Erika Salumäel oli ja on tahet ning usku endasse. Mind üllatas, kui raske oli tema lapsepõlv, et tal ei olnud kedagi, kes oleks temast tõeliselt hoolinud. Ja kui koledad olid selleaegsed lastekodude tingimused, kuidas kasvatajad neid lausa kiusasid, neid lapsi, kelledel ei olnud niigi peret ega toetajaid. See raamat näitab, et ka kõige lootusetumana tunduvast olukorrast on võimalik välja tulla. Vaatamata sellele, et ta elas lastekodus ja kasuperes, ei ole ta kibestunud. Ta on maksimalist, ta ei tee asju poolikult. Kui talle see asi ei sobi, siis ta seda ei tee. Näide poliitikasse astumisest. Talle ei sobinud need vaated ja ta nägi, et ei saa seal midagi kasulikku teha ning loobus poliitiku karjäärist. See lugu on väga õpetlik. Erika lugu näitab, et on võimalik saavutada väga vähestes tingimustes maksimum tulemus. Tuleb ainult väga tahta, Erikas oli see jonn ja tahe näidata, et ta on suuteline saavutama kõige paremat tulemust.
kogu aeg maailmas toimib. Hegel sõnastas olulise dialektika ehk arenguseaduse, mille kohaselt toimub edasiminek spiraali mööda. Uuele tasandile jõudmine tähendab vana eitust, ent mitte selle likvideerimist, vaid olulise kaasavõtmist. Seda on nimetatud ka eituse eituse seaduseks. Fausti vaimne ja moraalne suurus seisnes selles, et Faust oli pidevalt rahulolematu iseenda teadmistega, sealhulgas ka kogu inimkonna teadmistega. Ta oli maksimalist ja tahtis jõuda olemusliku algeni. Ta oli valgustusaja eetikaga inimene ning tema soov oli teha midagi inimkonna hüvanguks Tema arvates pidi lähtuma uskumusest, et leping saatanaga annab tavainimesele kättesaamatud saladused. Faust väljendab panteistlikku ideed, mille kohaselt on jumal kõiges ümbritsevas lahustunud substants ehk olemuslik alge. Tänu Fausti mitmetahulisusele suudavad temaga samastuda paljud inimesed.
Ta sündis aastal 1954 kuid nüüdseks kahjuks on ta elu tee juba lõppenud. Juba lapsepõlves sai tema lemmiktegevuseks raamatute lugemine. Ta lemmiksraamat oli pippi pikksukk. Samuti meeldis talle väga kirjutada, juba 12 aastaselt sai ta omale oma esimese enda on kirjutusmasina, ning ta kirjutas sellega päevad ja ööd. Larsson oli Rootsis üsnagi tuntud igasuguse rassilise ja religioosse sallimatuse vastu võitleja ning see tõi kaasa temale ka palju ähvardusi. Larsson oli maksimalist, kes ei hoolinud oma tervisest ega võtnud teiste nõuandeid kuulda, ta suitses 60 sigaretti päevas ja oli täielik töönarkomaan, ainult töötas. Stieg Larsson oli peatoimetaja ja uuriv ajakirjanik ajakirjas Expo, enne tema surma. Ta oli vabaabielus naisega Eva Gabrielsson. Larsson suri väga noorlet, olles alles 50 aastane. Ta läks ühel täiesti tavalisel päeval tööle, aga tööl läks lift katki läinud ning ta
lõpuks saatis ta ühe tuttava kaudu käsikirjad Rootsi ühte suurimasse kirjastusse Norstedts. See võttis ta loomingu vastu ning hakkas neid raamatuid trükkima. Kahjuks ei saanud Stieg Larsson häkkeritüdruku megaedust teada, kuna ta suri 2004 aastal, aasta enne raamatu ilmumist, 50-aastasena infarkti. Raamatut oli väga põnev jälgida, sest Stieg Larsson ise on töötanud ajakirjanikuna ning seega oli lugu väga detailiderohke ning äärmiselt kaasahaarav. Larsson oli maksimalist, kes ei hoolinud oma tervisest ega võtnud kuulda teiste nõuandeid. Ta suitsetas 60 sigaretti päevas ning oli jäägitult tööle pühendunud. SISUKOKKUVÕTE Raamat jälgib tegevust kahte liini pidi. Ühest otsast jälgib ta majandusajakirjaniku Mikael Blomkvisti tegevust ja teiselt poolt autistliku maailmatasemel häkkeri, raamatu nimitegelase, Lisbeth Salanderi tegemisi. Mikael Blomkvist on majandusajakirjanik, kes on ühe juhtivaima ajakirja Millenium osanik. Talle
hõbemedaliga ning 2005. aastal Eesti Maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal cum laude. Peale seda läks ta 2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli õppima. Kuigi ta tunnistab, et Teatrikoolis on raske, on tal siiski siht ühe oma unistuse poole- saada dramaturgiks. Kuulsaks on Leesalu saanud ka juba Leedus, kus üsna varsti trükitakse välja tema raamat ,,Mängult on päriselt" Ennast iseloomustab Leesalu järgnevalt: ,,Mulle tundub, et ma olen maksimalist ja üsna põhjalik inimene. Mõnikord juhtub, et sellest on rohkem kahju kui kasu. Aeg-ajalt võiks asju pisut kergemalt võtta. Kui ma olen kurb või masendunud, siis ikka põhjalikult. Ja kui ma millestki vaimustun, siis ka põhjalikult. Kui mulle meeldib näiteks mõni teatrietendus, siis käin seda ikka oma 5-6 korda vaatamas. Ka oma lemmikraamatuid loen tavaliselt kümneid kordi. Ja liialdada meeldib mulle ka." Loomingust
ta ometi ei usu. Vaevalt võib kujutledagi teist sama radikaalset raamatutarkuse kriitikut. "Nii vähe kui ma filosoofiat olen lugenud," nentis ta ühes seoses, " ei ole ma seda lugenud mitte liiga vähe, vaid olen lugenud just liiga palju. Iga kord, kui ma mõne filosoofilise raamatu läbi loen, ei paranda see minu mõtlemist mitte kübetki, vaid nõrgendab seda." Wittgensteini jaoks ei olnud mõtlemine püüe luua teooriat, vaid sügav eetiline kutsumus. Ta oli maksimalist, kes koormas iseennast ja ümbritsevaid täiuslikkusenõuetega, mida vaevalt keegi võis täita. Temas oli sedasama sügavat kirge ja sisemist vankumatust, mis tema poolt imetletud elufilosoofides, sedasama püüdlust tõdede poole, mis muudaksid tema enda elu. 9 Kasutatud kirjandus Wittgenstein, L. (1996). Loogilis-filosoofiline traktaat Tractatus Locigo-Philosophicus. s.l.: Ilmamaa
Vaevalt võib kujutledagi teist sama radikaalset raamatutarkuse kriitikut. "Nii vähe kui ma filosoofiat olen lugenud," nentis ta ühes seoses, " ei ole ma seda lugenud mitte liiga vähe, vaid olen lugenud just liiga palju. Iga kord, kui ma mõne filosoofilise raamatu läbi loen, ei paranda see minu mõtlemist mitte kübetki, vaid nõrgendab seda." Wittgensteini jaoks ei olnud mõtlemine püüe luua teooriat, vaid sügav eetiline kutsumus. Ta oli maksimalist, kes koormas iseennast ja ümbritsevaid täiuslikkusenõuetega, mida vaevalt keegi võis täita. Temas oli sedasama sügavat kirge ja sisemist vankumatust, mis tema poolt imetletud elufilosoofides, sedasama püüdlust tõdede poole, mis muudaksid tema enda elu. 11 Kasutatud kirjandus ja viited Wittgenstein, L. (1996). Loogilis-filosoofiline traktaat Tractatus Locigo-Philosophicus. s.l.: Ilmamaa Saarinen, E. (2003)
ajalooline väärtus). 8. Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida? Teose väärtus tõlgenduskriteeriumina – deskriptiivselt: tõlgendajad eelistavad tõlgendust, mis annab tulemuseks võimalikult suurema teose väärtuse – normatiivselt: tuleb eelistada tõlgendust, mis näitab teost väärtuse mõttes kõige paremas valguses Eristub naudingu-maksimalist ja seletus-maksimalist. Probleemid: – esteetiline väärtus – miks peaks anti-esteetilise kunsti puhul eelistama tõlgendust, mis annab tulemuseks suurima esteetilise väärtuse! – halb kunst? – ähvardab kaasa tuua järelduse, et halba kunsti ei eksisteerigi, on vaid kohmakalt valitud tõlgendus (kategooria) – intentsionalistlik intuitsioon – kunstniku poolt eeldatud kategooria ei pruugi
tekstist, mida ei tohiks kritiseerida. Kalevipoja austajad jagunevad leigeteks (kes ise vaevalt seda kunagi on lugenud, aga neis räägib traditsioon) ja palavateks (teose läbi lugenud ja kes võtavad seda kui pühakirja teksti).Tuglas kritiseerib ka ,,Kalevipoja" pealkirja - see on omamoodi nonsenss. Vanasti kirjutati Kalewi-poeg, kui keegi peaks küsima mis on rahvuskangelase nime, siis tal polegi seda on kellegi poeg. Aavik oli maksimalist. Temalt pärineb koguni kolm artiklit. 1914 - ,,Eesti rahvusliku suurteose keel" (kõnena esitatud juba 1912) 1916 ,,Parandatud Kalevipoeg esimene" Aavik visandas oma versiooni, lõigu milline peaks olema korralik regivärss 1933 ,,Kuidas suhtuda Kalevipojale" Aavik oli keelemees, oli ka omamoodi fanaatik, maksimalist keeleküsimustes. Kõige tähtsam oli tema jaoks keele kõla- välja tuli rookida sõnad, mis keelt risustavad. Aaviku ,,Kalevipoja" kriitika:
· ämmaemandakunst ehk maieutika ta uskus, et kõik teadmised on sünnist saadik hinges olemas ja õpetaja ülesandeks on suunavate küsimustega need hingest välja tuua nö välja sünnitada. · määratluse otsimine (defineerimine) teadmine seisneb Sokratese arvates oskuses määratleda ehk defineerida mõisteid. Kui ei oska defineerida mingit mõistet, siis ei tohi ka, et me seda teame. Näeme, et Sokrates on teadmiste suhtes väga maksimalist, erandiks on matemaatika teadused. · induktsioon vaja definitsiooni koostamisel, st oskust teha üksikute näidete põhjal üldistust. Algul tuleb koostada definitsiooni mustand, siis tuleb seda kritiseerida, heita kõrvale need näited, mis sinna kõrvale ei sobi ja lõpuks peame saama adekvaatse definitsiooni. Platon (427 347) ,,Pidusöök". Kerge lugeda, väga poeetiline. Indrek Meos ,,Antiikfilosoofia" tuleb leida üles
kasutatakse ka terminit "adaptiivsus" (adaptiveness). Eelnevast tuleneb, et looduslik valik on paratamatult suunatud isendite kohasuse maksimiseerimisele. Valdavalt headest sõudjatest koosnevad paatkonnad tulevad reeglina võitjaks. Looduslik valik soosib isendeid, mis sisaldavad peamiselt häid ja üksteisega sobivaid geene. Ühed loomad on osavad jahipidajad, teised kavalad maskeerujad, kolmandad kiired jooksjad. Igaüks on omamoodi "maksimalist". Kuid parim variant on olla ühtaegu osav jahipidaja, kaval maskeeruja ja kiire jooksja. Seda evolutsioonilist maksimiseerimisprotsessi nimetatakse ka kohastumiseks. Mingit tunnust, omadust või omaduste kompleksi, mis suurendab isendi kohasust, nimetatakse kohastumuseks ehk adaptatsiooniks. Geeni mõistest käitumisökoloogias Esimeses peatükis on juba mainitud geeni mõiste eritähenduslikkust eri teadusharude esindajate juures, samuti seda, et evolutsiooniteoreetik G. Williams juba "1960
40ndatest hakkab arenema eelkõige proosa. 19. saj II poole vene kirjandus on valdavalt proosakirjandus. Gogol oli novaatorlik - andis uue impulsi vene proosa arengule. Vaidlus tekkis selle üle, kas Gogol on Ukraina või Vene kirjanik, sest ta sündis Ukraina kirjanike perekonda ja ta isa kirjutas ukraina keeles. Gogol seda ei teinud - pidas end ise vene kirjanikuks. Gogol oli alguses segaduses, mis temast saab, kas suur riigimees või suur kirjanik. Oli maksimalist, tahtis kõike saada kohe. Peterburi sõites uskus, et saab kohe kõrge koha, aga ei, sai väikeametnikuks. Avaldas esimese poeemi oma raha eest - ,,Hans Küchelgarten" - sai enam-vähem hea kriitika osaliseks. Gogoli jaoks oli see krahh, sest ta eeldas kohe edu, vaimustust. Sõitis Saksamaale, ei seletanud omastele, miks. Alati kui tal oli vaimne kriis, pidi ta kuhugi ära sõitma. Varsti siirdus tagasi, hakkas kirjutama Ukraina-ainelisi jutustusi, mida saatis ka edu
Joann luges lehte ja leidis, et eestlased ei jõua fosforiidile vastu punnida. Võim polnud kunagi küsinud, mida eestlased arvavad. Nemad tegid Tsernobõli valmis, pärast pagevad ise Siberisse, sest seal on puhast õhku ja vett küllalt. Joanni kahtlused lõpetas terav valu südame piirkonnas. Perekond: naine. Surmapõhjus: südamehaigus 4.119. Marlene Tiib Sünnikoht: Harala 42 Amet: õppealajuhataja. Olemus: teiste vigade parandaja; maksimalist; kollektivismi kasvataja; Filosoofia: Tõsine armastus teeb mehed vooruslikuks. Meest ei tohi poputada, vaid panna ta kõvasti rakkesse, et poleks aega teisi vahtida. Lugu: Ta tahtis kõiki paremaks muuta. Koolis parandas ta laste kõnepruuki, rühti ja käitumist. Kodus parandas ta oma lapsi sammul. Nad olid tal käpas, kuulekad taltsad, pillikeelena trammis, eeskujulikud nii õppimises kui ühiskondlikus töös. Abikaasa kasvatamine ebaõnnestus. Marlene leidis,et ta on ise süüdi, sest oli
maailma keskmes on Jumal, kes otsustab kõikide asjade üle. Sonja on D armastatuim tegelane. R on oma õpingud pooleli jätnud, ta õppis juurat. D püüab tema tegu motiveerida, lähtudes mitmest aspektist. Esiteks on isiklik situatsioon R saab oma emalt kirja, kust saab teada, et saadetud raha tuli Svidrigailovi mõisast, kus tema õde Avdotjat süüdistati armukeseuhetest. See põhjustab R-s meelepaha. Ta ei taha enam perelt raha vastu võtta. Teine motiiv on maailmavaateline R on maksimalist. Siin tuleb sisse Napoleoni-teema. Ta tahab saada kõike või mitte midagi. Kolmas motiiv on see, et keskseks on idee ka R-l oli oma idee ta tahab ennast proovile panna ja soovib teostada eksperimenti. Kui ta suudab tappa ja tal ei teki süümekaid, tal on õigus tappa, siis on ta nagu Napoleon. Aga kui tal tekivad süümekad, siis ta ei ole suur, kõikvõimas inimene. Ta on väga ratsionaalne. Valmistub hästi mõrvaks ette. Samas satub mõistus vastuollu alateadvusega
avaldamisvõimalusi mitmed noored autorid. Samuti ilmub seal 20. sajandi välismaise kirjanduse tõlkeid, seejuured rida teoseid, mis saavad taustaks muutustele eesti kirjanduses. Selle aja inimene kirjanduses, eriti luules, on kodanik ja maailmakodanik, kes võitleb uute ideede eest, on oma seisukohavõttudes ja väljendustes vaba ja kõigele avatud. See inimene on meeleline aga ka mõistust, teadust kummardav; ta on maksimalist pürgimustes ja lootustes. Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn kassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Esimene kassett (Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Linda Ruud, Enn Vetemaa) ilmus 1962, teine (Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman) 1963, kolmas (Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando
annaabi.ee 
