaator saab otsustada, kus lõpeb muutuja nimi ning kust läheb edasi tavaline tekst, sellisel juhul tuleb muutuja nimi panna loogeliste sulgude sisse. Näide Komplekstüübid Massiiv - array Massiiv on andmestruktuur, mis kujutavad ennast elementide hulga. Teisi sõnu, massiivid on omapärased konteinerid, mis võivad hoida samaaegselt mitu väärtust. Vaatleme neid eraldi peatükis 4. Näide '; // väljund: text echo $arr[2]; ?> Objekt - object Programmeerimise mõistes objekt on teatud hulk muutujaid, välju koos teatud hulga meetoditega, mis opereerivad muutujate väärtustega
• Lihtsaim füüsiline struktuur andmete mälus hoidmiseks on masiiv(id). Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 7 • Loogiliseks struktuuriks on andmete jada – andmed on järjestatud, lineaarsed, igale andmeelemendile eelneb ja järgnev alati üks element. On oluline, kes või mis on jadas esimene ja viimane jne. • Ühemõõtmeline massiiv, kus on üliõpilaste nimekiri (loend): seoseks võib olla järjestus tähestistiku alusel. Oluline on vahet teha andmestruktuuri kahel aspektil: loogilisel ja realisatsiooni tasemel. Andmestruktuuri elemendi jaoks kasutatakse tavaliselt järgmisi mõisteid: • Sõlm (node) – andmeelement tabelis, üldisemalt struktuuris (ka kirje, objekt, element). Koosneb ühest või mitmest infoväljast ja ühest või mitmest viidaväljast.
tulemuseks optimaalset vastust, vastuse optimaalsust raske tõestada. Sobib kui kõige optimaalsemat vastust polegi vaja & kindlasti siis, kui alamülesannete optimaalsed lahendused annavad tulemuseks kogu probleemi optimaalse lahenduse. Kudos who wrote it!(+1)+1 3. Andmestruktuur. Loogiline tase. Realisatsiooni tase. Andmestruktuur näitab, kuidas paiknevad programmi töö ajal mälus hoitavad andmed. Lihtsaim viis – massiiv ehk tabel (füüsiline struktuur). Loogiline struktuur on andmete jada, elemendid on järjestatud. Keerulisemad struktuurid on kahe- ja mitmemõõtmelised massiivid, kirjed jne. Loogiline tase – kirjeldab struktuuri loogilist ülesehitust. Esitamiseks sobivad kastid & nooled. Operatsiooni selgitamiseks pseudokood. Realisatsiooni tase – näitab, kuidas vastav struktuur tegelikult arvutis realiseeritakse ja kuidas toimuvad operatsioonid.
.................................................. 17 Muutujad ja andmetüübid........................................................................................................ 17 Tekst................................................................................................................................... 18 Numbrid.............................................................................................................................. 18 Massiivid............................................................................................................................. 18 Assotsiatiivsed massiivid.................................................................................................... 18 Tsüklid..................................................................................................................................... 19 FOR tsükkel...........................................................
ükshaaval ja üksluiselt sama toimetust ette võtta. Ühest hinnast paarikümne protsendi maha arvutamisega saab ka käsitsi mõne ajaga hakkama. Kui aga hindu on mitukümmend, siis on päris hea meel, kui arvuti selle töö meie eest ära teeb. Järgnevalt näide, kuidas arvuti vastu tulevale viiele matkajale tere ütleb. Täisarvuline muutuja nimega nr näitab, mitmenda matkaja juures parajasti ollakse. Käskluse while juurde kuuluvat plokki saab korrata. Plokk läbitakse üha uuesti juhul, kui ümarsulgudes olev tingimus on tõene. Et kordusi soovitud arv saaks, on juba programmeerija hoolitseda. Selleks on siin igal korral pärast tervitust käsklus nr=nr+1, ehk siis suurendatakse matkaja järjekorranumbrit. Kui see suurendamine kogemata tegemata jääks, siis jääkski arvuti igavesti esimest matkajat teretama (proovi järele). Nüüd aga töötav korduste näide: using System; public class Kordus1{
Do ... Loop-lause Do ... Loop-lause võimaldab käsutada korduse juhtimiseks erinevaid variante. Mõnevõrra lihtsustatuna võib tema üldkuju ja täitmiseeskirja (skeemi), kui esinevad kõik mittekohustuslikud elemendid, esitada järgmiselt: Siin on tingimus võrdlus või loogikaavaldis ning laused suvalised liht- või liitlaused, sh võivad nad olla ka korduslaused. Do-lause määrab kordamisele kuuluva lauserühma alguse. Kui temas esineb fraas While tingimus, siis leitakse iga kord tingimuse väärtus ning kui see on tõene, jätkatakse korduse täitmist, vastupidisel juhul lõpetatakse kordamised ja täitmisjärg antakse lausele, mis järgneb Loop-lausele. Loop-lause määrab kordamisele kuuluva lauserühma lõpu. Kui temas esineb fraas Until tingimus, siis leitakse iga kord tingimuse väärtus ning kui see on tõene, lõpetatakse kordamised
...................................................................... 34 2 Steve Mägi A-08 13.03.2014 For:.............................................................................................................................37 While:.........................................................................................................................38 Function:.................................................................................................................... 39 ...........................................................................................................................................39 Kasutatud kirjandus: ...........................................................................
h> ette nähtud piir-aega, kuid tulemuse väärtus võib DEM eri programmide andmed/programm eri int main (void) { aja jooksul Süsteem on protsesside kogum, mis reageerib kohtades printf ("Hello, world!n"); väheneda sündmustele andmete kaitsmine return 0; Kindel (firm deadline): sarnane rangele, kuid ei Iga sündmusega on seotud ajatempel, mis näitab · MMU Memory Management Unit } järgne
ümbritsetud akna abil), paremal aga pärast käsu ALIGN täitmist. Punkt 5 on samaväärne punktiga 5', punkt 6 aga punktiga 6' (sest tasapind jääb ju samaks). Käsk 3DARRAY on loodud massiivide moodustamiseks kolmemõõtmelises ruumis. Ta on väga sarnane oma "kahemõõtmelisele" analoogile ARRAY. Täitmine algab valikuhulga moodustamisega (siin eelvalikut teha ei saa). Nüüd tuleb teha valik, kas moodustatakse ristkülikukujuline massiiv (sisestada täht R) või polaarmassiiv (sisestada täht P). Ristkülikukujulise massiivi korral ilmutatakse viibad · Enter the number of rows (---) <1>: so. ridade arv (piki Y-telge); 15 · Enter the number of columns (|||) <1>: so. veergude arvu (piki X-telge); · Enter the number of levels (...) <1>: so. tasemete arvu (piki Z-telge). Anda tuleb positiivne täisarv või siis jätta vai-
BLOB - binaarse info hoidmiseks, näiteks pildid; 65535 baiti / 64kB ENUM ja SET - on omavahel peaaegu sarnased, lubades kindlat piirangut; näiteks ENUM lubab ainult JAH ja EI või MEES ja NAINE jne; SET puhul saab salvestada rohkem väärtusi; mõlemad saavad hakkama 65535 märgiga Arvtüübid INT - täisarv vahemikus –2147483648 kuni 2147483647. Kui andmevälja atribuut on tähistatud UNSIGNED, siis on vahemikuks 0 kuni 4294967295 DECIMAL - reaalarvu salvestamiseks; lisades pikkuse 5,2 siis 3 arvu komast jääb vasakule ja 2 paremale. Väärtusi ei ümmardata. Kasuta rahaväärtuste salvestamiseks. FLOAT - reaalarvu salvestamiseks; lisades pikkuse 5,2 siis lubatakse 5 arvu komast vasakule ja 2 paremale. Väärtused ümardatakse. DOUBLE ja REAL - reaalarvude salvestamiseks; sarnanevad FLOAT tüübile BIT - hoiab maksimaalselt ühte baiti, seega väärtused saavad olla 0 (või NULL) ja 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
Näide 2. VBA programm genereerib juhusliku arvu vahemikus 1 kuni 100. Kasutaja peab arvama selle ära võimalikult väikese katsete arvuga. Vale vastuse korral muudetakse Juku asukohta juhusliku väärtuse abil. J Arva ära arv Juhuslike arvude genereerimiseks kasutatakse spetsialseid programme. Exceli valemites saab luua juhuslikke arve funktsiooni RAND() abil. Funktsioon genereerib juhusliku reaalarvu vahemikus 0 kuni 1, täpsemalt 0 <= arv <1 NB! Kui muudetakse suvalise lahtri väärtust, genereerib RAND() automaatselt uue väärtuse NB! Uus väärtus genereeritakse ka siis, kui vajutada klahvi F9. a) Sisestage tabeli esimesse lahtrisse valem =RAND() b) Muutke mingi lahtri sisu ja vaadake mis toimub c) Poovige muuta väärtust klahviga F9 d) Paljundage (kopeerige) valem tabeli ulatuses. e) Proovige klahvi F9 a) Sisestage tabeli esimesse lahtrisse valem
paremaks, Larry Page ja Sergey Brin mõtlesid seda süsteemi teha põhimõttega base rank
DEEP BLUE – 1997. a IBM poolt tehtud paralleelarvuti Deep Blue võitis male maailmameistrit
(esimene kord kui AI võitis maailmameistrit)
WIKIPEDIA – 2001. a loodud online entsüklopeedia
5. nädal
• Eksamiks: turingi masin, relee, mälutüübid. Lihtsad andmetüübid (täisarvude, ujukoma-
arvude, tähtede esitamine), stringid, massiivid, puud.
TURINGI MASIN – Turingi masina mälu on lint, mida loeb/kirjutab eraldi pea. Programm on
eraldi tabelis ridadena, mis on kujul:
EUCIP kordamiseks Küsimused ja vastused (kohati kokku pandud variandid ehk õige vastus peitub lauses) EUCIP Core Level sertifikaadi saamiseks. Standardiorganisatsiooni roll hõlmab standartsete protokollide loomist, nii et nende spetsifikatsiooniga kooskõlas olevad seadmed saavad koos töötada. OS-i tegevusi kirjeldavad välisseadmete haldus, mäluhaldus, katkestuste haldus. Millist eesmärki omab konveieri kasutamine (pipelining) kärbitud käsustikuga arvuti (RISC) protsessori arhitektuuris? Konveieriga protsessor täidab mitut operatsiooni korraga. Samal ajal kui operatsiooni i täidetakse loetakse operatsiooni i+1 mälust sisse. Kuidas programmeerijad kasutavad mälu hierarhilist ülesehitust? Muutujaid tuleb hoida võimalikult protsessori tuumale lähedal ja vähem kasutatavad andmed tuleb salvestada alama taseme mälus. Milline lause kirjeldab kõige paremini universaalarvuti arhitektuuri? Juhtseade on ühendatud sisend/v
the first 4 days. One month after the release of Windows 95, an estimated 7 million copies have been sold to end-users. Microsoft releases Microsoft Internet Explorer 1.0. Microsoft introduces Microsoft Office 95. 1995: Pixar’s Toy Story First full-length feature film done entirely with 3-D animation. Pixar was created by Jobs several years before. Java is initially used for writing small applets in HTML web pages, but after a while focus shifts to “ordinary programs” without browsers, especially on servers. 1995 Alta Vista: the first successful web search engine AltaVista was created by researchers at Digital Equipment Corporation's Western Research Laboratory who were trying to provide services to make finding files on the public network easier. 1996: Palm Pilot (pihuarvuti) 1996: Eestis internetipangad Kevadel Forekspank: esimesed katsed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
