Puidu makroskoopiline ehitus. See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Puidu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse 3-es läbilõikes : Ristlõikes e. otslõikes radiaallõikes tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid Aastarõngad Maltspuit ja lülipuit Sooned Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale
Ideaalgaasi molekulid põrkuvad nagu tühisväikeste mõõtmetega elastsed kerakesed. Kõige paremini kirjeldab kuumi ja hõredaid gaase. 3. Järeldused molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandist. Gaasi rõhk on võrdeline gaasimolekulide konsentratsiooniga ja kulgliikumise keskmise energiaga (gaasi molekulide keskmise kin.energiaga). Rõhk on seda suurem mida rohkem molekule ja energiat. 4. Termodünaamiline süsteem, selle olek ja tasakaaluolek. Makroskoopilist keha või kehade rühma, mis on piiritletud piirpinnaga ja on eristub ümbritsevast keskonnast. Termodünaamilise süsteemi oleku parameetrid on T,P,V- temp, rõhk, ruumala. Muundumatute välistingimustes läheb termodünaamiline süsteem tasakaaluolekusse. Tasakaaluolekus püsivad T,P,V parameetrid kui-tahes kaua muutumatutena, kui süsteemi ei mõjutata väljaspoolt. Väliste mõjude kaasamisega muutuvad olekuparameetrid ja sellega ka süsteem muutub
Temperatuur iseloomustab makrokehade süsteemi soojusliku tasakaalu olekut: tal on soojusliku tasakaalu olekus oleva süsteemi kõikides osades ühesugune väärtus. Soojushulk on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel. Gaasi rõhk on tingitud gaasi molekulide põrgetest vastu anuma seinu. Ideaalse gaasi olekuvõrrand on võrrand, mis seob kõiki kolme hõrendatud gaasikoguse olekut iseloomustavat makroskoopilist parameetrit rõhku, ruumala ja temperatuuri. Isoprotsessid on protsessid, mille puhul üks makroskoopilistest parameetritest on jääv. Termodünaamika I seadus Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mehaanilist tööd. Termodünaamika II seadus Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale. Põle võimalik protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojendilt saadud soojushulga muundumine tööks.
Tekkeviisijärgi jaotatakse kivimid? *Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim *Moondekivim- kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim( marmor) *Settekivim- murenemissaaduste ja ladestumise ja kivistumise teel tekkinud Mineraalidel on korrapärane struktuur Kristall- korrapärane, tahke homogeenne Kivimite struktuur- kivimit möödutavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum Kivimi tekstuuri- moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomutavad tunnused Murenemine- protsesside kogum, maakoore peamist osa mööda kivimid lagunevad ( Füüsikaline- tuule,jää,vee; keemiline- keemiliste reaktsioonide toimel; porsumine) Kilt- kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim Muld- õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kus maismaataimed hangivad vajalikke toitaineid Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees- biokeemiline protsess, mille kaudu moodustub muld
· Valtsimisel, · Keevitamisel jt. protsessidel. 15. Mis on makroskoopia? Makrostruktuuri uurimine 16. Mis on mikroanalüüs optilises metallograafias? Metallide ja sulamite mikrostruktuuri uurimine 17. Mis vahe on makro- ja mikrostruktuuri vahel? Makrostruktuur hõlmab silmale nähtavaid osi, mikrostruktuur on palja silmaga vaatamiseks liiga väike ja vajab suurt suurendust. 18. Mis vahe on optilises metallograafias mikroskoopilisel ja makroskoopilisel analüüsil? Makroskoopilist analüüsi saab teha väikese suurenduse all ning ka palja silmaga. Mikroskoopilist analüüsi peab sooritama mikroskoobi all, et tuua nähtavale mikrostruktuur.(?) ELEKTRONID 1. Mis on ergastusruum? Aine sees olev pirni- või tilgakujuline ruumala, mille sees toimubki elektronide ja aine vastasmõju ning elektromagnetiliste kiirguste ja vabade elektronide tekkimine. Elektroni trajektoori on võimalik teoreetiliselt simuleerida kasutades Monte-Carlo meetodit ja kujutada seda graafiliselt:
paratüreoidnääremed, tüümus, pankreasesaared ja neerupealised. Endogriinnäärmete ehituses puudub ühtlane printsiip. Enamikus neist asetsevad rakud korrapäratult või väikestesse gruppidesse koondunult, harvemini korrapärase kuju ja asendiga rakuväätidena. Käbilkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Hüpofüüs, Kilpnääre, Kõrvalkilpnäärmed, Tüümus, Neerupealised, Pankreasesaared 21) Siseorganite mõiste Konkreetse kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad, magu, maks jt. seedeorganid; süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne. Anatoomia osa, mis käsitleb kereõõntes paiknevaid väliskeskkonnaga ühenduses seisvaid õõnsaid organeid, nimetatakse õpetusesks siseorganitest. Siseorganite hulka arvestatakse seede-; hingamis-; ja kuse-suguorganid. Ühise funktsionaalse ülesandega siseorganid moodustavad organisüsteemi ehk aparaadi: seedeaparaadi,
Kehale lähemal asuvat jäseme piirkonda nim. proksimaalseks ning kaugemal asuvat distaalseks. Keha välispinna suhtes kõneldakse organi pindmisest e. superfitsiaalsest ja süvast e. profundsest pinnast või vastavalt eksternne (välimine) ja internne (sisemine). Kereõõntes asuvates organites eristatakse seina vastas seisvat e. parietaalpinda ja sisusepoolset e. vistseraalpinda. 8. Organi mõiste. Organite süsteemid Karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi e. aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmiseid organite süsteeme: 1) liikumisaparaat 2) seedeaparaat 3) hingamisaparaat 4) kuse-suguaparaat 5) närvisüsteem 6) meeleorganid 7) endokriinnäärmed 8) keha väliskate 9. Kompaktsed ja torujad organid
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse-
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse-
Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soojusregulatsioonikeskuse tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust. Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust:
Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soojusregulatsioonikeskuse tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust. Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust:
Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimitüüpe kivimi struktuur – kivimit moodustavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum Struktuur võib olla nt. eriteraline e. porfüüriline, peitkristalliline e. afaniitne, amorfne e. klaasjas Tekstuuri moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomustavad tunnused. Üldiselt kirjeldab struktuur kivimite koostisse kuuluvate mineraalide suurust ja omavahelisi suhteid. Tekstuur aga nende paigutust ja nn. ruumitäitmisviisi. Erinevalt tekstuurist on enamik struktuurseid tunnuseid paremini jälgitavaid mikroskoobi abil. Süvakivimeis on kõige laiemalt levinud massiivne tekstuur, mis väljendub selles, et kivimi koostisosad on jaotunud ühtlaselt üle kogu kivimi. Poorne tekstuur on omane purskekivimeile
abil, puit koosneb rakkudest, nagu kõik elavad asjad. V Puidu makroskoopiline ehitus See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse kolmes läbilõikes ehk kolmes suunas: *Ristlõikes ehk otslõikes *Radiaallõikes *Tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid: *aastarõngad *maltspuit ja lülipuit *sooned *säsikiired *vaigukäigud *säsi Aastarõngad Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid ehk aastarõngad. Elusa puu areng on tsükliline; kevad-suvi-sügis on kasvuperiood – puu kasvab jämeduses ja pikkuses ning talvel puu puhkab – kasv seiskub.
Serooskest Keha õõnsusi ja organeid katab serooskest, millel on olenevalt kohast ja organist ajalooliselt kujunenud erinevad nimetused: · Rinnaõõnt katab rinnakelme e pleura · Kõhuõõnt katab kõhukelme e peritoneum, mis jaguneb ka sisusmiseks ja seinmiseks lestmeks. · Südame välimiseks kestaks on epikard e perikardi sisemine leste, mida ümbritseb perikardiaalõõs. Seda omakord katab perikardi välimine leste. Organite ehitusprintsiibid · Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks · Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid Kompaktsed e näärmelised organid · Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. · Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma silmades paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Torujad organid
2.Ristvineeri sortiment. 3.Kuusk. 1.Puidu liikide määramiseks kasutatakse põhi ja abitunnuseid. Põhitunnuse- maltspuidu esinemine, lülipuidu esinemine, aastarõngaste nähtavuse aste ja nende piirjoone ilme, kevadpuidu ja sügispuidu eristatavus, säsikiired, säsi, sooned- lehtpuudel, vaigukäigud- okaspuudel. Abitunnused- näitavad füüsikalisi omadusi, mida saab määrata meeltega- tekstuur, värvus, läige, lõhn, tihedus, kõvadus, lõhestatavus. Puidu määramisel vaadeldakse makroskoopilist ehitust ka kolmes lõikes. Korp- kattekude, ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega)
(9.6) 2 Siin i ku lg , i pöörd ja ivõnk on vastavalt molekuli kulgliikumise, pöördliikumise ja võnkliikumise vabadusastmete arv. Võnkliikumise vabadusastete arv ühtib aatomite arvuga molekulis. 9.5 Avogadro seadus. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Mendelejev-Clapeyroni võrrand. Mendelejev-Clapeyroni võrrand, mis seob omavahel ideaalse gaasi kolm makroskoopilist olekuparameetrit – rõhu, ruumala ja temperatuuri – tuletatakse molekulaar-kineetilise teooria põhivõrrandit (9.1) ja gaasimolekuli keskmise kulgliikumise energia valemit (9.4) aluseks võttes. Selle võrrandi tuletamiseks kirjutame esmalt valemi (9.2) molekulide kontsentratsiooni definitsiooni arvestades kujul 2eku lg N p . 3V Asendame siia molekulide kulgliikumise keskmise energia valemist (9.4), saame tulemuseks kTN p .
4. Kirjeldage vereringet ja nimetage vereringe veresoonte osi. 5. Kirjeldage suurt ja väikest vereringet. 6. Kirjeldage portaalsüsteemi iseärasusi. 7. Kuidas tekib pulss? 8. Nimetage pulsi katsumise tüüpilised kohad 3.6. Hingamiselundid Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab hingamissüsteemi osasid; oskab kirjeldada õhu liikumise teed kopsudes; teab trahhea anatoomiat; oskab kirjeldada kopsu makroskoopilist ja mikroskoopilist ehitust; teab hingamises osalevaid lihaseid ja nende osatähtsust hingamisprotsessis; oskab kirjeldada hingamise mehaanikat; teab hingamist iseloomustavaid numbrilisi väärtusi; teab mõistete hingamismaht, hingamissagedus, hingamise minutimaht, surnud ruumi ventilatsioon tähendust. Üldine sissejuhatus Hingamisteed ja kopsud moodustavad hingamiselundkonna, mille ülesanne on tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel
annaabi.ee 
