(grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääkivus) Keskastme kool: Keskastme koolides õpiti: 1.Muusika teooriat 2.Artimeetikat 3.Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri) 4.Astronoomiat Kloostrikoolid: Varakeskajal oli kogu haridus kloostrites. Peaaegu ainukesed kirjaoskajad olid vaimulikud. Mida õpiti? piibel; kirikuisade tööd; ladina keelt Antiikautoritest Cicero; Platon; Aristoteles Ülikoolid: Ülikoolidele andis tegevusloa paavst Tekkisid Itaalias, umbes XI-XII sajandil Salernos- X sajandil Euroopa tähtsaim arstide kool Bolognas- tekkis XI-XII sajandi vahtusel,
· Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Nii piirati tunduvalt omavalitsuse tegutsemist. · Tugevnes tsensuur kontroll kirjanduse ja meedia üle. · Toetati õigeusukiriku tegevust Rängalt tabas venestamine hariduselu. Ei soovitud kuuldagi enam eestikeelsest koolist. Uued õppeprogrammid ei sisaldanud kodumaa ajalugu, maateadust ega kirjandust. Õppimine ja koolis suhtlemine pidi toimuma vene keeles. Õpetajad, kes vene keelt ei osanud, vallandati ning asendati. Tartu Ülikooli uueks nimeks sai Jurjevi Ülikool Uus rahvuslik tõus. Venestamine ei suutnud takistada seltside tegevust; paljud seltsid tegutsesid ikka edasi. · Karskusseltsid tervise hoidmine on rahvuslik kohustus · Kutseühingud
samasugusi poliitilisi õigusi, kui sakslastel, kes meie sekka hiljem on asunud?" · Jakobson seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise nõude. 4) Venestusaja mõjud Valitsemiskorralduses: · Balti erikorra kaotamine · Asjaajamine vene keeles · Marurahvuslasest kubernerid · Tsensuuri tugevnemine Koolikorralduses: · Vene keel muutus kõikjal sunduslikuks · Ei õpetatud Eesti ajalugu, kirjandust ega maateadust · Tartu Ülikooli tase langes · Kirjakeele oskus langes · Eestlased said õppida vene ülikoolides Ametkondlikus keelekasutuses: · Kõikjal kasutati vene keelt · Kes seda ei osanud, vallandati Kirikuelu: · Propageeriti õigeusku · Rajati õigeusu kirikuid (Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Seltsid: · Karsklusseltsid · Tuletõrjeseltsid · Seltsid muutusid meelelahutuslikuks · Algas suur rahvaluule kogumise kampaania
*paljud erakonnad kaotati, vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond säilis *riigiduumade loomine vene eeskujul, mis küll läbi kukkusid Tähtsus: Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11. Kultuur Haridus *Algharidus: *vallakool muutus kohustuslikuks *koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust üldhariduskool *uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, seinatahvlid, eestikeelsed õpikud *Keskharidus: *keskharidus muutus 8-klassiliseks *1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid *Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes. *1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus
paljud erakonnad kaotati, vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond säilis riigiduumade loomine vene eeskujul, mis küll läbi kukkusid Tähtsus: Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11. Kultuur Haridus Algharidus: vallakool muutus kohustuslikuks koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust àüldhariduskool uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, seinatahvlid, eestikeelsed õpikud Keskharidus: keskharidus muutus 8-klassiliseks 1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes. 1890
komissarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja vallakohtute tegevust. Tugevnes tsensuur. Kubermanguasutusse suunati tööle venekeelsed ametnikud ning taotleti õigeusukiriku tegevust. Sahhovski eestvedamisel ehitati katedraal Toompeale ja Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale. Rängalt tabas venestamine hariduselu. Vene keel sunduslik 1887.a ka vallakoolides. 1888 Aleksandri kooli avamine vene keeles. Tallinna toomkooli lõpp. Ei õpitud enam kodumaa ajalugu, maateadust ning kirjandust. Kogu suhtlus vene keeles ka tundide välised. Mitte vene keelt kõnelevad õpetajad vallandati. 1893 Tartu ülikool vene keelne ja nimeks Jurjevi ülikool.1893. Eesti Kirjameeste seltsi lõpp. Vene keel oli kasulik, sest võimaldas harida end hiljem Venemaal edasi, teha karjääri väike ametnikuna või ohvitserina sõjaväes. Venestamine pärssis tuntavalt eesti kultuurielu. Eestlaste endi hulgast kerkisid esile avaliku elu tegelased, kes kiitsid keskvalitsuse
tema käsul pandi linn põlema, Traianus Rooma keiser, kelle valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti, Vergilius rooma poeet ja kirjanik, kelle peateos on eepos ,,Aeneis", Maecenas Augustuse rikas sõber, kes aitas tall taotlusi ellu viia ja tema nimest tuleb kultuurisoosija üldnimetus metseen, Kleopatra Egiptuse kuninganna, Ceasari naine,Augustuse naine, Ptolemaios Egiptuse maadeuurija, kes mõjutas Rooma maateadust, 753 509 a eKr kuningate aeg, 509 30 a eKr vabariigi aeg, 30 a eKr 476 a pKr keisririigi aeg, 753 a eKr Rooma linna väidetav rajamine, 476 a pKr Lääne Rooma keisrivõimu ja vanaaja lõpp, keisri kukutamine võimult, jumalad jupiter (zeus) Rooma peajumal, taeva-, pikse- ja tormijumal, kelle tähtsaim pühamu oli tempel Kapitoolium, mars (ares) sõjajumal, neptuunus (poseidon)
Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. Liigutuslik mälu on sellel inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud. Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. Maateadust õppides on kasulik kaardile mitte ainult vaadata, vaid ka sõrmega vedada mööda riikide piire, jõgede ja mäestike kulgu. Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. Mälu arendamine. Kõiki võimeid ja omadusi saab inimene arendada
uute kooliraamatute väljaandmise eest. Venestamine 19.sajandil: · Venestamise poliitikat saadeti Eestimaale ellu viima S.sahhovskoi · Ülevenemaaliste politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangu · Ametlik asjaajamine viidi lõplikult üle vene keelele · Piirati omavalitsuste tegutsusvabadust · Tugevnes tsensuur · Haridus muutus vene keelseks ja uutes õppeprogrammides ei olnud ettenähtud õpetada kodumaa ajalugu, maateadust ega kirjandust. · Õpilastel tuli koolis suhelda vene keeles ka tunni älisel ajal · Venestamine pärssis eesti kultuurielu Eesti Üliõpilaste Selts: · Uue rahvusliku tõusu ajal väärib esiletüstmist uutest organisatsioonidest EÜS, mis kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kogunemis kohaks. · Seltsiliikmed suhtlesid omavahel eesti keeles, mis sell ajal polnud sugugi tavaline. · 1884
õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. Liigutuslik mälu on inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud. Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. Maateadust õppides on kasulik kaardile mitte ainult vaadata, vaid ka sõrmega vedada mööda riikide piire, jõgede ja mäestike kulgu. Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette 5 kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid,
Nüüd tegeleb sama õpetuse ja kasvatusega waldorfkool. Lisaks eelpoolkirjeldatud tegevusele, toimub nendes koolides ja lasteaedades ka loomulikult tavamõistes õppetegevus. Tsiteerin Gustavsoni raamatus väljatoodud õppekorraldust: Õppimine toimub tsüklite kaupa, mis tähendab seda, et kuni neli nädalat on hommikuti kaks esimest tundi samale teemale pühendatud. Koolis õpitakse: kirjutamist emakeelt grammatikat ajalugu maateadust matemaatikat inimeseõpetust loomaõpetust taimeõpetust füüsikat keemiat Lasteaias on paljud õppeained samad, kuid lihtsamal kujul. Lisaks toimuvad nn. põhitunnid, sest oskusi on vaja lihvida ning kordamistega on lihtsam meelde jätta. Need toimuvad iganädalaselt. Põhitundideks on: võõrkeeled, mida koolis hakatakse juba esimesest klassist õpetama eurütmia ja võimlemine tööõpetus ja käsitöö
Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. · Liigutuslik mälu on sellel inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud. Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. Maateadust õppides on kasulik kaardile mitte ainult vaadata, vaid ka sõrmega vedada mööda riikide piire, jõgede ja mäestike kulgu. Suurel osal inimestest on aga · Segatüüpi mälu on mälu, kuhu jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu.
1870.aastatel kujunes Eestis välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20.sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: vallakoolid Enamik eestlaseid piirdus sajandivahetusel vallakoolis käimisega. Lisaks seni nõutud lugemisoskusele hakati vallakoolides õpetama ka kirjutamist, arvutamist ja maateadust. kihelkonnakoolid Kihelkonnakoolides jätkasid õpinguid vallakoolides hästi edasijõudnud jõukamate talupoegade lapsed. kreiskoolid Asusid maakonnakeskustes ning keskendusid lugemisele, arvutamisele ja loodusteadustele. reaalgümnaasiumid Kujunesid välja 1880.aastatel ning nendes 7- klassilistes koolides pandi rohkem rõhku loodusteadustele.
Baaskirjaoskuse arendamine Emakeel - rääkimise harjutamine, keele väärtustamine, kodumaise kirjandusega tutvumine Kirjandus - muinasjutud, legendid, vana testamendi lood, vana-skandinaavia ja kreeka mütoloogia, maailmakirjanduses tunutd raamatud. Matemaatika - kõik harud Võõrkeeled - tavaliselt kaks, koos sissejuhatusega vastavasse kirjandusse Ladina ja kreeka keel - tänapäeval veidi unarusse jäänud Ajalugu - vana ja uuema aja käsitlemine Geograafia - hõlmab kogu maailma maateadust Kunst - maalimine, joonistamine, voolimine, skulptuur Muusika - laulmine, plokkflöödi mängimine, muusika väärtustamine. Võimaluse korral eratunnid ja lisainstrumentide õppimine. Koorilaul ja orkester. Loodusteadused - botaanika, bioloogia, füüsika, keemia, geoloogia, astronoomia, optika, antropoloogia, füsioloogia, toitumine, hügieen, elektroonika. Käsitöö - kudumine, heelgeldamine, tikkimine, nukkude meisterdamine, korvipunumine, puutöö, sepatöö, keraamika, raamatuköitmine.
Vastuvõetavad pidid olema enne teeninud vähemalt kolm aastat ohvitserina rivis (sõjaväes), auastmepiiriks oli alamkapten. Katsed olid kirjalikud: taktika, poliitiline ajalugu, maateadus, vene keel ja kaks taktikalist ülesannet. Teine katse oli suuline, katsealused jaotati gruppideks. Suulisel eksamil nõuti taktikat, administratsiooni, fortifikatsiooni, suurtükiasjandust, matemaatikat, ajalugu, maateadust, kõigi väeliikide määrustikke, saksa ja prantsuse keelt. Lisaks katsed joonistamises ja ratsutamises. Esimese kursuse õppeaineteks olid: inseneri- ja suurtükiala, taktika, geodeesia, Vene sõjaajalugu, üldine sõjaajalugu, administratsioon, topograafia, Vene ajalugu, riigiõigus, rahvusvaheline õigus. Euroopa ajalugu, vene, saksa, prantsuse ja inglise keel, praktilised tööd taktika alal ja ratsasõit. Vanemal kursusel jätkusid keeled ning juurde tulid mõned ained
Vallakoolid Enamik eestlasi piirdus sajandivahetusel vallakoolis käimisega. Lisaks seni nõutud lugemisoskusele hakati vallakoolides õpetama ka kirjutamist, arvutamist ja maateadust. Kihelkonnakoolid Kihelkonnakoolides jätkasid õpinguid vallakoolides hästi edasijõudnud jõukamate talupoegade lapsed. Kreiskoolid Asusid maakonnakeskusest ning keskendusid lugemisele, arvutamisele ja loodusteadustele.
Euroopa muinaskultuurid I loeng 3. sept-13 Arheoloogia mõiste archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku
Tekkis algeline kiri. Esimesed tsivilisatsioonid. Spartalik kasvatus. Ateena kasvatus - kolme astmeline haridussüsteem. Schole - jõudeolek, gymnos - alastiolek. Haridus keskajal Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka-rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti. Kool oli kolme astmeline. Algastme koolides õppiti: 1. Grammatikat. 2. Retoorikat. 3. Dialektikat. Keskastme koolides õpiti: 1. Muusika deooriat. 2. Aritmeetikat. 3. Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri). 4. Astronoomia. Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid. Haridus uusajal Keskaja lõppul ja uusaja alguses piirdus renessanssi ja humanismi nime all tuntud kultuuri ja haridusuuenduste mõju väikesearvulisele haritud kihile. Hoopis laiem oli Marthin Lutheri (1483-1546) usupuhastused ehk reformatsioon. Usupuhastusest saadik jäi protestantlikesse maadesse püsima kaks lahus olevat kooli süsteemi: 1
osa üheaastase Didaktilis-Metoodilise Seminari tööst, kus võeti läbi ainemetoodika põhiküsimused, hospiteeriti koolitunde, anti proovitunde ja viidi läbi nende arutelu. Üleminek uuele koolisüsteemile nõudis õpetajatelt täiendavaid teadmisi, aga ka õpetajate arvu suurenemist. Vana kolmetalveline koolikohustus asendati kuueklassilise algkooliga. Tulid uued õppeained: joonistamine, võimlemine, tööõpetus ja kodulugu. Täiesti uut moodi pidi õpetama maateadust, ajalugu, loodusteadust. Lapsed alustasid nüüd kooliteed 8 aastaselt. Lugemine tuli selgeks õpetada 1. klassis. Tulevane õpetaja pidi olema igakülgselt haritud, võimeline õpetama kõiki aineid, tundma hästi emakeelt, valdama võõrkeeli, omandama teadmisi ning andeid kunstis ja muusikas, samuti võimlsemises ja käsitöös. Nõuti esinemis- ja kõneosavust, organiseerimisvõimet, koori, orkestri ning näiteringi juhtimise oskust
Nad tahtsid mu pool tundi endist ette jõuda lasta ja siis mulle kallale tormata, kui saavad, ja mu1 vaeseomaks peksta. Ma ei hakanud hommikusööki ootama -- mul polnud isu.» «Ma arvan,» ütles noorem mees, «me sobiksime kokku, vana; mis te arvate?» «Ma pole selle vastu. Mis te õige amet on?» «Ameti poolest trükiladuja; ajan äri patenteeritud arstimitega; olen näitleja -- tragöödiates, teate, kui juhtub; mu ala on mesmerism ja frenoloogia; vahelduseks õpetan maateadust; mõnikord pean kõne maha, -- oo! ma teen paljugi; kõike, mis ette juhtub. Mis on teie ala?» «Omal ajal olen suuresti arstimisega tegutsenud. Soonetasumine on mu tugevam külg -- vähi, halvatuse ja niisuguse kraami puhul. Tuleviku ennustamisega saan kah hästi hakkama, kui leian inimese, kes mulle tarvilikud teated soetab. Võin ka jutlustada, vabaõhu- jumalateenistusi korraldada ja sisemisjoni alal töötada.» Tükk aega ei rääkinud kumbki, siis ohkas noorem mees ja ütles: «Ah!»
annaabi.ee 
