Need kõik on erineva kuumuse, paksuse ja koostisega. Ookeaniline maakoor on õhem, kivimid on heledamad, on noorem. O- basalt M- graniit Geoloogid uurivad ja võrdlevad kaevandustest ja puurkaevudest saadud kiviminäidiseid, jälgivad vulkaanipurskeid ja võtavad proove maapinnale voolavast laavast. Magma on kuum vedel kivimmass. See tekib maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur. Sarnaste kivististe leidmine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritelt, tõestab, et mandrid on minevikus ühtse terviku moodustanud. Laamad on naaberalade suhtes liikuvad litosfääriplokid. Laamade liikumise põhjustab vahevöös ainete liikumine. Kui laamad eemalduvad, siis maakoor rebeneb. Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeanilaama serv jääb kergema mandrilaama alla. Kui põrkuvad kaks ookeanilist laama, siis ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Kui põrkuvad kaks mandrilist laama, siis nende servad purunevad ja painduvad. Kui laamad
Vesi on uuenev loodusvara, mille ringlust põhjustab päikese kiirgus - energia. Päikesepaistel maa pinna soojenedes algab vee aurustumine veekogude pinnalt pinnaselt ja taimestikust. Atmosfääri külmudes kihtides kondenseerub aur taas veeks ja langeb sademetena maapinnale. Osa sellest veest valgub pinnasesse põhjavesi, osa taimedesse. Maakera veevarud Ookeanide pinnalt aurab aastas atmosfääri 320 000 km3 vett. Mandritelt aurab aastas 60 000 km3 ja sinna sajab 96 000 km3. Seega käib aasta jooksul läbi atmosfääri 380 000 km3 vett ja toimub 36 000 km3 ümberjaotamine mandrite kasuks.
kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid – tekivad tardkivimite moondel (gneiss). Parakivimid – settekivimite moondel (marmor, kvartsiit). 8. Wegeneri mandrite triivi hüpotees – mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. ===== Alfred Wegener taipas, et rannajoonte sarnasus pole piisav argument. Mandrilavade e. šelfialade kontuurid sobivad kokku. Leidis erinevatel mandritelt sarnaseid fossiile. Teatud tüüpi setted ja settekivimid kuhjuvad klimaatilistes tingimustes. 9. Laamtektoonika – mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi ===== Teooria litosfääri plokkide tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. 10. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate
kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid tekivad tardkivimite moondel (gneiss). Parakivimid settekivimite moondel (marmor, kvartsiit). 8. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. ===== Alfred Wegener taipas, et rannajoonte sarnasus pole piisav argument. Mandrilavade e. selfialade kontuurid sobivad kokku. Leidis erinevatel mandritelt sarnaseid fossiile. Teatud tüüpi setted ja settekivimid kuhjuvad klimaatilistes tingimustes. 9. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi ===== Teooria litosfääri plokkide tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. 10. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate
liiguvad üksteise suhtes. Seda kinnitas ta faktidega: a. Lisaks mandrite rannajoontele sobivad palju paremini kokku selfialade(mandrilavade) kontuurid, selle alusel konstrueeris maakaardi, kus kõik mandrid olid ühendatud Pangaea'ks. b. Pangaea olemasolule viitas ka kivimite ja geoloogiliste struktuuride jätkumine eri kontinentidel. c. Wegener leidis eri mandritelt sarnaseid fossiile(paleantoloogilist tõendusmaterjali) 8. Laamtektoonika on teooria litosfääri plokkide(laamade) tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laamade liikumise põhjuseks on maasisesed konvektsioonivoolud(pingete tulemusena maakoore all asetsev astenosfäär hakkab voolama). a. Laamade põrkumisel tekivad i. (o-m) süvikud, moondekivimid, kurdmäestikud, vulkaanid ja
· Niisked lähistroopilised metsad paiknevad mandrite idarannikutel, nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Valdavalt jäävad nad 25. ja 30. laiuskraadi vahele. Mandrite idarannikud on tavaliselt aastaringselt sademeterikkad, kusjuures ookeanilt puhuvate passaatide mõjul on neile piirkondadele iseloomulik just suviste sademete ülekaal. Talviti, kui valdavaks on läänetuuled, langeb ka sademeid vähem, kuna mandritelt puhuvad tuuled on kuivemad. · Troopilised metsad levivad ekvaatori lähedal, kus keskmine aastane temperatuur varieerub vähe, olles ca 25°C. Sademetehulk on varieeruvam ja mõjutab vegetatsiooni rohkem kui temperatuur. Muld on troopilistes vihmametsades tüüpiliselt vaene, sest kõrged temperatuurid ja sademed viivad kiirele lagunemisele, mis saavutavad orgaanilise aine moodustamise protsessidega võrreldes ülekaalu.
üksteise suhtes. Seda kinnitas ta faktidega: a) Lisaks mandrite rannajoontele sobivad palju paremini kokku šelfialade(mandrilavade) kontuurid, selle alusel konstrueeris maakaardi, kus kõik mandrid olid ühendatud Pangaea’ks. b) Pangaea olemasolule viitas ka kivimite ja geoloogiliste struktuuride jätkumine eri kontinentidel. c) Wegener leidis eri mandritelt sarnaseid fossiile(paleantoloogilist tõendusmaterjali) 8. Laamtektoonika on teooria litosfääri plokkide(laamade) tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest? Laamade liikumise põhjuseks on maasisesed konvektsioonivoolud(pingete tulemusena maakoore all asetsev astenosfäär hakkab voolama). j. Laamade põrkumisel tekivad i
millel põhineb maakera veebilanss · Maakera veebilanss · Amaailm aurumine aastakeskmine summaarne Maailmamere pinnalt, · Ap maismaa perifeerse äravooluala pinnalt, · As siseäravoolu pinnalt, A kogu maakera pinnalt · S maailm sademete summa Maailmamere pinnale, · Sp perifeersele äravoolualale, Ss- siseäravoolualale, S aastasumma kogu maakerale · Ä aastakeskmine äravoolu hulk mandritelt · Väikese veeringe bilansi võrrand · Am = Sm + Ä · Suure veeringe bilansi võrrand · Sp = Ap + Ä · Sisearavoolualade veebilansi võrrand · Ss = As · Kogu maakera veebilansi võrand
1) põllumajandus, u 90% kogu tarbitavast veest läheb niisutamiseks 2) tööstus kasutab u 7% veevarudest 3) igapäevaelus kasutab inimene u 3% mageveest Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. 2. Maailmameri jaotatakse viieks ookeaniks: Atlandi ookean, Vaikne ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna ookean. Eesti asub Vaikse ookeani juures. * Soolad, mida merede ja ookeanide vesi sisaldab, pärinevad mandritelt murenenud kivimitest, mille jõed on väga pika aja jooksul sinna kandnud. Soolsust mõõdetakse promillides, mis näitab, mitu grammi mineraalainet on lahustunud ühes liitris vees. Maailmamere keskmine soolsus on ligikaudu 35promilli. Kõige soolasema veega on Punane meri ja Pärsia laht, kus aurumine pinnalt on suur ning magedat vett pole juurde tulemas, sest jõgesid on vähe. * Temp. alla 0 kraadi muutub vesi jääks, mille tihedus on väiksem, kui sama temperatuuriga veel
Ta väitis, et ainus viis, kuidas jää võis osaliselt katta Lõuna-Ameerikat, Lõuna-Aafrikat, Indiat ja Lõuna-Austraaliat korraga oli juhul, kui need kontinendid olid Antarktika lähedusse kokku koondunud. Mis oli Wegeneri hüpoteesi põhiline viga? Wegener väitis, et laamad liiguvad ookeanikoorel ning selles osas ei olnud tal õigus. Millised teaduslikud avastused aitasid Wegeneri hüpoteesi tõestada? Et nii mõndagi fosiili või taimejäänuseid oli leitud erinevatelt mandritelt. Ükski neist ei oleks üle ookeani suutnud rännata. Kuidas tõestati, et Atlandi ookean laieneb keskahelikust kahele poole? Peale II maailmasõda viidi läbi laialdane ookeanipõhja kaardistamine. Avastati Atlandi ookeani ja ka teiste ookeanide keskahelikud. Kuna maa sees toimub pidev liikumine, siis sellega toimuvad muutused ka maakeral. Näiteks tekib ookeani keskmäestike vööndis pidevalt uut ookeanilist maakoort juurde. Seetõttu "noored" ookeanid, nagu Atlandi ookean, laienevad.
ja 30. laiuskraadi vahele. Kõige suurema ulatusega on nad siiski põhjapoolkeral, Ida-Hiinas ja USA kaguosas. Lõunapoolkeral leidub niiskeid lähistroopilisi metsi Kagu-Austraalias, Uus-Meremaa põhjasaarel ning Brasiilia kaguosas. Mandrite idarannikud on tavaliselt aastaringselt sademeterikkad, kusjuures ookeanilt puhuvate passaatide mõjul on neile piirkondadele iseloomulik just suviste sademete ülekaal. Talviti, kui valdavaks on läänetuuled, langeb ka sademeid vähem, kuna mandritelt puhuvad tuuled on kuivemad. Niiskete lähistroopiliste metsade vööndis on aastaringselt suhteliselt soe. Talviti on õhutemperatuur 10°C kuni 15°C , suvel tõuseb temperatuur 25°C ja isegi 30°C. Aastane sademete hulk on suur, olenevalt piirkonnast 1000 kuni 3000 mm. Suvel esineb troopilisi tsükloneid: USA s orkaanid, Hiinas, Jaapanis taifuunid. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suur, 15-20 m3/ha aastas.
palmlehikud) ja sõnajalgtaimed. Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle. Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees. Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja -kilpkonnad. Hiidsisalikud ehk dinosaurused (Dinosauria) olid Triiasest kuni Kriidi ajastu lõpuni elanud roomajad. Hiidsisalike kivistunud luid on leitud kõikidelt mandritelt. Suurimad maismaal elanud loomad - sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni. Kriit Kriidi ajastul jätkus Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine. Kontinendid liikusid lähemale nende praegusele asendile. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks. Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed (ammoniidid, belemniidid),
on normaalne looduslik nähtus. Kahjuks Kiirguse läbilase, peegeldumine, veekihi paksus maakeral 2,5 cm. Aastas suurendab inimtegevus atmosfääri hajumine, sõltuvus pilve paksusest aurub ookeanidelt 448 700 km³, mandritelt 62 400 km³ vett. 15% aurub mandreilt, sublimatsiooni teel – ladestuses on vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus Sademetemõõtjaid 85% ookeanidelt nähtavad kristallid ümbrusega Viies gaasi väiksemale rõhule, paisub gaas Absoluutne niiskus. Kondensatsioonituumakesed
Antagonistlik teatavatel juhtudel on summaarne tulu suurem kui eraldi tarbides. Loeng 27.03.09 Ökoloogiline spetsialiseerumine. Ühegi bioloogilise liigi niss ei ole lõputu. Leida sobiv tingimuste kompleks kus ta oleks konkurentsivõimeline. Valikud: hakata spetsialistiks(stenotoop) või generalistiks(eurütoop). Generalist on rahul laiema tingimusteskaalaga kui ei saavuta sellist populatsiooni tihedust nagu spetsialist. Pilliroogu leiab kõikidelt mandritelt, kõikidest kliimavöönditeks. Endeem ainult ühes ökosüsteemis leviv liik, näiteks Saaremaa robirohi. Keskmisi on alati rohkem kui äärmusi. Parasiidid nt on spetsialistid. Rohusööjad loomad, eriti suured, on vähe spetsialiseerunud. 1. Geneetiline varieeruvus populatsiooni sees(liigi sees) 2. Fenotüüpiline plastilisus(genotüübi võime toota erinevaid fenotüüpe sõltuvalt keskkonnas tingimustest). Selleks et olla generalist on vaja oskust toota erinevaid fenotüüpe
Eoliid-kodiku tööriist. .) Homo habilised otsisid kive , millel olid teravad served.Samas puidust tööriistad olid veelgi vanemad. Nt tulega põletati puukepid teravaks- terariist. Samuti ka luutööriistad. Kuid neid ei ole silinud. Siit ainus järeldus , et eoliidid olid kõige vanemad tööriistad. Homo erectus e püstine inim kelle hulgas on sadakond liiki , see on homiidide üks suuremaid rühmi , neid on leitud väga erinevatelt mandritelt. I homo erectuse luud leiti juba 19 saj lõpus hollandlase Duboisi poolt , kes lidis Jaava inimese luud ( pithecantrophus erectus ehk püstine ahvinimene) . Dubois läks jaava saarele , oli seal sõjaväearst ja hakkas seal otsima inimjäänuseid. Leidis sealt hamba. Kirjanduses nim seda ka Jaava inim. Esialgu Dubois ei osanud oma leidu täpselt dateerida, dateeris u poole milj a vanuseks , kuid kümmekond a tagasi
Loopealsed ehk alvarid on kõige liigirikkamad. 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; Spetsialist e. stenatoopne organism - teda iseloomustab kitsas ökoloogiline amplituud (kuusk). Generalist e. eurütoopne organism - iseloomustab lai ökoloogiline amplituud (mänd). Generalist on rahul laiema tingimusteskaalaga, kuid ei saavuta sellist populatsiooni tihedust nagu spetsialist. Pilliroogu leiab kõikidelt mandritelt, kõikidest kliimavöönditest. Endeem ainult ühes ökosüsteemis leviv liik, näiteks Saaremaa robirohi. Selleks et olla generalist on vaja oskust toota erinevaid fenotüüpe. Fenotüüp ja KK peavad sobima, igale KK-le oma fenotüüp (taimede juurte ulatus vastavalt KK niiskusastmele). · Geneetiline varieeruvus populatsiooni (liigi) sees · Fenotüüpiline plastilisus genotüübi võime toota erinevaid
kinnitada vaid Guajaana rannikul, mis jagunes Hollandi (tänapäeva Surináme), Inglismaa ja Prantsusmaa kolooniate vahel. Alates 17. saj. keskpaigast algas juba Hollandi, Prantsusmaa ja Inglismaa omavaheline võitlus koloniaalülemvõimu pärast. Teravaim vastasseis kujunes esialgu Inglismaa ja Hollandi vahel. 1651. aastal Inglismaal kehtestatud navigatsiooniakt lubas Inglismaale Euroopast kaupu vedada vaid Inglise enda või siis kaupade lähtekoha maa laevadel, teistelt mandritelt Inglismaale aga ainult Inglise laevadel. Navigatsiooniakt kahjustas eelkõige Põhja- ja Läänemerel domineerivaid Hollandi kaupmehi. Ülemvõimu pärast peetud kolm Inglise-Hollandi meresõda (165254, 166567, 1672 74) lõppesid Inglismaa võiduga, tehes ühtlasi lõpu Hollandi kuldajastule ( Madalmaad). Põhja-Ameerika Inglismaa koloniaalne aktiivsus keskendus Põhja-Ameerika mandrile. 1584. aastal rajas Walter
Samal ajal väljusid sõjad üha enam Iisraeli-Araabia sõjad jne). regionaalsete konfliktide raamidest. Globaalseid relvastatud konflikte kut- Rahvasteliidu järeltulijaks sai ÜRO sutakse maailmasõdadeks. Esimene (1946). Külma sõja perioodi vastassei- maailmasõda peeti aastail 19141918, su ajal põhines rahvusvaheline kaitse- sõjategevuses osales 30 riiki kõigilt koostöö enamasti kollektiivse kaitse mandritelt. 20. sajandi suurim relvas- põhimõttel, mis tähendab oma ühen- tatud konflikt oli Teine maailmasõda duse liikmete kaitset tuvastatud ohu (19391945), kus hukkus üle 60 mil- vastu. Tüüpilised kollektiivse kaitse joni inimese. organisatsioonid olid külma sõja ajal Esimese maailmasõja järel hakati rää- 1949. aastal asutatud NATO (Põh- kima sõja vältimisest. 1919. aastal loo- ja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)
annaabi.ee 
