seotud kovalentse üksiksidemega. Süsinikahel - üksteisega vahetult seotud süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Tsükkel - kinnine süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Süsivesinike omadused: *vett tõrjuvad;*lahustuvad orgaanilistes lahustites;*bensiin, tärpentiin;*agregaatolek toatemp.'l * C1kuniC4- gaasid, C5kuniC15- vedelikud, alates C16+ - tahked (parafiin);* põlemine . 2C2H6 + 7O2 -> 4CO2 + 6H2O. Naftasaadused: bensiin,diislikütus, petrooleum, majapidamisgaas. Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid (4põhjust) -*Süsinikul on palju erinevaid oksüdatsiooniastmeid (-4 kuni +4); *Sidemete rohkus; * Erinevad ahelakujud (lineaarne,hargnenud, tsükkel);* Süsinik võib olla seotud paljude teiste elementidega.
Üksikside-aine elektron paar kahe elemendi aatomi vahel Alkaan- süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid Süsinikahel- omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised) Süsivesinike omadused: · Vees ei lahustu · C1-C4 gaasid · C5-C15 vedelikud · C16-C... tahked · Kõik põlevad hästi Nafta saadused: · Majapidamisgaas · Bensiin · Petroolium · Diislikütus · Määrdeõli Miks on süsiniku ühendeid palju rohkem kui teiste elmentide ühendeid? · Sest süsiniku aatomid võivad moodustada mitmesuguse pikkuse ja kujuga ahelaid · Sest süsinik võib moodustada nii üksik-, kaksik-, kui ka kolmiksidemeid Süsinike põlemis reaktsioon Nt: C3H8+5O2=> 3CO2+4H2O 2C2H6+7O2=>4CO2+6H2O
Polümeer-ained mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti üksteisega seotud väikeste Molekulide jääkidest või lõikudest.nafta- majapidamisgaas,bensiin,petroleum,diislikütus,määrdeõlid,parafiin, Bituumen.-alkaanid,destillatsioon.vettõrjuvad,lahus,mare,kütus,asphalt,kreemid.süsiniku allotroopsed Teisendid-allotroopia-keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena,alotrobid-puhas lihtaine.teemant, Grafiit,grafeen,fullereenid.alotrop põlemine-CH4+2O2-2CO2,vingugaas-2CO2+O2- 2CO2,süsihappegaas- C+O2-CO2,süsihape-CO2+H2O-H2CO3,metalliga-fe2o3+co-fe+co2, saamine-metanooli-ch4+o2- ch3-oh
Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Fraktsioneeriv destillatsioon- Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. 2. Nafta fraktsioneeriva destillatsiooni produktid 3. Struktuuride koostamise ülesanne 4. Süsiniku o.-a. määramine ühendis 5. Gaasisegu põlemise ülesanne. 2. Nafta produktideks on majapidamisgaas, bensiin, petrooleum, diislikütus,määrdeõlid, parafiin, bituumen.
Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Fraktsioneeriv destillatsioon- Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. 2. Nafta fraktsioneeriva destillatsiooni produktid 3. Struktuuride koostamise ülesanne 4. Süsiniku o.-a. määramine ühendis 5. Gaasisegu põlemise ülesanne. 2. Nafta produktideks on majapidamisgaas, bensiin, petrooleum, diislikütus,määrdeõlid, parafiin, bituumen.
ISESEISEV TÖÖ TEEMAL SÜSIVESINIKUD Koostas: Tenno Sirgi Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Klass: 11K1 1. Millistest keemilistest elementidest koosnevad süsivesinikud? C ja H 2. Kuidas jaotatakse keemilise sideme kordusest lähtuvalt süsivesinikud? Küllastunud või küllastumata süsivesinikud 3. Kuidas nimetatakse kinnise e. tsüklilise ahelaga süsivesinike klasse? Alkaanid, alkeenid, alküünid 4. Märkige alkaanide, alkeenide, alküünide üldvalemid ja kolm esimest liiget homoloogilistes ridades (valem, nimetus) 5. Alkaanid on keemiliselt püsivad. Kirjutage 3 võrrandit omal vabal valikul 1. Põlemine 2. Pürolüüs 3. Asendusreaktsioon 6. Alkeenid on võrreldes alkaanidega reaktsioonivõimelisemad. Kirjutage liitumisreaktsioonid: 1. Eteen+ vesinik (hüdrogeenimine) 2. Eteen+kloor (halogeenimine) 3. Propeen+ HCL (li...
· Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. (maagaas koosneb metaanist ning nafta on süsivesinike segu. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Nafta destilleerimisel saadavaid saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi ning madalaim neist on bensiin. · Naftasaadusteks on naftagaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut, määrdeõlid, parafiin ja bituumen. · Oktaaniarv näitab bensiini kvaliteeti. · Asfaltiseerimisel kasutatakse bituumeni. · Majapidamisgaas koosneb propaanist ja butaanist. · Alkaanid ei lahustu vees ja on kolmes agregaatolekus. POLÜMEERID · Polümeeriks nimetatakse ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest üksteisega seotud väikestest molekulide jääkidest või lõikudest. · Parafiin on tahkete alkaanide segu, millest tehakse küünlaid. · Polümeere kasutatakse plastmasside, kummide, tekstiilikiudainete jt. materjalide valmistamiseks.
põlemine (saaduseks CO 2 ja H2O) 10. Alkeeniahelate omavaheline sidumine väävli abil – vulkaniseerimine ja kummi 11. Alkeenide nomenklatuur – cis/trans isomeeria, ühendite nimetused struktuuri järgi, struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 12. Alküünide mõiste küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside 13. Tuntumad alküünid: etüün - keevitusgaas propüün – keevitusgaas, majapidamisgaas 14. Alküünide nomenklatuur. Alküünide süstemaatilised nimetused struktuuri järgi ning struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 15. Alküünide keemilised omadused. Hüdrogeenimisreaktsioon (Alküün -> alkeen -> alkaan) Reaktsioonid halogeenide ja vesinikhalogeniididega Reaktsioon veega – aldehüüdi ja ketooni teke etüüni ja propüüni näitel (saaduseks vastavalt etanaal (aldehüüd) ja propanoon ehk atsetoon (ketoon) Reageerimine hapnikuga e
hapnikku. Taimedes toimub fotosüntees, mis tähendab ainete tekkimist valguse toimel. Joonis 2.1 Põlemine Tule saamine ja kasutamine oli erakordselt tähtis juba ürginimestele. Välgust süüdatud puu, metsapõleng või vulkaanipurse andis tuld, mida kasutati kaitseks metsloomade vastu, soojendamiseks ja toiduvalmistamiseks. Põlemine toimub hapniku osavõtul, seejuures pääseb õhku soojust ja valgust. Nii põlevad ahjus puit ja brikett, auto mootoris bensiin, gaasipliidis majapidamisgaas. Põlemise tagajärjel tekib süsihappegaas. Süsihappegaas ei põle ega võimalda põlemist. Ettevaatust! Lahtise tulega peab olema väga ettevaatlik. Põleng võib tekkida kergesti ja on tähtis teada, et tule kustutamiseks on vaja takistada hapniku juurdepääs tulele. Kui süttivad riided, kasutatakse kustutamiseks vett või tulekustutit või mässitakse põlevad riideesemed suuremate riiete sisse. Nii ei pääse põlevatele esemetele hapnik juurde ja leek kustub. Olulised faktid:
Tänapäeval on olemas palju erinevaid grille: · Söegrill · Kuppelgrill · Kohvergrill · Lahtised grillid · Grillvann · Gaasigrillid · Kohvergrillid · Elektrigrill · Lauagrill · Kontaktgrill · Plaatgrill On ka grille mis on valmis ehitatud , ning neid ei saa liigutada, transportida (salamandrid,kaminad). On ka ühekordseid grille ning grillpanne. Küttematerjaliks sobib grillsüsi, grillbrikett , päevalillekoore brikett, lehtpuud ning majapidamisgaas. Süütamiseks sobib väga hästi süütevedelik, süütetabletid, söestarter või lõõts. Erinevad grillimistarvikud: Grilltangid, grillvardad, grilltikud, pintsel moppimiseks, grillhari ja määrimisplaat,, grillrestid Grilli puhastamine: Enne kasutamist määri grillrest õliga, puhasta grill niipea kui võimalik, parim puhastus vahend on tuli ja traathari. Kuidas saad aru et süsi on valmis ? Grillsüsi on küpsetamiseks valmis ca 15 minutiga ja siis kui neile on tekkinud valge tuhakiht
hermeetiliselt ehk anaeroobselt kääritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. Propaan ja butaan. Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas. Toodetkse naftast. Mõlemad alkaanid on värvuseta, lõhnata, maitseta, vees praktiliselt lahustumatud gaasid. Kasutatakse vedelgaasi ja mootorikütusena. Alkaanide kasutusalad Suure põlemissoojuse ja kütteväärtuse tõttu kasutatakse alkaane kütusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rõhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas). Alkaanide mittetäielikul põlemisel saadud tahma kasutatakse trükitööstuses värvainena ja kummitööstuses täiteainena.Lisaks sisaldavad alkaane mitmed vedelkütused ja määrdeõlid. Tahketest alkaanidest pärinevat parafiini kasutatakse määrdeainete ja- õlide ning küünalde valmistamiseks
Kui orgaanilisi jtmeid kritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. 8.) Propaan ja butaan. Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas. Toodetkse naftast. Mlemad alkaanid on vrvuseta, lhnata, maitseta, vees praktiliselt lahustumatud gaasid. Kasutatakse vedelgaasi ja mootoriktusena. 9.) Alkaanide kasutusalad Suure plemissoojuse ja kttevrtuse tttu kasutatakse alkaane ktusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas). Alkaanide mittetielikul plemisel saadud tahma kasutatakse trkitstuses vrvainena ja kummitstuses titeainena.Lisaks sisaldavad alkaane mitmed vedelktused ja mrdelid. Tahketest alkaanidest prinevat parafiini kasutatakse mrdeainete ja- lide ning knalde valmistamiseks. Meditsiinis kasutatakse vedelat parafiini liigestehaiguste ravil
kääritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. Propaan ja butaan. Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas. Toodetkse naftast. Mõlemad alkaanid on värvuseta, lõhnata, maitseta, vees praktiliselt lahustumatud gaasid. Kasutatakse vedelgaasi ja mootorikütusena. Alkaanide kasutusalad Suure põlemissoojuse ja kütteväärtuse tõttu kasutatakse alkaane kütusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rõhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas). Alkaanide mittetäielikul põlemisel saadud tahma kasutatakse trükitööstuses värvainena ja kummitööstuses täiteainena.Lisaks sisaldavad alkaane mitmed vedelkütused ja määrdeõlid. Tahketest alkaanidest pärinevat parafiini kasutatakse määrdeainete ja- õlide ning küünalde valmistamiseks
Soojusenergia kütteks, soe vesi ………...……………………………………………… Üür ja hooldustasu ………………………………………………………… Ühiselamu üür ………………………………………………………… Külm vesi, kanalisatsioon ………………………………………………………… Prügivedu ………………………………………………………… Majapidamisgaas ………………………………………………………… Elekter ………………………………………………………… Maamaks ………………………………………………………… KOKKU ………………………………………………………… Kinnitan andmete õigsust: Olen teadlik, et valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuste maksmine ja
4 M. Kurze *INIMENE, TERVIS, ESMAABI* Tallinn * Kirjastus "Eesti Raamat" * 1983 Mürkainete kasutamine Oma igapäevaelus kasutavad inimesed kogu aeg mitmesuguseid kemikaale, mis valel otstarbel või valedes kogustes võivad mõjuda mürkidena. Suur osa erinevatest kemikaalidest, mis on inimesele tänapäeval väga vajalikud, on oma olemuselt mürgised - kütused, ravimid, puhastusvahendid, majapidamisgaas jne. Samas ei ole võimalik hoida mürgitusi ära neist ainetest loobumisega. Õnnetuste ärahoidmiseks on tarvis osata neid õigesti kasutada. Kõigile kodudes kasutatavatele keemiatoodetele on ette nähtud ranged ohutusnõuded. Tootmisel kontrollitakse spetsiaalsetes laborites nende mürgisust, tuleohtlikkust ja muid kahjulikke omadusi. Sellest tulenevalt töötatakse iga kemikaali jaoks välja juhis, mille järgimine tagab toote kasutusohutuse
=BaSO4 ; CO²3++2H-= =H2O+CO2;H++OH-=H2O; Cu²++4NH3-= (Cu(NH3)4)²-; (kompleksühend), A+B=AB+deltaH (temperatuuri neeldumine või eraldumine). Reaktsiooni nimetatakse plahvatuseks, kui reaktsioon toimub sekundi murdosa jooksul. Plahvatuse jooksul toimub lagunemisreaktsioon ühe ja sama aine sees nng redoksreaktsioon. Ohtlikumad süsteemid on aur-õhk (bensiini või dietüüleetri aur), gaas-õhk (C2H4 või majapidamisgaas) ja tolm-õhk (väävli või tärklise tolm). 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: Tasakaalureaktsioon on lõpuni mitte minev reaktsioon ehk nad on pöörduvadehk see on selline olek kui reaktsiooni lähteainete ja saaduste konsentratsioon ei muutu, kuna pärisuunalise reaktsiooni kiirus on võrdne vastas suunalisega. Tasakaalukonstant: K=((C)*(D))/((A)*(B)). Kui muuta ühte tingimust, mis tagab tasakaalu, siis nihkub tasakaal selle reaktsiooni suunas, mis toimib
0,03% CO · Termosfäär 80-250 km 180-1500 K - N 250-500 km 180-1500 K - O · Eksosfäär 500-1000 km 1500< K O 1000-2500 km 1500< K He · 2500< km 1500< K H Plahvatusohtlikud gaasid: · CH (2,5...80) · Majapidamisgaas (5...35) · CH (5...15) · NH (15,5...27) Metaan - CH Põleb sinise leegiga: CH + 2O > CO +2HO · Maagaasi koostises 60-90% · Kasvuhoonegaas · Vähemürgine · Narkootilise toimega · Lämmatav gaas · Kasutatakse kütusena ja vesiniku tootmises · Transporditakse torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. Freoonid - Inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suurt aururõhku omavad gaasid. · Lõhnatud · Suure lekkevõimega
Hõredaid reaalgaase saab kirjeldada küllalt täpselt ideaalgaasi mudeli abil Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk Kuiva õhu koostis (ruumala- ehk mahu%) N2 78,08; O2 20,95; Ar 0,93; CO2 0,03; Ne, He, CH4, Kr, H2, N2O, Xe kokku alla 0,01%; niiskus (veeaur) 1. Atmosfääri koostis 2. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat) NH3 ammoniaak, majapidamisgaas, C2H2 etüün, C4H10 butaan, CH4 metaan C3H8 propaan 3. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport) Värvitu gaas, põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Põleb sinise leegiga, tekib looduses anaeroobsetes tingimustes bakterite elutegevuse tulemusena Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides on üks kasvuhoonegaasidest; eluiga atmosfääris ~10 a; Maagaasi peamine komponent 60-90%, kergesti süttiv, vähemürgine, koos õhuga plahvatusohtlik segu
19. Reaktsioonid toimuvad elektrolüütide vesilahustes: Ba2++SO42-=BaSO4; H++OH-=H2O; Cu2++4NH3=Cu(NH3)42- A+B=AB+DH (temp.i eraldumine või neeldumine). Reaktsiooni nimet. plahvatuseks kui toimub ülikiire põlemisreakt. sekundi murdosa jooksul. Plahvatuse jooksul toimub lagunemisreakts. ühe ja sama aine sees ning redoksreakts. Kõige plahvatusohtlikemad süsteemid on aur-õhk (bensiini või dietüüleetri aur), gaas-õhk (C2H4 või majapidamisgaas) ja tolm-õhk (väävli, tärklise või puidu tolm). 20. Tasakaalureaktsiooniks nimet. lõpuni mitteminevat reaktsiooni ehk pööratavat reakts.-i. Tasakaalur. ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks, vaid jäävad seisma (seisak on näiline) teatava oleku – tasakaaluoleku – saavutamisel. Seisakul on nii lähteaine kui ka produkti molekule; nende kontsentratsioonid ei muutu. Tasakaalureaktsioonid võivad kulgeda kahes
komponendiks on õhus olev hapnik. Et toimuks reakts, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreakts. Plahvatusreakts toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on: *süst aur-õhk dietüüleeter,bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; *süst gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3 ; *süst tol- õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 22. Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Ehk tasakaalureaktsioon on lõpuni mitte minev reaktsioon, kus nii lähteaine kui saaduse kontsentratsioon ei muutu. Näited: FeCl3 +3NH4SCN Fe(SCN)3 +3NH4Cl. Tasakaalukonstant (k) ioonide kontsentratsioonide korrutis antud temperatuuril. Tasakaalu
õhus olev hapnik. Et toimuks reakts, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreakts. Plahvatusreakts toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on: *süst aur-õhk dietüüleeter,bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; *süst gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3 ; *süst tol-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 21). Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Ehk tasakaalureaktsioon on lõpuni mitte minev reaktsioon, kus nii lähteaine kui saaduse kontsentratsioon ei muutu. Näited: FeCl 3 +3NH4SCN Fe(SCN)3 +3NH4Cl. Tasakaalukonstant (k) ioonide kontsentratsioonide korrutis antud temperatuuril. mA+nB pC +
takistada keevitaja liigutusi. Voolikud jaotatakse kolme rühma: esimesse - atsetüleeni, propaan- butaani ja majapidamisgaasi voolikud rõhuga kuni 617,8 kPa; teise - vedelkütuse voolikud rõhuga kuni 617,8 kPa; kolmandasse - hapnikuvoolikud rõhuga kuni 1961 kPa (20 kgf/cm 2). Voolikute läbimõõt on 5, 6, 8 mm ja suuremad ning värvitakse välispind vastavalt otstarbele: punane - atsetüleen, oranž - majapidamisgaas ja propaan-butaan; kollane - vedelkütusevoolik; sinine - hapnikuvoolik ja must – kaitsegaasile. Kuna gaasid reageerivad erinevalt voliku kummiga, on voolikute valmistamisel arvestatud neid omadusi. Sellepärast on tähtis kasutada alati vastavale gaasile ettenähtud voolikuid. Seega hapnikuvoolikut ei tohi kasutada atsetüleeni juhtimiseks ega atsetüleenivoolikut vedelgaasi juhtimiseks jne. Voolikute liited reduktorile ja põletile.
Et toimuks reaktsioon, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreaktsioon. Plahvatusreaktsioon toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid: · süsteem aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; · süsteem gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3 · süsteem tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 25. Millised reaktsioonid on tasakaalureaktsioonid? Mõiste ja näited. Katalüüs: mõiste, klassifikatsioon. Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Tasakaalureaktsioon on lõpuni mitte minev reaktsioon, kus nii lähteaine kui saaduse kontsentratsioon ei muutu. Näited: FeCl 3 + 3NH4SCN Fe(SCN)3 + 3NH4Cl.
komponendiks on õhus olev hapnik. Et toimuks reaktsioon, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreaktsioon. Plahvatusreaktsioon toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vaheliset sidemest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on : 1) aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; 2) gaas-õhk butaan, C 3H8, C2H2, majapidamisgaas, CH4, NH3; 3) tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkut, väävel. 26. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorptsioon. Adsorptsiooni kasutamine praktikas. Difusioon on osakeste spontaanne liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama
komponendiks on õhus olev hapnik. Et toimuks reaktsioon, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreakts. Plahvatusreakts. toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on: *süsteem aur-õhk - dietüüleeter,bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; *süsteem gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , CH4, majapidamisgaas, NH3 ; *süsteem tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 25. Millised reaktsioonid on tasakaalureaktsioonid? Mõiste + näited. Katalüüs (mõiste, klassifikatsioon, nt). Tasakaalureakts on lõpuni mitteminev reaktsioon ehk pöörduv, st olek, kus reaktsiooni lähteainete ja saaduste kontsentratsioon ei muutu, kuna pärisuunalise reaktsiooni kiirus on võrdne vastassuunalisega, nt CO2+H2=CO+H2O; H+OH=H2O.
Et toimuks reaktsioon, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreaktsioon. Plahvatusreaktsioon toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid: süsteem aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; süsteem gaas-õhk butaan, C 3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3;süsteem tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel. 26. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorptsioon. Adsorptsiooni kasutamine praktikas. Difusioon on osakeste spontaanne liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda
annaabi.ee 
