Kultuurielu 20. saj teisel poolel Koostajad: KULTUUR KUI TARBEKAUP Kultuuriväärtused muutusid kättesaadavaks kõigile ühiskonnarühmadele. Tehnika arneg => massiteabevahendid: · raadio · televisioon · magnetofonid · stereomängijad · videoaparatuur · arvuti KULTUUR KUI KIIRENDAJA Massikultuur mõjutas korraga paljuid => kujunesid kiiresti uued väärtushinnangud: · kultuurirevolutsioon · seksuaalrevolutsioon · soolise ja rassilise võrdsuse tähtsustamine KULTUUR KUI PROPAGANDA Ida-Lääne vastasseis kandus üle ka kultuuri Ülistati kehtivat riigikorda Vastandati Ida ja Läänt KAHEPOOLUSELINE KULTUURIMAAILM LÄÄS IDA
Ent erinevalt fonograafist oli grammofon ette nähtud üksnes helisalvestise esitamiseks. Esitatav heli muutus puhtamaks ja tugevamaks selle tõttu, et helivõngete taktis ei muutu mitte vao sügavus (nagu fonograafis), vaid selle rõhtsihis looklemise sagedus (vastavalt heli kõrgusele) ja amplituud (vastavalt heli tugevusele). Grammofonis libises nõel eboniit- või sellakplaati pressitud spiraalses vaos, mille lainelisus jäljendab helivõnkeid. Magnetofonid Paralleelselt mehaanilise helisalvestusega tegi esimesi samme ka elektromagnetismil põhinev salvestusmeetod. Taanlane Valdemar Poulsen patentis juba 1898. aasta detsembris telegrafoni- nimelise traatsalvesti. Inspiratsiooni sai Poulsen tõenäoliselt ameeriklase Oberlin Smithi kümmekond aastat varem avaldatud kirjutisest, milles tutvustati mõtet heli salvestamisest magnetvoo muutustena. Traatsalvestid olid kasutuses peamiselt kõne salvestuseks, seda isegi
· Külma sõja aegne IdaLääne vastasseis kandus üle ka kultuurivaldkonda. · Ameerika saavutati suuri saavutusi teaduses ja tehnikas. · Loodi võimsaid relvi, mis suutsid hävitada väga palju inimesi, hooneid ja linnu. · Samal ajal aitasid teadlased muuta paljude inimeste igapäevaelu paremaks ja mugavamaks, · Teaduse ja tehnika kiire areng võimaldas ka lihtinimesel kasutada kultuurisaavutusi. · Raadio ja TV, magnetofonid, videoaparatuur ja arvutid tõid igast üritused kodusse. · Tekkisid erinevad moesuunad. · Meelelahutuste sissetulekud suurenesid ja inimesed hakkasid rohkem tegelema meelelahutusega. · 1960. aastatest hakati rääkima ka mitmesugustest liikumistest, näiteks feministlik liikumine. · Naiste osa ühiskondlikus elus kasvas, kuid mõned ebavõrdsusega seotud probleemid on seotud tänapäevani. · Veel oli probleeme rassilise võrdsusega ja seksuaalmoraali küsimusega.
Me ei saa hakata ometi inimesi tapma arengumaades ega kätt ette panema. Kõige lihtsam oleks panna paika minngid piirid ,et üle 2 lapse peres ei tohi olla. Kindlasti tuleks arengumaades propageerida kaitsevahendeid. Ka need väiksed liigutused võivad olukorda paremuse poole muuta. 3 kultuuri- või tehnikasaavutust 1) Massikultuurid Teaduse ja tehnika kiire areng võimaldas ka lihtinimesel kasutada kultuurisaavutusi. Raadio ja televisioon, magnetofonid, videoaparatuur ja arvutid võisid tuua kontserdid, spordivõistlused ja muusikafestivalid igasse kodusse. Siinkohal tekkiski sõna massikultuur.Hakati ka laialdaselt kasutama reklaami. Tekkisid erinevad moesuunad ja see suurendas omakorda meelelahutuse tootjate sissetulekuid. 1960. aastatest hakati rääkima ka mitmesugustest liikumistest, näiteks feministlik liikumine, mille tagajärjel on kõikjal maailmas tunduvalt kasvanud naiste osa
raadiomaksuseadus. Raadiosaadetes said alguse lugemistunnid, lastesaated ja deklamatsioonid. 1928. aastal sai oma raadiojaama ka Tartu linn. Kolmekümnendatel sai Eestist Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu liige. Ameerikast kohale toodud heliplaadiseade andis Riigi Ringhäälingule uued võimalused raadioülekannete edendamiseks. Samal kümendil täienes Eesti raadiojaamade hulk, kui uus raadiojaam ehitati ka Türile. 1939. aasta oli Eesti raadio ajaloos oluline: siia jõudsin esimesed magnetofonid ning nurgakivi pandi Eesti oma raadiomajale. (Eesti Rahvusringhääling) Raadiolained Raadiolained on elektromagnetlainete üks liike. Elektromagnetvälja ja elektromagnetvälja teooria looja ning esimene kirjeldaja oli soti teadlane James Clerk Maxwell. Ta avastas, et elektriväljas toimuv muutus jõuab magnetvälja vahendusel ühest punktist teise. Nimelt kutsub tugevnev elektriväli esile magnetvälja tugevnemise, mis omakorda tekitab muutuse kõrvalasetsevas elektriväljapunktis
saavutamist. Võitmiseks kasutati ka ebaausaid võtteid. Et parandada sportlaste võimeid, töötasid keemikud ja arstid välja ergutavaid aineid, mida nimetatakse dopinguteks. Varsti märgati, et dopingained kahjustavad sportlaste tervist ja rahvusvahelised spordiorganisatsioonid keelasid nende kasutamise. 3. Massikultuur Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks. Raadio ja televisioon, stereoplaadid ja magnetofonid, arvutid ja videoaparatuur võisid tuua kontserdid, festivalid, näitused, spordivõistlused igasse kodusse. Sellega seoses hakati rääkima massikultuurist. Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa, kasumi saamise vahendit. 4. Kuidas muutis hariduse kättesaadavus maailma 20. sajandil? NSVLis loodi haridussüsteem, kus kõik kodanikud võisid saada tasuta hariduse (alates alg- ja lõpetades kõrgharidusega). NSVL muutus juhtivaks riigiks maailmas kõrgharidusega
Samas on ka tegemist info elektrilise, magnetilise või optilise salvestamise ning töötlemisega. Näiteks kõnet, mis on oma olemuselt mehaaniline protsess, saab mikrofoni abil teisendada elektriliseks võnkumisteks. Neid võnkumisi saab salvestada, töödelda sellisele kujule, et neid on mugav üle maa edasi kanda ning hiljem teisendada uuesti helivõngeteks. (infoedastus) telegraaf, telefon, raadioside ja televisioon grammofonid, magnetofonid, elektronarvuti) 7) Mis on elektrienergia suurim puudus? Elektrienergia suurima puudusena võiks nimetada raskusi suurte energiakoguste salvestamisel. Elektrilise energia tootmine ja tarbimine peavad toimuma samaaegselt. 8) Elektrilaengu mõiste ja mida ta näitab. Laengu mõiste mitmes tähenduses Elektrilaeng ehk edaspidi lihtsalt laeng (tähis q või Q) on mingit keha iseloomustav füüsikaline suurus. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus.
määrab energiat. 8. VAHELDUVVOOLU VÕIMSUS Vahelduvvoolu abil ajaühikus saadavat soojust ja valgust või tehtavat mehaanilist tööd iseloomustab võimsus, mis on leitav voolutugevuse ja pinge korrutamisel. P=IU Meie koduseid vahelduvvoolu elektriseadmeid võib jagada kolme rühma. Esimene rühm: audio-, video- ja muud infoseadmed (raadio, teler, magnetofonid, CD-mängija, arvuti, telefon). Nende energiavajadus pole reeglina kuigi suur. Teine rühm: seadmed, mis kasutavad elektrivoolu soojuslikku toimet (elektripliidid ja ahjud, triikraud, keedukann, kohvimasin, hõõglambid). Nende seadmete takistus on reeglina puhtalt aktiivne. Elektrivoolu töö A = I U t ja vabanev soojushulk Q = I2R t on võrdsed. Kolmas rühm: seadmed, mis sisaldavad elektrimootorit (külmik, pesumasin, tolmuimeja)
See on väga suur info hulk. Video salvestamisel arvutisse kasutatakse erinevaid pakkimismeetodeid, neist tuntumad on kindlasti MPEG2 (DVD video pakkimine) ja MPEG4 (DivX?, xvid jne). Salvestusseadmed Salvestusseade on seade andmete salvestamiseks (hoidmiseks). Salvestust saab teha praktiliselt igasuguse energia abil, mis hõlmavad käsilihaste jõudu kirjutamisel (pastapliiatsiga), akustiline vibratsioon heliteoste salvestusel, elektromagnetilist energiat muundavad magnetofonid ja optilised kettad. Mäluseade võib omada teavet, töödelda teavet või mõlemat. Seade, mis omab vaid informatsiooni, nimetatakse salvestusmeediumiks. Seadmed, mis töötlevad andmeid (andmesalvestusseadmed) võivad omada juurdepääsu eraldi kantava (teisaldatav) salvestusmeediumi juurde või alalise iseloomuga teabe üles- ja allalaadimiseks. Disketiseade Väikeste failide salvestamiseks Kirjutamine/lugemine aeglane, ei ole usaldusväärne, diskette lihtne vahetada
Kollektiivne teos koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle juriidilise või füüsilise isiku nime või nimetuse all. Audiovisuaalsed teosed. Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise kompenseerimiseks autoritele, teose esitajatele ja fonogrammitootjatele maksavad isiklikuks reprodutseerimiseks ettenähtud salvestusseadmete (magnetofonid, videomagnetofonid jms.), tühjade (salvestuseta) audio- ja videosalvestusvahendite (lindid, kassetid, laserplaadid, CD- toorikud, minidiskid jms.) ning muude teoste isiklikku reprodutseerimist võimaldavate tehniliste vahendite tootjad ja importijad tasu. 5 Tuletatud teosed. Algupärase teose ükskõik millises vormis muutmise tulemusel saadud uut teost nimetatakse tuletatud teoseks
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga pii...
energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline side- ja infotehnika hõlmab helides, kujutistes vms. sisalduva info esitamist elektriliste võnkumiste jadana ehk elektrisignaalina, selle signaali töötlemist, edastamist ruumis ning taasesitamist inimesele vajalikul kujul (nt. telegraaf, telefon, raadioside ja televisioon, grammofonid, magnetofonid, elektronarvuti). Elektriõpetuse keskne mõiste on elektrilaeng. Elektrilaeng (tähis q või Q) on füüsi- kaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Sõna laeng kasutatakse enamasti kolmes eri tähenduses. Need on: 1) keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus, 2) füüsikaline suurus selle omaduse kirjeldamiseks (omaduse mõõdetavus), 3) aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus (liikuv laeng, kuskil paiknev laeng).
230 loomaliiki ja 483 taimeliiki. III lisas on loodushoiualade valiku kriteeriumid. IV lisas on rangelt kaitstavad liigid. V lisas on liigid, mille loodusest eemaldamise ja kasutamise kohta tuleb koostada kaitsekorralduskavad. VI lisas on keelatud moodused ja vahendid loomade püüdmiseks ning tapmiseks: magnetofonid, elektrilised või elektroonilised seadmed, kunstlikud valgusallikad, öösihikud, lõhkeained, ammud, mürgid ja mürgitatud või uimastavaid aineid sisaldav sööt,väljasuitsutamine või-gaasitamine,lennukid jne. · Linnudirektiiv. o Võeti vastu aprillis 1979 ja selle eesmärgiks onkõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides (v. a. Gröönimaal). o Direktiivil on 5 lisa:
elupaikade levikut ning ohtrust. I lisas on ohustatud elupaigad. 1997 198 elupaigatüüpi, neist 60 Eestis II lisas on ohustatud liigid, kelle kaitseks on vaja luua loodushoiualasid 230 loomaliiki ja 483 taimeliiki. III lisas on loodushoiualade valikukriteeriumid. IV lisas on rangelt kaitstavad liigid. V lisas on liigid, mille loodusest eemaldamise ja kasutamise kohta tuleb koostada kaitsekorralduskavad. VI lisas on keelatud moodused ja vahendid loomade püüdmiseks ning tapmiseks: magnetofonid, elektrilised või elektroonilised seadmed, kunstlikud valgusallikad, öösihikud, lõhkeained, ammud, mürgid ja mürgitatud või uimastavaid aineid sisaldav sööt, väljasuitsutamine või -gaasitamine, lennukid jne. NATURA 2000 moodustavad: 1. linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliikide (alaliikide) ning rändlindude elupaikade kaitseks määratud linnuhoiualad 2. elupaigadirektiivi I lisas loetletud elupaigatüüpide ning II lisas
loomine säilitamaks nii mere kui ka maismaa ohustatud liikide ja elupaikade levikut ning ohtrust. I lisa ohustatud elupaigad. II lisa ohustatud liigid, kelle kaitseks on vaja luua loodushoiualasid. III lisa loodushoiualade valikukriteeriumid. IV lisa rangelt kaitstavad liigid. V lisa liigid, mille loodusest eemaldamise ja kasutamise kohta tuleb koostada kaitsekorralduskavad. VI lisa keelatud moodused ja vahendid loomade püüdmiseks ning tapmiseks: magnetofonid, elektrilised või elektroonilised seadmed, kunstlikud valgusallikad, öösihikud, lõhkeained, ammud, mürgid ja mürgitatud või uimastavaid aineid sisaldav sööt, väljasuitsutamine või -gaasitamine, lennukid jne. NATURA 2000 moodustavad: 1. linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliikide ning rändlindude elupaikade kaitseks määratud linnuhoiualad. 2. elupaigadirektiivi I lisas loetletud elupaigatüüpide ning II lisas toodud liikide elupaikade kaitseks määratud loodushoiualad.
Saadete valik muutus üha mitmekesisemaks. Hiljem muutus raadiosaade riiklikuks ja sai nimeks Riigi Ringhääling. Selle Erika Azlauskaite 9 8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu eestvedamisel. Felix Moor tuntuim raadiohääl. Riigi ringhäälind hakkas tegelema uue raadiosaatemasti rajamisega Türis. Esimesed heliplaadis. Võeti kasutusele magnetofonid ringhäälingu juurde tekkis oma plaadikogu (hävisid märtsipommitamises). Raadio populaarsus üha tõusis. Raadioid oli Eestis u 100 000. raadio oli uueks meediakanaliks ja kultuurivahendajaks. FILM EESTI VABARIIGI AJAL Esimeseks filmiks oli ,,Karujaht Pärnumaal" Johanne Pääsuke, tummfilm. Tema ideeks oli filmistuudio asutamine ja realiseerisid selle vennad Barikad ja vennad Värskad. Nende eestvedamisel asutati esimene filmistuudio, mis tegeles nii dokumentaal- kui ka
põliselanike põlvkondi, et neile õpetada, kuidas vanasti elati. Audiovisuaalsuse juures on alati ka meelelahutuslik moment. Oluline oli informatsiooni edastamine, põliselanike endi seas, nt hügeeni kohta teavitamine – üldiselt teavitusfilmid. Kajapo video projektid 1985-87, 1990-91. Elavad Brasiilia keskosas. Nad on hea näide, kuidas videot kasutati. Kajapod harjusid tänu antropoloogidele videoga (uue tehnoloogiaga) kiiresti ära. 60ndate lõpus hankisid kajapod endale ise magnetofonid rituaalide salvestamiseks ja ka info vahendamiseks erinevate külade vahel. Õppisid ära raadiosaatjatega töötama. Lõid isegi omakeelse raadiovõrgustiku. Samuti hakkasid koguma antropoloogide ja ajakirjanike poolt tehtud fotosid ja helisalvestisi, rajasid nii-öelda arhiivi. Nägid vajadust jäädvustada oma kultuuri audiovisuaalselt. Video tulek võimaldas sellele initsiatiivile vastu tulla antropoloogide ja erinevate organisatsioonide poolt (kuna videot oli odav ja lihtne kasutada)
tulevasi põliselanike põlvkondi, et neile õpetada, kuidas vanasti elati. Audiovisuaalsuse juures on alati ka meelelahutuslik moment. Oluline oli informatsiooni edastamine, põliselanike endi seas, nt hügeeni kohta teavitamine üldiselt teavitusfilmid. Kajapo video projektid 1985-87, 1990-91. Elavad Brasiilia keskosas. Nad on hea näide, kuidas videot kasutati. Kajapod harjusid tänu antropoloogidele videoga (uue tehnoloogiaga) kiiresti ära. 60ndate lõpus hankisid kajapod endale ise magnetofonid rituaalide salvestamiseks ja ka info vahendamiseks erinevate külade vahel. Õppisid ära raadiosaatjatega töötama. Lõid isegi omakeelse raadiovõrgustiku. Samuti hakkasid koguma antropoloogide ja ajakirjanike poolt tehtud fotosid ja helisalvestisi, rajasid nii-öelda arhiivi. Nägid vajadust jäädvustada oma kultuuri audiovisuaalselt. Video tulek võimaldas sellele initsiatiivile vastu tulla antropoloogide ja erinevate organisatsioonide poolt (kuna videot oli odav ja lihtne kasutada)
Hiljem jäid ülekaalu klassikalises vormis värsid. Kirjandusse tuli rohkem prosaiste (Vaino Vahing, Rein Saluri, Toomas Vint, Mari Saat). Luuletajatest debüteerisid koondkoguga "Närvitrükk" Juhan Viiding, Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm), veel tulid kirjandusse Viiu Härm, Ave Alavainu, Jaak Jõerüüt, Peep Ilmet. Lisaks olid olulisel kohal jätkuvalt Ellen Niit, Jaan Kross, Ain Kaalep. Laialt levis massikultuur, kättesaadavaks said televiisorid ja magnetofonid. 1970. aastatel jõuti üldise linnastumiseni. Tekkisid defitsiitkaubad. 1970. aastate lõpul algas uus venestuslaine. 1978. a avaldatud venestamisprogramm nägi ette vene keele õpetamise juba lasteaedades, segalasteaedade ja -koolide loomise, kümnete tuhandete võõrtööliste Eestisse toomise igal aastal. 1980. aastaks oli eestlasi Eestis alla 65%, Tallinnas veel vähem. 1978. a sai Johannes Käbini asemel EKP juhiks
Direktiiv näeb ette linnuhoiualade moodustamise direktiivi I lisas toodud liikide ning rändlindude elupaikade kaitseks. II lisasse kuuluvad liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; III lisasse kuuluvad liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; IV lisa sisaldab keelatud jahipidamismeetodeid: linnupaelad, linnuliim, konksud, peibutisena kasutatavad silmitud või vigastatud eluslinnud, magnetofonid, elektrivooluga surmamise vahendid. kunstlikud valgusallikad, peeglid, sihtmärki valgustavad vahendid, öise jahipidamise sihtimisvahendid, mis sisaldavad elektroonilist kujutise suurendajat või muundajat. lõhkeained võrgud, püünised, mürgitatud või uimastav sööt poolautomaatsed või automaatrelvad, mille padrunisalv mahutab üle kahe laengu laskemoona. õhusõidukid, mootorsõidukid
annaabi.ee 
