ÖMR aitab kaasa majandusarengule ja keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele, tehnoloogilisele innovatsioonile, taastuvkütuste kasutamise osakaalu suurenemisele ja "saastaja maksab" printsiibi järgimisele, mille kohaselt loodusvarade tarbimise ja jäätmete tekitamise eest maksab nende tarbija ja tekitaja. Samuti püüeldakse keskkonnavaenulikest subsiidiumidest loobumise poole. Üheks oluliseks sammuks selles suunas on 01.01.2006 jõustunud keskkonnatasude seadus Keskkonnakaitselised majandushoovad: ·energia- ja transpordimaksud, ·loodusvarade kasutamise ja saastemaksud, ·saastekvootidega kauplemine, ·maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele, ·keskkonnakahjulike toodete tootmise toetamise lõpetamine. Keskkonnamaksud: · energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis) ·transpordimaksud (automaksud, teemaksud) ·saastetasud ja loodusvarade kasutustasud (kaevandustasud) Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki: ·MÕJUTADA KÄITUMIST ·SAADA TULU
jm.Auditeerimise sagedus - Keskkonnajuhtimissüsteemi auditid on üldjuhul regulaarsed, sagedus võib olla määratletud seadusega. Tavalised auditid on reeglina vabatahtlikud, kuid mõnel juhul Eestis tehtud ka kohustuslikuks (kui organisatsiooni tegevusest lähtub kõrgendatud keskkonnarisk, peab ta laskma auditeerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul). 11.Majandushoovad keskkonnapoliitika elluviimiseks. Majandushoob on keskkonnapoliitika vahend, mis loodusvarade ja keskkonnakomponentide otstarbekamalt kasutamiseks rakendab nii stimuleerivaid fiskaalmeetmeid (subsiidiumid) ja hoiatavaid meetmeid (maksud), kui ka turumeetmeid nagu kaubeldavad load, mitte niivõrd tulemi reguleerimist. Majandushoovad pole suutelised täielikult tagama keskkonnakaitse eesmärkide täitmist, sest osa loodusest pole majanduslikult hinnatav
kokkulepped, sest reostus ei tunne riigipiire *Keskkonna · Ranged keskkonna, tervise ja emissioonistandardid happestumine (happevihmad kütuste põletamisel SO2 · Normid toodangu ühiku kohta NOx) *Tuumajäätmed · Heitmenormid Kohalikud: *linnaõhu saastumine, *jäätmed, *mere ja 2. Majandushoovad vee saastumine, *ohtl materj. · Saastetasud · Maksud Happevihmad tekivad (SO2) ja (NOx) ning veeauru · Kasutamistasud reaktsiooni tulemusena atmosfääri. Vesi ühineb SO2-ga · Tootetasud ja tekibki H2SO4. Arenenud tööstusriikide probleem
Agr teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Agr teine poolus ei saa toimida otstarbekalt, kui ei ole selged soovid, millises suunas peaks põllumajandus arenema. Ja vastupidi, agr esimene poolus jääb nii öelda õhku rippuma, kui on küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täitmiseks. Maamajanduspoliitika- *toiduainetetööstuspoliitika *kaubanduspoliitika *interventsioonipoliitika *toidupoliitika *tarbijakaitse Põllumajanduspoliitika- *tulupoliitika *agraarstruktuuripoliitika Regionaalpoliitika- *sektoripoliitika, *ettevqtluspoliitika *tööhõivepoliitika *infrastruktuuripoliitika *koolituspoliitika (nõuanne) *ümberõppepoliitika Maaelupoliitika- *asustus, *maaline elulaad *rahvuspoliitika *kultuuripoliitika
· välja töötada valikkogumissüsteem koos vajaliku materiaalse baasi ning kogutava materjali ümbertöötamisega · prügilate keskkonnaohtlikkuse vähendamine, mis on saavutatav nende arvu vähenadamise ja jäätmete kokkuveosüsteemi parandamise kaudu · jäätmekäitluse uuemate tehnoloogiate rakendamine või vanade meeldetuletamine (komposteerimine, anaeroobne töötlemine, põletamine, gaasistamine). Keskkonnakorralduse majandushoovad Keskkonnakorralduse majandushoobade rakendamise eesmärk on mõjutada nii tootjaid kui ka tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult, võimalikult vältima reostustja jäätmeid, tagama turul keskkonnasõbralikele toodetele paremad tingimused, kui on nende reostus-ja jäätmemahukatel võistlejatel. Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised: 1. Kõik toote elutsükli(tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik
· välja töötada valikkogumissüsteem koos vajaliku materiaalse baasi ning kogutava materjali ümbertöötamisega · prügilate keskkonnaohtlikkuse vähendamine, mis on saavutatav nende arvu vähenadamise ja jäätmete kokkuveosüsteemi parandamise kaudu · jäätmekäitluse uuemate tehnoloogiate rakendamine või vanade meeldetuletamine (komposteerimine, anaeroobne töötlemine, põletamine, gaasistamine). Keskkonnakorralduse majandushoovad Keskkonnakorralduse majandushoobade rakendamise eesmärk on mõjutada nii tootjaid kui ka tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult, võimalikult vältima reostustja jäätmeid, tagama turul keskkonnasõbralikele toodetele paremad tingimused, kui on nende reostus-ja jäätmemahukatel võistlejatel. Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised: 1. Kõik toote elutsükli(tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik
suhtes samas majandis. Kasutades kahekordset võrdlusmeetodit, on võimalik välja tuua diferentsiaaltulu. dij=r astmes v ij + r astmes s ij /2 kus r astmes v ij on j-nda toodanguliigi võrreldav 8diferentsiaal- )tulu i ndas majandis teiste majandite suhtes kus r astmes s ij on j- nda toodanguliigi suhteline (diferentsiaal- ) tulu i-ndas majandis teiste toodanguliikide suhtes. 49:Tootmisvõimaluste raja esitusviisid (traditsiooniline ja lähtudes keskkonnast) 50.Majandushoovad keskkonnamajanduse juhtimisel · Eestis põllumaad ühe elaniku kohta 0,80 ha. Maakasutus Eestis 2009. Aastal 596 413 ha; sh külvipind (põllukultuurid) 566 600 ha. Miks kasvatada teravilja? - Toiduaine - Ekspordiallikas - Tööstustooraine - Loomasööt Miks on unikaalne? - Hea saagivõime - Head toiteaineomadused - Tootmine hasti mehhaniseeritav ja tööviljakus kõrge - Teravilja hea reliseerivus ja transporditavus Ekspordiallikad: Kaer ja rukis
prognoosida keskkonnaseisundit, saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Mis on keskkonnastrateegia, paneb paika keskkonnaga seotud esmatähtsad eesmärgid ja ülesanded keskkonnastrateegia peamised eesmärgid ja ülesanded? Puhas ja tervislik keskkond, inimeste tervis ja elu kvaliteet; Õhu kvaliteet ja kliimamuutuste ärahoidmine; Maastike ja biodiversiteeti säilitamine; Loodusvarade säästlik kasutamine; Jäätmetekke vähendamine. Keskkonnapoliitika majandushoovad, Keskkonnamaksud, Saastetasud Toetused, Kindlustused (stimuleerivad) saastetasu, saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis -1997; keskkonnamaks, laekub ilma sihtotstarbeta MÕJUTADA KÄITUMIST ehk teha õige valik, kuna majanduse arenguga on kasvanud surve keskkonnale... SAADA TULU ehk motiveerida, kasutada säästlikumalt ressursid...
ka keskkonnariski. Tuleks maksta toetusi! 8. Tootmise läheduse põhimõte printsiip Regionaalne ja territoriaalne isevarustamine läheduse põhimõte. Toota ja tarvida saav vaid oma keskkonnaruumi piires. Keskkonnaprobleemidele tuleb leida lahendus nii ligidal nende allikale kui see on võimalik. MAJANDUSPOOL Majandusmehhanism 1. Käsu ja kontrollimeetod · Ranged keskkonna, tervise ja emissioonistandardid · Normid toodangu ühiku kohta · Heitmenormid 2. Majandushoovad (toetused) · Saastetasud · Maksud · Kasutamistasud · Tootetasud · Kauplemine saastelubadega 3. Veenmismeetod · Survegrupid · Huvirühmad · Vabatahtlikud kokkulepped · Teadlikkuse tõstmine · Keskkonnaalane koolitus MAJANDUSLIKUD KESKKONNAKAITSE MEETMED Maksustamine 1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu (tasumäärad kehtestab Vabariigi valitsus) 2. Emissioonimaks makstakse reostuse, jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda. Summa suurus sõltub
lahendamisest huvitatud. Kes maksab kellele, sõltub omandiõigusest. Kui tehingukulud (transaction costs) on madalad, lahendavad osapooled välismõjudest tekkinud probleemi omavahel. Tarbijad on nõus kompensatsiooniga seni, kuni see on suurem kui nende poolt tunnetatav kahju. 34. Nimetage erinevaid regulatsiooni viise ja tooge nende kohta näited. · Administratiivne (näiteks normatiivid) · Otsene hinna mõjutamine · Subsiidiumid majandushoovad · Deponeerimise-tagastamise süsteem · Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) Administratiivne reguleerimine Määrab, kui palju saastet on maksimaalselt lubatud keskkonda viia, saastajaid, kes maksimumi ületavad, karistatakse. Kaks alternatiivi: · saastekogus · ettekirjutus, milline peab olema tehnoloogia. Näide: Eestis reguleeritakse keskkonnakasutust kõige enam keskkonnalubasid väljastades. Saasteluba on
piirkasulikkusena: vähendades saastet kahaneb keskkonna kahjum ja tõuseb ühiskonna heaolu. Saaste vähendamise ja saaste piirkulu lõikepunkt annab efektiivse koguse (S*) ja maksu (m*). 22. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Kuidas saastet reguleeritakse. Tuua näiteid. Administratiivne (näiteks normatiivid) Otsene hinna mõjutamine Subsiidiumid Deponeerimise-tagastamise süsteem majandushoovad Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) Administratiivne reguleerimine Määrab, kui palju saastet on maksimaalselt lubatud keskkonda viia, saastajaid, kes maksimumi ületavad, karistatakse. Kaks alternatiivi: saastekogus ettekirjutus, milline peab olema tehnoloogia. Näide: Eestis reguleeritakse keskkonnakasutust kõige enam keskkonnalubasid väljastades. Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda
Keskkonnajuhtimissüsteem: osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest ning koosneb organisatsiooni struktuurist, tegevuskavadest, määratletud vastutustest, toimingutest, protseduuridest, protsessidest ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. Põhistiimulid: Seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, kuvand ja maine, konkurentsivõime, finantskaalutlused. Põhilised arenguhoovad: Majandushoovad, kvaliteedijuhtimine. Demingi mudel: Universaalne tegutsemisskeem, mis on rakendatav tööstuse ümberkorraldamisel, kvaliteedijuhtimises, keskkonnajuhtimises jm. „Planeeri, tegutse, kontrolli, täiusta!“ Integreeritud juhtimissüsteemid: Kvaliteedijuhtimine, keskkonnajuhtimine, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine, toiduohutuse juhtimine, riskijuhtimine. Keskkonnajuhtimissüsteemid ISO 14001 ja EMAS: Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine
Keskkonnakaitse korraldus -Keskkonnaprobleemid, väärtused, tõekspidamised, maailmavaade -Keskkonnapoliitika, -strateegia ja - tegevuskava -Institutsioonid -Meetmed Keskkonnakaitse korraldus – olulisemad meetmed Ärahoidvadmeetmed: -Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine -keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid, keskkonnariski hindamised Regulatsioonivahendid: -keskkonnaload, normatiivid ja standardid, piirangud, keelud Keskkonnakorralduse majandushoovad: -Järelvalve -Keskkonnainformatsioon ja keskkonnateadlikkuse kujundamine jne Keskkonnakaitse Institutsioonid Keskkonnakaitse institutsioonid on keskkonna- korraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioone. Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ, keskkonnakomisjon Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja, Säästva arengu komisjon
organisatsioonide poolt. · Esimene materjalivoo arvestamine rahvuslikul tasandil: varajastes 1990'es toimus Austrias ja Jaapanis. ·2001 aastal meetod harmoniseeriti rahvusvahelisel tasandil-metodoloogiline juhend. (Eurostat, 2001). Materjalivoo analüüsi eesmärgid · Indikaatorite leidmine loodusvarade kasutamisel inimese poolt. · Sotsiaalmajanduslikud indikaatorid. (ressursikasutuse efektiivsus, tootmisprotsessi efektiivsus jne.) · Poliitilised indikaatorid ja majandushoovad ressursside kasutamise vähendamisel. · Erinevate elustiilide ja harjumuste keskkonna tagajärgede analüüsimine. · Toetada säästlikku arengut: globaalsel, regionaalsel ja kohalikul tasandil · Parandada ökoloogilist seisundit ja inimeste tervist · Säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti · Vähim võimalik ressursivoog tehnosfääri ja ökosfääri vahel-eesmärk Materjalivoo hindamine
Erainitsiatiivil luuakse erinevates valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi. Sageli kasvavad nad välja ülikoolide teadusprojektidest. Mittetulundusühingud ja sihtasutused. Erainitsiatiivil tööle hakkavaid süsteeme tuleb toetada. Ideaalis võiksid olla riiklik sekkumine ja erainitsiatiiv tasakaalus. REGULATSIOONIVAHENDID 37. Keskkonnakasutusload ja keskkonnaalased kitsendused, keskkonnastandardid ja – normatiivid, keskkonnakorralduse majandushoovad, keskkonnaseire Keskkonnakasutusload: Keskkonnaloa omamine annab teile õiguse kasutada mõnd loodusressurssi, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada majandustegevust seaduses sätestatud juhtudel. 4 sorti keskkonnalube: Kompleksluba, lihtluba, eriluba, erakorraline luba Kompleksluba (ka IPPC luba) Antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või
annaabi.ee 
