Füüsika : Jõud : Kõikide kehade vastastikune tõmbumine on gravitatsioon. See sõltub kehade massidest ja nende vahelistest kaugustest. Maakülgetõmbejõud gravitatsiooni jõu avaldusvorme. F=mg , G-vabalangemise kiirendus maal 9.8m/s2 : kuul on g = 1,6m/s2 Kehakaal- on jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kehakaal on jõud ja seda mõõdetakse njuutonites . P= (g+- a) : : P=mg Hõõrdejõu liigid : Seisuhõõrdejõud, liughõõrdejõud , veerehõõrdejõud ja takistusjõud Kõige voolujoonelisem keha on veepiisk.
Keha kaal ja selle puudumine Martin Purret Millest sõltub gravitatsioonijõud ? *Gravitatsioon - gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise *Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massidest ja kehade kaugusest *Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Fr = mg Kus me näeme gravitatsiooni ? ........ Keha kaal * Kaal - füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon * Keha kaal avaldub siis, kui keha toetub alusele või on riputatud toe külge * Keha kaal on jõud, millega ta mõjutab raskusjõu tõttu alust või riputusvahendit * Keha kaal oleneb planeedi kaugusest ja massist
Elementaarosakeste füüsika. · Vastastikmõju liigid: 1. gravitatsiooniline-kehade tõmbumine, oleneb massidest ja kehade kaugusest. 2. elektromagnetiline-laetud kehade vahel või elektrijuhtmete vahel, oleneb voolutugevusest, kaugusest ja keskkonnast. 3. tugev vastastikmõju-esineb tuumas, tugevaim jõud. Tekib prootonite ja neutronite vahel. 4. nõrk vastastikmõju-ilmneb kui toimub elementaarosakeste muundumine. · Elementaarosakesed-osakesed, millel ei ole sisemist struktuuri ja teda ei saa enam osakesteks jagada.
kokkuleppelises mõõtkavas jõu arvväärtust. 2. Resultantjõud * Jõud, mille mõju kehale on samasuunaline kui mitme jõu koos mõju. Ühel sirgel leidmine * Samasuunaline jõud: liidan jõud kokku, vastassuunaline jõud: lahutan suuremast väiksema jõu ja suund jääb suurema jõu poole. 3. Gravitatsioon * Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Gravitatsiooni vastastik mõju iseloomustame gravitatsioonijõu abil. * Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja on sellega võrdeline.( Gravitatsioonijõud on võrdeline kehade massidega.) * Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehade kauguste ruuduga. 4. Raskusjõud * Jõud, millega Maa tõmbab kehi enda poole. * F= mg F- raskusjõud (1N)= m- mass (1kg) * g- raskuskiirendus(~10N) 5. Hõõrdumine. Liugehõõrdejõud * Hõõrdumine on kokkupuutuvate kehade vaheline vastastik mõju, mis takistab pindade teineteise suhtes liikumist. Iseloomustatakse hõõrdejõu abil
Gravitatsiooni- ja hõõrdejõud Gravitatsioonijõud Kõik kehad tõmbuvad omavahel ning see nähtus kannab nimetust gravitatsioon, see tähendab: gravitatsiooniks(ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks) nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonilist vastastikmõju, mis on alati vähemalt kahe keha vahel iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja kaugusest. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka gravitatsioonijõud ning mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõudu, mis mõjub maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale nimetatakse raskusjõuks. Maapinnast eemaldumisel tegur g väheneb. Samuti on teguri g väärtus erinev erinevate taevakehade pinnal. Näiteks Kuul jõuab inimene tõsta kuus korda suurema massiga keha kui Maal. Hõõrdejõud
29 0 = = 1,29g/dm3 mõhk =0 V0 22,4 mõhk = 1,29 0,296 = 0,382 g 3. Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) m3 = m1 - mõhk m3 = 143,94 0,382 = 143,56 g 4. Arvutada CO2 mass (mCO2) mCO2 = m2 m3 mCO2 = 144,08 143,56 = 0,52 g 5. Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2.cksöl mco M co 0,52 D= 2 = 2 D õhk = =1,361 g /dm3 m õhk M õhk 0,382 MCO2 = 29 1,361 = 39,48 g/mol 6. Leida süstemaatiline viga 1=M C O2-44,0 ( molg ) 1=39,48-44,0=4,52
6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katseandmed Antud andmed Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel kasutades valemit: 2) Teades õhu keskmist molaarmassi, leian õhu tiheduse normaaltingimustel ning selle kaudu õhu massi kolvis. Kasutan valemit: 3) Arvutan kolvi ja korgi massi ning selle järgi CO2 massi: 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutan süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes, kasutades valemit: Saadud suhte järgi leian süsinikdioksiidi molaarmassi: 6) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi MendelejevClapeyroni võrrandi abil: 7) Veaarvutused esimese tulemuse puhul: Katse süstemaatiline viga: Katse suhteline süstemaatiline viga: Veaarvutused teise tulemuse puhul: Katse süstemaatiline viga: Katse suhteline süstemaatiline viga: Kokkuvõte
V0===0,291683dm3 Kasutades gaaside tiheduse valemit 4.19 ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (mohk ): mõhk = õhk V0 mõhk=1,29*0,291683=0,37627g Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 mõhk m3=146,88-0,37627 = 146,5037 g ja CO2 mass (mCO2) mCO2=m2-m3 mCO2=147,05-146,5037 =0,5463 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2). D= Dõhk =Mgaas/29, 0 => Mgaas=Dõhk*29,0 =1,4518 1,4518*29,0 = 42,1024g/mol Leida süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2) MendelejevClapeyroni võrrandi abil. PV=*RT => M= = =41,9751g/mol MCO2-44g/mol = 42,1024g/mol 44g/mol =-1,8976 %=*100%=-4,3% 6. Kokkuvõte ja järeldused
Millistel tingimustel on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt ? Keha on paigal kui talle ei mõju ükski keha või keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Milles seisneb gravitatsiooninähtus ? Gravitatsiooninähtus seisneb selles,et kõik kehad tõmbuvad üksteise poole teatud jõuga. Millest sõltub gravitatsioonijõu suurus ? Gravitatsioonijõu suurus sõltub: 1) kehade massidest m1 ja m2, 2) kehade vahelisest kaugusest r, Fg = Gm1m2/r2 G= gravitatsiooni_konstant G = 6,67 *10astmel-11 Nm2/kg2 Fg = G5050/0,3 g iseloomustab gravitatsiooni välja tugevust Maa pinnal g = 9,81 N/kg kohta. r= kehade vaheline kaugus Mida nim. raskusjõuks, selle suund ja arvutamise valem ? Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. ¨ Valem: Fr = m * g Mida nim
Newtoni II seadus II seadus: määrab kiirendusega liikumiseKehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus III seadus: määratleb kehade vastastikmõju.Kaks keha mõjutavad teineteist alati võrdsete ja vastassuunaliste jõududega ning samaliigilistega. 5.Millest sõltub gravitatsioonijõud? Ülemaailmne gravitatsiooni seadus:Kehade vaheline tõmbejõud sõltub võrdeliselt kehade massidest ja pöördvõrdeliselt nendevahelise kauguse ruudust. 6.Mis on keha kaal? Keha kaal on jõud, mis näitab alusele või riputusvahendile mõjuvat jõudu. *tähis on P *ühik 1N *kui keha seisab paigal on võrreldav rakusjõuga 7.Millest sõltub keha kaal? Keha kaal sõltub kiirendusest 8.Mis on hõõrdejõud? Hõõrdejõud on jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja mis takistab nende liikumist teineteise suhtes. 9.Millest on tingitud hõõrdejõud?
m = 1,295 * 0,296 = 0,38332 g m3 = m1 - mõhk , [ g ] õhk Kolvi ning korgi mass: m3= 150,26 0,38332 = 149,87668 mCO2 = m2 - m3 , [ g ] Süsinikdioksiidi mass : mco2 = 150,37 149,87668 = 0,49332 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mco2 ja mõhk arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Mco2. Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO 2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist Mco2. mCO2 D= mõhk CO2 suhteline tihedus õhu suhtes: D = = 1,2869 Süsinikdioksiidi molaarmass Mco2 :
2) Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leian õhu tiheduse normaaltingimustel ning selle kaudu õhu massi kolvis (mõhk): mõhk = ρºõhk * V0 mõhk = 1,29 · 0,298 = 0,384 g 3) Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest m3 = m1 – mõhk m3 = 143,03 – 0,384 = 142,65 g ja CO2 mass (m(CO2)) vahest m(CO2) = m2 – m3 m(CO2) = 143,22 – 142,65 = 0,57 g 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest m(CO2)ja mõhk arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi M(CO2). Mgaas = Dõhk * 29,0 = mgaas / mõhk * 29,0 M(CO2) = 1,484 · 29,0 = 43,05 g/mol 5) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi M(CO2) Mendelejev-Clapeyroni võrrandi abil. PV = (m/M)RT M = (mRT)/(PV) M(CO2) = LISA ARVUTUS = 42,896 g/mol 6) Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja
RESUTANT Newtoni III seadusetus Kaks keha mõjutavad alati teineteist samasuurte jõududega, ainult need jõud on vastassuunalised. F= -F 1) jõud tekivad alati paari kaupa. Jõud on loomusega. Kuna jõud on võrdne, vajatakse ühte valemit. Jõud looduses A) Gravitatsiooniks nim kõikide kehade tõmbumist. Tõmbumist iseloomustab gravitatsioonijõud. Selle suurus oleneb: 1. kehade massidest 2. kehade vahelisest kaugudest F= G*m1*m2/ r2 F=gravitatsioonijõud, m= kehade massid r-kehadevaheline kaugus Jõud mõjutavad piki kehi ühendavat sirget. Eriti tähtis on erijuht- üheks kehaks on maa. Seljuhul nimetatakse gravitatsioonjõudu raskusjõuks 1) lapiku maa puhul g ei olene kõrgusest ( 9,8)
mõhk = 1,295 * 0,296 = 0,38332 g m3 m1 mõhk , g Kolvi ning korgi mass: m3= 150,26 – 0,38332 = 149,87668 mCO2 m2 m3 , g Süsinikdioksiidi mass : mco2 = 150,37 – 149,87668 = 0,49332 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mco2 ja mõhk arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Mco2. Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist Mco2. mCO2 D CO2 suhteline tihedus õhu suhtes: mõhk
29 / °õ = = 1,29/³ 22,4 3 / mõhk= p°õhk * V mõhk = 1,29 * 0,278 = 0,36g 3) Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 - mo~hk, [g] ja CO2 mass (mCO2 ) vahest mCO2 = m2 - m3 , [g] m = 126,18 0,36 = 125,82g mCO2 = 126,35 125,82 = 0,53g 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mo~hk arvutada süsinikdiok- siidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdiok- siidi molaarmass M(CO2). CO2 = o~hk 0,53 = = 1,47 0,36 M(CO) = Dõhk * 29,0 = 1,47 * 29,0 = 42,63g/mol 5) Leida süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2 ) Mendelejev Clapeyroni võrrandi abil
õhk = 1,29 3 dm mõhk = õhk V0 g mõhk = 1,29 3 0,297 dm 3 = 0,383 g dm 3. Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 - mõhk m3 = 138,06 g - 0,383g = 137,677 g m ja CO2 mass ( CO2 ) vahest. mCO2 = m2 - m3 mCO2 = 138,26 g + 137,677 g = 0,583 g m 4. Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest CO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2). mCO2 D= mõhk 0,583 g D= = 1,5 0,383 g M gaas = D 29,0 g M gaas = 1,5 29,0 = 43,5 mol 5. Leida süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2) MendelejevClapeyroni võrrandi abil.
M gaas ρ °= 22,4 g 29,0 ° mol g ρ= 3 =1,29 dm dm 3 22,4 mol m=ρ ×V mg mõhk =1,29 3 × 278,5 cm3 =359,27 mg cm 3) Arvutan kolvi ja korgi massi ning selle järgi CO 2 massi: m3=m1−mõhk =145,24 g−0,35927 g=144,88 g mCO =m2 −m3=145,41 g−144,88 g=0,53 g 2 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutan süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes, kasutades valemit: mgaas D= mõhk 0,53 g D= =1,476 0,359 g Saadud suhte järgi leian süsinikdioksiidi molaarmassi: M gaas D= ⇒ M gaas =M õhk × D M õhk g g M CO =29,0 ×1,476=42,8 2 mol mol
Mass (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 126,93 g Kolvi maht /(õhu maht, CO2 maht) V= 320 ml Õhutemeratuur t= 294.15 K Õhurõhk P = 103000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Arvutan õhu mahu kolvis normaaltingimustel (V0), kasutades Gay-Lussac'i seadust Arvutan õhu massi kolvis, kasutades gaaside absoluutse tiheduse valemit M(õhk) = 29 g/mol Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) ja m3 kaudu CO2 massi Leian süsinikdioksiidi ning õhu massidest süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse, kasutades suhtelise tiheduse valemit Ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Arvutan katse süstemaatilise vea lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja leian suhtelise vea % Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud. Katse suhteline viga oli 5,09 %. Vea põhjuseks võis olla tehtud vead ümardamisel ning mõõtevead. Eksperimentaalne töö 2 Töö nimetus: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi.
pindade omadustest 3. pindade haakuvusest Hõõrdumist saab suurendada näiteks rõhumisjõude suurendades, pindu krabelisemaks muutes jt. Valemid: Raskusjõud ja gravitatsioonijõud: Raskusjõud on gravitatsioonijõu alaliike. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus, sedasaab arvutada ja tähistamiseks ühik ja tähis. Gravitatsioonijõud on kõikide kehade vahel olev tõmbejõud. Mõjub maa ja inimese jpt vahel. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja kehade vahelisest kaugusest. Mida suurem mass seda suurem gr. Jõud. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: Kaks keha mõjutavad teineteist tõmbejõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Valem: Gravitatsioonikonstant G on füüsikaline suurus, mis näitab kui suure jõuga tõmbuvad üksteise poole kaks ühekilogrammise massiga keha, kui nende vaheline kaugus on 1 meeter.
g M õhk põhk = mol = 29 = 1,2946 g dm 3 22,4 dm 3 22,4 mol mõhk = põhk * V0 = 1,2946 * 0,296 = 0,382 3) Arvutada kolvi ja korgi mass (m3) vahest m3 = m1 - mõhk = 144,12 - 0,382 = 143,753 g 2 2 Ja CO mass (mCO ) vahest mCO2 = m2 - m3 = 144,29 - 143,75 = 0,537 g 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2). mCO2 M CO2 0,537 D= = = = 1,424 mõhk M õhk 0,377 mCO2 * M õhk 0,537 * 29 g M CO2 = = = 41,31 mõhk 0,377 mol 5) Leida süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2) Mendelejev-Clapeyroni võrrandi abil
mõhk = õhk × V0 M gaas [ g / mol ] = [ ] 22,4 dm 3 / mol =1,29g/dm3 g mõhk = 1,29 3 × 0,31dm 3 = 0,400 g dm 3. Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest m3 = m1 mõhk, [g] m3=135,45g 0,400g = 135,05g ja CO2 mass (mCO2) vahest mCO2= m2-m3, [g] mCO2=135,62g 135,05g = 0,570g 4. Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi M(CO2). D=m1/m2=M1/M2 CO2 suhteline tihedus D=0,57g/0,4g= 1,425 m gaas 0,57 g g M CO2 = × 29,0 = × 29 = 41,328 mõhk 0,4 g mol 2 2 5. Leian CO molaarmassi M(CO ) Mendelejevi-Clapeyroni võrrandi abil m mRT PV = RT M =
Kolvi mahu arvutamine- valasin kolbi eelnevalt märgitud kriipsuni kraanivett ning valasin selle seejärel kolvist 250 ml mõõtesilindrisse. Vee koguse mõõtmised teostasin kahes jaos, kuna vett oli kolvis rohkem kui 250 ml. Leida õhu mass kolvis. mõhk= ρ˚*V0 mõhk=0,331dm3*1,29g/dm3=0,43 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m2) vahest : m3=m1-mõhk m3=124,55g-0,43g = 124,12 g Arvutada CO2 mass vahest: m(CO2)= m2-m3 m(CO2)= 124,71g – 124,12g = 0,59g Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest m(CO2) ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes: m(CO 2) D= m2 0,59 g D= =1,37 0,43 g Arvutada süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse kaudu süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2). Mgaas=Dõhk*29 M(CO2)=1,37*29g/mol=39,73 g/mol Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO 2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist. Δ=M(CO2)-44,0 g/mol Δ=|39,73 – 44,0|=4,27 Arvutada katse suhteline viga.
°= 22,4 g 29,0 mol g °= 3 =1,295 dm dm 3 22,4 mol m= ×V g mõhk =1,295 3 × 0,294 dm 3=0,38 0 g dm 3) Arvutan kolvi ja korgi massi ning selle järgi CO2 massi: m3=m1-mõhk m3=149 g-0,38 0 g=148,6 2 g mCO =m2 -m3 2 mCO =149,18 g-148,62 g=0,56 g 2 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutan süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes, kasutades valemit: mgaas D= mõhk 0,56 g D= =1,4 73 0,380 g Saadud suhte järgi leian süsinikdioksiidi molaarmassi: M gaas D= M gaas =M õhk × D M õhk g g M CO =29,0 ×1,473=42,717 2 mol mol 6) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi MendelejevClapeyroni võrrandi abil:
V: õhu tihedus normaaltingimustes on 1,29 g/dm3 Seega leian õhu massi kolvis valemiga: mõhk = Pº õhk * V0 ,[g] mõhk = 1,29 g/dm3 * 0,29dm3 = 0,37g V: õhu mass kolvis on 0,37g 3) Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest valem: m3 = m1 - mõhk, [g] Antud: m3 = 144,54g ; mõhk = 0,37g m3 = 144,54g 0,37g = 144,18g ja CO2 mass (mCO2) vahest valemiga: m(CO2) = m2 - m3 Antud: m3 = 144,18g ; m2 = 144,73g m(CO2) = 144,73g 144,18g = 0,55g 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest m(CO2) ja m(õhk) arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi M(CO2) Suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes valem: D = (m1) / (m2) Seega; Dõhk = (0,55g) / (0,37g) = 1,48g Nüüd süsinikdioksiidi molaarmass valemiga Mgaas = Dõhk * 29,0 Ehk; Mgaas = 1,48g * 29 = 43,11g/mol 5) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi M(CO2) MendelejevClapeyroni võrrandi abil Valem: PV = (m/M) * RT
T 0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. mõhk =ρ0 õhk∗V 0 Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3=m1 – mõhk ja CO2 mass (mCO2) vahest mCO =m2 – m3 2 mõhk Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja 2 katseliselt määratud molaarmassist MCO2. g ∆=M CO – 44,02 mol ja suhteline viga ¿ M CO −44,0∨⋅100 Δ= 2
22,4 g 29,0 ° mol g ρ= 3 =1,295 3 dm dm 22,4 mol m=ρ ×V g mõhk =1,295 3 × 0,295 dm3=0,382 g dm 3) Arvutan kolvi ja korgi massi ning selle järgi CO 2 massi: m3=m1−mõhk m3=147,2 g−0,382 g=146,82 g m CO =m2 −m 3 2 mCO =147,38 g−146,82 g=0,56 g 2 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutan süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes, kasutades valemit: mgaas D= mõhk 0,56 g D= =1,466 0,382 g Saadud suhte järgi leian süsinikdioksiidi molaarmassi: M gaas D= ⇒ M gaas =M õhk × D M õhk g g M CO =29,0 ×1,466=42,51 2 mol mol 6) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi Mendelejev–Clapeyroni võrrandi abil:
g dm 3 0.289 [ d m3 ]=0.373 [ g ] Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest ja CO2 mass ( mCO2 ) vahest m3=m1-mõhk m3=110.47 [ g ] -0.373 [ g ] =110.097 [ g ] CO2 mass ( m CO2 ) mco2=m2-m1 mco2=110.59 [ g ]-110.097 [ g ] =0.493 [ g ] Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mco2 ja mõ hk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass M (CO 2) . mõhk M õhk D= = mco2 M co 2 Arvutame süsinikdioksiidi suhteline tihedus: 0.373 [ g ] D= =0.757 0
vastav rõhk, T0 normaal- ja standardtingimustel vastav temperatuur Kelvinites, P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Leida õhu tihedus normaaltingimustel teades õhu keskmist molaarmassi ja kasutades gaaside tiheduse valemit. Leida õhu mass kolvis Arvutada kolvi ja korgi mass (m2) vahest: Arvutada CO2 mass: Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes: Arvutada süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse kaudu süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2) Arvutada katse absoluutne viga, lähtudes CO 2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist M(CO2). = MCO2 44,0 g/mol Arvutada katse suhteline viga Järeldus Katse ja arvutuste tulemusena sain süsinikdioksiidi molaarmassiks 44,08 g/ mol. Tegelik molaarmass on aga 44 g/ mol
V 0 = 1, 29 g / dm3 0, 29 dm3 = 0,3741g V Arvutan tühja kolvi ja korgi massi m3 = m1 - mõhk = 143,53g - 0,3741g = 143,1559 g Arvutan CO2 massi mCO2 = m2 - m3 = 143,96 g - 143,1559 g = 0,53g mCO2 = Arvutamise teel saadud andmed: 0,53 g mõhk = 0,37 g Arvutan süsinikdioksiidi ning õhu massidest süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse, kasutades suhtelise tiheduse valemit mCO2 0,53 g D= = = 1, 43g mõhk 0,37 g Arvutan viimase kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi M CO2 D= M CO2 = D M õhk = 1, 43 29 g / mol = 41, 47 g / mol M õhk Süsinikdioksiidi tegelik molaarmass on 44,0 g/mol. Arvutan molaarmasside vahe ning selle kaudu katse suhtelise vea = 41, 47 - 44, 0 = -2,53 -2,53 100%
normaaltingimustel(P0) ning selle kaudu õhu mass kolvis(mõhk). M(CO2)= 12+2*16= 44 g/mol P0= 44g/mol / 22,4mol/dm3 = 1,96 g/dm3 mõhk= 1,96g/dm3 * 0,29324g = 0,57 g Arvutati kolvi ning korgi mass(m3) vahest. m3= m1 mõhk m3= 124,46g 0,57g = 123,89 g Ja CO2 mass(mCO2) vahest. mCO2= m2 m3 mCO2 = 124,61g 123,89g = 0,72 g Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutati süsinikdioksiidi suhteline tihedus(D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass Mco2. D= 0,72g / 0,57g = 1,26g/mol Mco2 = 1,26 * 29 = 36,54g/mol Nüüd arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist Mco2. = Mco2 44,0g/mol = 36,54g/mol 44,0g/mol = -7,46 Ja suhteline viga. % = Mco2 44,0 * 100% / 44,0 = 7,46 * 100% / 44,0 = 17%
õhurõhk P = 101300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutati, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0 ). Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leiti õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (). Arvutati kolvi ning korgi mass (m3) vahest CO2 mass () vahest Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest ja arvutati süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass . Arvutati katse absoluutne viga, lähtudes tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol: = = 43,7 44,0 g/mol = 0,3 Suhteline viga: Süsinikdioksiidi molaarmassi leidmine a) Moolide arvu kaudu b) Kasutades Clapeyron'i võrrandit Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis, kasutades seoseid gaasiliste
valget, sinist, punast ja kollast. Mondrian nimetas sellist meetodit neoplastitsismiks. Konstriktivistlikku tüüpi abstraktsionismi teine suurkuju oli Kazimir Malevits. Ta on läbinud mitmeid etappe oma loomingus ning jõudis lõpuks maalideni, kus on kujutatud ainult ruute ja ristkülikuid. Eriti tuntuks on saanud tema maal ,,Must ruut". 20. sajandil sai juhtivaks avagardistlik kunst. Selle kohaselt peab iga põlvkond looma midagi täiesti uut, mida varem pole loodud, kunst peab olema massidest eespool. Kunstnike seas domineeris anarhistlik suhtumine ühiskonda ning püüti võidu sokeerida inimesi ja publikut, Avangard püüdis lahustada elus, kus kunst väljuks autonoomiast ja sekkuks ellu, kuid see oli ohtlik. Kogu 20. sajandi kunstivoolud on püüdnud elu ja kunstivahelisi piire muuta, kuid siiamaani on see siiski pikemas perspektiivis ebaõnnestunud. KASUTATUD MATERJALID. 1. Kangilaski J, Kunsti- Kultuuriajalugu 12. klassile, Kirjastus-Kunst- Tallinn 2005 lk 42-66 2
normaaltingimustel (P0) ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk). Mõhk = 29 g/mol 0= 0 = = 1,29 g/dm3 õhk m = õhk * V0 mõhk = 1,29 * 0,29 = 0,37 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest. m3 = m1 mõhk m3 = 143,72 0,37 = 143,35 g ja CO2 mass (mCO2) vahest mCO2 = m2 m3 mCO2 = 143,9 143,35 = 0,55 g Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutata süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2. Dõhk = Dõhk = = 1,48 g/mol MCO2 = Dõhk * 29 MCO2 = 1,48 * 29 = 42,92 g/mol Vastus: Vastavalt arvutustele tuli süsinikdioksiido molaarmassika 42,92 g/mol. Kokkuvõte ja järeldused: Arvutati katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2.
normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (m õhk ) M(CO2) = 12+2*16=44 g/mol p = M (gaas) g/mol / 22,4 dm3/mol = 44g/mol / 22,4 dm3/mol = 1,96 g /dm3 m (õhk) = tihedus (õhk) * V0 m (õhk) = 1,96 g/dm3 * 0,29029 g = 0,568 g Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest m3= m1-m(õhk) m 3 =139,69g 0,568g = 139,122g ja CO2 mass vahest m(CO2)= m2-m3 Tallinna Tehnikaülikool 2011 m (CO2) = 139,88g-139,122g =0,758g Leitud CO2 ning õhu massidest m (CO2) ja m(õhk) arvutada CO2 suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu CO2 molaarmass M (CO2) D= m (CO2) / m (õhk) = 0,758 g/ 0,568 g = 1,33 g/mol D (õhk) = M (gaas) / 29 => M (CO2) = 1,33 g/mol * 29 = 38,57 g/mol Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44g/mol M(CO2)-44g/mol => 38,57 g/mol 44 g/mol = - 5,43 Ja suhteline viga % = (M(CO2) 44) * 100% / 44 = -5,43 *100 / 44 = -12,3 % Katse 2.
midagi paista nii kaugelt ja nii ammu säravad meile kõige kaugemad kvasarid. Kvasareid peetakse praegu aktiivseteks galaktikatuumadeks ja seega kuulutavad nad just tekkinud galaktikatest. Kvasarite spektritest vaadeldud neeldumisjoonte põhjal saame rekonstrueerida füüsikalisi tingimusi noores Universumis kauge kvasar on nagu röntgeniaparaat, mis vahepealse aine kenasti läbi valgustab. Nii teamegi,et gaas, millest galaktikad tekivad , on küllaltki jahe. Teisalt saame galaktikate massidest hinnata ürg-galaktikate tasakaalutemperatuuri, mis on üle miljoni kraadi. Kuna me sellist gaasi ei näe, peavad galaktikad tekkima külemate gaaspilvede koondumisel ja põrkumisel. Galaktikate tekke algus jahtudes kokkutõmbuv gaasipilv Galaktikasuurune algne gaasipilv koosneb iseenda üldises raskusväljas küllalt kiiresti liikuvatest pisematest gaasipilvedest. Need pilved põrkuvad omavahel ja kuna pilvede omavahelised
lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Sürrealism ei leidnud 1920-1930-ndail erilist tunnustust, kuid mille mõju on aga tunduvalt kasvanud pärast Teist maailmasõda. (www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/20.) 20. sajandil sai juhtivaks avangardistlik kunst. Selle kohaselt peab iga põlvkond looma midagi täiesti uut, mida varem pole loodud, kunst peab olema massidest eespool. Kunstnike seas domineeris anarhistlik suhtumine ühiskonda. Avangard püüdis lahustuda elus, kus kunst väljuks autonoomiast ja sekkuks ellu, kuid see oli ohtlik. Avangardismi leiutised pole kusagile kadunud, kuid neid kombineeritakse varasemate kunstiajastute võtetega, sulatatakse kokku uutmoodi aga samas ka vanamoodi kunstiks. Kogu 20. sajandi kunstivoolud on püüdnud elu ja kunstivahelisi piire muuta, kuid siiamaani on see siiski pikemas perspektiivis ebaõnnestunud
mgaas 29 0= 22,4 g/dm3; 0 õhk = 22,4 = 1,29 g/dm3 mõhk = õhk V0 ; mõhk = 1,29 0,29 = 0,37 g Arvutame kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 mõhk m3 = 144,85 0,37 = 144,47 g ja CO2 mass (mCO2) vahest. mCO2 = m2 m3 mCO2 = 145,02 144,47= 0,5473 g Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutame süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2. mCO 2 0,5473 Dõhk = mõhk Dõhk = 0,37 = 1,4793 g/mol MCO2 = Dõhk 29 MCO2 = 1,4793 29 = 42,8989 g/mol Vastus: Vastavalt arvutustele saime süsinikdioksiidi molaarmassiga 42,8989 g/mol. Katse andmete töötlus ja tulemuste analüüs
ρ0 = 22,4 ρ0õhk = 22,4 = 1,29 g/dm 3 m = ρõhk * V0 mõhk = 1,29 g/dm3 * 0,297 dm3 = 0,383 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 – mõhk m3 = 114,22 – 0,383 = 113,837 g ja CO2 mass (mCO2) vahest mCO2 = m2 – m3 mCO2 = 114,40 –113,837 = 0,563 g Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest m CO2 ja mõhk arvutata süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2. mCO2 0,563 g Dõhk = mõhk Dõhk = 0,383 g = 1,47 g/mol MCO2 = Dõhk * 29 MCO2 = 1,47 * 29 = 42,63 g/mol Vastus: Vastavalt arvutustele tuli süsinikdioksiid molaarmassiga 42,63 g/mol.
T=273 K Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel ). Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis. V°= V°==295,14 ml= 0,295 l mõhk = °õhk V°0 mõhk=1,29*0,295=0,381 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m) m=m-mõhk m=124,09-0,381=123,71 g mCO=m-m mCO=124,26-123,71=0,55 g Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 D== D==1,45 Mgaas=Dõhk*29 MCO=1,45*29=42,1 g/mol Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. =MCO-44,0g/mol =42,1-44,0=-1,95 g/mol Suhteline viga %= %==4,4% Mollide aru kaudu: n===0,0132 mol M===41,7 g/mol Kokkuvõte või järeldused
Arvutan õhu massi kolvis mõhk = ρ0õhk ∙ V0 = 1,29 g/dm3 ∙ 0,305 L = 0,39 g Arvutan kolvi ja korgi massi (m3) vahest m3 = m1 – mõhk = 142,25 – 0,39= 141,86 (g) Arvutan CO2 massi (mCO2) vahest mCO =m2 −m3=142,44−141,86=0,58 (g) 2 Arvutan süsinikdioksiidi ja õhu masside kaudu süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes mCO 0,58 D= 2 = =1,49 m õhk 0,39 Arvutan leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO 2 ja mõhk süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 g g g M CO =D ∙ 29 =1,49∙ 29 =43,21 2 mol mol mol Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2 g E A =M CO −44,0 =43,21−44,0=−0,9 g /mol
Arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0). Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk) mõhk = 0õhk V0 = 1,295 * 0,29 = 0,3744 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 mõhk = 145,07 0,3744 = 144,6956 ja CO2 mass (mCO2) vahest mCO2 = m2 m3 = 145,21 144,6956 = 0,5144 g Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. = MCO2 44,0 g/mol = 39,844 44,0 = 4,156 ja suhteline viga 9,5% Kokkuvõte või järeldused: Süsihappegaasi molaarmass tuli katseliselt erinev teoreetilisest aatommassist.
Kui suure kiirusega seejärel platvorm liigub? 2. Kaheosaline rakett massiga 500 kg lendab vertikaalselt üles. Kui rakett saavurab kiiruse 100 m/s, eraldub temast kapsel mõõteaparatuuriga. Kapsli kiirus Maa suhtes on pärast eraldumist 115 m/s. Kapsli mass on 200 kg. Kui suur on raketi ülejäänud osa kiirus? 6. Jõud looduses 6. 1. Gravitatsiooni seadus Ülemaailmne gravitatsiooni seadus: Kehade vaheline tõmbejõud sõltub võrdeliselt kehade massidest ja pöördvõrdeliselt nendevahelise kauguse ruudust. m1 m2 F =G r2 Nm 2 kus G = 6,7 10 -11 kg 2 Ülesanne: Arvutage Kuu ja Maa vaheline külgetõmbejõud. Kuu ja Maa massid on vastavalt 7,31022kg ja 61024kg, planeetide vahekaugus aga 3,84108m 6.2 Raskusjõud. Keha kaal
väidet, et inimene on seda sugu, mis te leiab, et on mugav. Inimese aju ning mõte omab mingisugust arusaama „õigest soost“, olgu see siis sotsiaalsete mõjutuste tulemus või geneetiline defekt, inimesel on lõpuks oma valik, kuidas selle arusaama kohaselt käituda. Filosoofid, kes on teemat lahanud üldiselt nõustuvad, et sugu on nii palju objekt, kui ta on subjekt. Nii palju kui sugu on isiklik kogemus ja mõiste, on see ka kirjeldus massidest ning nähtustest. Inimese aju ning eneseteadlikus omavad kindlasti mõjuvõimu otsustamaks kuidas keegi ennast isiklikult defineerib, kuid et inimese füüsis, teiste inimeste arvamus, ühiskondlikud reeglid ja normid mängivad kõik kriitilist rolli, mil moel kellegi eneseteadlikus lõpuks väljendub. Filosoof ja kirjanik, Simone de Beauvoir, on öelnud järgmiselt: „One is not born, but rather becomes, a woman“. Lisaks sellele, et ta lause toetab
julmade tagajärgedega. Poliitkorrektse keep smilingi tagant avaneb koopainimese lõust. Teisel pool on kunst, mis võiks inimese teadvust avardada, teenida tõepoolest üllast eesmärki, aga see kultuur «kuulub» vanale või uuele eliidile. Viimane tegeleb uute meediate ja kõikvõimalike para- ja kvaasikunstiliste aktidega, mis vaatamata oma näilisele suunatusele kunstivälisesse olmesse jäävad ometi ponnistavate härraste ja daamide harrastuseks. Massidest jääb säärane kunst eemale. Välja arvatud mõnel üksikul kunstivälisel juhul. Üheks niisuguseks võimaluseks olekski kannustada rahvusriigi konsolideerumist ja tõusta vastavate meeleolude laineharjale. Selleks oleks pind praegu soodne. Ometi tundub, et kultuuriinimeste enamik ei lähe seda teed, kas siis loomuldasa voi konformismist. Seega on nende kunst mõistetud jääma üha suletumasse ringi.
29 ⦋ g /mol ⦋ ρ ˚= 3 =1,29 g/dm ³ 22,4 ⦋ d m /mol ⦋ 3. Leida õhu mass kolvis mõhk= ρ˚*V0 mõhk= 1,29 * 0,2846 = 0,37 g 4. Arvutada kolvi ning korgi mass (m2) vahest m3=m1-mõhk m3 = 144,23 - 0,37 = 143,86 g 5. Arvutada CO2 mass vahest: m(CO2)= m2-m3 m(CO2)= 144,38 - 143,86 = 0,52 g 6. Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest m(CO2) ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes: m(CO 2) D= D= 0,52/0,37 = 1,4 m(õ hk ) 7. Arvutada süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse kaudu süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2) Mgaas=Dõhk*29 M(CO2)= 1,4*29 = 40,6 g/mol 8. Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO 2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist
Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutasin milline on õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0). Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leian õhu tiheduse normaaltingimustel (P0) ning selle kaudu õhu massi kolvis (mõhk). Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest m3 = m1 mõhk m3 = 147,92 g 0,388 g = 147,53 g ja CO2 mass () vahest Leian süsinikdioksiidi ning õhu massidest ja arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi . Kokkuvõte ja järeldused Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist . Ja suhteline viga: Leian süsinikdioksiidi molaarmassi, kasutades muid lahenduskäike: a) moolide arvu kaudu () V0 = 0,3011 dm3 ja M(CO2) = 44 g/mol Arvutan süstemaatilise vea:
100400 Pa 0,321 dm 3 294,15 K V0 0,318 dm 3 101325 Pa 294,15 K 0 põhk 1,29 g / dm3 mõhk põhk 0 V 0 mõhk põhk 0 V 0 1,295 g / dm3 0,318 dm3 0,41 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m ) vahest 3 m3 m1 mõhk 141,01 g 0,41 140,6 g ja CO mass (mCO2) vahest mCO2 m2 m3 141,17 g 140,6 g 0,57 g 2 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt 2 määratud molaarmassist MCO2. mCO2 0,57g D 1,39 mõhk 0,41 g M CO2 D M õhk 1,39 29,0 g / mol 40,3 g / mol
P 0⋅T 101325⋅295,15 Teades õhu tihedust normaaltingimustel, arvutada selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk). 0 3 ρõhk =1,29 g /dm 0 0 mõhk =ρõhk⋅V =1,29⋅0,2892=0,373 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) m1 ja mõhk vahest m3=m1 – mõhk m3=126,18 – 0,373=125,81 g ja CO2 mass m2 ja m3 vahest. mCO =m2−m 3 2 mCO =126,38−125,81=0,57 g 2 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes mCO 0,57 Dõhk = = 2 =1,53 mõhk 0,373 ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass. M CO D õhk = ↔ M CO =29,0⋅Dõhk 2 29,0 2 M CO =29,0⋅1,53=44,37 g / mol 2
õhutemperatuur t°=295,15 K õhurõhk P=102 400 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0). Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk) Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest ja CO2mass (mCO2) vahest Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 Arvutada katse absoluutne viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2 ja suhteline viga. Leida süsinikdioksiidi molaarmass, kasutades ka muid lahenduskäike: a) moolide arvu kaudu b) kasutades Clapeyroni võrrandit Kokkuvõte või järeldused.
teadmiseni. Tõelise teadmise omandamine printsiipide ja baaseelduste kohta on sageli uurimistöö staadium, milleni jõutakse kõige viimasena. See, mis on eelnev loomuse või olemasolu järjekorras, on järgnev nii muutuste järjekorras kui ka teadmise järjekorras. Me alustame sellest, mis on meile ilmsem tajus, ja kui teaduslik uurimistöö on lõppenud, jõuame lõpuks selleni, mis on paremini teada iseenesest. Seega on avastamine regressiivne. Me alustame segastest tajumuste massidest, analüüsime need osadeks ning jõuame lõpuks nende kogemusmasside koostisosade ja põhjusteni, millest me alustasime. Siis saab teaduse täielikult esitada tõestavate süllogismidena, mis esitavad meeltega tajutavate faktide põhjused. Nii et avastuseni jõutakse kogemuse, induktsiooni ja dialektika abil, asjade põhjuste mõistuspärane esitus kasutab aga tõestusi. Tõestus on Aristotelese järgi kehtiv arutlus, mille eeldused on tõesed, paratamatud ja paremini teada kui järeldus
annaabi.ee 
