KOGUNÕUDLUSE ELEMENDID: -eratarbijad ehk kodumajapidamised -ettevõtted -valitsuse kulutused -puhas eksport Ettevõttedkodumajapidamised ja välismaalased Pakkumise sokk olukord, kus tootmiskulude tõusu tagajärjel toimub kogu toodangu ja kogu pakkumise järsk vähenemine(kogu kõverik nihkub üles vasakule.) TARBIJATE KÄITUMISE MUUTUS -kodumaiste kaupade tarbimise asendamine väliskaupadega ja vastupidi -säästmiskalduvuse muutumine -tuleviku ootuste muutumine -Muutused maksustamises -Inversteeringute mahu muutumine oleneb valitsuse poliitikast, muutused ekspordis ja impordis olenevad: - muutused kaubandus partnerite majanduses - valuuta kursside muutumine - potensiaalne kogutoodang saavutatakse kui ressursid on max. Kasutatud
kalendripäevade arvuga. 2.2 Millest lähtuda õppepuhkuse eest makstava tasu arvutamisel - Määruse tekst ei täpsusta puhkuse liike. Seega kehtib ka õppepuhkuse korral muudatus, mis ütleb, et keskmise töötasu arvutamise kohustus puudub; seda juhul, kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu. 3.MAKSUSEADUSTE MUUDATUSED 2012 3.1 Muudatused töösuhte maksustamises (erisoodustus, majutuskulu piirmäärad) Majutuskulude tulumaksuvabastuse piirmäär kaob. Kaovad ka neid ületava osa maksustamine erisoodustuse tulumaksu ja sotsiaalmaksuga. Muudatusega kaotatakse eeldus, et teatud summat ületavad kulud majutusele on töötajatele erisoodustuse andmine. Kui on aga erandlikud juhud, kui tööandja tõepoolest annab majutuskulude hüvitamisega töötajale erisoodustust, peaks see ilmnema järelevalve käigus ja
hinnatasemel. Kui hind tõuseb, siis kogunõudlus väheneb ja vastupidi 4 kogunõudluse komponenti 1) tarbimine 2) investeeringud säästmine 3) valitsuse kulutused 4) netoeksport sisseveetud ja väljaveetud kauba vahe Negatiivne tõus langeb alla paremale Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine a) kodumaiste kaupade tarbimise asendaminevälismaistega ja vastupidi b) säästmis kalduvuste muutmine c) tuleviku ootuste muutmine d) muudatused maksustamises 2) Investeeringute mahu muutus a) muudatus intressi määrades b) muudatused ettevõtte maksustamises c) tehnoloogia areng d) kasumi ootuste muutumine 3) Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine 4) Muudatused ekspordis ja impordis a) muudatused kaubanduspartnerite majanduses b) valuuta kursside muutumine Kogupakkumine (AS) on SKP kogus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel ehk siis ettevõtte poolt antud hinnataseme juures
Muudatused maksuseadustes 01.01.2012 Muudatused töösuhte maksustamises(erisoodustus, majutuskulude piirmäärad Vormi TSD lisa 4 rida 10 muudeti tulenevalt punktis 1 kirjeldatule ning välistati tulumaksuseaduse § 48 lg 4 punktis 10 sätestatud isiku eelpool kirjeldatud tingimustel tasemekoolituste kulude katmise deklareerimine. Rida 22 täiendati ning alates 01.01.2012 tuleb enne 01.01.2011 antud optsiooni puhul näidata, millises kuus ning millisel aastal deklareeriti sama optsiooni summat vormi TSD lisas 4 real 7. Alates 01.01
Majanduslanguse ajal 2009. aastal oli valitsus sunnitud puudujäägi piiramiseks tõstma makse ja vähendama kulutusi. Selle tulemusena oli eelarve puudujääk muu Euroopa taustal väga tagasihoidlik, üksnes 2% SKP-st. Niisiis pole Eestil selliseid probleeme, millega maadlevad enamik Euroopa Liidu ja eurotsooni riikidest. Eesti valitsused on ajanud enam-vähem ühesugust majanduspoliitikat, olenemata valitsuse koosseisust. Loomulikult pole erinevate parteide eelistused maksustamises ja sotsiaalpoliitikas ühesugused. Kuid Eestis on alati olnud koalitsioonivalitsused, mistõttu valitsevad erakonnad on olnud sunnitud leidma ühisosa. Valdavalt võib Eesti majanduspoliitikat pidada parempoolseks, kuigi valitsustes on olnud ka vasakpoolsemaid erakondi (nt sotsiaaldemokraate). See on ka põhjuseks, miks valitsuse majanduspoliitika on olnud eelkõige ettevõtja- ja investorisõbralik ning on eelistatud madalaid makse väheste eranditega. Riigi
Tekkepõhjused: 1) pakkumissokid põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, tooraineressursside uute leiukohtade avastamine ja sellega kaasnevad toorainehindade muutused maailmaturul 2) poliitilised sokid tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad endamasti majanduse nõudluse poolt. Siia kuuluvad muutused näiteks rahapakkumises, vahetuskurssides ja maksustamises. 3) nõudlussokid tulevad erasektori investeerimis- ja tarbimisotsuste muutustest, mille aluseks on omakorda muutused tulevikuootustes. 4. Tulukonvergents, konvergentsi toimumise eeltingimused Konvergents üldiselt riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel. Tulukonvergents ehk erinevate riikide reaalse keskmise tulutaseme (SKP inimese kohta) võrdsustamine. Lisaks tulukonvergents eristatakse veel nominaalset konvergentsi ehk erinevate
jaguneb tööealine elanikkond ning kes kuuluvad tööjõu alla. Lisaks uuritakse, mida loetakse tööjõumaksudeks ja –kuludeks. Viimasena käsitletakse maksukoormuse kujundajaid, selle jaotumist ning suuruse näitajad. Teises peatükis annab referaadi kirjutaja ülevaate tööjõu maksustamisest Eestis. Uuritakse, millised on tööjõumaksud ja -kulud 2014. aasta seisuga. Lisaks käsitletakse põgusalt Eesti tööjõu maksustamises toimunud muudatusi ning tuleviku väljavaateid. Kolmandas peatükis uuritakse tööjõu maksustamist Euroopa Liidus. Kõigepealt keskendutakse tööjõu maksustamise alandamisele, kui Euroopa Liidu liikmesriikide ühele peamisele ülesandele ning seejärel uuritakse Euroopa Liidu, ühe kõige suurema ja ühe kõige madalama maksukoormuse, riikide tööjõumakse ja –kulusid. 4 1 TÖÖJÕU MAKSUSTAMINE
linnad. Mõningaid linnu loeti ka keisririigi ajastul edasi liitlaslinnadeks, teisi nimetati vabadeks. Ühele või teisele linnale omistatud järgust sõltus see, milliseid õigusi tema elanikud omasid, millised olid nende linnade juriidilised alused ja kas neile võimaldati maksusoodustusi. Impeeriumi idaosas säilitasid linnad hellenismi ajal ja ka varem kehtinud korra. III sajandiga algab hilise Rooma keisririigi ajajärk. Elanikkonna maksustamises võeti kasutusele uus süsteem. Varast keisririiki iseloomustas maksude mitmekesisus , kus olulist osa etendasid kaudsed maksud. Hilises Rooma keisririigis omandasid suure tähtsuse otsesed maksud, eelkõige maamaks. Elanikkonnalt hakatakse võtma peamiselt natuuras tasutavat maksu Ühiskond: III sajand Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aasal valitavad riigiametnikud magistraadid- ( valiti igasse ametisse korraga vähemalt kaks meest. Iga ametnik
Kogunõudluse suurenemist väljendab kogunõudluskõvera nihe paremale Kogunõudluse vähenemist väljendab aga kogunõudluskõvera nihe vasakule Kulutuste taset riigis ja seega ka kogunõudluskõvera nihkeid võivad mõjutada: Tarbijate käitumise muutumise C - Kodumaiste kaupade tarbimise asendamine välismaiste kaupade tarbimisega (või vastupidi) - Säästmiskalduvuse muutumine - Tulevikuootuste muutumine - Muudatused maksustamises Investeeringute mahu muutumine I (oluline, mis on investeeringute hind, mõõdetakse intressimääraga) - Muudatused intressimäärades - Muudatused ettevõtete maksustamises - Tehnoloogia areng (võimaldab toota rohkem kaupu ja teenuseid) - Kasumiootuste muutumine Valitsuse kulutuste suurenemine või vähenemine G - Puhalt valitsuse otsustusel Muudatused ekspordis ja impordis (X-M)
Sama mudel kehtib ka arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas. «Pädevus, mida käesoleva põhiseadusega ei ole liidule omistatud, kuulub liikmesriikidele». Seega jäävad liikmesriikide otsustada mitmed küsimused. Et mingi küsimus on liikmesriigi otsustada, näitab ühehäälsuse nõue. Kui liikmesriik tunneb, et mingil alal ei väljenda EL tema huve, saab sellele panna veto. Nii näiteks toob Eesti Välisministeerium välja, et ühehäälsus säilib umbes 55 valdkonnas, sealhulgas maksustamises, ELi finantsperspektiivi vastuvõtmisel, perekonnaõigust käsitlevates meetmetes ja ühise kaubanduspoliitika teatud aspektides (kultuuri- ja audiovisuaalteenused; sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused; teenused, intellektuaalne omand ja otsesed välisinvesteeringud, kusjuures viimaste puhul säilib päralleelsuse põhimõte – kui nende valdkondade suhtes on vajalik ühehääl-sus, siis on nii ka samade valdkondade välislepingute puhul). Põhiseaduse lepingu pädevused:
Euroopa Liit võib kehtestada praegu veel ettenägematuid nõudeid. Konkurentide arv võib suureneda. Tõenäoliselt tõuseb elatustase, mis annab võimaluse teenuse suhtelise hinna tõstmiseks. Piiride avanemine pakub uue võimaluse ettevõtte laiendamiseks. Saksamaal tegutsevalt analoogselt ettevõttelt on võimalik kergemini teavet nendepoolsetest kogemustest saada. Kolmanda ettevõtluskeskkonna arengu muutuste grupi moodustavad võimalikud muutused maksustamises. Algselt oli seoses Euroopa Liiduga liitumisega kavas maksumäärad ühtlustada. Eesti ettevõtete jaoks oleks see tähendanud ettevõtetele tulumaksu taaskehtestamist. Siiski otsustati igale valitsusele jätta õigus oma riigis makse ise määrata. Esialgu eelpool nimetatud ohtu niisiis pole. Äsja ametisse astunud valitsusega seoses võib kaasneda muudatusi tulumaksumäärades, mis on seotud töötajate netopalga tõusu või langusega vastavalt muutuste olemusele. PROJEKTI KIRJELDUS TEENUS
Kogunõudluse suurenemist väljendab kogunõudluskõvera nihe paremale Kogunõudluse vähenemist väljendab aga kogunõudluskõvera nihe vasakule Kulutuste taset riigis ja seega kakogunõudluskõvera nihkeid võivad mõjutada: Tarbijate käitumise muutumine C Kodumaiste kaupade tarbimise asendamine välismaistekaupade tarbimisega (või vastupidi) Säästmiskalduvuse muutumine Tulevikuootuste muutumine Muudatused maksustamises Investeeringute mahu muutumine I Muudatused intressimäärades Muudatused ettevõtete maksustamises Tehnoloogia areng Kasumiootuste muutumine Valitsuse kulutuste suurenemine või vähenemine G Muudatused ekspordis ja impordis (X-M) Muudatused kaubanduspartnerite majanduses Valuutakursside muutumine Kogupakkumine AS (aggregate supply) onsisemajanduse kogutoodangu kogus, mida firmad
lapsi. Kui aga tööjõu pakkumine ületab nõudluse, siis palgatase langeb ning perekondade sissetulekud vähenevad ja kokkuvõttes aeglustub ka rahvastiku juurdekasv. Majandustegevus ja –areng on olulisel määral seotud maksustamispoliitikaga. Isiklikel tuludel võis Smithi arvates olla kolm allikat: • maarent • kapitalikasum ja • töötasu. Nende kolme allika iseärasused mõjutavad ka tulude jaotamist, kusjuures riik peaks jälgima maksustamises järgmisi põhimõtteid: • kodanikke tuleb maksustada proportsionaalselt, vastavalt nende varanduse ja tulu suurusele, • makse tuleb nõuda maksukohuslasele sobival ajal ja viisil, • maksusüsteemi tuleb rakendada nii, et tehnilised kulutused oleksid minimaalsed ja ametnikkond väikesearvuline, • maksusüsteem ei tohi pidurdada ettevõtlust ega soodustada kuritarvitusi, • maksudest kõrvale hoidumine peaks olema karistatav. A
tamiseks võib riik osa kulusid teatud vedude puhul (reisijaveod rongide ja bussidega) enda kanda võtta. • Konkurentsitingimused peavad olema kõikidele ettevõtjatele ühesugused Riik võimaldab seadustega ühesugused konkurentsitingimused infrastruktuuri kuludes, töötingi- mustes ja maksustamises kõikidele transpordiettevõtjatele. 36 2 Transport • Riik toetab ja soosib ühistranspordi arengut reisijateveol Ühiskonna seisukohalt on otstarbekam arendada ühistransporti kui asetada transpordi põhikoor- mus isiklikele sõidukitele
annaabi.ee 
