Stiimulid Informatsioon Erihuvid Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Maksud Finantstulud Tulud varadelt Milliseid makse makstakse? Füüsilise ja juriidlise isiku tulumaks Ettevõtte tulumaks Käibemaks Aktsiisimaksud Muud maksud ja trahvid Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regresiivne maksusüsteem? Proportsionaalne kõikidele kehtib samasuguse maksuprotsent. Tulude kasvades kasvab ka makstav summa. Progressiivne mida suurem on sissetulek, seda suurem on maksuprotsent. Regresiivne madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Miks on eelarve puudujääk ning kuidas sellest vabaneda? Eelarve puudujääk ehk defitsiit tekib siis kui riigi kulud on suuremad kui tulud. Seda võivad põhjustada majanduslangused. Võimalused defitsiidist vabaneda: Laenamine
4% lisab riik o Töötuskindlustusmakse 1,6% kindlustatu ehk töötaja 0,8% tööandja o Tööandja peab kuus maksma riigile 33,8% (sotsiaalmaks+töötus) o Töötaja brutopalgast 2% pension 1,6% töötus o Palgafond kogu summa, mida tööandja töötaja poolt maksma peab (palk+maksud) 1.6. Maksusüsteemid Progressiivne ehk astmeline maksustatava tulu suurenedes suureneb ka maksuprotsent Regressiivne mida madalam maksustatav tulu, seda suurem maksuprotsent; ei kasutata kuskil maailmas Proportsionaalne kõigile võrdne maksuprotsent 1.7. Raha ja pangandus Mis teeb rahast raha? o Eeltingimus: naturaalmajanduse ebaefektiivsus o Lai aktsepteeritus o Väärtuste mõõdupuu o Ostujõu püsivus o Raha vahendab omandisuhete edasiandmist o Kaupraha Omab sisemist väärtust o Katteta raha
Need kaubad on nii mõnelegi hädavajalikud (eelkõige kütus) ja sageli ei piirata nende tarbimist ka kõrgete hindade puhul. Piltlikult on aktsiisid rahva paljaksröövimiseks; riigikassale mõjuvad need positiivselt. Arvan, et aktsiisimaksud mõjutavad indiviidi toimetulekut pigem negatiivselt. Riik kehtestab ka makse, mis võivad ühiskonnas palju poleemikat tekitada. Näiteks on tuline diskussioon töötuskindlustusmakse suuruse ümber. Suurem maksuprotsent (4%) oli majanduslanguse perioodil sobilikum riigikassale ja töötutele, kellele maksti töötuabiraha. Maksumaksjast indiviid ja samuti ka ettevõte pidid maksma riigile suurema summa, mis mõjus riigi ja rahva suhtele halvasti. Siiani on tunda, et eestlased ei usalda oma riiki piisavalt. Kirgi kütab ka sotsiaalmaksu ümberjagamise viis. Kõige sagedamini peetakse naeruväärseks vaid 19 suurust lastetoetust, mida siiani on antud kõigile lastele
sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. Siit võib järeldada, et pole ikka nii meeldiv neid makse maksta. Kuna milleks inimene raha teenib, kui sellest suurema osa maksab ta mujale, sest kõik ei saa sama võrdset palka. Seega pole üllatav, et inimesed jõuavad erinevatele järeldustele maksu suuruse osas, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab. Mõned inimesed väidavad, et maksuprotsent peaks olema erineva sissetulekuga inimeste jaoks ühesugune, sest see on nende oma tarkus ja püüdlikus, mille tõttu nad enam teenivad. Samas kui teised leiavad, et jõukamad peaksid suurema protsendi tuludest maksudeks maksma. Ega elus ei saagi midagi tasuta, vastutasuks millelegi pead ka ise andma. Näiteks sotsiaalmaks, mis on 33% läheb töölise palgast maha, millest 20% läheb pensionide maksmiseks ja 13% ravikindlustusmaksuna haigekassale. Kui seda maksu
· Maksude maksmine on kohustuslik, maksudest kõrvalehoidmine on seadusega karistatav. · Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. · Maksude kehtestamise õigus on riigil ja kohalikel omavalitsustel. 4. Proportsionaalne ja progresseeruv maksusüsteem-süsteem, kus tulumaksu protsent on kõigile võrdne ja ja tulu suurenedes maksuprotsent ei muutu. Süsteem, kus tulu suurenedes maksu protsent tõuseb astmeliselt. 5. Otsesed ja kaudsed maksud, näited, maksja 6. Maksed, eesmärgid (töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse maksed) Mõisted: SKP; inflatsioon, devalvatsioon- SKP = aasta jooksul riigis toodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma USA dollarites. Inflatsioon on üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine
Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Maksupoliitika on väga palju vaidlusi tekitanud aga just üksikisiku toimetulekul nimelt väidavad proportsionaalse maksusüsteemi pooldajad, et kõigil indiviididel peaks maksuprotsent olema ühesugune, sõltumata sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksusüsteemi pooldajad eeldavad indiviidi maksumäära suurenemist, kui tolle sissetulek suureneb. Seega peaksid nende arvates jõukamad inimesed ainult selle pärast rohkem makse tasuma, kuna nende sissetulek on suurem. See poleks ilmselgelt enam võrdne. Lisaks vaidlustele mõlema maksusüsteemi pärast, on leidnud kajastust ka maksude tõstmise/langetamise probleem.
endiselt sama kurss Miks euroliini tugevus on halb? eksportijale kahjulik, sest tootmine siin on kallis ja väljas müüa odav ja vastupidi. MAKSUD Eesmärgid · et riik saaks toimida · sotsiaalne õigus · mõjutada inimeste tarbekäitumist ( kõrged tubaka ja alkoholi aktsiisid) Riiklikud maksud Otsene-tulumaks -(bruto-kõik kirjas-21%)(144 euri läheb palgast maha) EE proportsionaalne- maksusüsteem ja valimissüsteem võrdne maksuprotsent kõigile- summa aga erinev Kaudne-sotsiaalmaks maksab tööandja 33% ( ei kajastu palgas) (13% haigekassa-ravikindlustus ja 20% pension) Otsene-maamaks Kaudne-hasartmängumaks Kaudne-käibemaks (20%) Kaudne-tollimaks Kaudne-raskeveokimaks Aktsiisid · alkohol · tubakas · kütus · elekter · pakend (ELis taaskasutatavad, ise ei tooda) Kindlustusmaksud · töötuskindlustusmaks · pensionikindlustusmaks
Kui kulud vähenevad, või tulud suurenevad, näiteks siis, kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele, laekub rohkem ka maksuraha. Taoline olukord lahendatakse enamasti lisaeelarvega, mis on täpselt samasugune, nagu riigieelarvegi. Seal näidatakse samuti tulud ja kulud. 9. Kuidas saab riik riigieelarvesse tulu? Makse kehtestades. 11. Selgita: proportsionaalne ja progresseeruv maksumäär? Milline neist on kasutusel Eestis? Proportsionaalne maksumäär maksumäär, kus maksuprotsent on kõigil võrdne. Progresseeruv maksumäär maksumäär, kus maksuprotsent oleneb palga suurusest. Mida suurem on palk, seda suurem on maksumäär. Eestis on proportsionaalne maksumäär. 12. Millistest maksudest saab põhitulu riik, millistest kohalikud omavalitsused? Riik näiteks tulumaksust ja käibemaksust. Omavalitsus aga näiteks tulumaksust, maamaksust, eraldistest riigieelarvest. §4.5 Milliseid makse me maksame 1. Kas ja miks on makse vaja?
tuludepool kattuvad. Nagu öeldud, moodustub riigieelarve tuludepool peamiselt maksudest. Maksupoliitikas on aga võimalikud päris paljud variandid, mis olenevad valitsuse ja parlamendi poliitilisest kursist. 1. K õ r g e d või m a d a l a d maksud. 2. O t s e s e d ja k a u d s e d maksud. 3. Otsemaksu peamine liik on t u l u m a k s. 2 P r o p o r t s i o n a a l n e tulumaks tähendab, et maksuprotsent on kõigil ühesugune. P r o g r e s s e e r u v tulumaks tähendab aga, et tulude suurenedes maksuprotsent kasvab. 4. Makse makstakse mitte ainult riigile, vaid ka kohalikele omavalitsustele. 5. Mitmed laekumised on aga üldisest riigieelarvest lahutatud ning antakse otse vastavaile sihtkapitalidele ( ravikindlustusmaks haigekassadele, sotsiaalmaks sotsiaalfondi jne.) 8.6. VABAKAUBANDUS JA PROTEKTSIONISM Juba 18
2) ehk 2000 krooni ja inimesele, siis inimene saab kätte 4000 + 6000 = 10 000 krooni (neto - palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (8000 - 2000) = 10 000 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (12 000 - 10 000) : 12 000 x 100 = 16.67% Kui inimene saab 50 000 krooni kuus palka(bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 4000 ja saadakse 46 000. Teine aste on kuni 40 000 krooni, 40 000 kroonilt võetav maksuprotsent on 20. 40 000 x 0.2 = 8000 krooni. Kolmas määr on 40 000 kroonist üle jääv suumma ja seega 46 000 - 40 000(2. aste) = 6000, millelt makstakse tulumaksu 30%. 6000 x 0.3 = 1800. Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (40 000 - 8000) + (6000 - 1800) = 40 200 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks jääks sellel juhul siis (8000 + 1800) : 50 000 x 100 = 19.6% 6 Kui inimene saab palka 100 000 krooni palka(bruto), siis sellest lahutatakse
Kaudsed maksud, mida makstakse tarbides kaupu ja teenuseid. Nt. käibemaks, aktsiismaks. Vaesus – elamine allpool taset, kus on võimalik rahuldada elementaarseid isiksuse arenguks olulisi vajadusi. Kui makse kogutakse selleks, et saavutada suuremat võrdsust, siis peaksid rikkamaid inimesi maksustama kõrgema maksumääraga. Ümberjaotamise määr sõltub maksumäära „progressiivsusest”. Sellest lähtuvalt liigitatakse maksud: • Progressiivsed maksud – sissetuleku suurenedes maksuprotsent tõuseb ja keskmine maksumäär (makstud maksud / sissetulek) suureneb. • Regressiivsed maksud - Sissetuleku suurenedes langeb maksuprotsent ja keskmine maksumäär alaneb. • Proportsionaalsed maksud - sissetuleku suurenedes jääb maksuprotsent samaks. 7. Rahvamajanduse arvepidamine Rahvamajanduse arvepidamise süsteem on rahvusvaheliselt ühilduv arvepidamise raamistik, mille
maksud ja trahvid. · Eelarve defitsiit riigivõlg ehk eelarve täielik ära kasutamine ja puudujääk. · Eelarvet kontrolli all hoida: koostada mitme aasta ellarve, strateegia, et näha ette pikaajalisi kulutusi, maksute tõhusam kogumine, maksusüsteemi optimeerimine, laenata ainult investeeringuteks, mitte jooksvate kulude katteks. · Proportsionaalne sama protsent kõigile tulumaksult. · Progressiivne suurema tuluga inimestele kõrgem maksuprotsent. · Regressiivne madala tuluga inimestele kõrgem maksuprotsent. XII PEATÜKK: RAHANDUS JA PANGANDUS · Rahal on kolm funktsiooni: maksevahend, väärtuste mõõdupuu, akumulatsioonivahend. · Raha on mis iganes tunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend, millega saab tasuda kaupade ja teenuste eest. · Stabiilsus raha väärtus peab olema enam-vähem sama, mis homme ja eile.
· Raha hulk peab olema tagatud kulla ja välisvaluuta reservidega · Eesti kroon on täielikult konventeeritav e. vahetatav kõigi tehingute sooritamiseks. Fiskaalpoliitikas toetab riik majanduse arengut riigieelarve ja maksude kaudu. Maksud Otsesed maksud: Maksad ise riigile, oma tulult.(tulumaks ja maamaks) 1. Tulumaks · Proportsionaalne-kõigile kehtib võrdne maksuprotsent.(Eestis 21%) · Astmeline e. progresseeruv-mida suurem tulu, seda rohkem maksad.(nt. Soome 10-33%, Poola 19-40%, Rootsi 20-25%) Füüsilise isiku e. üksikisiku tulumaks- 21% iga kuu kogu sissetulekult(v.a riiklikud toetused). Maksuvaba tulu on 27 000.- aastas, 2250.- kuus. Ettevõtte tulumaks- maksustatakse ainult ettevõtte kasumist välja võetud dividendid.(21%) 2. Maamaks-on ainus riiklik maks, mis laekub 100% kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
2) ehk 200 eurot ja inimesele, siis inimene saab kätte 400 + 600 = 1000 eurot (neto - palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte 400 + (800 - 200) = 1000 eurot(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (1200 - 1000) : 1200 × 100 = 16.67% 2) Kui inimene saab 5000 eurot kuus palka (bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 400 ja saadakse 4600. Teine aste on kuni 4000 eurot, 4000 eurolt võetav maksuprotsent on 20. 4000 × 0.2 = 800 eurot. Kolmas määr on 4000 eurost üle jääv suumma ja seega 4600 - 4000 (2. aste) = 600, millelt makstakse tulumaksu 30%. 600 × 0.3 = 180. Sellele inimesele jääb siis kätte 400 + (4000 - 800) + (600 - 180) = 4200 eurot (neto). Tegelikuks tulumaksumääraks jääks sellel juhul siis (800 + 180) : 5000 × 100 = 19.6% Proportsionaalne maksusüsteem - Maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast.
kasum, töötajate mitterahaline palgatulu (erisoodustused), samuti kaudne kasumi jaotamine kingituste ning annetuste ja ettevõtlusega mitteseotud kulude kujul. Ettevõtte arengusse investeeritud jaotamata kasumit ei maksustata. Kui palju peaks iga inimene oma sissetulekutest panustama ühiskonna toimimisse ühtse riigina? Milline on suurus, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab? Mõned inimesed väidavad, et maksuprotsent peaks olema erineva sissetulekuga inimeste jaoks ühesugune, sest see on nende oma tarkus ja püüdlikkus, mille tõttu nad enam teenivad. Samas leiavad teised, et jõukamad peaksid suurema protsendi tuludest maksudeks maksma. Vaidlused keskenduvad erinevustele proportsionaalse ja progresseeruva maksusüsteemi vahel. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas
20% (8000 x 0.2) ehk 2000 krooni ja inimesele, siis inimene saab kätte 4000 + 6000 = 10 000 krooni (neto - palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (8000 - 2000) = 10 000 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (12 000 - 10 000) : 12 000 x 100 = 16.67% Kui inimene saab 50 000 krooni kuus palka (bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 4000 ja saadakse 46 000. Teine aste on kuni 40 000 krooni, 40 000 kroonilt võetav maksuprotsent on 20. 40 000 x 0.2 = 8000 krooni. Kolmas määr on 40 000 kroonist üle jääv suumma ja seega 46 000 - 40 000 (2. aste) = 6000, millelt makstakse tulumaksu 30%. 6000 x 0.3 = 1800. Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (40 000 - 8000) + (6000 - 1800) = 40 200 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks jääks sellel juhul siis (8000 + 1800) : 50 000 x 100 = 19.6% 2
millest töötaja 2% millest tööandja 1% Kohustuslik pensionikindlustusmakse 2% Kui palju peaks iga inimene oma sissetulekutest riigile tagasi maksma? Milline on suurus, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab? Mõned inimesed väidavad, et maksuprotsent peaks olema erineva sissetulekuga inimeste jaoks ühesugune, sest see on nende oma tarkus ja püüdlikus, mille tõttu nad enam teenivad. Samas kui teised leiavad, et jõukamad peaksid suurema protsendi tuludest maksudeks maksma. Vaidlused keskenduvad erinevustele proportsionaalse ja progressiivse maksusüsteemi vahel. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 2 500 eurot aastas
kasum, töötajate mitterahaline palgatulu (erisoodustused), samuti kaudne kasumi jaotamine kingi- tuste ning annetuste ja ettevõtlusega mitteseotud kulude kujul. Ettevõtte arengusse investeeritud jaotamata kasumit ei maksustata. Kui palju peaks iga inimene oma sissetulekutest panustama ühiskonna toimi- misse ühtse riigina? Milline on suurus, mis kõige paremini nende maksevõimele Proportsionaalse vastab? Mõned inimesed väidavad, et maksuprotsent peaks olema erineva sisse- maksusüsteemi tulekuga inimeste jaoks ühesugune, sest see on nende oma tarkus ja püüdlikkus, puhul ei sõltu mak- mille tõttu nad enam teenivad. Samas leiavad teised, et jõukamad peaksid suure- sumäär sissetuleku ma protsendi tuludest maksudeks maksma. Vaidlused keskenduvad erinevustele suurusest proportsionaalse ja progresseeruva maksusüsteemi vahel.
annaabi.ee 
