ja riiki kaitsta. Aitas isevalitsusel sisemist korda hoida ja mõjutas sisepoliitilist võimuvõitlust, eriline roll oli kaardiväel. Kaardiväe poliitilisele osatähtsusele sai saatsulikuks 1825. aasta detsembrimäss. Peale seda võimule saanud Nikolai I hakkas vähendama kaardiväe osa poliitikas. Sõjaväeliste ringkond jäi edasipidi siiski poliitiliselt mõjukaks. Venemaa sotsiaalne struktuur Peeter I reformidega pandi paika sotsiaalne struktuur kus eristusid privilegeeritud ja maksualused seisused. See püsis kuni 1917. aastani. Priviligeeritud seisus - aadel, vaimulikud, kaupmeeskond. Aadel jagunes pärusaadliks ja isikuaadliks. Vene aadelkond kujunes välja 18. saj algul ja oli oma rahvuslikult koosseisult kahepalgeline. Selle põhjuseks oli impeeriumi laienemine ja vallutatud maade eliidi ühinemine Vene 1 aadelkonnaga. Samuti kasvatas aadli arvukust ordenite jagamine, sõjateenistus ning aadlitiitli saamine keisri annetusena
aastal Üksküla piiskopiks pühitseti . Tema tulekuga hakkas alles pihta põhiline sõjategevus Liivimaa ristisõjas. 1201-Riia linnast sai piiskopkonna keskus. 1202 Loodi Mõõgavendade ordu alaliselt kohal viibiv eliitväeosa. Liivlased alistati 1206-1207.aastal. Osad Liivlased võideti enda poole, koos Liivlaste vanema Kaupoga. Liivlaste jaoks polnud ristiusustamine eriti probleem, sest majandusliku kahju see ei toonud(juba varemalt olid osa liivlastest Plotski vürsti maksualused). Naaberrahvaste kallaletungi korral võidi arvestada mõjuka liitlasega ning riia linna rajamine ning elav kaubandus tõotas tuua kõikidele majanduslikku kasu . 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid.Relvastatud vastupanu nad ei osutanud. Muistne vabadusvõitlus 1208 aastal jõudisid ristisõdijad eestimaa pinnale. 1210. eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing andis eestlastele palju eneseusku. Vastastikku tehti palju sõjaretki ,aga edu ei toonud need kummalegi osapoolele
· Mõõgavendade ordu saatis iga kevad Liivimaale laevadega ristisõdijaid. · Sakslastel õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos liivlaste vanema Kaupoga. · Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206-1207. Siis toimus ulatuslik ristimine, ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. · Hiljem kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllatki heaks: 1. Maksud ei olnud eriti koormavad 2. Nad olid olnud varemgi Polotski vürsti maksualused 3. Vastutasuks võisid liivlased arvestada mõjuka liitlasega naaberrahvaste kallaletungide korral 4. Riia linna rajanemine ja sellega elavnenud kaubandus tõi majanduslikku kasu kõigile Latgalite alistumine · 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid · Nad ei osutanud relvastatnud vastupanu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. · Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti
Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. Maksualused: 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt) 3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4. tublidusele ja edukusele põhinevad maksud tulumaks; sotsiaalmaks; käibemaks
otsa Saksa rüütlite plaan tungida Liivimaalt veel lõunasse (Leedu) ja itta (Venemaa) ebaõnnestus: • 1236.a. hävitasid leedulased Mõõgavendade ordu Saule lahingus • 1242.a. Jäälahingus hävitab sakslased Nevski juhitud Novgorodi vürstivägi ja Ordu loobub Ida-suunalisest ekspansioonist Venemaa alistus hiljem mongolitele (rändrahvas Hiina põhjapiirilt) Vt. Tšingis-khaan ca.1240-1480 oli Vene vürstiriigid mongolite maksualused. 1150-1250.a. toimus ristisõda ka Soomes, kus ristimist teostasid Rootsi ristisõdijad. Oli tunduvalt rahumeelsem kui Eestis. Eestimaa võõrvõimu all 13.saj. Vallutajad jagasid Eestimaa neljaks osaks: 1. Põhja-Eesti – Taani võim (Eestimaa hertsogkond) 2. Lääne-Eestis – Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana-Pärnus, hiljem Haapsalu 3. Ida-Eestis – Tartu piiskopkond 4. Kesk- ja Lõuna-Eesti – Saksa Ordu – oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi
kohustusikust teenistusest, kehalisest karistusest ja maksudest, võis omada maad ja talupoegi (isikuaadel ei saanud järglastele neid privileege pärandada) (ka vaimulikud ja kaupmehed olid maksudest ja kehalisest karistusest jne vabastatud) Nikolai I ajal hakati piirama aadelkonna juurdekasvu- muudeti pärusaadli tiitli andmise korda sõjaväes (muidu andis ohvitseri auaste ühtlasi aadlitiitli nüüd alles polkovniku auastmega) 2) Maksualused seisused- talupojad, linnakodanikud, kasakas, segaseisuslased talupojad- riigi-, era- ja udellitalupojad Era- ehk pärustalupojad olid kuni pärisorjuse kaotamiseni mõisnikust täieliult sõltuvad riigitalupojad ehk vabad põlluharijad udellitalupojad kuulusid keiserlikule perekonnale linnakodanikud isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ning tasusid riigile teisi makse Sotsiaalne etikett
Eestis on meil maksuhalduriteks: Maksu- ja Tolliamet (riiklikud maksud) ja kohalik omavalitsuse volikogu (kohalikud maksud) 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. Maksualused: * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt- Eesti Loto võitude pealt ei maksta makse) 3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4
10.2008 Priviligeeritud ja mittepriviligeeritud seisused. Priviligeeritud seisused ehk maksuvabad seisused, kelle hulka kuulus eelkõige aadliseisus, aga kindlasti ka vaimulikkond. Otsapidi kuulus sellesse kihistusse ka linnaseisus kaupmeeskond. Priviligeeritud seisuse kohustus riigi ees oli riigi teenimine, mis toimus eelkõige kahte erinevat viisi sõjaväeteenistus ja tsiviilteenistuse kaudu. Mittepriviligeeritud seisused ehk maksualused seisused, kuhu kuulus eelkõige talupoegkond, kuid kuhu kuulus ka suurem osa linnaseisusest. Nende esmane ülesanne riigi ees oli maksude maksmine. Nende põhimõtete paikapanemine ulatub Peeter I aega. Neli seisust ei katnud tervikuna kogu ühiskonda. Venemaal esinesid ka seisustevälised kategooriad, kellest olulisemad olid sõjavägi (eelkõige regulaararmee), nn segaseisuslased ja muulased.
Georgi kollase-musta triibuline Stanislavi punane, 2 valget triipu äärtes Anna punane, kollase äärega Vladimiri punane, laia musta äärega Aleksandri punane Andrease lai, helesinine Sotsiaalne etikett · Seisused · Teenistusastmed · Ordenid ja aumärgid Seisused Üldjuhul sünnipärane, oli liikumisvõimalusi. a) maksuvabad Aadel (Adel, dvorjanstvo. Pärilik ja isiklik), Vaimulikud (Geistliche, Duhovnõj), Literaadid b) maksualused Kodanikud (Bürger), Töölised (Arbeiteroklad), Talupojad (Bauer) Jaotusi on ka teisi, 19. sajandi jooksul, pärast asehalduskorra aegset linnaseadust hakkas sünnipärasest seisusest olulisemaks muutuma varanduslik lahterdamine gildidesse maksude suuruse järgi. Eriti seoses 1888-89 justiitsreformiga ja 1877. a linnaseadusega. Teenistusastmed 24.01.1722 Tabel' o rangah pani 200 aastaks paika riigiaparaadi formeerimise mehanismi. Kahe alge võistlus:
olid, seostatud Sakalaga, Harjumaaga. Samuti on keeruline otsustada, kui suures osas Eestist Jaroslavi ja tema järglaste ülemvõim kehtis. Hiljuti ka arheoloogilistele allikatele põhinevalt on Heiki Valk leidnud, et Jaroslavi ülemvõimu haaras alasid, mis jäid Tartust lõuna ja ida poole. 12. sajandil mainivad Vene leetopissid vene vürstide sõjaretked - suunatud Tartu ja Otepää vastu. Me ei tea, mis iseloomuga need retked olid - kui mee eeldame, et Kagu- Eesti oli vene vürstide maksualused, siis aegajalt loobuti maksumaksmisest, siis tuli teha sõjakäik. Kui polnud maksukohustus, siis oli tegu vallutus- või saagiretkega. 50.-60. käsitleti neid retki klassivõitluse ilminguna - need kes vene vürstide jaoks makse kogusid, olid eesti ülikud ise. Päris maksuretked need sõjaretked siiski polnud, neil oli mingi poliitiline tagapõhi, aga me ei tea seda - mingisugused aktiivsusperioodid, seda rütme võisid mõjutada sündmused Venemaal, aga ka sisemised probleemid Eestis
1000. Kasvas venelaste arv riigiametnike seas. Pearahamaks. Otsene riigimaks, 1783 aastast, asendas senist riiklike maksude süsteemi. Varasemalt ratsateenistusmaks, mis kujutas endast rahalist kohustust, mis arvutati adramaade järgi; maksud, mis tasuti teraviljas – Eestimaal tollivili, Liivimaal statsioon. Vene sisekubermangudes oli pearahamaks varasemalt tuntud, Peeter I algatatud reform. Pearahamaksuga maksustati maksualuste seisuste meesisikud (aadliseisus ja vaimulikkond ei olnud maksualused seisused). Maksumäär 70 kopikat talupojal, linnakodanikul 120 kopikat aastas, kaupmeestel 1% varandustelt. Varasematel aegadel linlased otseseid riigimakse maksma ei pidanud. Pearahamaks kehtis 19.saj lõpuni, 1887.aastani. Riigil pidi olema ülevaade maksukohuslastest, selleks hingeloendused fiskaalsel eesmärgil, esimene 1782. Uuendused tõid kaasa kuulujutte, rahutusi. 1784.aasta suvel algasid pearaharahutused, eelkõige Liivimaa kubermangus
ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline pööre, algas asehaldus periood, mis tõi kaasa uuendusi: kehtestati uus maks ehk pearaha maks. Et saada koguda maksu oli vaja teha rahvastiku arvestust. Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas. Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud). Hingeloendis on isiku nimi, amet, vanus, kus kohas ta viibis eelmise hingeloenduse ajal. Kirikumeetrikad, personaalraamatud - Pidas Luteri pastor. Paks raamat kuhu
tal oli plaanis korraldada Rooma vastu sõda. Roomlased said sellest teada ja otsustasid ise Makedooniat rünnata. Aastal 168 toimub otsustav Pyona lahing, mille roomlased võidavad, kuningas Perseus võetakse vangi, Makedoonia jagatakse 4.'ks autonoomseks regiooniks, millest hiljem moodustatakse Makedoonia provints. Makedoonlased alustasid vastupanu, mis aga kiiresti suruti maha. Selle tulemusel ka Kreeka langeb Rooma alla, aga Kreeka esialgu ei muutunud provintsiks, aga linnriigid olid maksualused ja neil ei tohtinud olla sõjaväge. Aastal 27 sai nende aladepealinnaks sai Korintose linn, ala nimetati Ahhaiaks (?). Rooma-Süüria sõda 192-188 Kui Aleksander Suure riik lagunes tekkisid Diadohhide riigid (Diadohh = järglane). Olulisimad Diadohhi riigid olid Ptolemaioste riik, mille keskus oli Egiptuses ja Seleukiidide riik, mille keskus oli Süürias. Diadohhide vahel toimus mitmeid sõdu võimu nimel Lähis-Idas. Seleukiidid saavutasid võimu terves piirkonnas kuni Egiptuseni
Mprra üromts Eorolr tego 1185.-1188. aasta paiku viiel laeval sõjakäigu Eestisse. Samuti Taani kuningas Knud VI plaanis 1184. aastal sõjaretke Eestisse. Meinhardi, Theoderichi ja Bertholdi tegevus XII saj lõpul- 12. saj viimasel veerandil kohtusid Väina jõe ülemjooksul (Daugava jõgi, kulgeb mööda Lätit ja Valgevene) rida erinevaid huvisid. Väina ääres elasid liivlased ja zemgalid. Siinsed liivlased olid Polotski vürstide (Kulges mööda Daugava jõge, Valgevene) maksualused. Leedulaste rüüsteretked naaberaladele sagenesid. Nendele jõududele lisandusid kaupmehed Ojamaalt (Gotland, Rootsi saar), Saksa- ja Venemaalt. Koos Põhja-Saksa kaupmeestega saabus Väinale augustiinlasest koorihärra Meinhard Segebergi kloostrist. Ta tuli Liivimaale 1180. aastate algupoolel, et ainult veeta aega kaupmeeste seltsis ja pidada jutlusi. Meinhard pärines Bremeni peapiiskopi ministeriaalide (mittevabade rüütlite) hulgast (Samuti ka tsistertsi munk Theoderich).
18. sajandil võeti ka uusi maid järjest kasutusele. Ka röövmajandus ehk rekvireerimine (talupoeg tõsteti kehvemale maade, et ta seda aja jooksul parandaks). Põhjasõja-eelne aeg, madalseis, mis sajandite vahetusel tekkis, ületatakse 1740. aastate paiku, saavutati 17. sajandi lõpu külvipind. 18. sajandi lõpuks on külvipind võrredles Rootsi aja lõpuga kahekordistunud. Mõisamaad olid maksuvabad (osa aadliprivileegidest). Talumaad olid aga maksualused. Sealt tuli talupojal makse maksta. Mõisamaid haritakse nii nagu varemgi (taludest tulnud tööjõu abil, ehk teotöö abil). 18. sajandil toimus mõisa elu läbi mõisavalitseja, kes mõisamajandust juhtis, mõisnik tihti mõisas ei elanud. Valitseja käsutas, juhatas ja kontrollid, tihti oli tema käes ka raamatupidamine. Praktilisi töid juhatasid kupjad. Alamaid kupjaid nimetati kilteriteks. Mõisavalitseja oli tihti sakslane, sageli
annaabi.ee 
