Ajalugu: I periood, Vanaaeg KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS (teemad, mille pärast eelmist kontrolltööd läbi oleme võtnud) NB. Sisse tulevad ka eelmised teemad, aga nendele olen kordamisküsimused juba saatnud! 1. Aastaarvud ja faktid, mida on vaja mäletada: · 8.-5.saj.eKr Etruski linnriigid · 5.-3.saj.eKr · Aleksander Suur vallutab Pärsia impeeriumi ja saab lisaks Makedooniale ja Kreekale seega ka kõikide Lähis-ida tsivilisatsioonide valitsejaks 330eKr · 2.-1.saj.eKr Kodusõjad Roomas · 1.-2.saj.pKr Rooma impeeriumi hiilgeaeg · 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud;
c) Demokraatia valitsusvorm; rahvavalitsus d) Pedagoog laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe). e) Barbar võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt f) Ateena Mereliit mereliit, mis tekkis Pärsia sõdade ajal, kuhu kuulusid ka vaesed kodanikud g) Peloponnesose Liit e Ahhaia Liit oli Peloponnesose linnriikide liit; poliitiline ja sõjaline vastasleer Makedooniale h) Peloponnesose soda Peloponnesose liidu ja Ateena mereliidu vaheline soda. Eesmärgiks oli ülemvõim Kreekas. i) Strateeg - väepealik j) Akropol polise keskele kaljukünkale ehitatud kindles. Tuntuim oon Ateena akropol. k) Agoraa Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise l) Sümpoosion ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja
)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. • Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas. • Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni. • Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus. • Chaironeia lahing (338 eKr)- Philippos II juhitud makedoonlased ja Kreeka linnriikide vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale. • Salamise lahing (480 eKr)- Merelahing. Pärsialased ülekaalus, 1200 laeva, kreeklastel 400. Kreeklased juhtisid pärslased lahesoppidesse, kus osad pärsia laevad karidele jooksid, kreeklased võitsid pärslasi. • Ateena mereliit- Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid. Rajati Pärsia- vastaseks võitluseks, kuid Ateena kehtestas seal ülemvõimu. Enamik liitlasi tasus
võimsamate riikide hulka. Liidrikohale tõusis aga Teeba riik. Võitnud Spartalasi 371 a eKr toimunud otsustavas lahingus tegid nad sellele ülemvõimule lõpu. Makedooni tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp Lakkamatutes omavahelistes sõdades ei saavutanud ükski Kreeka linnriikidest kindlat ja püsivat ülekaalu. Mõisteti küll ühtsuse tähtsust, kuid ei suudetud seda saavutada. Nii avanes soodne võimalus Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas. Osalesid olümpiamängudel ning nende ülikkonna hulgas levis laialdaselt kreeka keel, kombed ja kultuur. 4.saj keskpaiku Philippos II valitsusajal sai Makedooniast aga ohtlik konkurent kõigile kreeka linnriikidele. Ümberkorraldatud Makedoonia sõjavägi sai võimsamaks kogu Balkanil. Siiski püüdis kuningas vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega
Ta vallutas algul Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid kreeklaste ülemvõimu alla. Tema vallutused panid aluse uuele ajajärgule - hellenismiperiood. Kuid tema surmale järgnesid aastakümnete pikkused sõjad ja rahutused Makedoonia väepealike vahel ning Aleksandri suurriik lagunes. Seetõttu kujunes mitu sõltumatut hellenistlikku kuningriiki: Süüria- Mesopotaamia, Egiptus ja Makedoonia (Makedooniale kuulus ikka veel Kreeka). Aleksandri sõjaretke tõttu rändas massiliselt kreeklasi Idamaadesse. Vahemere idarannikul tekkisid Kreeka linnad, mille seas suurimaks ja tähtsamaks sai Aleksandria (Egiptuse pealinn). Alates teisest sajandist hakkas Rooma oma võimu laiendama ida poole. Rooma võimu alla langesid Kreeka ja Makedoonia ning lõpuks ka Egiptus. Kuningate aeg Roomas (753-509 a. eKr) See oli üldjoontes samal ajal, kui etruskide hiilgeaeg Itaalias. Esimene Rooma kuningas oli Romulus
Domineerib Kreekas. 404- 371 a eKr 371 eKr Teeba linnriigi väed purustavad Sparta armee. Ülemvõimu lõpp. Makedoonia tõus Elasid tänapäeva Kreeka riigi põhjaosas. 359-338 a eKr Võtsid üle kreeka keele ja kombed. Kuningas Philippos teine sekkus Kreeka riikide suhetesse. Otsis liitlasi. Ateena vastuseis Makedooniale- Kreeka linnriikide liit. 338 eKr sai liiduvägi lüüa Chaironeia lahingus. Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. Hellenismiperiood 334-326 eKr vallutas Makedoonia kuningas 338-30 a eKr Aleksander Suur (Philippose poeg) Pärsia riigi. Tema vallutusretked panid aluse uuele
Aleksander viis lahingusse Makedoonia kahest tuhandest ratsanikust koosneva ratsaväe (peale selle oli kuningas Philippose käsutuses veel 30 000 hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud jalaväelast). Isa käsul juhtis poeg raskerelvis ratsaväe vaenlase vägede teebalastest koosneva tiiva vastu. Noor väejuht purustas teebalaste väe väga kiirelt, hävitades selle peaaegu täielikult, ning ründas seejärel juba ateenlastest koosnevat väetiiba ja tagalat. See võit kindlustas Makedooniale Kreekas ülemvõimu, jäädes samas võiduka valitseja jaoks viimaseks. Philippos II mõrvati augustis, 336 a. eKr. Aleksander asub troonile. Granikose lahing 334 a. eKr esimene tõsine lahing Pärsia vägedega. Koos trooniga päris noor Makedoonia kuningas hästi väljaõpetatud sõjaväe, mille tuumiku moodustasid raskerelvastuses jalaväelased pikkade odade ehk sarissadega varustatud odamehed. Arvukad olid ka mobiilsetest kergjalaväelastest ning raskelt relvastatud ratsaväest
omakorda pidi jagama võimu Pärsiaga. Lõpuks tõusis riigis vastuseis ja Ateena suutis tõusta uuesti tugevamate riikide hulka. Liidriks sai aga Teeba, mis võitis Spartat 371 eKr toimunud otsustavas lahingus. Makedoonia tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp Ükski linnkriik ei saavutanud kindlat ja püsivat ülekaalu ning kui üks veidi võimsamaks muutus, liitusid teised tema vastu. Kuigi saadi aru, et ühtne riik oleks mõistlikum, ei suudetud seda teostada. See andis vabad käed Makedooniale. Makedoonlased olid üle võnud nende keele, kombed ja kultuuri ja seega ei tahtnud kuningas Philippos II kreekalastega sõjalisse konflikti sattuda ning sekkus Kreekas asjadesse ühe või teise riigi liitlasena ning näitas end sõbra ja kaitsja rollis. Osa kreeklasi suhtus sellesse poolehoiuga ja lootis, et Philipposel õnnestus hellenid taas ühendada. Ateenale see aga ei meeldinud. Kõnemees Demosthenes kutsus kõiki üles kerkiva ohu vasti. Ta väitis, et Philippos on hoopis orjastaja
lised ning viisid pika ja kurnava Peloponnesose sõjani (5. saj. lõpus eKr). See lõppes Sparta ja tema liitlaste võiduga. Järgnes üle 30 a. kestnud Sparta ülemvõimu ajajärk Kreekas, mille lõpetas Teeba riik. Peaaegu lakkamatutes omavahelistes sõdades ei saavutanud ükski Kreeka polis kindlat ja püsivat ülekaalu. Saadi aru küll rahvusliku ühtsuse saavutamise vajadusest, kuid ükski Kreeka riik ei suutnud seda teostada. See avas aga soodsa võimaluse Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Selle kuningas Philippos II sekkus kreeklaste omavahelistesse suhetesse, näidates end nende sõbra ja kaitsjana. Makedoonia peamiseks vastustajaks sai Ateena, kes koos Teebaga moodustasid ulatusliku Makedoonia-vastase liidu. Kuid 338.a. eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Philippos lasi end kuulutada kõigi kreeklaste juhiks. Need sündmused tähistasid Kreeka linnriikide ja ühtlasi klassikalise ajajärgu lõppu.
Sarnasused: mõlemate puhul oli tegu linnriigiga, toimusid kodanike rahvakoosolekud, võõramaalastel polnud õigusi, funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? Muistsed kreeklased arvestasid aega esimestest olümpiamängudest, toimusid 776. a eKr. 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 338. a eKr kaotasid kreeklased Chaironeia sõjas oma iseseisvuse Makedooniale. 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! raua kasutuselevõtmine demokraatia kasutamine erinevate teaduste areng eeposed "Illias" ja "Odüsseia" algas ajaloo üles kirjutamine 8. Kreeklaste kultuurilised saavutused järgmistes valdkondades: 1) teater hakati ehitama amfiteatreid, kus etendati tragöödiaid ja komöödiaid (nt
Ateena kaotas, Sparta seadis sisse suhted Pärsiaga. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Kokkuleppel Spartalastega allutas Pärsia taas Kreeka linnad Väike-Aasias. Teiste Kreeka linnade vastuseis Sparta domineerimisele võimaldas Ateena uut tõusu. Nüüd asus liidrikohale Teeba riik, peale seda kui alistasid Sparta 371 eKr lahingus. Makedoonia tõus. Lakkamatutes sõdades ei saavutanud ükski linnriik edu, see lõi soodsa võimaluse Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas, kes võtsid varmalt üle kreeka keele, usu ja kombed ning osalesid olümpiamängudel. 4.sajandi keskpaiku sai Makedooniast Philippos II juhtimisel riik, mis kujutas kõigile linnriikidele ohtu. Philippos siiski vältis otseseid sõjalisi kontakte. Paljud kreeklased nägid temas kui kreeklaste ühendajat, teised aga orjastajat. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kes koos Teebaga lõid ulatusliku Makedoonia-vastase liidu
)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. • Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas. • Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni. • Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus. • Chaironeia lahing (338 eKr)- Philippos II juhitud makedoonlased ja Kreeka linnriikide vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale. • Salamise lahing (480 eKr)- Merelahing. Pärsialased ülekaalus, 1200 laeva, kreeklastel 400. Kreeklased juhtisid pärslased lahesoppidesse, kus osad pärsia laevad karidele jooksid, kreeklased võitsid pärslasi. • Ateena mereliit- Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid. Rajati Pärsia- vastaseks võitluseks, kuid Ateena kehtestas seal ülemvõimu. Enamik liitlasi tasus
)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. · Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas. · Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni. · Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus. · Chaironeia lahing (338 eKr)- Philippos II juhitud makedoonlased ja Kreeka linnriikide vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale. · Salamise lahing (480 eKr)- Merelahing. Pärsialased ülekaalus, 1200 laeva, kreeklastel 400. Kreeklased juhtisid pärslased lahesoppidesse, kus osad pärsia laevad karidele jooksid, kreeklased võitsid pärslasi. · Ateena mereliit- Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid. Rajati Pärsia- vastaseks võitluseks, kuid Ateena kehtestas seal ülemvõimu. Enamik liitlasi tasus
Sellest sai alguse Philippose ja Ateena vaen. Samal aastal sõlmis Philippos liidu Epeirose kuniga Arrybasega, võttes naiseks tema tütre Olympiase (Philippos sõlmis piliitilistel kaalutlustel mitmeid abielusid; Olympias polnud tema esimene teine naine). Aasta hiljem (356) sündis Olympiasel troonipärija Aleksander (tulevane maailmavallutaja), mis tõstis Olympiase Philippose (ka tulevaste) naiste seas esikohale. Pangaioni vallutamine tagas Makedooniale püsiva sissetuleku, millist polnud vastu seada ühelgi Kreeka linnriigil. Neil aastatel viis Philippos läbi ka sõjaväereformi, mis seisnes eeskätt varem puudulikult korraldatud jalaväe kujundamises nn makedoonia faalanksiks. Selle näol oli tegu kreeka traditsioonilise faalanksi edasiarendusega: makedoonlased kandsid kreeka hopliitidest kergemat kaitserelvastust (kuigi ka Kreekas oli kaitserelvastus aja jooksul kergenenud), väiksemat kilpi ja kuni 5,5 m pikkuseid
sealt raha, ehitasid laevastiku, said Ateena laevad enda valdusesse, Ateena piirati sisse, pidi alla andma, Mereliit saadeti laiali Sparta ülemvõimu ajajärk, teda toetas Pärsia, kes sai Väike-Aasia lääneranniku linnad, teiste riikide vastupanu Spartale tugevnes, Ateena taastas kaitsemüürid, laevastiku, liidrikohal Teeba, kes võitis Spartat 371 eKr, ülemvõim lõppes Makedoonia tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp linnriigid sõdisid omavahel, võimalus avanes Makedooniale, makedoonlased olid kreeklaste sugulasrahvas, osalesid olümpiamängudel, nende ülikkonnas levisid kreeka keel, kombed, kultuur; 4.saj-l Philippos II ajal (359-336 eKr) muutus Makedoonia ohtlikuks, nende sõjavägi oli võimsaim, kuningas püüdis vältida sõjalist konflikti, osa kreeklasi lootis, et ta ühendab hellenid; riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus üles Philippose vastu, moodustus Makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga
rahulolematust. Agis hukati ja reformid tühistati. Reforme jätkas Kleomenes III (235 221), kes haaras palgasõdurite abil ainuvõimu, pagendas oma vastased ja viis reformid rahvakoosoleku toel ka tegelikkuses ellu. Seejärel sattus ta konflikti Ahhaia liiduga ja püüdis kehtestada Sparta hegemooniat kogu Peloponnesoses. Teda toetasid vaesed kodanikud paljudes Peloponnesose linnades. Ahhaia liit Aratose juhtimisel palus abi Makedoonialt, nõustudes andma Makedooniale tagasi Akrokorintose. 222 sai Kleomenes Sellasia lahingus Lakoonikas Ahhaia- Makedoonia ühisväelt rängalt lüüa. Ta põgenes Egiptusesse, kus tappis enda. Reformid Spartas tühistati ja Spartast sai Ahhaia liidu liige. Aastast 215 alates hakkas Rooma riik sekkuma Makedoonia ja Kreeka asjadesse. 197 võitsid roomlased, keda toetasid mitmed kreeka riigid (Pergamon, Rhodos, Ateena, Aitoolia ja Ahhaia), Kynoskephalai lahingus Makedoonia kuninga Philippos V väge.
soodustas liidu tugevnemist. Kõrgeim valitsusorgan oli siin rahvakoosolek. täidesaatvat võimu juhtis strateeg. Ahhaia liit (280-146) põhines samuti tema liikmete autonoomial, liit laienes suurele osale Peloponnesosest. Võimukorraldus sarnane Aitoolia liiduga. Jõukate 43 kihtide mõju määras kogu Ahhaia liidu poliitika, mis oli olemuselt antidemokraatlik. Ateena III saj. sunnitud alluma Makedooniale, Ahhaia liit suudab aga Peloponnesosest välja tõrjuda Makedoonia garnisonid. Nii nagu Ateena, ei astunud ka Sparta III saj. Kreeka linnade ja hõimude liitu. Siseolud olid siin rasked. Mitmete kaotuste järel oli langenud tema välispoliitiline autoriteet. Sparta juht Kleomenes teostas Spartas reforme ja sõdis Ahhaia liidu ja Makedooniaga. Kaotab ja Sparta läheb Makedoonia võimu alla. Ateena sai neutraalsuse, sest Makedoonia väepealik lahkus sealt altkäemaksu eest. III saj
lagunenud mereliit, sellega kaasnes ka ateenlaste välispoliitiline loidus, tal oli krooniline rahapuudus ja domineeris poliitiline suund , mis püüdis hoida rahu nii palju kui võimalik ja sellega seoses sunnitlus oli et pigem kasutada raha sisepoliitikas kui välispoliitliseks. Loodi teatrietenduste fond, kust finantseeriti pidustusi ja mis oli kokkuvõttes odavam kui sõjapidamine. Ainult et nüüd kui makedoonia hakkas tugevnema , ateenlased polnud valmis näitama initsiatiivi makedooniale vastuhakkamiseks, selle initsiatiivi võttis endale Demosthenes, kes oli rikas, oli varakult jäänud orvuks ja tema hooldajad raiskasid tema raha, alustas kohtukarjääri et oma varandust kätte saada. Hakaks elatist teenima kohtukõnede kirjutajana, hakkas pidama ka poliitilisi kõnesid, kujundas selgelt makedoonia vastaseks oma hoiakult. Tema ideaal oli 5 saj ateena. Teda peetakse tavapäraselt kreeka parimaks kõnemeheks kelle omadest meieni on need kõned säilinud. Raha tuleb kulutada
üldistaja. Platoni maailm kaugeneb ideaalist - käib alla, Aristotelesel maailm areneb ja täiustub järk-järgult. Aristoteles uuris 158 Kreeka linnriigi konstitutsioonilist ajalugu st ülesehitust. Aristotelese elulugu Aristoteles elas kahe ajastu piiril. Poliste süsteem oli nõrgenemas ja selle kõrval arenesid välja uued ja suured impeeriumid. Aristotelese püüdlused õigustada linn-riigi põhimõtteid omasid selles kontekstis väga väikest mõju. Aristoteles sündis Makedooniale allutatud Traakia linnas Stageiras, tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntos III, Aleksander Suure vanaisa, ihuarst ja kasvas seega Makedoonias. Aristoteles oli metoik, tema mitte-aristokraatlikul päritolul oli oluline mõju Aristotelese poliitikafilosoofiale. Ta õppis Platoni asutatud Akadeemias ning veetis Ateenas Platoni õpilase ja kaastöölisena umbes 20 aastat. Pärast Platoni surma põgenes Aristoteles Ateenast, sest pidas
Analoogiat võib näha Mussolini ja Hitleri nägemustes ideaalühiskondadest esimene soovis luua "uut" ja "tulevikulist ühiskonda", teise ideaalajastu oli kauges, rikkumata minevikus. Aristotelese elulugu. Aristoteles elas kahe ajastu piiril - poliste süsteem oli nõrgenemas ja selle kõrval arenesid välja uued ja suured impeeriumid. Aristotelese püüdlused õigustada linn-riigi põhimõtteid omasid selles kontekstis väga väikest mõju. Aristoteles sündis Makedooniale allutatud Traakia linnas Stageiras, tema isa Nikomachos (ka Aristotelese poja nimi oli Nickomachos) oli Makedoonia kuninga Amyntos III, Aleksander Suure vanaisa, ihuarst ja kasvas seega Makedoonias. Aristoteles oli ateenlaste jaoks metoik, tema mitte- aristokraatlikul päritolul oli oluline mõju Aristotelese poliitikafilosoofiale. Õppis Platoni asutatud Akadeemias ning veetis Ateenas Platoni õpilase ja kaastöölisena umbes 20 aastat. Pärast Platoni
annaabi.ee 
