III Moondekivimid Moodustuvad siis, kui on kõrge temperatuur ja rõhk, aga mitte nii kõrge, et kivim üles sulaks. Kui lubjakivi moondub = tekib marmor (hea ehitusmaterjal). Liivakivi = kvartsiit. Kivisüsi = grafiit (nt. harilikus pliiatsis). Graniit = gneiss. Moondumisel muutub kivim kõvemaks, tugevamaks, tihkemaks. SKEEM! Magma ------(tardub)tardkivimiks, see mureneb, settib -----------settekivimiks, see moondub---------moondekivimiks, see sulab--------magmaks. Samas ka settekivim-------- sulab magmaks. Ja tardkivim----------moondub moondekivimiks. Pedosfäär! Kujundavad tegurid: 1) lähtekivim, materjal, mille peale muld hakkab tekkima. Füüsikaline murenemine e. rabenemine- mineraalid paisuvad ja tõmbuvadkokku temperatuuri kõikumiste mõjul. Kui pragudesse tuleb vesi, vee paisudes hakkab kivim lagunema. Keemiline murenemine ehk porsumine- vaja soojust, niiskust ja happeid. (vihmametsad).
Vulkaanid Ralf Andreas Vendel K.S.G 2014 Kuidas vulkaanid tekivad ● Maad katab kivimitest koosnev maakoor. ● Maakoorest on moodustunud mandrid ja ookeani põhi. ● Maakoore all asub vahevöö.Seal on kõrge temperatuur ja suur rõhk. ● Tuuma välimine kiht on suure kuumuse tõttu vedelas olekus. ● Maakoore all on kivimid suure kuumuse tõttu vedelas olekus.Seda kivimite sulamassi kutsutakse magmaks. ● Magma avaldab seestpoolt maakoorele meeletut survet. Seda võib võrrelda tuhandete tonnide lõhkeaine plahvatusega. ● Magma võib tungida läbi maakoore maapinnale. Sellist nähtust nimetatakse vulkaani purskeks. ● Välja voolavat sulakivimit nimetatakse laavaks. Kõige kõrgem vulkaan Kõrgeim vulkaan on OJOS DEL SALADO. ● Asub Tšiili ja Argentiina piiril. ● See on 6891m kõrgune. ● Vulkaan on aktiivne.
1. Mitmeks ajavööndiks on Maa jaotatud? Maa on jaotatud 24 ajavööndiks. 2. Mis laamal asub Eesti? Eesti asub Euraasia laama siseosas. 3. Kivimid jaotatakse tekke alusel 3 liiki. Nimeta need. Tekke alusel jaotatakse kivimid kolme rühma: tard-, sette- ja moondekivimid. 4. Moondekivimid (10 lauset)- Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Moondekivim tekib maapõues. Kivimid võivad mattumise või laamade sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda. Seejärel muutuvad magmaks ja paiknevad kõrge rõhu ning temperatuuri toimel ümber. See omandab kihilise või vöödilise välimuse st muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivi muutub kõrgel temperatuuril ja rõhul marmoriks. Moondekivimite teket võib võrrelda savinõu kuumutamisega. See võib tekkida nii tard- kui ka settekivimist. Moondekivim ei saa kunagi lõplikult valmis. Moondekivimid on väga vastupidavad. 5. Mandriline maakoor (5lauset) Mandriline maakoor on kergem. See koosneb enamasti
kaasakiskuvaks. 2007. aasta aprillis ilmus Saksamaal tema plaat "Oxymoron", mis sisaldab tema esmasalvestisi aastatest 19902005. Sellel plaadil kõlavad lisaks nimiteosele "Salve Regina" meeskoorile ja ansamblile, marimbakontsert "Andor" ning "Dedication" tsellole ja klaverile. 2007. aasta augustis andis EMI Classics välja Tüüri plaadi "Magma", mille peateos on Tüüri neljas sümfoonia, mida samuti "Magmaks" nimetatakse. Veel on plaadil Lennart Merele pühendatud meeskooriteos "Igavik" (1992) ning "The Path and the Traces" (2005). Erkki-Sven Tüür on pälvinud mitmeid tunnustusi, milleks on Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Suure Vankri auhind (1996, 1997), Aasta kodanik (2009).
LO Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. LO VULKAANID Vulkaaniline aktiivsus Iol on tingitud Jupiteri lähedusest, ehk seda taevakeha deformeerivad pidevalt Jupiteri gravitatsioonivälja poolt genereeritud loodelised mõjud, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks. EUROPA Europa on planeet Jupiteri üks kuudest. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europa avastati aastal 1610 Galileo Galilei poolt. Galileo Galilei poolt avastatud Jupiteri kuudest on Europa kõige väiksem. Arvatakse, et Europa pindmise jääkihi all asub ookean. GANYMEDES Ganymedes on planeet Jupiteri üks kuudest. Tegemist on suurima kuuga päikesesüsteemis. Ganymedese läbimõõt (umbes 5268 km) on suurem
· Vulkaanipursete abil · Maa sisesoojuse kaudu 8. Nimetage kolm riiki Euraasia mandril , kus esineb maavärinaid? 3p. 1) Jaapan 2) Türgi 3) India 9. Selgitage kivimiringe abil kuidas tekivad settekivimitest tardkivimid, nimetades ka protsessid 3p. SETTEKIVIMID TARDKIVIMID Settekivimid rõhu ja kuumuse abil muutuvad moondekivimiteks, moondekivimid sulavad magmaks, siis tarduvad ja tekivad tardkivimid 10. Miks on ookeaniline maakoor tunduvalt noorem kui mandriline? 2p. Ookeanilist maakoort tekib kogu aeg juurde ja see hävib kiiremini, kui maakoor 38p. 8 18p. - ,, 2 ,, 20 49% 19 28p. ,, 3 ,, 50 74% 28,5 33p. ,, 4 ,, 75 89%
ka sisuliselt settekivim. Settekivimid on kergemad, pehmemad ja pudedamad, kui tardkivimid ning kristallilist ehitust pole. Moondekivimid: Kord juba tekkinud kivimid võivad kurrutusel (kurrutused on tavaliselt mäestikes, kui need omavahel põrkuvad) või laama sukeldumise käigus uuesti maasügavustesse sattuda, seal üles sulada ning taas magmaks muutuda. See eeldab ümbersulamist kõrge rõhu ja temperatuuri tõttu. Sellisel juhul tekib moondekivim (võib tekkida nii tard-, kui settekivimist). Näiteks, kui graniit moondub, tekib moondekivim nimega gneiss, kui liivakivi moondub, tekib kvartsiit, kui lubjakivi muutub, tekib marmor. Moondekivimid võivad ka olla kristallilise ehitusega ja suhteliselt tugevad,
Mineraal on oma keemilisest koostisest ja füüsikaliselt omadustelt homogeenne. 2.2 Looduskivimite jagunemine TARD EHK MAGMAKIVIMID Massiivsed (süvakivimid ja purskekivimid Purdsed (sõmerad ja tsementeerunud) SETTEKIVIMID Keemilised Mehaanilised Organogeensed MOONDE EHK METAMORFSED KIVIMID 2.3 Looduskivimite tekkimine Algselt magma tardkivimid (kristalliseerumine)murenemine settiminekivistumine(settekivimid taimsed ja loomsete lisaainetega) moone moondekivimid(sulamine)tagasi magmaks 2.4 Looduskivimitest lähemalt Massiivsed tardkivimid A)Süvakivimid ehk INTRUSIIVSED: Maakoore all aeglaselt surve all jahtunud. Tihedad, suurekristalliline, suure survetugevusega, ilmasikukindlat NT GRANIIT (jäme, kesk ja peeneteraline) võib olla erinevat värvi lisaks punakaspruunike Graniitkivi ja tema põhilised koostisosad mineraalid päevakivi ehk põldmagu põhiline , vilk, kvarts , plagioklass KIVIM- on üksteisega tugevalt liitunud mineraalide kristalliseerunud kogum.
Kivimid Kivimid on mineraalide ja muu tahke aine kogumid. Mõnda liiki kivimid sisaldavad orgaanilist ainet, näiteks fossiilseid taimejäänuseid. Kivimid näivad igavesed. Tegelikult on kivimid pidevas muutumises ja liikumises. Kuivõrd mineraalid viibivad maakoores toimuvas lõppematus protsessis, mida kutsutakse kivimite ringeks. Geoloogid jagavad kivimid kolme tüüpi: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Maa sees kuumuse tõttu magmaks sulanud, hiljem aga jahtunud kivimeid nimetatakse tardkivimiteks. Mineraalideks kutsutakse looduses esinevaid teatud tahkeid aineid. Kui Sa oled kunagi märganud vilgukivisädelust kivis, siis oled näinud mineraali. Mineraalid on anorgaanilised, neid pole taimset ega loomset materjali. Kivimid ise pole mineraalid, kuid koosnevad tavaliselt ühest või enamast mineraalist. Maal tuntakse 2000 mineraali ringis, kõigil neil on kindel struktuur ja keemiline koostis
Himaalaja mäestik. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Koosneb peamiselt ränirikkastest kivimitest. Algselt on maakoor, siis litosfäär, siis astenosfääris olev magma/kivimimass, siis vahevöö, kivimid tahkes olukorras, vedel välistuum (Fe, Ni), tahke sisetuum (Fe, Ni). ALL ON MAGMA, siis tardumine tardkivimiks, sealt edasi murenemine setteteks, sealt edasi settimine settekivimiteks, sealt edasi t* rõhk abil moondumine moondekivimiks, sealt edasi sulamine magmaks uuesti. Vahepeal tardkivim moondumine t* rõhk abil moondekivimiks. Settekivimite juurde lubjakivi. Moondekivimi juurde graniit ja marmor, tardkivimite juurde vulkaaniline klaas. Mandriline maakoor: paksem, u kuni 35km keskmiselt, vanem, on peamiselt kihtvulkaanid, suurem osa on inimesed uuritud kui ookeani maakoort pole nii palju uuruitud. Ookeaniline maakoor: õhemik kuni 15km, noorem, pidevalt uueneb, peamiselt kilpvulkaanid. Islandi saar, tekkis
.. Kivimid on mineraalide ja muu tahke aine kogumid. Mõnda liiki kivimid sisaldavad orgaanilist ainet, näiteks fossiilseid taimejäänuseid. Kivimid näivad igavesed. Tegelikult on kivimid pidevas muutumises ja liikumises. Kuivõrd mineraalid viibivad maakoores toimuvas lõppematus protsessis, mida kutsutakse kivimite 5 ringeks. Geoloogid jagavad kivimid kolme tüüpi: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Maa sees kuumuse tõttu magmaks sulanud, hiljem aga jahtunud kivimeid nimetatakse tardkivimiteks. Mineraalideks kutsutakse looduses esinevaid teatud tahkeid aineid. Kui Sa oled kunagi märganud vilgukivisädelust kivis, siis oled näinud mineraali. Mineraalid on anorgaanilised, neid pole taimset ega loomset materjali. Kivimid ise pole mineraalid, kuid koosnevad tavaliselt ühest või enamast mineraalist. Maal tuntakse 2000 mineraali ringis, kõigil neil on kindel struktuur ja keemiline koostis. Mineraal koosneb ühest
lõpuks settekivimiks. Kui mandriline laam kerkib ülespoole, võib moondekivim lõpuks maapinnal paljanduda. Mitte kõik kivimid ei tee läbi tervet ringkäigutsüklit. Seal, kus kohtuvad ookeaniline ja mandriline laam, sukeldub raskem ookeaniline laam mandrilise laama alla. Seeläbi satuvad setteja tardkivimid sügavale maakoore sisemusse, kus muutuvad moondekivimiteks. Piisava kuumuse korral sulab kivim magmaks ja moodustab uuesti jahtudes tardkivimi. 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees – mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks? Wegeneri mandite triivi hüpotees seisneb selles, et Wegener eeldas, et mandrid liiguvad üksteise suhtes. Seda kinnitas ta faktidega: a) Lisaks mandrite rannajoontele sobivad palju paremini kokku šelfialade(mandrilavade)
Need osakesed kanduvad merre ja hakkavad settima. Ülemised kihid lasuvad oma raskusega allolevatele, muutes need lõpuks settekivimiks. Kui mandriline laam kerkib ülespoole, võib moondekivim lõpuks maapinnal paljanduda. Seal, kus kohtuvad ookeaniline ja mandriline laam, sukeldub raskem ookeaniline laam mandrilise laama alla. Seeläbi satuvad sette-ja tardkivimid sügavale maakoore sisemusse, kus muutuvad moondekivimiteks. Piisava kuumuse korral sulab kivim magmaks ja moodustab uuesti jahtudes tardkivimi. 3. Oskad võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort (paksus, vanus, kivim kihid ) Mandriline maakoor: Kergem, õhem, 4 miljardi aasta vanune, vanem ja ei teki juurde, levinum kivim- graniit, paksus kuni 80 km, koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. (4 kivimit) Ookeaniline maakoor: Raskem, tihedam, 180 miljonit aasta vanune, noorem ja tekib juurde, levinum
suured. Jupiter pöörleb üsna kiiresti ja planeedi telg on planeedi telg on orbiidiga peaaegu risti. 11. Iseloomustada Jupiteri nelja suurimat kaaslast. Io Kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Paikneb Jupiterile kõige lähemal. Vulkaanilise tegevuse aktiivsus on Jupiteri lähedal paiknemise tulemus. Nimelt deformeerivad seda taevakeha Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritud looded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid -- nad on mattunud laava alla. Europa Europa, on nagu Iogi hele. Pinna värvus on valdavalt kollakas, polaaralad on ekvatoriaalaladest heledamad
4 1.1.Pusklevad laamad Et ookeanide riftivööndis kasvab pidevalt maakoort juurde, siis peab teda kuskil sama palju ka hävinema, sest maakera paisumist ei ole siiani täheldatud. Selliseks piirkonnaks on osutunud näiteks ookeanisüvikute vöönd, mis ümbritseb Vaikset ookeani. Neis paigas sukeldub ookeanilise maakoore põrkserv allapoole kulgeva konvektsioonivoo tõttu poolviltu teise laama serva alla ja sulab vahevöös uuest magmaks. Vastakuti liikuvate, just nagu pusklevate laamaservade surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse. Nendesse lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale või tardub maakoore lõhedes graniitse koostisega kivimiks. Nii tekib ookeanisüvikute vööndis pidevalt mandrilist, graniitset maakoort juurde, samal ajal kui ookeaniline basaltne maakoor on pidevas ringkäigus
kaugemal, tal on rohkem kaaslasi ning tal puudub tahke pind, kuna ta on gaasiline planeet. 11. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Io on Jupiterile lähim ning teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Seda taevakeha deformeerivad Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritud looded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Tema pinnal on näha vagusid, lõhesid, mis sarnanevad nendega, mis on Maal laamade lahknemise piirkonnas. Europa puhul pole need aga mandrid, vaid jää, mille all arvatakse, et on sulavee ookean. Ganymedes on suurim kuu päikesesüsteemis. Ta läbimõõt suurem kui Merkuuril, kuid mass Merkuuri omast poole väiksem. Callisto on suuruselt kolmas planeedi kaaslane
Pöörlemistelg on orbiidiga peaaegu risti. 11. Iseloomustada Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Io on Jupiterile lähim suur kuu. Io on teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Vulkaanilise tegevuse aktiivsus on Jupiteri lähedal paiknemise tulemus. Nimelt deformeerivad seda taevakeha Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritudlooded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Andmed Io kohta on saadud peamiselt USA kosmosesondide Voyager 1, Voyager 2 ja Galileo vahendusel. Europa- Suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europal on jää suhteliselt õhuke, sest Jupiteri mõju hoiab ooekani piisavas liikumises. Pind on Europal sile ja detailivaene. Ganymedes on planeet Jupiteri üks kuudest. Suurim kuu päikesesüsteemis - läbimõõt suurem kui Merkuuril kuid massi poolest väiksem. Ganymedes avastati aastal 1610 Galileo
sellele sarnanevatest kivimitest, mis koosnevad suures osas ränist ja alumiiniumist (SIAL), nimetatakse graniidikihiks. Ookeanilinses maakoores on aga kaks põhilist elementi räni ja magneesium (SIMA) pluss raud. See on põhiliselt basalt või periodiit, nimetatakse basaldikihiks, on paljudes kohtades ookeanide all ainuke maakoorekiht. Basaltne ookeaniline maakoor on pidevas ringkäigus, tekib laamade tõukeservadel magma tardumisel ja sulades põrkeserval taas magmaks. Mandrilises maakoores on basaldikiht graniidikihi alla, seda tekib juurde ookeanisüvikute vööndis. Kõige paksem on maakoor kõrgete mäestike all, nagu Himaalaja ja Andid. Ülesanne: tee skeem litosfääri ehituse kohta (graniidikiht, basaldikiht, settekivimid, astenosfäär, vahevöö astenosfääri peal paiknev stabiilne kiht) Suurimad geostruktuursed ühikud on laamad e plaadid (laamtektoonika e plaattektoonika) Laamade liikumine (laamtektoonika mandrite triivimise teooria,
2007. aasta aprillis ilmus Saksamaal tema plaat "Oxymoron", mis sisaldab tema esmasalvestisi aastatest 19902005. Sellel plaadil kõlavad lisaks nimiteosele "Salve Regina" meeskoorile ja ansamblile, marimbakontsert "Andor" ning "Dedication" tsellole ja klaverile. ECMi märgi all debüteeris dirigent Olari Elts, palad esitasid Vox Clamantis, NYYD Ensemble ja ERSO. 2007. aasta augustis andis EMI Classics välja Tüüri plaadi "Magma", mille peateos on Tüüri neljas sümfoonia, mida samuti "Magmaks" nimetatakse. Veel on plaadil Lennart Merele pühendatud meeskooriteos "Igavik", "Inquietude de fini" kammerkoorile ja orkestrile (1992) ning "The Path and the Traces" (2005). 18 Tegevus 19791984 oli ta ansambli In Spe juht. Alates 1995 on ta vabakutseline helilooja. Ta on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte.19 Tunnustused · Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997) · Suure Vankri auhind (1996, 1997) · Aasta kodanik (2009)20 18
süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivi ehk kaltsiumkarbonaadiga. Murenemine on nn eksogeenne protsess ehk energia selleks tuleb Päikeselt. Füüsikaliselt murenenud materjal (näiteks liivaterad) kantakse voolava vee, tuule jms poolt murenemispaigast eemale ja setitatakse kusagil mujal setetena. Setetest saab aja jooksul settekivim, mis omakorda võib moondudes muutuda moondekivimiks ja lõpuks ülessulades saada magmaks, mis lõpuks kristalliseerub tardkivimina. Seega on murenemine üks osa kivimite ringest. Kivimite paljandumisel maapinnal hakkab murenemistsükkel jälle otsast peale. Mureneda saavad ükskõik mis tüüpi kivimid, kuid algselt on nad kõik olnud tardkivimid. Graniit on üks levinumaid tardkivimeid ja sobib hästi näitesse, mis selgitab seda, mis murenenud kivimist saab. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakivist ning mitmesugustest muudest silikaatsetest mineraalidest. Kvarts
jaotus arvestab juba mitmesuguseid lisatingimusi. 18. Magmakivimid, nende tekkemehhanism effusiivsed ja intrusiivsed kivimid. Tardkivimid rühmitatakse magma tardumise koha (sügavuse) järgi: · efusiivseteks e. purskekivimiteks · intrusiivseteks e. süvakivimiteks. Intrusiivsete kivimite seas eraldatakse omakorda välja pinnalähedased (subvulkaanilised) ja soon- e. poolsüva- (hüpabüssaalsed) kivimid. 19. Magma teke ja selle liikumine maakoores? Magmaks nimetame kôrge temperatuuri (650-1600°C) ja rôhu (üle 3*108 Pa) tingimustes maakoores vôi vahevöö ülemises osas tekkinud vedelat sulamit, mille peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Edasiliikumiseks kasutab magma kas kivimite kihtidevahelisi pindu ja lôhesid - tekivad ümbriskivimitega ühinevad (e. konkordantsed) kivimkehad - vôi loob enesele ruumi ümbriskivimite purustamise, assimileerimise, ülessulatamise teel - moodustuvad
kuid aja jooksul tihenevad. nt.mudast ja savist-savikiht..lubjarikastest mereloomadest-lubjakivi..liivast-liivakivi - Sete tekib kui päikesekiirguse ja õhu käes,temperatuuri kõikumise ning vee toimel mureneb tardkivim väiksemateks kivimiosakesteks,see ongi sete. - Moondekivimid tekivad siis kui kord juba tekkinud tard -või settekivimid võivad kurrutuse või laama sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda,seal üels sulada ning taas magmaks muutuda.Sageli paiknevad aga ained kivimis ümber kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu,nii muutub kivimi ehitus ja välimus,tekib moondekivim. nt.liivakivist-kvartsiit...lubjakivist-marmor...graniidist-gneiss - Maak on majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal. - Ookeaniliste laamade lahknemine-vahevöö sügavusest üles kerkivad magmavoolud põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade lahknemist.Enamasti ookeanide keskmäestikus,mööda
sisemusest pärinev magma, moodustades ookeanide keskahelikke(nt. Atlandi ookeani keskahelik) ja ühtlasi ka uut maakoort. o Ookeaniline maakoor tekib keskahelikus ja hävineb kokkupõrkel mandrilise maakoorega subduktsiooni tõttu. Subduktsioon on protsess, mille käigus tihedam ookeaniline maakoor(3g/cm^3) libiseb hõredama, mandrilise maakoore (2g/cm^3) alla ja sulab kuumuse tõttu taas magmaks. Subduktsioonipiirkondadesse tekivad süvikud. o Ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. o Laamade lahknemine võib toimuda ka mandriliste laamade puhul. Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega. Mandriliste
maapealsetele inimestele, siis tunnelid, puurmasinad annavad talle ligipääsu maaalusesse maailma. MÄRKUS: 1983 a. ajakirja OMNI septembriväljaandes leheküljel 80 on värviline joonistus "The Subterenne"-st, Los Alamos-e tuumajõul töötav tunnelirajamise masin, mis kaevub kivimitest läbi sügaval maa all, kuumutades mistahes kivimit, millega ta kokku puutub sulanud kivimiks (magmaks), mis jahtub peale seda, kui maaalune masin on edasi liikunud. Tulemuseks on sileda, poleeritud/klaasja sisekattega tunnel. Neid maaaluseid torutunneleid kasutavad elektromagnetilisel jõul töötavad maaalused süstikutest liiklusvahendid, mis suudavad reisida suurel kiirusel. Nad ühendavad niinimetatud "Kadunud Impeeriumi" maaaluste linnade komplekse. Ülisalajane (top secret) projekt koodnimega "NOAH'S ARK" kasutab toru-
annaabi.ee 
