Paastumaarjapäev Paastumaarjapäev üks rõõmsameelne kevadine püha 25-ndal märtsil. Olgugi, et maajapäevasid on meil kalendris veelgi, on see tõstetud neist kõige tähtsamaks. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Näiteks Läti Henrikul on ta koguni aasta alguspäevaks. Sellel on oma sügavam põhjus: kui keskaegses Euroopas vähemalt kiriku poolt üldiselt aasta alguseks loetud 25. detsember on Kristuse sünnipäev, siis maarjapäev - üheksa kuud varem - on tema ema eostamise päev, päev, mil peaingel Gabriel hea sõnumiga Neitsi Maarjat külastas. Selle kristliku legendi mõningast tuntust rahva hulgas näitab üks Wiedemanni poolt registreeritud nimevariant - sohipüha. Täiend paastu- tuleb asjaolust, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu aega. Maarjapäeval on selged naistepüha jooned, selgemad veel kui küünla- (ehk Maarja puhastamise) päeval. Veelgi üldisemalt
Maarjapäevad Maarjapäevad on kirikukalendris tähtpäevad, mis on pühendatud Neitsi Maarjale. Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad: 25. märts paastumaarjapäev Paastumaarjapäev on ristiusu püha,mida tähistatakse 25.märtsil. Täiend paastu- tuleb, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu ajaga. Martin Luther on pidanud Jeesuse ema ülimalt austusväärseks, see on ka üks maarjapäevadest, mida tänapäeval luterlikes kirikuis meeles peetakse ja tähistatakse. Paastumaarjapäevaga rulluvad lahti eri olukorrad läbi kogu Uue Testamendi, mis toovad konkreetsed pildid Maarja ja Jeesuse omavahelistest suhetest meieni. Neis peegeldub Maarja usaldus Jumala vastu, valmisolek pühenduda millelegi nii olulisele, mida ehk inimlikes terminites polegi võimalik
talle valmis pesuvesi. Lauritsapäev oli Põhja-Eestis kiikumisaja lõpupäev. Lõuna-Eestis oli sokutapmise päev, lauritsapäeva järel algas seal rukkikülv. Tuletegemine oli rangelt keelatud nagu ka igasugused suuremad tööd: rohu niitmine, külvamine, puude raiumine, kapsaaias käimine, õunte ja puuviljade toomine. Söödi laiasi pannkooke ja sikuliha kartulitega. 15.august Rukkimaarjapäev Setudel kannab rukkimaarjapäev nime suur maarjapäev ehk uspenje ja oli üks rukkikülviga seotud pühi. Mitmel pool on sel päeval peetud külviga vahet. Enne ja pärast seda päeva pidi vili külvatud saama, sageli see oligi rukkikülvi lõpuaeg. Õigeusu aladel toimus kirikutes ja kloostrite juures õnnistamine, vee pühitsemine, kirmas tantsuga.
Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. Luuvalupäev 9 veebruaril. 2 Luuvalupäev oli puhkepäev siis tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest - et need oleksid terved, ega valutaks. Seetõttu ei soovitatud luuvalupäeval tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha. MÄRTS. Maarjapäev, ka paastumaarjapäev 25märts Maarjapäeval ja sellest alates oli rangelt keelatud õhtune tule valgel käsitöö tegemine, et vältida orase kahjustamist. Keelatud olid naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine, samuti sõelumine, pea kammimine, põranda pühkimine. Korjusepäev - 12. märts On arvatud, et see on vana rahvakogunemise aeg, samuti talihari ehk talve poolitaja, mille tähendus kandus hiljem muudele kalendripäevadele. APRILL Jüripäev - 23. aprill
Maitsetaimedena ehk ürtidena (piparmünti, pune, majoraani ehk vorstirohi, rohelist sibulat, tilli jne). 3. Kirjelda lähemalt järgnevaid rahvakalendritähtpäevi (kuupäev, mis traditsioonid, töökeeleelud, -käsu, uskumused, toidud) · Paastumaarjapäev 25. märtsil on paastumaarjapäev. Olgugi tegu vaid ühega paljudest maarjapäevadest, on ta ometi teistest nii palju tähtsamaks tõstetud, et võib öelda ka lihtsalt "maarjapäev", mis tähendab nimelt 25. märtsi. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Peamiselt Kagu - Eestis on tarvitatud kapsamaarjapäeva nime, kuna maarjapäeva kommetes on tähtsal kohal kapsastega seotud toimetused. Näiteks suurte laiade karaskite küpsetamine, et kapsad laiad lehed kasvataksid või soovitus lõnga kerida - kasvavad suured kapsapead. Põllundusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et akendest paistev valgus
pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest. Püha on tähistatud endistviisi ka pärast reformatsiooni ning Maarja-kultuse juurde kuulunud kujude ja altarite hävitamist Naistetöid siis ei tehtud, neist paljude suhtes kehtisid töökeelud, mille rikkumine oleks tinginud ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ja tööde jätku kadumist. Abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Maarjapäev 4 Maarjapäevaks tuli lõpetada talvised naistetööd kangaste kudumine ja ketramine. Olulised oli mitmed maagilise taustaga kombed ja riitused: põllule tuli viia koorem sõnnikut (see tagas mõjukuse ka järgmistele koormatele, põllu viljakuse ja kahjurite vähesuse), liigutati viljaseemet, kiiguti rehe all viljaõnne Maarjapäev 5 19. sajandil ja varem lubati tüdrukud maarjapäevast välja (aita) magama ja lisandus keskhommikune söögikord.
masindamise ja ropsimistega, mis tavaliselt talgukorras tehti. Need olid väga tolmused tööd. Selle eest olid õhtut lõbusad. Tantsiti ja lauldi. See oli poistele ja tüdrukutele kokkusaamise ja kohtamise aeg. Töö, aga edenes ja linarehed said pekstud. Hiljem tulid naistele ja tüdrukutele veel ketramis ja kudumistööd. Meestel tulid aga puuraiumispäevad, haotegemine ja tarbepuude raiumine. Viimase suvepäeva kõrval oli Mihklipäev ka esmimeseks talvepühaks, nagu Maarjapäev oli esimeseks kevadpühaks. Kui Mihkipäeva ei peetud, tuli hunt järgmisel aastal loomadele kallale , ka vili ei kasvanud. Mihklipäeval tapeti talus lambaid, keedeti verikäkki, tehti õlut ja küpsetati sepikut. Ennevanasti viidud pool sepikut toapeale Tõnni vakka, tänutäheks Tõnnile, põldude ja karja haldjale, kes oli lasknud viljal põllul kasvada ja loomadel karjamaal ja koplis priskeks ning rammusaks minna. Tõnni tunti peamiselt Lääne Eestis, rohkem küll Vändra kandis,
Esimesena kohtab jeesus pärast ülestõusmist juuti nimega saulus. Jeesus veenab ta ristiusku ja nii saab sulusest paulus. Pärast ülestõusmispüha(3päeva) läheb jeesus taevasse ->taevaminemise pühad(40 p.pärast ülestõusmisepüha) 10 päeva pärast saadab jeesus maa peale püha vaimu õpetaja ->nelipüha (kolmainsusepüha-isa , poeg, ja püha vaim) Pühapäev pärast nelipühi-kolmainsuspüha viimane jumala täielikkuse püha-> jumal on esinenud inimestele isikus. 25.03 maarjapäev (maarja saab teada et 9 kuu pärast sünnib jeesus) Maarja- uinumise püha-15 august Rukkimaarjapäev-15 august Maarja sündimise püha-8.sept Ussimaarjapäev-8 sept. Maarja templisse viimise püha-21.sept Maarja pärispatuste eostamise püha-8.dets Mihklipäev-29.sept Õpetus oli välja kujunenud katoliikluse kujul . aja arvamine algas jeesuse surmaga. Lääne-roomas-katoliiklik kirik( ladina ameerika ,poola, itaalia, leedu) Ida-roomas-õigeusu kirik(kreeka katolik kirik-) 1054.a
jaanuarini · 1. jaanuar uusaasta · 6. jaanuar kolmekuningapäev · Märts/aprill vaikne nädal, ülestõusmispühad, minnakse maale, suvialsse · 25. aprill vabaduspäev · 1. mai tööpüha · 2. juuni vabariigi aastapäev · 15. august Ferragosto, maarjapäev · 1. november kõigi pühakute päev · 8. detsember Neitsi Maria patuta eostamise suurpüha · 25. detsember jõulupüha · 26. detsember püha Stefanuse päev Kasutatud kirjandus Dean Foster "Euroopa riikide etikett ja tavad", Ersen 2002 Maaja Kallast "Käitumise kuldvara seltskonnas
1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis Eestis tähistatakse 14. märtsil emakeelepäeva. 1994. aastal tegi pensionil viibiv Ida- Virumaa Sonda õpetaja Meinhard Laks ettepaneku tähistada luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval emakeelepäeva. 1999. aastal kuulutatigi emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks, mil heisatakse sinimustvalge lipp. (A. Sihvart, lk 21). 25. märtsil tähistatakse paastumaarjapäeva (ka maarjapäev). Seda peetakse kevade olulisimaks naistepühaks, sel päeval pühitseti ka Mari ja Maria nimepäeva. Nimepäeva pühitsemine oli mõneti tuntud saartel, hoopis tundmata Kirde- ja Kagu-Eestis. Maarjapäev tähistas naiste kevadtalviste käsitööde lõpetamist. Maarjapäeval näitas loodus juba mõningaid tähtsaid märke kevade tulekust: karu astus koopast välja, saabusid esimesed rändlinnud, jää ei kandnud enam ja lõpetama pidi hülgepüügi. Kehtima hakkas varase tõusmise nõue. Tuli
Lauritsapäev oli Põhja-Eestis kiikumisaja lõpupäev. Lõuna-Eestis oli sokutapmise päev, lauritsapäeva järel algas seal rukkikülv. Vanematest trükistest on teada, et lauritsapäevale lähemat perioodi kutsuti koerapäevadeks ehk Siiriuse paistmise ajaks. Selle tähe valgus kahjustas paljude rahvaste arvates inimesi ja loomi, levitades neile haigusi. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-lauritsapaev.php) RUKKIMAARJAPÄEV - 15. august Setudel kannab rukkimaarjapäev nime suur maarjapäev ehk uspenje ja oli üks rukkikülviga seotud pühi. Mitmel pool on sel päeval peetud külviga vahet. Enne ja pärast seda päeva pidi vili külvatud saama, sageli see oligi rukkikülvi lõpuaeg. Õigeusu aladel toimus kirikutes ja kloostrite juures õnnistamine, vee pühitsemine, kirmas tantsuga. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-rukkimaarjapaev.php) ROLLAPÄEV - 18. august Setudel tuntud õigeusu püha, märtrite Florose ja Laurose surmapäev ja tuntud kui hobusepüha
(27), peetripäev (29) Sügistalvine – Juuli: heinapäev (2), seitsme venna päev (10), maretipäev (13), apostlite jagamise päev (15), eeliapäev (20), madlipäev (22), jakobipäev (25), annepäev (26), olevipäev (29) August: lauritsepäev (10), rukkimaarjapäev (15), pärtlipäev (24), Johannese hukkamise päev (29) September: ussimaarjapäev (8), madisepäev (21), pööripäev (23), mihklipäev (29), lõikuspüha (30) Oktoober: suur maarjapäev (1), kolletamispäev (14), luukasepäev (18), simunapäev (28) November: kõigi pühade päev (1), hingedepäev (2), mardipäev (10), leemetimaarjapäev (21), kadripäev (25), andrusepäev (30) Detsember: nigulapäev (6), nigulamaarjapäev (8), luutsiapäev (13), toomapäev (21), pööripäev (22), tabanipäev (26), jõulud (25-27), süüta laste päev (28) Liikuvad pühad on alati vastlapäev (teisipäeval), tuhkapäev (kolmapäev
peetripäev (29) Sügistalvine Juuli: heinapäev (2), seitsme venna päev (10), maretipäev (13), apostlite jagamise päev (15), eeliapäev (20), madlipäev (22), jakobipäev (25), annepäev (26), olevipäev (29) August: lauritsepäev (10), rukkimaarjapäev (15), pärtlipäev (24), Johannese hukkamise päev (29) September: ussimaarjapäev (8), madisepäev (21), pööripäev (23), mihklipäev (29), lõikuspüha (30) Oktoober: suur maarjapäev (1), kolletamispäev (14), luukasepäev (18), simunapäev (28) November: kõigi pühade päev (1), hingedepäev (2), mardipäev (10), leemetimaarjapäev (21), kadripäev (25), andrusepäev (30) Detsember: nigulapäev (6), nigulamaarjapäev (8), luutsiapäev (13), toomapäev (21), pööripäev (22), tabanipäev (26), jõulud (25-27), süüta laste päev (28) Liikuvad pühad on alati vastlapäev (teisipäeval), tuhkapäev (kolmapäev pärast
[Kolm Jakobsoni kõne ,,Eestlaste taevaga seotud uskumused" Kuperjanov] 24.11.2011 Majahaldjas - maa, koht, pinnas Koduhaldjas Kodujumal - Tõnn, Peko Maa-ema - nüpeldada, haavata (mõeldamatu) - rohtu kitkuda - kuum vesi, supivaht - suur reede - 25. märts/paastu-maarjapäev - Maa-ema veri o kääbused/kääbas - 1 sugu - maa-alused o härjapõlvlased 2 sugu habemega heitlik tugev sepatöö maapealne esinemiskuju on kärnkonn või sipelgad Udmurt tähendab tõlkes päris inimest. Ümbersünd - maa või vee alt välja tulek. Künka tippu tehakse pühamajasid. Maja ehitatakse nõlvale
1.5 Pühad ja tähtpäevad Äritegevus aeglustub augustis, traditsioonilisel puhkuste kuul, ning jõulude ja uue aasta ajal (15. detsembrist kuni 5. jaanuarini). 1. jaanuar uusaasta märts / aprill ülestõusmispühad 1. mai tööpüha aprill / mai taevaminemispüha mai / juuni nelipühad (50 päeva pärast ülestõusmispühasid) 21. juuni Belgia iseseisvuspäev 15. august püha Neitsi Maria päev (maarjapäev) 1. november kõigi pühakute päev 2. november hingedepäev 11. november veteranide päev 25. detsember jõulupüha 5 2. Kultuurihoiakud 2.1 Väärtushinnangud Belgia kultuuris on kolm peamist väärtussüsteemi: saksalik, prantsuslik ja hollandlik. Ühised väärtushinnangud on: * konservatiivsus * orienteeritus Euroopale * intellektuaalne tagasihoidlikkus * dogmatismi vältimine * kompromissivalmidus
sääski. Samuti tagab lumesadu rikka suvesaagi. MÄRTS - PAASTUKUU, NÄLJAKUU, KEVADKUU · Käädripäev (17.03) Lõuna-Eestis arvati., et putukad ja ussid ärkavad sel päeval ellu. Selle päeva põhjatuul ennustab külma suve. Kui sajab lund, on suvel palju kärbseid, parmusid ja kihulasi. · Paastumaarjapäev (25.03) näitab kevade algust: karu ärkab talveunest, hülgepüük lõpeb, esimesed rändlinnud saabuvad. Ilmaennustused on seotud kevadega. Soe maarjapäev toob kaasa sooja kevade. Kui külm öösel kanamuna posti otsas lõhki lööb, siis tuleb veel 40 ööd-päeva külma. Kui aga lumi on veel katusel, on ka jüripäeval hanged aia ääres. Kui paistab päike terve päeva, loodetakse sooja ja head vilja-aastat. Tuld ei tohtinud süüdata, et mitte kahjustada rukkiorase kasvu. APRILL - JÜRIKUU, MAHLAKUU · Karjalaskepäev (01.04.) Karjatamise alguse rituaal oli sümboolne toiming. Loomad viidi isegi siis välja, kui hanged olid maas
siiski veel seal. Mis siis temaga oli juhtunud? Kas ehk elasid häbi ja meeleheide häbiposti pärast ta südame põhjas edasi? Kas piinameistri piitsahoobid ta hinges ikka veel järel vihisesid? Kas karistusevalu temas kõik oli kustutanud, isegi ta kirgliku armastuse kellade vastu? Või oli Jumalaema kiriku kellalööja südames Marie'le võistleja tekkinud ning see suur kell oma neljateistkümne õega millegi armsama ja kaunima pärast kõrvale jäetud? Juhtus, et 1482-sel aastal langes maarjapäev 25-nda märtsi teisipäevale. Õhk oli nii puhas ja kerge, et Quasimodo tundis oma südames armastust kellade vastu uuesti ärkavat. Ta läks üles põhjapoolsesse torni, kuna kirikuteener all kõik kiriku-uksed pärani ajas. Nende määratu suured tugevast puust pooled olid polsterdatud nahaga, mille servad olid kinni löödud kullatud raudnaeltega, raamiks aga olid neil «väga kunstipäraselt töödeldud» skulptuurkaunistused.
annaabi.ee 
