3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene!
See jaugneb kaheks – ta võib olla majanduspoliitiline funktsioon. St, et maksuga püütakse mõjutada või suunata isikute käitumist. Kõrvalmõju ja sotsiaalpoliitiline funktsioon ja selle kõrvalmõjuks on võimalikult õiglane rahvusliku rikkuse ümberjagamine (nt sots maks). Maksu kõrvalmõju ei tohiks muutuda sedavõrd tugevaks, et nad selle maksu likvideerivad. Seega kujundamis funktsiooni hindamisel tuleb jälgida, et maksuobjektiga seotud maksukogumine ei lõppeks. Maksuelemendid Maksusuhe on õiguslik suhe. Mis tuleneb seadusest. Maksusuhte elemendid. Kõik need elemendid peavad olema maksuseaduses. Peavad olema sellises järjestuses nagu nad on fikseeritud maksukorraldusseaduses. Esimene kohustuslik element: 1. Maksupealkiri või nimetus. 2. Maksusubjekt. See on maksusuhte kohustatud osapool , kes on kohustatud maksu arvestama, vajadusel deklareerima ja tasuma. 3
vaenulikuks. 1550. aastatel tuli veelgi haldusreforme. Enamikes Moskoovia maakondades kaotati asehalduri amet. Kaotati ka kormlenijem (`toitmine') tuntud ametnike tasustamise põhimõte. Selle järgi läks osa kohaliku elanikkonna makse asehalduri ja tema ametnike ülalpidamiseks, kes osa laekumistest palgana endale jättis. Selle asemel asutati aadli, linna-ja külakogukonna seast valitud nõukogud, kelle ülesandeks jäi kohtupidamine ja maksukogumine. Niisuguse korra juures pidi olema vähem kuritarvitusi, kuid tegelikkuses oli seda muidugi raske jälgida. Ametnikud vastutasid otse tsaari ees. Piirialadel kohandati samuti uus halduskord. Kohaliku valitsuse eesotsa sai seal vojevood, tsaari määratud sõjaväeametnik. 1556. aasta ukaasiga määrati kindlaks kõigi maaomanike sõjaväekohustus. Lisaks isiklikule teenistusele pidid nad andma tsaarile iga 410 aakri maa kohta ühe täisvarustuses ratsamehe. See
ühiskonnaarengule. -Euroopa Liidu kodakondsus iga EL liikmesriigi kodanik saab kasutada poliitilisi õigusi, kui ta elab püsivalt liikmesriigis. Selleks, et olla EL kodanik, peab inimene olema mõne liikmesriigi kodanik. 5. Rahvusvaheline suhtlemine ÜRÜ, NATO, EL, WTO, OSCE, Euroopa Nõukogu, UNICEF, UNESCO, Greenpeace EL ja NATO liikmeid peab teadma. Otsustamispõhimõtted: konsensus või kompromiss. Ülesanded 1. Riigivõimu tunnused (lk 46): maksukogumine, vägivalda kasutada korra tagamisel. 2. Allumine riigivõimule: seaduse rikkumise eest on ette nähtud karistus, võimalik kasutada politsei otsest sekkumist. 3. 9. MAJANDUS Mida (Seotud turuuuringutega), kuidas (maa, kapital, inimressurss -ettevõtlikkus), kellele toota? Majandus on õpetus sellest, kuidas indiviidid ja ühiskond valivad piiratud ressursside kasutamist, et edukalt rahuldada piiratuid vajadusi. 9.1 Ressursid loodusressurss, kapital, inimressurss Inimressurss jaguneb:
706. compulsory precepts kohustuslikud ettekirjutused 707. the obliged person võlgu olev isik 708. to raise raha korjama 709. nuisance tüütus 710. social-security sots kindlustus 711. a tax haven maksuparadiis 712. tax relief maksuvabastus 713. will of a taxpayer maksumaksja kohustus 714. issue precepts välja andma ettekirjutusi (?) 715. dues liikmemaks 716. exemption vabastus 717. assessor hindaja 718. tax levy maksukogumine 719. a tax return tulumaks 720. advertising tax reklaami maks 721. value added tax / turn-over tax- käibemaks 722. the excises - aktsiisimaks *U16 719. police officer politseiametnik 720. customs officer tolliametnik 721. in accordance with vastavuses 722. the ministry of Internal Affairs/ For Foreign Affairs - välisministeerium 723. assistant policemen abipolitsei 724. proceed lähtub 725. grant tagama 726
Pidude läbiviijad. Territoriaalne hõimuliit · Pärineb sugulusel aga juurdepääs elatusvahenditele on diferentseeritud. · Poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne, nende võim püsiv ja pärilik. · Asustus tihedam ja püsivam kui salga/hõimu puhul Riik · Keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistusega poliitiline struktuur · Olemas on keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee. · Intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus · Ideoloogia. Majandusetnoloogia Etnoloogia (ja antropoloogia) uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid.
- hõimuliitude puhul on liikumine sotsiaalsete kihtide vahel suuremad (võimalused ,,karjääri teha" suuremad), kui riigis. Inimese positsioon hierarhias oleneb madalamatel struktuuridel rohkem oma võimetest ja iseloomuomadustest, mitte päritolust. Riigis on inimese võimalused piiratud (tulevik sõltub päritolust). 4. Riik: keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur: - olemas keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee - intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus - ideoloogia (on vaja riiki kui ideoloogiat). Peab olema mingi lugu (mõistmine, miks riik on vajalik) - propagandistlik püüe Abielu ja soorollid Abieluvormid: (ainus universaalne tunnus on seksuaalne suhtkemine) 1) Honogaamia abieluvorm, kus elavad koos üks mees ja naine (ideaaliks vaid 10% ühiskondadest)
Umbes 100 käsikirja Esmakordselt publitseeris August Ludvig v. Schlözer 1757 Kuigi Vana-Vene riik oli Bütsantsiga tihedates sidemetes, on seadustes seda mõju vähe Tavaõigus ja vürstide antud seadused (Jaroslav võitleb Svjatopolkiga, saab Kiievi vürstiks, annab seaduse) a. Piiras veritasu kohustust b. Kriminaalkaristused (vanemas kihistuses pole sotsiaalset vahet, hilisemas on) c. Feodaalsuhted (maksukogumine jms) d. Kaubandus e. Protsess: tunnistajad, ordaalid 121 paragrahvi Vladimir Monomahh (1053-1125) a. Omandisuhted (vürsti maaomand, pärimine jms) b. Talupoegade sõltuvussuhted Arheograafiline komisjon a. Kogus ja andis välja Vene riigi ajaloo allikaid, sh õigusajaloolisi Sakslaste tehtud algus unustati Riigiõiguslik koolkond: Sergei Solovjov a
hakkab omandama iseseisvat väärtust *Asustus tihedam ja püsivam kui salga või hõimu puhul. Suunatud selle poole, et rohkem tsentraliseeruda. Riik Territoriaalne. Keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur. Erinevad poliitilised funktsioonid erinevatel organitel, gruppidel erinev ligipääs poliitikale. - olemas keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee - intensiivne põllumajandus, sealt meie toit, tekivad suured linnad, palju spetsialiste, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus - ideoloogiline mõõde, seda teistel pole. Riigil on loodud narratiiv, mis on ühendanud inimesed ühte. Teiste puhul toimub sugulus. Et inimesed mõtleksid teatud asjadest sarnaselt. Riik ise süsteemina pole antropoloogide uurimisobjekt. Seitsmes loeng Majandusetnoloogia
palju inimesi koos. Hõimuliidu pealik jagab vahendeid teiste vahel ümber. Asustus tihedam ja püsivam kui salga või hõimu puhul. RIIK Puhtalt territoriaalne üksus. Poliitiline struktuur on formaalne, kindel territoorium, palju poliitilisi funktsioone. Gruppidel on erinev ligipääs poliitikale. Keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur: Olemas on keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee; Intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus; Ideoloogiline mõõde. Riigil on vajalik luua mingi narratiiv, mis ühendaks inimesed ühte. Peab olema mingi ilus lugu, mis meid motiveeriks selles riigis elama. Ka riik on huvitatud, et inimesed mõtlesid sarnaselt, selleks toimub sotsiaalne integreerimine. Üldiselt ei ole riik süsteemina antropoloogide uurimisobjet. Eelkõige keskendutakse üksikinimese
III 1593 Rahu Hispaaniaga (Jesuiidid) - Prantsusmaal hakkas arenema uusajale iseloomulik ,,Ühtne rahvusriik" ja tugev keskvõim. - Absolutismi algus: H IV soovis teha Prantsusmaa kuningavõimu sõltumatuks: kat.kirikust, riigiseisustest (Generaalstaatidest = riigipäev) Parlamentidest (kohtuorganid) - HIV ei kutsu kokku riigipäeva (21.a) - Merkantilism, koloniaalmajandus. (1608 Quebec) Manufaktuurid - Maksusüsteemi ei reformita: aadli maksuvabadus, riigimaksud talup., efektiivne maksukogumine. - riigikassas kullareserv - välispol. liitlased saksa protestan. ja türklased - Rahvalik kuju. 3. Kardinal Richelieu (val. 1624-42) - Loius XIII (1601-43, valitsejaks 1610) - Viimane riigipäev 1614 (järg 1789) - ,,Verine Kardinal" on 18 aastat Prantsusmaa tähtsaim minister - tema eesmärgiks on riigivõimu koondamine ja tsentraliseerimine, absolutism - Sisepol. ,,sisevaenlaste" = kõrgaadli ja hugenotide allutam. - 1629 Hugenotidele antud pol. õiguste tühistamine (la rochelle)
Riik 32. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus ja hierarhilisus riik ei põhine mingitel abstraktsetel ametisuhetel, vaid individuaalsetel sidemetel (feodaalsed suhted, isanda ja vasalli truuduse side). Kogu riik on üles ehitatud suhete hierarhilisele võrgustikule. Killustumus riigivõimu funktsioone ei teosta mitte keskvõim vaid funktsioonid on laiali jagatud ja neid teostatakse kohapeal. Nt kohtuvõim, maksukogumine jne Konglomeraatriigid Nimeliselt on üks riik või struktuur, mis on tekkinud näiteks dünastiliste liitude (või vallutuste) kaudu, kuid selle riikide eri osades kehtivad erinevad seadused ehk eri õiguskord. (Balti provintsid, allusid küll nt Tsaari-Venemaale, aga säilitas oma kohalikud seadused ja erinevused luteri usk, saksa keel, rüütelkond.) Dualism on viis kuidas võimu teostati. See põhines vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteemil.
Lasi kuulutada princeps senatus- senati eesistuja. Oli ka armeejuhataja. Olid keisriprovintsid, mis allusid otseselt keisrile. Teatud provintside kuberner. Need olid provintsid, mis olid hiljuti allutatud või oli relvastatud vastupanu, sinna saatis oma legaadid, legati ehk saadikud. Kujuneb välja isiklik ametkond ja bürokraatia. Tema ametkondades hakkavad tooni andma ratsanikud ja alamaadlikud. Bürokraatias kasutati keisriorje. Võimusüsteem toimis hästi. Maksukogumine oli paigas ja tõhus. Sellist valimissüsteemi püüdis hiljem imiteerida karl suur. Keiser sai religioosse võimu, pontifex maximus, jäi tiitel kuni 4 saj lõpuni pkr kuni ajani, mil kristlus sai riigikirikuks. Seejärel võttis tiitli üle rooma paavst, tänapäevani. Keisril oli suur eraomand, nt egiptus. Eluolu Elamu: domus, villa, insula. Rooma riigi läänepoolne osa. Idapoolsed alad erinesid tugevalt. Tähtis allikas pompei linn.
nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist (maksukogumine nt.), eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu (abiellumine, pärandamine nt.). 2) Subjektiteooria Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted; nt. riik kehtestab seadustega maksumäärad ja kogub makse. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust oma asju ise otsustada ja korraldada,
nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist (maksukogumine nt.), eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu (abiellumine, pärandamine nt.). 2) Subjektiteooria – Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted; nt. riik kehtestab seadustega maksumäärad ja kogub makse. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega – eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust oma asju ise otsustada ja korraldada, selle
Kesk- ja Ida-Soomeni ning Kesk-Rootsini ulatus saamide asuala vähemalt 16.-17. sajandini. Kesk- ja uusaegsed ajaloosündmused Tänu oma rikkustele oli Saamimaa eurooplastele hästi tuntud. Kaubavahetuse tulemusel jõudsid karusnahad ja vääriskala Kesk-Euroopasse. Saamide rahuarmastus ja relvastuse puudulikkus ahvatles tugevamaid naabreid röövretkedele. Saamimaale korraldasid röövretki nii karjalased, rootslased, norralased kui venelased. Riigivõimu tugevnedes muutus maksukogumine osaks riiklikust poliitikast. Püüd haarata võimalikult suuri alasid tõi kaasa teatud alade mitmekordse maksustamise naaberriikide poolt. 56 Mitmekordse maksustamise all kannatas eriti inarisaamide ala, kus makse kogusid nii norralased ja Novgorodi värvatud karjalased kui ka pirkalased ehk Teno jõeoru soomlased (birkarlid), kelle rootslased olid värvanud maksukogujateks pärast seda, kui Rootsi kuningas Magnus Eriksson algatas 14
Parandatakse ka liiklusohutust, suunates sõidukid maanteedel ja ristmikel ummikutest eemale alternatiivsetele maanteedele. Maanteetranspordi puhul on intelli- gentse transpordisüsteemi osaks ka linna- ja maanteeliikluse korraldus- ja kontrollisüsteemid, elektrooniline maksukogumine ning navigatsiooniseadmed. 532 19 Roheline logistika Navigatsioonisüsteemid ning liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemid aita- vad jälgida sõidukite ja lasti liikumist reaalajas. Need süsteemid juhatavad veoautojuhte turva-
annaabi.ee 
