Tehnoloogiline liiv Tehnoloogilist liiva kasutatakse klaasi- või vormiliivana. Klaasi- ja vormiliiva maardlad on seotud Eesti aluspõhjaga ja kuna kasuliku kihi moodustavad merelise tekkega nõrgalt tsementeerunud Kesk-Devoni liivakivid, siis paiknevadki maardlad Lõuna-Eestis. Tehnoloogilises liivas peab olema vähemalt 95% kvartsi, mitte üle 0,6% Fe2O3 ja mitte üle 4% Al2O3. Läbipaistva klaasi saamiseks peab Fe2O3 lisand olema alla 0,1- 0,2%. Tehnoloogilise liiva maardlaid on arvele võetud kokku neli: Põlvamaal Piusa maardla ja Võrumaal Imara-Tabina, Kaku ning Tuhkavitsa maardla. Piusa ja Imara-Tabina maardla karjäärides paljanduvad valged, nõrgalt tsementeerunud Kesk-Devoni Gauja lademe liivakivid, mida kasutatakse klaasiliivana, Piusa liiva ka vormiliivana. Sellist liiva saab kasutada ka mujal tööstuses, näitesk vormiliivana: tulekindlate valuvormide põhikomponendina metallurgias. Kaku maardla tehnoloogilist liiva tarvitatakse selle üsna
Nafta on kasutusel paljudel aladel, eriti keemiatööstuses ning kütusetööstuses, kuid kauaks seda jätkub. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõned aastad tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub nafta varusid umbes 45 aastaks.Nafta on tänapäeva majandusele väga tähtis. Enamike teenuste ja kaupade hinnad sõltuvad suuresti just naftahinnast. Nafta on küll majandust arendanud tohutult ning kindlasti ka teadust, kuid mis hinnaga? Kui uusi maardlaid lähiajal ei leita, saab ka nafta otsa. Lisaks sellele põhjustavad naftareostused paljude loomade hukkumist ning selle jäägid põhjustavad suuri kahjustusi maailma loodusele ning atmosfäärile. Seetõttu arvan ma, et nafta on maailma Achilleuse kand.
Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii inimestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihedate parvedena. Tundravööndit ongi parem külastada suve lõpul või sügise algul, kui marjad on valmis, kihulasi vähem ja looduse värvid muutuvad kirevamaks. Tegevused tundras Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku taimestikku kahjustavad ka tööstusettevõtete heitgaasid ja reoveed. Kokkuvõte
valmistamiseks jne. Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki. Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel. Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi lubjakivibilansis 56 lubjakivimaardlat Üleriigilise tähtsusega maardlaid on 9 AAVERE, HARKU, KARINU, KUNDA, METSLA, NABALA, VASALEMMA, VÕHMUTA ja Väo. 2007. aastal kaevandati Eestis ühest maardlast 484,9 tuh m3 tsemendilubjakivi, viiest maardlast 132,5 tuh m3 tehnoloogilist lubjakivi ja 14 maardlast 2 738,7 tuh m3 ehituslubjakivi. Kokku kaevandati kahekümnest maardlast. 2 Kaevandamine Lasnamäe lademe lubjakiviplaat (Lasnamäe ehituslubjakivi).
Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmikpuud, maismaa loomastikus kahepaiksete asemele roomajad. Ohtralt metallide maardlaid ja suuri soolalademeid säilinud laguunidesse Perm Perm, Vanaaegkonna viimane ajastu, algas 299 miljonit aastat tagasi, kestis umbes 48 miljonit aastat. Gondvana ühines teiste mandritega ja tekkis Pangaea hiidmanner. Lõppes Hertsüünia kurrutus. Mitmel pool vulkanism. Kuivas kliimas kujunes rohkesti kivi ja kaalisoolamaardlaid. Perm kuulub Paleosoikumi aegkonda. Permile eelneb Karbon ning järgneb Triias. Perm jagatakse kolmeks ajastikuks. Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo
Peamised naftaleiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes · Libra naftamaarsla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla Joonis : Maailma naftavarud 2009. aasta seisuga. Kokkuvõte Nafta on olulisim mittetaastuv tooraine maailmas. Kui nafta puurimist ei vähendata, siis on meie naftamaardlad prognoosi kohaselt 2050. aastaks tühjaks pumbatud. Alates 1980. aastast on naftat pumbatud maaseest välja rohkem, kui leitakse uusi maardlaid. Kasutatud kirjandus · http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maail mas.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta · http://www.global-greenhouse-warming.com/peak-oil.html · http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Oil.zip/nafta_destillatsioon.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Petroleum
Pilt 1 Lubjakivi Osmussaarel [2] Pilt 2 Dolomiidi karjäär Sopimetsas [2] PAEKIVI OMADUSED Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis-mehaanilistest omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. [3] Eestis on nii lubjakivi ( Joonis 1) maardlaid kui ka dolomiidi maardlaid ( Joonis 2). Ehitusmaterjalide hulgas on nii lubja- kui dolokive. Head ehituslubjakivid on kihipaksusega 10-20 cm. Lasnamäe ehituslubjakivis, rõngaspaes, Ungru lubjakivis ning Vasalemma "marmoris" leidub ka 30 cm paksusi ja paksemaid kihte. Eesti parimad, massiivseimad dolokivid leiduvad nagu Kaarma, Orgita, Selgase, Mündi murdudes. [4] Joonis 1 Lubjakivi maardlad Eestis [5]
Tundrates: Tundra lõunaserval ilmub rohttaimede, puhmaste ja põõsaste sekka üha enam puid ja nendega koos metsloomi. See on üleminekuvöönd tundra ja metsa vahel - metsatundra. Inimasustus on tundras hõre. Euraasia tundraaladel elavad hajutatult väga mitmed rahvakillud: läänest itta laplased, komid, handid, neenetsid, nganassaanid, evengid, eveenid, korjakid ja tsuktsid. Tegevused tundras: Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku taimestikku kahjustavad ka tööstusettevõtete heitgaasid ja reoveed. Tundra:
1. muutus: taastuvaid energiaallikaid kasutatakse rohkem. Põhjus: Need on keskkonnasõbralikumad/fossiilsed kütused võivad otsa saada/Austraalia lähistroopikas ja troopikas piisavalt päikest, rannikul eeldused tuuleenergia tootmiseks. 2. muutus: Gaasi osatähtsus elektritootmises kasvab. Põhjus: Gaas on keskkonnasõbralikum kui nafta ja kivisüsi/Austraalial on head gaasivarud. 3. muutus: Kasvab kivi- ja pruunsöe osatähtsus. Põhjus: Austraalial on rikkalikud kivisöe varud, osa maardlaid on veel kasutusele võtmata. 4. muutus: Elektritootmine kasvab Põhjus: Ühiskonnas suureneb energiakasutus. Austraalias leidub palju uraani, ometi ei ole seal tuumaelektrijaamu, miks? 1) Muid energiavarasid jätkub ja on varuga, nende tootmine praegu veel odavam. (Tuumajaama rajamine on kallis. Austraalial on oma fossiilsete ressursside näol olemas praegu odavamad variandid.) 2) Austraalia energiatarve pole väga suur, sest rahvaarv pole suur ja tööstus pole väga mahukas
Energia tootmine on ühetaoliselt reguleeritav ja järjepidev ega erinevalt rohelisest energiast sõltu ilmast. Skeptilised arvamused tooraine peatsest lõppemisest osutuvad vääraks. Üksnes Toolse fosforiidimaardla piires on uraani üle 27 000 tonni. Paralleelse näite toon eelmise sajandi algusest. 1920. aastatel arvati, et rauamaaki jätkub veel ainult 20 aastaks, aga nüüd on selge, et seda jätkub isegi 21. sajandil veel pikka aega. Põhjuseid on kaks: leiti uusi maardlaid ja tehnoloogia täiustumisega osatakse paremini rauda rauamaagist eraldada. Mõni aeg pärast nafta esiletõusmist raua vajadus kadus sootuks. Samamoodi juhtub ka uraaniga. Usutakse, et termotuuma reaktsioonide käsitlemise tehnoloogia tõttu pole 100 aasta pärast enam raskete tuumade lõhustumisel kasutatavat energiat vaja, rääkimata naftast või põlevkivist. Kui üles kaaluda nimetatud tegurid, siis tasub tuumajaama ehitus end kindlasti ära, sest
metsatundr õhumass. Temperatuur püsib -15 kuni väheviljakad, enamasti Põhjapõder, lemming, sammaldest, madalamatest Piirkonnas on leitud a -20, kuid on paiguti väga erinevad. soostunud. Kivimid murenevad polaarrebane, valgejänes. puhmastest ja püsikuist, mis suuri maavarade Sademeid aastas 150-400mm kiiresti. Suvel pesitsevad paljud talvel mattub lume alla. maardlaid. linnud: Haned, pardid, hakud, Esindatud Põõsastest: paju, Kaevanduste ja luiged ja teised. lepp, Puhmastest: vaevakask. tööstusasulate
ni. Rauarikka liiva kaevandamine Need veealused leiukohad paiknevad mitmesaja meetri laiuste ribadena kümnete kilomeetrite pikkuselt rööbiti rannajoonega. http://kasm.org.nz/seabed-mining/what-is-seabed-mining/ Olulisimad puistmaardlates leiduvad mineraalid on ilmeniit, rutiil, tsirkoon ja monatsiit – need on suhteliselt rasked mineraalid ja moodustavad kohati rannikul ka tööstuslikke maardlaid (näiteks Austraalias). Haruldasemad on kulla, teemandi, plaatina ja kassiteriidi tööstuslikud maardlad. Kuid näiteks USA toodab umbes 90% oma vajaminevast plaatinast just rannikupuisteist. Tuntud on ka Edela-Aafrika teemandirikkad ranna- ja rannalähedase merepõhja liivad. Teemantide varu hinnatakse rannaterrassides enam kui 30 miljonile karaadile, lisaks on šelfisetteis teemante ligikaudu 10 miljonit karaati.
Praegusaja tingimustes ei ole Eesti fosforiit maailmaturul konkurentsivõimeline. Peale väljamist maapinnale tuleb teha arvestatavaid kulutusi toorme rikastamiseks ja rajada fosforiidi keemilise töötlemise keerukas kompleks, mis nõuab suuri investeeringuid. Lahendada on tarvis ka mitmeid keskkonnakaitselisi probleeme. Alates 1991. aastast pole Eestis fosforiidimaaki kaevandatud. (www.ut.ee) Maardu fosforiidimaardla on põhiliselt ammendatud ja teisi detailselt uuritud maardlaid (Toolse, Aseri, Lääne-Kabala kaeveväli Rakvere maardlas) pole olnud võimalik evitada erinevatel põhjustel, enamasti keskkonnaprobleemide tõttu. Mõned maardlad (Iru ja Narva) on jäänud hoonestuse alla, minetanud oma tähtsuse ning nende varu on annulleeritud ehk maha kantud. Aseri fosforiit pole vajalikul määral kvaliteetne. (Raudsep jt, 1993) Paljude aastate vältel on Maardu fosforiidist valmistatud väheväärtuslikku fosforiidijahu või on seda
kus Hans Alver täheldas meremuda esinemist juba 1922. aastal. Puurimisandmetel leidub muda (paksus kuni 1 meeter) selle lahe päras ka praegu. Selle kasutuselevõtt võimaldaks mudaraviks pakkuda eri piirkondadest pärit meremuda ja sel moel selle valikut mitmekesistada. Muda resssurssi Eestil veel jätkub ja spa-de külastamine ning looduslike toorainete kasutamine põllumajandus alles hoogustub. Ilmselt leiduks veel järve- ja meremuda maardlaid aga antud olukorras ei ületa nõudlus olemasolevat pakkumist. 7 Kasutatud kirjandus http://maeopik.blogspot.com/2008/11/meremuda.html http://www.ut.ee/BGGM/maavara/meremuda.html http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/merepohi_raudsep_1.pdf 8
kaevandada või mitte (Mankelow, 2017). Mäenduses on digitaalne kaardistamine abiks kaevanduste modelleerimisel, uurimisel, ja potentsiaalsete vajumisalade kaardistamisel ja seisundi hindamisel, aga ka maaparandusel ja maastiku taastamisel (Suurna et al., 2010). Joonis 1. Maavara ressursside kaart (USGS, 2017). Sellel kaardil on näha maailmas asuvad maavarade ressurssid (must) ning peamised kaevandused maailmas (värvilised kolmnurgad), kaardil pole nafta maardlaid. Kuna inimeste nõudlus pidevalt kasvab ning maavarad saavad ükskord otsa on GIS väga suureks abiks kaardistamisel ning ressursside prognoosimisel. On tähtis, et maavarade kaevandamine oleks jätkusuutlik ning ei tekitaks kahju keskkonnale ning GISi abiga on seda kõike võimalik jälgida. Kokkuvõte 8 Metsandus, loodus- ja maavarad on kõik olulised ressursid, mida inimesed vajavad ning mille kasutust tuleb jälgida
moreen(rähk), mida maavarana kasutada on lausa võimatu. Kuid mandrijää tegevusele kaasnesid suured sulaveehulgad, mis seda materjali läbi pesid ja vastavalt vee elavjõu suurusele puhtamaks sorteerisid. Nii kujunesid jääpragudes liivad ja kruusliivad, sügavamates veekogudes savidki. Et pinnakate formeerus kontinentaalsetes oludes , ei kujunenud siinsed kihid rõhtsuunas eriti väljapeetuiks enamasti moodustavad nad läätsjaid lasundeid kruusa, liiva, savi, järvesetete ja turba maardlaid. Nafta leiukohtade töenäosuse uurimisel Eestis peab neid geoloogilisest ehitusest tulenevaid iseärasusi alati silmas pidama Nafta kui looduslik bituumen ning selle esinemine Eesti aladel Lahustuvat orgaanilist ainet nimetatakse bitumoidiks. Kui bitumoid on füüsikalisest keemiast lähtuv nimetus, siis bituumen on geoloogiline termin. Looduses on süsivesinikud segunenud mittesüsivesinikega. Neid segusid eristatakse üksteisest hapniku-süsiniku ja vesiniku-süsiniku aatomite suhte põhjal
( vikipeedia.ee) Ördi raba (ka Öördi raba) on soo Viljandi maakonna loodeosas Soomaa rahvuspargis. Öördi raba on tekkinud järve soostumisel, mille jäänukina on alles jäänud Öördi järv. Raba on tervikuna 7154 hektari suurune. (vaata ka pilt 8) (vikipeedia.ee) Pilt 8 18 INIMTEGEVUSE MÕJU MAASTIKELE Viljandimaal on mitmeid maardlaid ja karjääre. Üle terve Viljandimaa on palju turbamaardlaid. Eriti aga maakonna kirdeosas. Põhja,-Lõuna,-ja Kesk-Viljandimaal on palju karjääre. Samuti on seal ka mõned turbatootmisalad. Põhja-Viljandimaal on ka üks dolomiidimaardla ja Lääne-Viljandimaal üks savimaardla. Kruusamaardlaid on kaheksa, ja need asetsevad maakonna idapoolel. Liivamaardlaid on üle terve Viljandimaa tihedalt. ( vaata ka Lisa 2)(Viljandimaa.maavalitsus.ee) Tuntuim Viljandiamaa karjäär
kuldne ajastu lõppes 1920ndatel. Sellest ajast on esikohale tõusnud vase kaevandamine, kaevandamine, mis muutus riigi peamiseks ekspordiartikliks. 1990ndatel tehtud ulatuslike investeeringute tulemusena sai Tsiilist maailma juhtivaim vasetootja ja eksportija. Seal asub 33% maailma vasemaardlatest. Tsiili on maailma suurim vase välja vedaja. Atacama kõrbes riigi põhjaosas on maailma suurimaid vasemaagi maardlaid. Chuquicamata kaevandus on 4115 meetrit pikk ja asub 670 meetri sügavusel maa all. Iga nädal tuuakse siit välja miljoneid tonne maake, millest seejärel sulatatakse vaske. Tsiili on ka maailma suurim molübdeeni tootja, viies hõbeda toodangult ja kuulub 15 juhtiva kullatootja hulka. Tsiilil on ka suuri mittemetalsete mineraalide mineraalide varusid: joodi, liitiumkarbo
päevakorda on tõusnud maagaasi varustuskindlus ning sellest tulenevalt riikide energiajulgeolek. Eesti elektrisüsteemis tervikuna on oluliselt vähenenud elektrienergia kaod, oluliselt on suurenenud elektri eksport. 3 1.1.Põlevkivi Eesti pikaaegseks ja vaieldamatult peamiseks energiaallikaks on olnud põlevkivist toodetud elektrienergia. Kui aastakümneid tagasi oli maardlaid ja kaevandusi täis suuremosa ida Eestist siis tänaseks on mitmed kaevandused suletud. Põlevkivikaevanduste sulgemise peamiseks põhjuseks on eelkõige majanduslik otstarbekus. Maapinnakihid kaevanduste piirkonnas ei jookse horisontaalselt, kaevandamise algfaasis asusid tootmiseks kasutatavad põlevkivikihid maapinna lähedal ning kaevandamise kulud olid suhteliselt soodsad. Kuna põlevkivi ei „kasva“ siis tuli kaevandamise jätkudes liikuda aina sügavamale maa alla, see aga muutis
3)saartevahelised mered eraldatud avaookeanist saartega, mis ainult vähesel määral takistavad veevahetust ookeaniga; näiteks Jaava meri ja Iiri meri. Ookeanide põhjareljeefis erisatatakse järgmisi elemente:1) Self ehk mandrilava. Maailmamere rannikuäärne, väikese kaldega ala. Geoloogiliselt on self mandri pikendus, iidse maismaa üleujutatud osa, kus sageli leidub maimaa pinnavorme, näiteks jõeorge ning nafta, kullaliiva jt. maardlaid. Selfi merepoolseks piiriks on suureneva kaldega kitsas üleminekuala, mida nimetatakse selfi kulmuks. Selfi kulmu sügavus võib olla paarikümnest meetrist kilomeetrini, keskmine sügavus 130 m. Selfi laius kõigub peaaegu nullist kuni 1000 kilomeetrini.2)Mandrinõlv. Suhteliselt järsu kaldega ala. Ulatus tavaliselt väike 20-100 km. Mandrinõlva alumiseks piiriks loetakse kohta, kus kalle on vähenenud 1:40-le; enamjaolt sügavusel 1400-3200 m. Edasi eristatakse veel
muud prahti. - Saare põhjaosas asuv elektrijaam, mis varustas elektriga sõjaväelinnakut ning majakat tekitas pinnasesse suurejoonelise naftareostuse. Hoone kõrval oli liiva sisse kaevatud järjekordne mahutipark. Tänapäevaks on välja kaevatud ning puhastatud 1000 m3 pinnast. - Sõjaväelinnaku diislijaama ümbritsev pinnas on raskelt reostatud naftasaadustega, kuni 2 m sügavuseni. Kokku umbes 600 m3 läbiimbunud pinnast. Kaevandamine Maardlaid rajati ennaktempos, mis oli vajalik Leningeradi varustamiseks energia ja põlevkivigaasiga. Kaevandamine oli väga halvasti organiseeritud, peamisteks probleemideks oli suurte kadudega kaevandamine ning kõrvalsaaduste kasutamata jätmine."Põhiline on see, et Nõukogude Liidu ajal polnud maavaradel hinda, mis lubanuks nende tootmist, toomata jätmist või kaevandamise tulemusel rikutud maapinda majanduslikes kalkulatsioonides arvestada
Elemendi asemel võib olla mingi aine või mineral, mis kaevandatakse. Mida väiksem on elemendi keskmine sisaldus maakores, seda suurema kontsentratsioonifaktoriga me üles leiame . Jätkumise aeg: kui palju praegu varad on maailmas, vaatame kui palju kaevandatakse aastas, jagame need omavahel läbi ja siis ütleme üht või teist maavara jätkub nii palju aastaks. See on vale , kuna on neli peamist põhjust, mis tõstavad jätkumise aega. Põhjused: 1. Otsitakse ja leitakse uusi maardlaid. 2. võetakse kasutusele madlama sisaldusega varud. 3. organiseeritakse taaskasutus. 4. leitakse asendusmaterjalid. 44. Magmaliste maardlate tekke laamtektooniline loogika miks Eestis pole kulda? Mardla tekke on seootud laamtektooniliste protsessidega. Ühe laama sukeldumise teise laama alla, ülesulamise tsooni tekkega , mille kaudu materjal kandub ülespoole ja ongi sellistes kontsentratsiionides, millised me võime võtta.
maavarasid, nende 15. Nimeta stratigraafia olulisemad koostis: kaltsiit, dolomiit, kvarts, püriit, päevakivi vastuvõetamatute tingimustega, mistõttu kasutusalasid ja suuremaid suunad ja millistel tunnustel *XRF (röntgenfluorestsentsanalüüs) asustas kogu elustik ainult merd (Eesti oli maardlaid. need baseeruvad. *Mikrokomponentide analüüs (ICP-MS, XRF) ordoviitsiumis kaetud madala Paleobalti https://www.riigiteataja.ee/akt/912187 -Kronostratigraafia – tugineb ja iseloomustab *Stabiilsed isotoobid (MS) merega). Võrreldes eelnenud kambriumi
uraanirikkaid Linnade põlevkivipiirkonnas taastamise ja suurejooneliselt industrialiseeri sõjajärgses Eesti maardlaid, NSVs. siis tõusis Balti liiduvabariigid päevakorrale Sillamäe laiendama põlevkivitööstust. Viie aasta jooksul misega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis olid Nõukogude varude ärakasutamine. Liidu jaoks 1947
kõrgeimates osades. Sajab kogu aasta võrdlemiselt ühtlaselt. Jõed on valdavalt lühikesed kuid ühtlaselt veerikkad. Pikim jõgi on Bristoli lahte suubuv Severn (354 km). Rohkesti järvi on Soti mägismaa orgudes ja Cumbria mägismaal. Suurbritannia asub sega- ja lehtmetsavööndis. Looduslikku taimkatet on säilinud vähe, mets hõlmab riigi territooriumist vaid 11%. Suurbritanniale on omased kanarbikunõmmed ja mägirabad. Tähtsaim maavara on kivisüsi, osa maardlaid on ammendatud või on kaevandamine majanduslikel kaalutlustel lõpetatud, kaevandamisväärset kivisöevaru on järgi u. 50 miljardit tonni. Alates 1975.aastast on kasutusel Põhjamere nafta- ja gaasimaardlad. Lõpetatud on raua-, vase- ja tinamaagi kaevandamine. Suurbritannia on kõrgelt arenenud majandusega riik, SKT poolest on Suurbritannia tõusnud USA, Jaapani ja Saksamaa järel neljandale kohale. Majandus tugineb kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja teenindusele
Tervis halvenes kiiremini, kui oodati. Tõi kaasa selle, et ta kadus ka avalikkuse eest ära. Tšernenko ajal esimest korda see, kui valimiste ajal ajakirjanikke eksitati ja ei näidatud, kuidas Tšernenko valimissedeli kasti laseb. Brežnevi aja lõpp, ka gerontokraatia aeg, oli ühiskonna jaoks keeruline: majanduslik ummik- ekstensiivne majandamine polnud pikemas perspektiivis jätkusuutlik, võeti kasutusele uusi maardlaid jne. Kogu sisulisem majandustegevus tugines ressursside müümisele ja eelkõige nafta müügile. On aeg, kus 70ndate II pool, 80ndate algus, kus põllumajanduses tulevad esile tõsised probleemid. Kriis põllumajanduses saab saatuslikuks Gorbale, kes 1979 toodi Staurapolist ära Moskvasse ja pandi NLKP KK põllumajandussekretäriks. Tema pidi põllumajanduse ummikust välja viima. Pandi kokku
annaabi.ee 
