Rohkem toimus sellised vastuhakke Kagu-Eestis, kust oli juba varem pagetud Venemaale, aga meid see ei puudutanud. Eesti talupoegi ja nii ka minu meest püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke. Mööda maad liikusid sõdurite salgad mõne ohvitseri juhtimisel, kes sageli pettuse või vägivallaga talupoegi Rootsi väkke sundisid. Samas paljud eestlased nii ka minu mees läksid vabatahtlikult sõjaväkke, selleks, et nõnda sai vabaneda mõisakoormisest. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksusi, kelle relvastus piirdus küll vanade püssiloksude ja venelastelt võetud mõõkadega. Siiski ilmutasid talupojad tähelepanuväärset võitlusvaimu. Nii tõstis Tartu komandant 1704.aastal esile kahe maamiilitsapataljoni vaprust linna kaitsmisel. Ligikaudsete arvestuste järgi võeti Põhjasõja ajal Rootsi vägedesse umbes 15 000 eestlast, kellest mõnigi tõusis ohvitseriks ja selleks oli võimalus ka minu mehel.
lahingus. 1704. aasta mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu satuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Et laeva mitte venelastele üle anda, lasi laeva meeskond end laevaga koos õhku. 12. juulil algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. Sõda tõis kaasa ka talupoegade koormiste kasvu, kuna Rootsi poliitika kohaselt kattis sõjakulud maa, millel sõjad peetakse. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksusi, kelle relvastus piirdus mõne venelastelt saadud püssilogu ja mõõgaga. Aktiivsem võitlus Eesti alal algas jälle 1708. aastal. Olulisim lahing leidis aset Vinni mõisa lähistel, see lõppes taas rootslaste kaotusega. Nimetatud sündmust kajastab Käsu Hansu kirjutatud ,,nutulaul", mille autorina peetakse teda esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks. 29. septembril 1710 kirjutati alla Tallinna lähistel Harku mõisas kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus.
Karl XII · Rootsi kuningas 1697-1718 ( langes ainsana sõjakäigul Norra) · Sõdurkuningas ning eesri rahva poolt palavalt armastatud · Võitis venelasi taktikaliselt Narva lahingus · Keeldus rahust, uskudes oma jumalalt saadud võimetesse · Värvas eesti talupoegi moodustades maamiilitsa üksusi (15 000) · Jäi türki paariks aastaks vangi · Sõda lõppes tema surmaga, sest rootsi valitsus ei suutnud jätkata. Rahu oli vaid vormistamise küsimus August Wilhelm Hupel · Pastor 1737- 1819 · Pikemalt kirikuõpetaja Põltsamaal · Avaldas ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" (Liivi- ja Eestimaa haldusest, rahvastikust, seisusekorraldusest jne) · 1781. a. Hakkas välja andma Nordische Miscellaneen'i
Kuna aga Vene Balti laevastik oli lahkunud Kroonlinna, polnud inglastel kellegagi lahingut pidada ning nad olid sunnitud taanduma. 1801. aasta märtsis troonile tõusnud uus Vene keiser Aleksander I polnud huvitatud suhete halvenemisest Inglismaaga, mistõttu hakati otsima võimalusi neid normaliseerida. Pärast Nelsoni laevastiku lahkumist tühistati Inglismaa-vastane embargo ning mais sõlmiti vastsseisu lõpetav Vene-Inglise konventsioon. 5.2 Alkesander I manifest maamiilitsaüksuste loomiseks 30. 11. 1806 19. sajandi alguse Vene relvajõud põhinesid nekrutikohustusel, seetõttu puudusid armeel sõja tingimustes igasugused reservid. Nõnda pidi tsaarivalitsus suuremate sõjaliste konfliktide puhul kasutama erakorralist abinõu ning kokku kutsuma maakaitseväe. 30. novembril 1806 avaldas Aleksander I manifesti, mille kohaselt pidi loodama 6
Kastre juures venelaste seatud lõksu. Peeter I alustas uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist. Tartu kapituleerus, vabanenud väed koondati narva alla ja Narva vallutati samuti. Eesti talurahvas sõja-aastatel. Eesti talurahvale tõi sõda kõige rängemaid kannatusi. Hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine, koormised kasvasid (sõjakulud pidi katma maa, kus sõda peeti). Eesti talupeogi püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksus. Umbes 15 000 eestlast oli Põhjasõja ajal Rootsi vägedes. Sõda jätkub Aktiivsem võitlus algas uuesti 1708 aastal. Olulisim lahing tiomus Vinni mõisa väljadel (rootslased kaotasid). Talvel küüditati Venemaale tartlased ja narvalased ja lasti õhku praktiliselt terve Tartu. Ukrainas toimunud Poltaava lahingus purustas Peeter I rootslaste väe täielikult. Kapituleerusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn. 29.
-Rootsi ja Venemaa vahel -Venemaaga liidetakse Eesti, Ingeri ja Liivimaa. -Pannakse alus Balti erikorra kujunemisele. Tulemused: · Eesti alad jäävad ligi 200. aastaks Vene võimu alla. · Rootsi kaotab oma suurriigi staatuse. · Venemaa saab väljapääsu Läänemerele. " Aken Euroopasse" · Eestile on sõda ja katk mõjunud laastavalt ning Tartu on hävinud = " Vana hea Rootsi aeg". Sõjalärmrahutused Sõja ajal maamiilitsa üksuses olnud talumehed, kes sõja pukedes hakkasid vastu, kuna neil oli halb varustus ja puudus väljaõpe. Poola aeg · Lõuna Eestis · 28. november 1561 ( Riia peapiiskopkonna ja Ordu alad Poolale) kuni 1629 ( Altmargi vaherahu) Alistumisleping · Sigismund 2 Augusti privileegid : ( Kinnitati samal päeval alistumislepinguga): Privileegidega said aadlid õigused: - Usuvabadus - Ainuõigus kohalikele riigiametitele
riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine · Püüti ümber asuda Läände · Talupoja koormiste kasv · Talupoegi värvati sõjaväkke (u 15 000) · Talurahvarahutused · Peideti end metsa ja soosaartele · Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel · Maamiilitsa üksused VENE AEG Poliitiline korraldus: · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaa tsaaririigi koosseisu · Halduslik jaotus jäi samaks (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) · Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) Balti erikorra põhijooned: · Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel · Säilus luteriusk · Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem · Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid
Kurnavateks olid ka sõjavägede majutamis ja küüdikohustused. Toimus talurahvarahutusi. Enamasti keelduti koormistest ja vahel rööviti ka mõisa vara. Rohkem toimus selliseid vastuhakke kagus, kust oli juba varem pagetud Venemaale. Eesti talupoegi püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke pettuse või vägivallaga. Samas läksid paljud ka vabatahtlikult, kas või selleks, et nõnda vabaneda mõisakoormistest. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksusi; revlastus piirdus vanade püssiloksude ja venelastelt võetud mõõkadega. o Sõda jätkub. Aktiivsem võitlus Eesti alal algas uuesti 1708. Olulisim lahing leidis aset Vinni mõisa väljadel, lõppes taas rootslaste kaotusega. See jäi ka viimaseks märkimisväärseks välilahinguks Eesti alal. 1708 talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud koos peredega Venemaale, sama aasta suvel lasti õhku praktiliselt kogu Tartu linn
Aleksander I (1801-1825) Eestlastele kui Vene keiser, kes vabastab talurahva Baltikumis. Esmalt 1802-04 talurahvaseadused, ´´iggaüks´´, (õigus vallasvarale, pärandusõigus, koormised fikseeriti, talurahvakohtud). 1816 ja 1819 vabastati talupojad vastavalt Eestimaa ja Liivimaa kubermangus. Talupojad said vabaks, kuid maa jäi mõisatele. Tagajärjeks ka perekonnanimede andmine talupegadele. Eestlastest talupojad osalevad Euroopas 19.saj alguse Napoleoni sõdades 1807-1815 (maamiilitsa koosseisus). Lisaks Balti-saksa ohvitseridele, kellest tuntuim Barclay de Tolly teadaolevalt kuulsaim väejuht eestist, talle on omistatud ka napoleoni hävitaja tiitel. Ärkamine 1855-1914 Ärkamine tähendas eestlastele teadasaamist, et nad on eestlased. Põhjused: 1.Euroopas hakkasid kujunema rahvusriigid (prantslaste riik ja sakslaste riik) 2.Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud vastutusvõimelisemaks ja iseteadvamaks. 3
Sõda tõi kaasa koormiste kasvu, sest sõjapidamiskulud oli vaja katta sellel maal, kus toimus sõda. Talumehi nõuti appi kindlustustöödele, kurnavateks oli veel sõjaväelaste majutamis- ja küüdikohustused. 1700. aastal puhkesid mõnel pool rahutused, kus protesteeriti koormiste vastu. Eesti talupoegi püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke. Mõned läksid sinna vabatahtlikult, et pääsed koormistest, teised jällegi sunniviisiliselt. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksused, kelle kaitserelvastus polnud eriti märkimisväärne. Põhjasõjaajal oli Rootsi vägedes umbes 15 000 eestlast. Sõda jätkub: 9 Tartu ja Narva vallutamise järel soikus mõneks ajaks aktiivsem sõda. Uuesti algas võitlus 1708. aastal. Olulisim lahing oli Vinni mõisa väljadel, mis lõppes rootslaste kaotusega. 1708.
Talumehi nõuti appi ka kindlustustöödele. Kurnavateks olid ka sõjavägede majutamis- ja küüdikohustused. Toimus talurahvarahutusi. Enamasti keelduti koormistest ja vahel rööviti ka mõisa vara. Rohkem toimus selliseid vastuhakke kagus, kust oli juba varem pagetud Venemaale. Eesti talupoegi püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke - pettuse või vägivallaga. Samas läksid paljud ka vabatahtlikult, kas või selleks, et nõnda vabaneda mõisakoormistest. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksusi; revlastus piirdus vanade püssiloksude ja venelastelt võetud mõõkadega. Sõda jätkub. Aktiivsem võitlus Eesti alal algas uuesti 1708. Olulisim lahing leidis aset Vinni mõisa väljadel, lõppes taas rootslaste kaotusega. See jäi ka viimaseks märkimisväärseks välilahinguks Eesti alal. 1708 talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud koos peredega Venemaale, sama aasta suvel lasti õhku praktiliselt kogu Tartu linn. Nimetatud sündmust
1704. a. juunis alustas Peeter I uuesti Tartu ja Narva piiramist. Tartu kapituleerus ja Narva vallutati. Eesti talurahvas sõja-aastatel põlluharimine ei edenenud, inimesed varjusid metsades ja soosaartel. Talupoegade koormised kasvasid, sest nemad pidid sõjakulud katma. Toimus talurahvarahutusi, kus keelduti koormistest ja rööviti mõisa vara. Eesti talupoegi prooviti värvata Rootsi sõjaväkke. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksusi. Põhjasõja ajal võeti Rooti vägedesse umbes 15000 eestlast. Sõga jätkub 1708. a. toimus lahing Vinni alal, mille rootslased jälle kaotasid. Kõik Tartu ja Narva linnakodanikud küüditati peredega Venemaale ja Tartu linn lasti õhku, mille põhjal tuli välja Käsu Hansu ,,nutulaul". Venelaste ees kapituleerusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn. Põhjasõja lõpp, Eesti ühendamine Venemaaga hakkas levima katk, mille pärast langes elanike arv umbes 130000ni
Talupoegade vabastamise tingimus oli et maa jäi mõisatele. Antud seadusega tegelikult kuulutati sajandeid tagasi vallutatud maa lõplikult baltisakslaste omandiks, mis tuli hiljem talupoegadel raske tööga välja osta. Talupoegade igapäevaelule antud seadus suuri muutusi kaasa ei toonud ja peamiseks tagajärjeks oli perekonnanimede andmine talupoegadele. Eestlastest talupojad osalevad Euroopas 19.saj. alguse Napoleoni sõdades 1807-1815 (maamiilitsa koosseisus). Lisaks Balti-saksa ohvitseridele, kellest tuntuim Barclay de Tolly teadaolevalt kuulsaim väejuht Eestist, talle on omistatud ka Napoleoni hävitaja tiitel. (Leipzigi lahingus 1813) Eesti 19.saj. algul Pärisorjusest vabastamine ei parandanud eesti talurahva kehva majanduslikku olukorda, pigem vastupidi. Talurahvas oli vabastatud ilma maata ja selle kasutamise eest tuli teotööd teha.
kõike, mida neile vaja, talumehi nõuti pidevalt appi ka kindlustustöödele, kurnavad olid sõjavägede majutamis ja küüdikohustused juba 1700. a toimus siinseal talurahvarahutusi, enamasti keelduti koormistest ja vahel rööviti ka mõisa vara, rohkem toimus selliseid vastuhakke KaguEestis, kust oli juba varem pagetud Venemaale Eesti talupoegi püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke, kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksusi, kelle relvastus piirdus küll vanade püssiloksude ja venelastelt võetud mõõkadega, ligikaudsete arvestuste järgi võeti Põhjasõja ajal Rootsi vägedesse umbes 15 tuhat eestlast, kellest mõnigi tõusis ohvitseriks IV Vene aeg 4.1 Eesti Põhjasõja järel Rahvaarvu muutumine: 1695 350 000 1710: sõjategevus Eestis 120 000140 000 lõppenud 18. sajandi keskpaik 500 000
Liivimaad jäid kaitsma garnisoni- ja väliväed. Erastvere lahing - Rootslased saavad lüüa. 1702 Hummuli lahing - Rootslased saavad taas lüüa. Peter I hakkas rajama Peterburi linna. 1704 Narva ja Tartu langevad Venelaste kätte. Kastres sattusid Rootsi väed lõksu. 16 Talupoegade olukord halvenes, sest tuli hakata Rootis armee varustust loovutama. Maa inimeste omakaitseks moodustati maamiilitsa üksused. Suurem osa eestlastest võitles Rootsi poolel. 1708 Vinni - viimane välilahing eestis. Venelased võitsid. Suuremosa Tartlastest küüditati Siberisse. 1709 Boltava - Sõja pealahing. Toimus Ukrainas. Venelased võitsid. Loodus olud olid väga rasked. Enne lahingut sai Rootslaste kuningas haavata ja läks Türki. 1710 Vanalaste kätte langesid Tallinn ja Riia. Lõppes Rootsiaeg, algas Veneaeg. 1710/1711 Eesti ajaloo suurim katk
annaabi.ee 
