MASINTÕLGE Masintõlge · Tekstide automaatne tõlkimine · Suudab tõlkida iseseisvalt · Tõlkimisprotsess parem, kiirem, säästlikum · Praegu täielikult automatiseeritud masintõlge puudub Piiratud masintõlge · Toortõlge arusaamine teksti tähendusest · Piiratud sisendi tõlge ette on antud ainevaldkond ja lähteteksti formaat N: TAUM-METEO ingl-prantsuse ilmateated · Eeltoimetatud tõlge lauseid lihtsustatakse N: EL dokumendid Statistiline masintõlge Sõnadele võib mitte leiduda vastet teises keeles Kuidas käsi käib? How is hand walking?(ingl k) Õige variant How are you? Kivi kotti! A rock into the bag. (ingl k)
paarikümne aastaga. Eesti keel ning keele- ja kultuurikeskkond vajavad arendamist, et eesti keel pääseks ligi tipptasemel haridusele, töökohtadele ja rikkale kultuurielule. Arendamise valdkonnad Keele arendamise valdkonnad: 1. Keeletehnoloogia – kõige lihtsamal tasemel tähendab see eestikeelse arvuti- ja mobiilitarkvara: eesti keele kõnelejad kasutaksid eestikeelseid programme ja, et arvutites ja kodutehnikas saaks kasutada hääljuhtimist 2. Masintõlge – eesti keelt mitte kõnelev inimene saaks aru eesti keelsest tekstist 3. Teadus- ja hariduskell – kõigis teadusvaldkondades oleks olemas eestikeelne terminoloogia ja õpikud 4. Maailma kultuuripärandi vahendamine – kirjanduse tõlkekeel 5. Keelekasutuse õiguslik reguleerimine – et tagada eestikeelse info kättesaadavus avalikus ruumis ja eesti keele kasutamise võimalused kõikjal Eestis 6
võimaldab eesti keelel edukalt toimida tänapäeva infotehnoloogilises valdkonnas, samuti keeletehnoloogia infrastruktuuri ajakohastamine. Millest koosneb (eesti) keele keeletehnoloogiline tugi? Keeletehnoloogiline tugi koosneb keeleressurssidest ja keeletarkvarast ning viimase rakendustest. Nimetage lõppkasutajale orienteeritud keeletehnoloogia valdkonnad Eestis. - Kõnesüntees - Kõnetuvastus - Inimene-masin dialoogsüsteemid - Grammatikakorrektor - Infootsingud - Masintõlge - Leksikograafi töökeskkond Nimetage keeletehnoloogia valdkonnad Eestis, mis on vajalikud lõppkasutajale suunatud rakenduste loomiseks. - Morfoloogiline analüüs ja süntees - Sõnamoodustuslik analüüs ja süntees - Süntaktiline analüüs ja süntees - Semantiline analüüs ja süntees - Kõneaktide tuvastaja Selgitage mõisteid: - Masintõlge - tõlkimisprotsess, mille puhul põhitöö viib läbi arvuti.
· äärmuslikud arengud pole välistatud · parim kaitse võimalikult suur kõnelejaskond ei tekita paarikümne aastaga · keele- ja kultuurikeskkond vajab arendamist et pääseks ligi tipptasemel haridusele töökohtadele rikkale kultuurielule Arendamise valdkonnad Keeletehnoloogia eestikeelne arvuti- ja mobiili- Teadus- tarkvara:programm, hääljuhtimine Masintõlge kirjanduse mitteoskaja kättesaadavus saab aru tõlge eesti k tekstist Keele Eesti keele kui Teadus- ja arendamise teise keele hariduskeel valdkonnad eesti k Õpetamine terminoloogia suhtluskeeleks
Kuidas õpitakse keelt, kuidas õpitavad keeled lokaliseeruvad ajas, lapse keeleline areng, kõnepatoloogiad PRAGMAATIKA uurib keele funktsioneerimist suhtluses, keelendid omandavad tähenduse suhtluses SEMIOOTKA uurib keelt kui märgisüsteemi: keelemärkide ehitus, suhe keelevälise tegelikkusega, märkide omavaheline seos Keeleteaduse harud ARVUTILINGVISTIKA suhteliselt uus haru: keele automaatanalüüs, kirjeldamine, morfoanalüsaator, masintõlge jms Keeleuurimine keele tasandite kaupa Grammatika: nii keeletasand, kui ka teadus , mis seda uurib, samuti... Foneetika: häälikud ja kõne tajumine Artikulatoorne foneetika: hääldus ja kõnetraktis toimuv Auditiivne foneetika:kõne kuulmine Akustiline foneetika: kõnelemisel tekkinud helilained Fonoloogia: häälikute süsteem Foneetika: selline ja selline häälik moodustub nii ja nii Fonoloogia: Keeles X on 8 vokaali, mis jagunevad nii ja nii
dekodeerib. Iga zhest viitab sellele, mida asi tegelikult tähendab. Müüt on lihtsalt tegelikkuse esitamine allegoorilises vormis. Müüdi väljastaja taotlus on siin siiras. J.F.Lyotard ``Postmodernistlik olukord``. - Metanarratiivide hulgas on reduktsionismi ja teleoloogilisi mõisted nagu näiteks valgustusajastu ja marksism . Tehnoloogilise arenguga valdkondades nagu side , meedia ja infotehnoloogia on need muutnud talumatuteks. Tehisintellekt ja masintõlge näitavad keelelist ja sümboolset üleminekut postindustriaalses majanduses ja sellega seotud postmodernistlikus kultuuris, mis oli tõusnud 1950 lõpus pärast Lääne-Euroopa rekonstrueerimist. Tulemuseks on paljusust keele-mängeudes (termin, mille leiutas Ludwig Wittgenstein [5] ), ilma üldise struktuurita. Modern science thus destroys its own metanarrative. Kaasaegne teadus seega hävitab oma metanarratiive. Puudus idee , kuidas tõlgendada asju. J
Keeletüpoloogia koht keeleteaduses see on meetod, mitte teooria, seepärast võib ta olla teooria-neutraalne. Püüab selgitada, millised on loomuliku keele piirid, mitte miks nad sellised on. Teooria-neutraalsusest hoolimata saab keeletüpoloogia paremini läbi funktsionaalsete keeleteooriatega kui formaalsete teooriatega. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 5) Keeletehnoloogia loob keeletöötlustarkvara arvutitele. Keeletehnoloogiat saab rakendada: - masintõlge ühest keelest teise - telefonidialoog arvutiga - infoootsing eletroonilistest dokumentidest, sisukokkuvõtete tegemine - automaatne diktofon - tehiskõne süntees - kirjutaja abivahendid tekstitöötlusprogrammides 6) Arvutilingvistika loob teooriaid inimkeelte formaalseks kirjeldamiseks. 7) Viipekeel viipekeel on loomulik keel, mis on tekkinud suurte kurtide arvuga kogukondades loomulikul teel (koduviiped - pidzin - kreoolkeel), nt kurtide koolides.
külghäälik l, või siis hakitakse seda nagu tremulandi e. värihääliku r puhul. lingvistika e. keeleteadus uurib inimkõne süsteeme ja nende kirjalikke vasteid. loomulik keel- seda võib määratleda kui kokkuleppelist, piiramatut hääliksümbolisüsteemi, mille õppimiseks on sünnipärased eeldused vaid inimesel. makrosüntagma- sama, mis lausung maksimaalse erisuse põhimõte- selle järgi kasutatakse kõigepealt ära suurimad ja selgemaid foneetilised vastandused masintõlge- tekstide masinaga ühest keelest teise tõlkimine metakeel- uurimise kirjelduses kasutatav keel minimaalpaar- fonoloogilise opositsiooni kindlakstegemiseks vajalik sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus mitteverbaalne suhtlus- zestid ja miimika modaalsus- keelekasutaja suhtumine asjasse modaalverb e. rõhumäärsõna monogeneesiteooria- selle järgi on kõik maailma keeled sündinud ühestainsast algkeelest
arvutis (Picasa) · programm kasutaja arvutis oleva info otsimiseks (Google Desktop) · pakutakse ka lahendust ettevõttesisese info haldamiseks (Google Desktop Search for Enterprise) · reklaamide lisamine kontekstipõhiselt justkui lisandväärtusena põhitekstile Näiteid tegevustest info vahendamisel · võimalus teha päringuid ka mobiili abil, kasutades selleks WAP-lehte või SmS- päringut · masintõlge enamlevinud keelte vahel · teksti konverteerimine ühest vormingust teise (.pdf ja .doc failide puhverdamine tekstina) · raamatute digiteerimise projekt Google Print, mis võimaldab ilmunud raamatutest teha tekstipõhiseid otsinguid. Google on arendamas uut pihuarvutite operatsioonisüsteemi nimega Android. Tegu on uudse tarkvaraga võrreldes Androidi põhikonkurentide Windows Mobili või Nokia Symbianiga. Google Android on vaba lähtekoodiga süsteem
jne, hääle kvaliteedi muutus, sisse- ja väljahingamised, pealerääkimine. 29. Arvutilingvistika (põhilised tegevussuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhilised tegevussuunad: formaalsed grammatikad, algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, keeleressursid; rakenduslik pool: õigekeelsus ja stiili kontroll, grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsingusüsteem, inimkeelne dialoog arvutiga, suulise kõne süntees ja tuvastus, masintõlge jne Uurimiskeskused: TÜ arvutilingvistika uurimisrühm, TÜ keeletehnoloogia uurimisrühm, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele Instituudi keeleteaduse ja tehnoloogia osakond Uurijad: Mart Remmel, Ülle Viks, Margit Langemets, Meelis Mihkla Tööd: TÜs loodud korpused, EKI korpus, TTÜ küberneetika instituudi eestikeelse kõne andmebaas 30. Koodivahetuse uurimine.
Süntaktiline analüüs ja süntees. Semantiline analüüs (ja süntees) jne. Keeleressursid: korpused, leksikonid, andmebaasid Rakenduslikum pool: rakendustarkvara näiteid. · õigekeelsuse ja stiili kontroll (nt speller) · grammatikakorrektor · sisukokkuvõtja · infootsisüsteemid · inimkeelne dialoog arvutigainimkeelne dialoog arvutiga · suulise kõne süntees (st tekst -> kõne) ja tuvastus (st kõne-> tekst) · masintõlge · tõlkija või keeleõppija abivahendid jne jne
· Liited ja sõnad: · -a: mata, jonna · -ka: inka · -noi: kehvnoi 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Põhilised tegevussuunad: formaalsed grammatikad, algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, keeleressursid; Rakendused:: õigekeelsus ja stiili kontroll, grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsingusüsteem, inimkeelne dialoog arvutiga, suulise kõne süntees ja tuvastus, masintõlge, automaatne morfoloogiline analüüs, keelekorpused, leksikonid, andmebaasid Uurimiskeskused: TÜ arvutilingvistika uurimisrühm, TÜ keeletehnoloogia uurimisrühm, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele Instituudi keeleteaduse ja tehnoloogia osakond
pealerääkimine. 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Põhilised tegevussuunad: formaalsed grammatikad, algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, keeleressursid; rakenduslik pool: õigekeelsus ja stiili kontroll, grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsingusüsteem, inimkeelne dialoog arvutiga, suulise kõne süntees ja tuvastus, masintõlge jne Uurimiskeskused: TÜ arvutilingvistika uurimisrühm, TÜ keeletehnoloogia uurimisrühm, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele Instituudi keeleteaduse ja tehnoloogia osakond Uurijad: Mart Remmel, Ülle Viks, Margit Langemets, Meelis Mihkla Tööd: TÜs loodud korpused, EKI korpus, TTÜ küberneetika instituudi eestikeelse kõne andmebaas 26. Eesti keele olukord ja arendamine kestlikkuse seisukohalt. Eesti keelt kõneleb umbes miljon inimest emakeelena
kategooria). 6-10 kuud silpide periood, 1a esimesed sõnad koos zestidega 1,6 kahe sõna periood. 8)vestlusanalüüs: 9)arvutilingvistika: tekkinud keele automaatse kirjeldamise ja analüüsi juures esinevate probleemide lahendamiseks. A. uurib võimalusi, kuidas esitada keeles sisalduvat teavet, masinal töödeldavas vormis. Teataval määral ongi välja töötatud süsteeme, mis eritlevad ja anlüüsivad loomuliku keele nähtusi. Masintõlge. tekstide masinaga ühest keelest teise tõlkimine. Inimese keelelisi võimeid on püütud modelleerida tehisintelligendi loomise katsetes. Arvutilingvistika .on seega kahe lingvistika e keeleteaduse ja informaatika segu: on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. 3. Keelte liigitamise peamised kriteeriumid (genealoogiline, tüpoloogiline ja piirkondlik klassifikatsioon). Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu)
palju: raske on otsustada, mis reegleid mis järjekorras läbi proovida. .Valdkonna nimetus: automated reasoning, automated theorem proving .Tihedalt seotud valdkond: ekspertsüsteemid ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 17 Miks on järelduste tegemine “hard AI”? .Sellised süsteemid oskavad teadmisi KASUTADA, st saavad asjadest TEGELIKULT aru. .Sellised süsteemid tuleb tulevikus panna IGA intelligentse süsteemi sisse (masintõlge, kujutiste äratundmine, robotid jne), sest siis on too süsteem võimeline asjadest tegelikult aru saama. .Ülesandepüstitus uurijatele on konkreetne: siin on faktid, reeglid ja küsimus, kas sinu programm vastab N sekundi jooksul küsimusele õigesti või ei? .Masintõlkes näiteks nii pole: ei ole täpset kriteeriumit hindamaks, mis tõlge on parem kui teine ja milline on selgelt vigane. ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 18 Ülesannete lahendamine loogikatõestuse abil
annaabi.ee 
