Mis ajast pärinevad esimesed kloostrid Lääne-Euroopas? 4.sajandi keskpaigust Mis eesmärgil kloostreid rajati? Et inimesed saaksid ilmalikust elust eralduda ning pühenduda vaimulikule elule ning õpetuste järgimisele. Kloostri põhiplaan (osata lugeda ja joonistada), kirjelda: Kloostrid toimivad justkui väikese linnana. Selle keskseks asutuseks on kirik, millega on ühenduses põhjapoolse ristkäiguga. Peamise sissekäigu taga asus külalistemaja, almusmaja ning majapidamishooned. Kloostrimüüri sees asus klausuur, mille keskel kaev või tiik. Klausuuri ümbritsev ristkäik ühendas kloostri erinevaid osasid tervikuks. Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda, söögisaal, köök, kelder, mille kohal konvertide toad, dormitoorium Mõisted: mis on – Klausuur- kloostri kinnine siseõu – ristikäik- klausuuri ümbritsev kogunemis- ja jalutuskoht – refektoorium- söögisaal – dormitoorium- magamise ruum – kapiitlisaal- istungite saal
ansambel 19. sajandist. Fassaadi keskelt kerkib kaeratorn. Ümber nelinurkse õue olid koondunud tallid, tõllakuurid, jahikoerte kuudid. Tallides võib kohati näha palgiotstest parkettpõrandat. Iga hobuselatri seinal on ovaalne liivakivist õõnestatud kaerasõim. Mõisal olid omad tööndusettevõtted: jahu-, villa- ja saeveski, tärklisevabrik, viinavabrik. Mõisas põletati lupja, valmistati telliseid, sindleid. Arvukad majapidamishooned paiknesid pargis ansamblitena. Mõisapark rajati 19. sajandil teise poole algul peahoone ümber, mida ka hiljem laiendati. Mõisa ümber olev park on lagendikuline ning seda kroonib kahevõraline tamm. Parki poolitab tee. Teisel pool teed olev osa on metsaline, pakkudes inimestele varjulisi puhkekohti ning jalutusteid. Viimastel aastatel on juurde istutatud parki erinevaid leht- ja okaspuid. Park on nii muinsuskaitse- kui looduskaitse all
Kuidas kujutati tolleaegsetel miniatuurmaalidel elusolendeid? Miniatuurmaalis sagenesid inimeste ja loomade kujutised. Taaselustus püüe modelleerida kehasid valguse ja varjudega. Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja inimestest väga elavad. Kirjelda ühte kloostrikompleksi. Millised hooned sinna kuulusid? Ühte kloostrikompleksi kuulusid kool, kirik, võõrastemaja, munkade eluruumid, majapidamishooned, töökojad, loomalaudad, köögiviljaaed ja palju muud. Mis sai Frangi riigist pärast keiser Karl Suure surma? Pärast Karl Suure surma jagati Karolingide riik kolmeks.
Hilisgootika (keskaeg) 1400-1530 Lübecki linnaõigus- iga majavaldus moodustas naabritest kindla müüriga eraldatud kinnistu. Aknad avanesid vaid tänavale ning olid võrestatud, liikudega. Ehitada tohtis vaid kivist elumaju(tulekahju)-nõuded ranged. Peahoonega liitusid hoovis väiksemad majapidamishooned. Hooned olid paekivist. Seest: Eeskoda diele, suured aknad. Ühe akna all peremehe kontor mis oli eraldatud vahe või kappseinaga. Diele(eesruum) tagumises osas matelkorstna all köök, riiulid seinaavades. Üks kitsas seina... trepp viis keldri, teine ülemisele korrusele aidaruumi. Mantelkorstna korral oli uks köetavasse elutuppa-dornsi-kus oli suur õule avanev aken, kätepesukoht e lavatoorium. Köeti kerisahjuga, mööbel asetses seite ääres, levinud olid
Vaesunud üksjalad muutusid vabadikeks * KÜLA - külakogukond, • selle kasutuses olnud territoorium (külasaras) • asula (hoonete kogumit) * Talu- talupoja majandusüksus. Adratalupoegadel adratalud. Seotud pere kui talupidamisest elatuva kollektiiviga. Reeglina majandas üks pere üht talu. Kõige levinumad 1/2-4 adramaa suurused talud, piirid 1/8-8 adramaad, suurused piirkondlikult erinevad. Arvestati üksnes põllumaad. Igale talule kuulusid elu- ja majapidamishooned, mis aga ei olnud seotud muude kõlvikutega. Talupojal oli talule pärandatav kasutusõigus. Aluses sai feodaal talu kogukonnalt ära võtta vaid pärijate puudumisel. Ajapikku see praktika muutus. * Poolemaamehed – kui ühte talu majandas kaks peret, kes kandsid ühiselt talule määratud koormisi. Osalt pere jagunemisel * Saras – küla kasutuses olnud põllumajanduslikult kasutatavad maad. * Saraskond- maad ühiselt kasutav kogukond. Sarase maad võis kasutada üksnes kogukonna liige
talupoegadele lugemise õpetamiseks J.G.Herder tutuvustas eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel A.von Kotzebue asutas I teatritrupi Eestis, näitekirjanik, näitetruppi kuulusid nii meessoost kui naissoost näitlejad 12. Selgita: mõis, aadlimatrikkel, restitutsioon, pearahamaks, pärisori, valgustussajand. mõis majanduslik üksus, mille juurse kuulusid põllumaad koos talupoegadega, heinamaad, mets, majapidamishooned, kariloomad, mõisa omaniku või rentniku eluase aadlimatrikkel nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege (õigus osaled maapäevadel, omada rüütlimõisaid) restitutsioon reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele pearahamaks asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed pärisori talupoeg, kes kuulus mõisnikule, pidi tema heaks tegema teotööd ja
1543. aastal oli Uus–Pärnu linnamüüri sees asuv piirkond suhteliselt tihedasti hoonestatud: 110 numereeritud krundil oli 15 puidust-, 17 vahvärk-, 11 määramata ja ülejäänud kivist hoonestust. Ülejäänud majad asusid väljaspool linnamüüri. Linnas oli 3 väike aed. Riia mnt. algus (Suure-ja Väike Jõe Henno tänavani, Pargi, Suur-Sepa kuni Karja tänavani) oli hõreda puithoonestusega (elamud, majapidamishooned ja üksikud töökojad, hoonestus oli ühekorruseline, laokorrusega pööningul ja poodidega soklikorrusel. Eeslinnades ja jõgede kallastel paiknesid linnakalurite hütid. Linna põhjaküljel jõe ääres asus kaubasadam. Linna peatänavaks oli ida–lääne suunaline Pikk tänav, (mis hävitati 1954. aastal, praegu Pika tänava põhjakülg) ja sellega turuplatsil ristuv Riia ehk Nikolai tänav. 1550
Kes olid siis siin mail, Kasaritsas, mõisnikud ja talurahva orjastajad? Kasaritsa vakus kuulus 1568.aastast Vastseliina lossi maade hulka. Miks anti vakusele nimi Kazarycza, ei ole teada. Oli poolakate valitsemisaeg ja võib oletada, et see oli mõne isiku nimi. Theophil Mirzwinski rajas mõisa nimega – Vana-Kasaritsa. See jäi püsima kauaks ajaks ja seda tunneme sama nime all praegugi. Mõisal ei olnud kunagi uhket härrastemaja, kuid olid kõik vajalikud majapidamishooned, veski koos veskijärvega, mitu kalatiiki, kõrts. Mõisa- hoone on praegugi alles. Alates 1847. Aastast hakati talusid rendile andma. Kasaritsas kui riigimõisas olid renditingimused soodsamad kui aadlimõisates. Paljud talunikud ei jõudnud sedagi renti tasuda ja kohad läksid uutele peremeestele. Mõnikord võlg siiski kustutati või teeniti tööga tasa. Rendisummade põhjal võib oletada, et sel ajal oli taludel ühepalju maad. Pärast kroonumõisa piiride korrigeerimist 1866
KIRIKULE ON AINULAADNE 15. SAJANDIL JUURDE LIIDETUD ÜMMARGUNE RISTIMISKABEL, MILLEGA ON SEOTUD LEGEND VALGEST DAAMIST. NIMELT VÕIB LEGENDI JÄRGI KABELI KESKMISEL AKNAL NÄHA AUGUSTI TÄISKUU ÖÖL - HAAPSALU VALGET DAAMI. VÄIKESES LINNUSES OLID KESKAJAL PIISKOPI, TOOMHÄRRADE JA TEISTE AMETNIKE ELU- JA TÖÖRUUMID, KUHU NAISTEL OLI SISENEMINE SURMAÄHVARDUSEL KEELATUD. ÕUES, VÄIKSE LINNUSE ÜMBER OLID ELUKS VAJALIKUD MAJAPIDAMISHOONED: HOBUSETALLID, LEHMA- SEA- JA LAMBALAUDAD, SEPIKOJAD JA MUUD TÖÖKOJAD, SAMUTI LINNUSE TÖÖLISTE NING SÕDURITE ELAMUD. ÕUES VIIDI LÄBI SÕJALISI HARJUTUSI, ET VAENLASTE RÜNNAKUTEKS VALMIS OLLA. AJA JOOKSUL LINNUSE MÜÜRE KÕRGENDATI JA LAIENDATI NING LISATI TORNE, MILLE SEAST KÕIGE VÄGEVAM OLI 38 MEETRI KÕRGUNE VAHITORN, KUS AVANES 6 VAADE KAUGELE HAAPSALU LAHELE. LINNUSE JUURDE KUULUS AVAR EESÕU, MIS
A. Laikmaa looming ning pedagoogi-, organiseerimis- ja kunstiarvustustöö määrasid oluliselt 20. sajandi alguse eesti kunsti ja kunstielu ilmet. A. Laikmaa suri 19. novembril 1942. a. ning on maetud Kadarpikule (hauasammas 1956, J. Raudsepp), tema kodus on majamuuseum (asutatud 1955). Kunstnik Ants Laikmaa (Hans Laipman) sünnikoduks oli Vigala valla Araste küla Paiba talu, Poti- Silla maanteelt 5 km ida suunas. 1860. a. ehitatud elumaja on säilinud, majapidamishooned enamasti hävinud. Kasutatakse aita, mille ühe ukse kohale on kunstniku poolt sisse lõigatud peremärk: vikat, reha, kaks pinta ja tähed H. L. (Laipmanni isa initsiaalid). Tuhmunud osas on arvatavasti kolmnurkne sirkel ja viljavihk. Elamu seinal on tammest mälestustahvel:"Kunstnik Ants Laikmaa sündis selles majas 5. mail 1866. a." Ants Laikmaa oli perekonnas 13. laps. Esimese õpetuse sai ta Velise vallakoolis, hiljem õppis Vigalas, Haapsalus ja Lihulas. 1891. a
eremiitidele eritingimused eraldi kongidega, kust väljuti vaid teenistuse ajaks. Kloostrid ehitati eraldatud maaalale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Kloostri ümber asusid elama ilmalikud teenrid. Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus Burgundias, Mont Athos Kreekas). Kloostril oli kahekordne müür. Sissepääsu taga oli külalistemaja ja almustemaja, majapidamishooned (aidad, tallid, laudad, veskid, pagarikoda, töökojad jne, eemal arstipunkt). Teise müüri taga olid isoleeritud ruumid ainult kloostrielanikele. Keskel oli aatriumist kujunenud siseõu klausuur, ümbritsetud avatud galeriidega ehk ristikäiguga, keskel kaev või tiik. Põhjapoolse ristikäiguga oli ühendatud kirik. Transeptis otseühendus dormitooriumiga, välisilmaga ühendus kiriku lääneportaali kaudu. Narteks ehk eeskoda oli
kirjaliku osa koostamisel oli väga suureks abiks Tiiu Viljalo. Praktilist tööd aitas teha Olav Pihlapuu. Suurim tänu minu isale Jüri Võsokovskile, kelle abiga sai rehielamu lõplikult valmis sai. Tänan neid kõiki! 3 1. TALUPOJA ELAMU Keskajal elasid talupojad enamasti kindlustamata külades. Küla võis koosneda 5-- 6 talust, kuid nende arv võis küündida isegi kuni 60--70-ni. Igal talul olid omad majapidamishooned, elamu ja köögiviljaaed. Ühes talus elas ja töötas tavaliselt üks pere, kuhu kuulusid isa, ema, lapsed ning vanaema ja vanaisa, tihti ka peremehe vallalised õed-vennad ( Põltsam-Jürjo 2011: 64). Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus (vt joonis 1). Joonis 1. Talupoja elamu (Talupoja elamu. Vikipedia) Tare keskel asus tulekolle, jõukamatel talupoegadel oli ahi, mille sees sai
läänes, teine idapoolses osas) ja pikaks venitatud apsiid. Selliseid tunnuseid kohtame ka järgneva perioodi kirikuarhitektuuris, eriti Saksamaal. Üldiselt tolleaegnae arhitektuur veel väga tagasihoidlik, kuid just siit sai alguse keskaegse ehituskunsti suur õitseng. Karolingide ajast on pärit ka üks punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil, mis kujutab endast suurt kloostrikavatist. Seal on kirik, kool, võõrastemaja, munkade eluruumid, majapidamishooned, töökojad, loomalaudad, köögiviljaaed ja palju muud. Seda võib pidada pidada omamoodi kloostri tüüpprojektiks, igatahes viitab see joonistus suurejoonelise keskaegse kloostriarhitektuuri allikatele ja näitab, et juba 9.sajandil olid kloostrid tähtsad mitte ainult vaimuelu, vaid ka majanduselu üksused. Karolingide kujutav kunst: Antiikaja traditsioonid elustamine. Miniatuurmaalis loodusläheduse taotlused. Kasvas tehniline meisterlikkus (Bütsantsist pärit meistrid).
Mõõtmetelt on see väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli ikkagi basiilika. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal omapärasteks joonteks 2 transepti üks läänes, teine idas ja pikaks venitatud apsiid. Sellised tunnused on ka järgneva perioodi kirikuarhitektuuris. Karolingide ajast on pärit üks punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil, mis kujutab suurt kloostrikavandit. Seal on kirik, kool, võõrastemaja, munkade eluruumid, majapidamishooned, töökojad, jahipidamishooned, loomalaudad, köögiviljaaed ja muud. See on omamoodi kloostri tüüpprojekt. Kloostrid olid tähtsad vaimu-ja majanduselu keskused. Kujutavas kunstis on märgata antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused. Kasvas tehniline meisterlikkus. Sagenevad inimeste ja loomade kujutised. Püütakse modelleerida kehasid valguse ja varjuga, kujutada ruumi ja isegi maastikku. Figuure ümbritseb roomapärane raamistik
8.Kuidas kujutati tolleaegsetel miniatuurmaalidel elusolendeid? Miniatuurmaalis sagenesid inimeste ja loomade kujutised. Taaselustus püüe modelleerida kehasid valguse ja varjudega. Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja inimestest väga elavad. 9.Kirjelda ühte kloostrikompleksi. Millised hooned sinna kuulusid? Ühte kloostrikompleksi kuulusid kool, kirik, võõrastemaja, munkade eluruumid, majapidamishooned, töökojad, loomalaudad, köögiviljaaed ja palju muud. 10.Mis sai Frangi riigist pärast keiser Karl Suure surma? Pärast Karl Suure surma jagasid tema pojapojad Verduni lepinguga riigi omavahel kolmeks kuningriigiks. Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 1.Millal hakkasid Lääne-Euroopas kujunema kõikides kunstiliikides avalduv romaani stiil? 10.-12. sajandil kujunes Lääne- ja Kesk-Euroopas Euroopas esimene kõigis visuaalse
annaabi.ee 
