tohutuid kasumeid. 5)Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci , kes oli kaasas hispaanlaste uurimisretkel , uuris uut rannajoont üsna pikalt . Amerigo Vespucci oli kindel , et ta oli avastanud uue tundmatu mandri , sellep hakkas ta seda ka kutsuma Uueks maailmaks . Saksa kartograaf hakkas lõuna am idaosa kutsuma esimesena Amerigo nime järgi Ameerikaks . 6)Kui Hispaania Vallutaja Vasco Nunes De Balboa oli 1513 aastal panama maakitsust ületates avastanud Vaikse ookeani , muutus India läänetee leidmine Hispaaniale eriti oluliseks . 20 septembril 1519 aastal sõitis Hispaania sadamast välja viis laeva , pardal oli 253-liikmeline meeskond , mida juhtis portugali aadlik Fernando de magallanes. Pärast tohutuid raskusi ja suuri kaotusi saabus 1522 aasta septembris koju vaid üks laev 18 inimesega . Järgmine ümbermaailmareis toimus alles poole sajandi pärast . Läänetee
kujunemisalaks peetakse Mehhikot ja ala sellest lõuna poole kuni Panama maakitsuseni. Crollo viljad on pikad ja välja veninud tipuga, kümne selgesti nähtava pikiribiga. Vilja kest on õhuke, pealt enamasti punane või kollane. Kasvutingimuste suhtes nõudlik ja haigustele vastuvõtlik, tema aroomi hinnatakse aga eriti kõrgelt. Seemnes asuvad idulehed on valkja või helevioletsed. Fermenditud kakaooad on helepruunid, kaneelivärvi. Calabacillo kakaopuud on kujunenud lõuna pool Panama maakitsust, piirkonnas Orinoco ja Magdalena (Kolumbias) jõeni. Neid on kõige rohkem kultiveeritud Lääne-Aafrikas, nad on vastupidavad. Viljad on kujult täidlasemad ja otsast ümaramad kui criollo viljad. Vilja kest on paks, seemned eelmistest vähem kvalitetsed. Seemeneid saab eelmisest tüübist eristada nende idulehtede nõrga punakaspruuni värvuse järgi. Forasterokakaopuid peetakse kahe eelmise põhitüübi vahelisteks hübriidideks. Kuna
sajandi lõpus. Amerigo Vespucci kes oli kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga uuris pikalt ühte rannajoont. Veidi hiljem sattusid sinna portugallased kes ei teadnud midagi hispaanlaste avastusest ja kuulutasid uue maa Portugali valduseks.1501 tuli Vespucci tagasi ja veendus ,et nende ees on varem tundmatu manner. Uut mandrit hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. Esimene ümbermaailma reis : · Hispaania konkistadoor Vasco Nunes de Balboa uuris Panama maakitsust ja avastas 1513 aastal Vaikse ookeani. India läänetee leidmine Hispaaniale oli väga oluline saavutus. · 20. September 1519 sõitis Hispaania Sanlucari sadamast välja 5 laeva, pardal 253- liikmeline ekspeditsioon, mida juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes. Ta oli viibinud India ookeanil sõites Portugali teenistuses, ent kuningaga tülli läinud. Nüüd võttis ta endale kohustuse avastada Hispaania jaoks läänepoolne India-tee. Pärast
Põhja-Ameerika/Kordiljeerid Kordiljeerid asuvad Põhja-Ameerika lääneosas, pikkus on umbes 6000 km, laius 500-1600 km. Ida- ja lääneosas paiknevate ahelike vahel asuvad lavamaad - Yukoni, Fraseri, Columbia ja Colorado platoo, Suur nõgu (Great Cannion) ning Mehhiko kiltmaa. Lõunapool Tehuantepeci maakitsust (Kesk-Ameerikas) jagunevad Kordiljeerid kaheks: üks haru suundub itta ja jätkub Ameerika Vahemere saartel, teine ühendab Kordiljeere Panama maakitsuse kaudu Andidega. Kordiljeerid on noor kurdmäestik, mille idaosa on tekinud Vaikse ookeani ja lääneosa alpikurrutusel. Iseloomulikud on elav vulkanism (Kesk-Ameerikas) ja sagedased maavärinad. Sademeid on Vaikse ookeani ranniku põhjaosas ja Kesk-Ameerika idaosas 3000.6000mm, sisekiltmaadel 200-300mm, kohati 50mm aastas.
· II reis 17 laeva, 1200 inimest. · III reis Trinidad ja Lõuna-Ameerika kirderannik, 8 laeva, 300 meest, 50 naist Hispaanias Kolumbus arreteeriti, uuriti tegevust Vespucci · Amerigo Vespucci jõudis Amazonase jõe suudmesse · Tunnistas esimesena et tegemist on uue maailmajaoga Uus Maailm, Amerigo - Ameerika · Väin Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel jäi leidmata. · 1513 avastati, et teisel pool Panama maakitsust on ookean. (Magalhaes 1519-22). Hispaania rahastas I ümbermaailmareisi 5 laeva, üle 200 mehe. Atlandi ookean Brasiilia. Näljamässud. Magalhaesi väin 3 kuud ookeanil, skorbuut Filipiinid Magalhaesi surm - Elcano (1519-1522). I laev 18 mehega naasis reisilt elusana. Nelgi, kaneelilaadung kattis kõik kulud. 17. Mida kaardistati esmakordselt, millised olid maadeavastuste poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised tagajärjed Euroopa riikide ja avastatud
Punaarmee Poola idapiiri.27. sept. andsid Varssavi kaitsjad alla. Järgmisel päeval sõlmiti Vene-saksa piiri ja sõprusleping, millega Sks huvisfääri nihutati pisut ida poole, vastutasuks sai NSVL Leedu. Ühtlasi oli teostatud ka Poola 4-s jagamine. Siis esitas Stalin Eestile Lätile ja Leedule vastastikuse abistamise lepingu, surve all olid kõik kolm riiki sunnitud alla andma. Vägede sissemarss algas okt II poolel. Okt. algul tegi Venemaa ka Soomele, soovides Soomelt karjala maakitsust, selle territooriumi lubas ta aga kompenseerida alaga põhjapool. Helsingi ei nõustunud ja 30. nov. 1939 alustas venemaa sõjategevust, kuid alles 1940 a.veb. murdsid punaarmee ülekaalukad väed soome rindest läbi. 12. märtsil 1940. aastal kirjutati Moskvas alla rahulepingule. Lõppenud sõda hakati nimetama Talvesõjaks. Soome oli sunnitud loovutama territooriumi kus elas 12 % riigi elanikkonnast. Esialgu püüdsid London
Sxm Poola ja NSVL Leedu. · Oktoobris 1939 sõjaväebaaside loomine Baltimaades. Balti riikidele esitati ultimaatumid (Eesti 28.09; Läti 5.10; Leedu 10.10), milles nõuti NSVL-i sõjaväebaaside ja sõdurite lubamist enda territooriumitele. Riigid nõustusid. Oktoobris paigutati Eestisse ja Lätisse 25 000, Leedusse 20 000 punaarmeelast. · Talvesõda Soomega(30.november 1939-12.märts 1940) Soomele esitati ultimaatum sõjaväebaaside loomise kohta ja nõuti endale Karjala maakitsust (Soome olevat liiga lähedal Leningradile), kuid Soome ei nõustunud. NSVL alustas sõda, kuid oli halvasti ettevalmistatud ning rünnati soomlaste tugevasti kindlustatud Mannerheimi liini. Soomlased panid visalt vastu vaatamata sellele, et relvastus oli aegunud ja välismaalt demokraatlikud riigid abi ei andnud. Soomet aitas ka külm talv. Veebruaris murdis Punaarmee kaitseliini läbi ja Soome oli sunnitud Moskvas rahu sõlmima:
Ateenalased arvasid, et peale Maratoni lahingus lüüasaamist Dareios enam ei ründa. Kreeklased võtsid kasutusele uued hõbeda kaevandused. Themistokles nõudis, et hõbeda kaevandamisest saadav tulu kasutataks uue sõjalaevastiku ehitamiseks. Kui küsiti Delfi Oraaklilt uue sõjalaevastiku ehitamist, siis ütles viimane, et Ateenat peavad kaitsma laeva pardad. 480 eKr - Xerxese juhtimisel tulid pärslased termopüülide maakitsuse juurde. Ateenalased ja Spartalased kaitsesid maakitsust Sparta kuninga Leonidase juhtimisel. Pärslased läksid mööda mägiteid kreeklaste seljataha. Kui kreeklased seda nägid, saadeti enamus armeest minema. Maakitsust jäi kaitsma Leonidas 300 mehega. Sellega õnnestus kreeklastel säilitada oma põhiarmee. Ateenast evakueeriti naised ja lapsed Samose saarele. Pärsia laevad tegid Atena linna maatasa. Maapaos olevad Ateena naised ja lapsed nägid linna hävimist pealt.
a. Hispaania sai lüüa ning loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Kuuba jäi neljaks aastaks USA okupatsiooni alla. Järgnevalt asus USA Ladina-Ameerikas teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, mis tähendas, et sealsed sagedased riigipöörded ei tohtinud lõpetada lepinguid, mis olid sõlitud USA valitsuse või kodanikega. Vastasel juhul maabus vastava riigi rannikul dessantvägi. Ameerika Ühendriikidele oli äärmiselt oluline Kesk-Ameerika maakitsust läbiv kanal. See kuulus tol ajal Kolumbiale, kuid USA pidi üüratult suur maksu maksma, et seda kasutada. Lihtsam oli USA-l toetada vastuhakku, mille tulemusel eraldus 1903.a Kolumbiast Panama riik. USA valitsusega sõlmiti leping, millega sai Ühendriigid rentida kanali kasutamise õiguse määramata ajaks. Euroopas oli Ühendriikide tähtsaimaks partneriks Inglismaa, peamiselt kaubavahetuse kaudu. See määras paljuski ette ära Ühendriikide hoiaku Euroopat ähvardavas konfliktis.
Lahingut Britannia pärast peetakse Hitleri esimeseks tagasilöögiks II maailmasõjas. Sõlmitakse kolmikpakt, millega liituvad Ungari, Rumeenia ja Slovakkia, kartes seda, et kui nad ei ole Saksamaa poolt, on nad ta vastu. Hitler arvab, et ta on läänerindele punkti pannud, plaanides Barbarossa plaani. Muu maailm sõja ajal 1939 aasta lõpus, kui Poola alistatakse, survestab Moskva Helsingit. Sooviti sõjaväebaaside lubamist riiki, Karjala maakitsust, mis olevat ohuks Leningradile ja lubati põhjaaladega kaotatud territoorium kompenseerida. Oktoobris 1939 ei kandnud läbirääkimised vilja ja 30. novembril 1939 alustasid NSVLi väed rünnakut Soome aladele Terijoki linnale. NSVL väitis, et Soome poolt rünnati ja nad on ohustatud, kuid Soome uurimine midagi ei leia. NSVL vallutab Terijoki, puhkeb Talvesõda. Loodi Soome Demokraatlik Vabariik, mille etteotsa saab Soome esikommunist Kuusinen
Kuna Baltimaade autoritaarsed valitsejad ei julgenud võtta otsustusriski, siis sai NSVL oma tahtmist. 28.sept. 1939 sõlmiti Eesti NSVL vastastikuse abistamise pakt. Eestisse tuli vene sõjavägi, samal päeval lahkusid baltisakslased. Taolised lepingud sõlmiti ka Läti (5. okt) ja Leeduga (10. okt). Soome keeldus. 3. Talvesõda 30.nov. 1939 - 12. märts 1940. Kuna Soomelt nõuti lisaks baasidele ka territooriume (Karjala maakitsust, kuna piir oli Leningradile liiga lähedal), siis Soome parlament keeldus. NSVL lavastas piiriprovokatsiooni ja moodustas Soome Demokraatliku Vabariigi valitsuse, nn. Terijoki valitsuse, valitsusjuhiks Otto Kuusinen ning alustas Soome vastu sõda novembris 1939 - Talvesõda. Sõda kestis kuni märts 1940. Soome vastupanu juhtis marssal Mannerheim. Sõda lõppes Soomele Karjala maakitsuse ja Viiburi kaotusega, kuid säilitati iseseisvus. 4.Saksamaa asub vallutustele Põhja-Euroopas 9
On piibli vanim osa. Umb. I a.tuh keskpaigas eKr kujunes välja tõeline ainujumalakultus-monoteism. Prohvetid olid tulihingelised monoteismi kuulutajad. Kreeka: geo. olud-võimsad mäed, soe, kuiv kliima, turvaline, idakallas liigendatud, palju saari. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Olid linnriigid e. polised. Põhja- Kreekas Olympose mägi, Kesk-Kreeka ühendab Peloponnesose maakitsust. Põldu vähe, kasvatati oliive, viinamarju. Kreeka asub Balkani ps, Egeuse mere saartel, mägine ala, kliima kuiv, kuum, vihma harva, jõed väiksed, veevaesed, suvel kuivavad, liigendatud mererannik, meri on peamine ühendustee. Kreeta-Mükeene ajajärk: umb. 2000-1100 eKr Omamoodi kõrgkultuur ning jagunes 2-ks-minoiliseks Kreeta kultuuriks ja mükeene Kreeka kultuuriks. Minoiline-2000-1400 eKr, Kreeta saar, legendaarne kuningas Minos. Kreetalsed kasut. silpkirja, nn
1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia ja Egeuse mere ääres (joonis 1 ja 2). Põhjast on Kreekal ühine piir Albaania, Makedoonia ja Bulgaariaga ning idast Türgiga. Peloponnesose poolsaar, mis asub riigi lõunapoolses osas, on Kreeka keskosaga ühendatud 42 km pikkuse Korinthose (Isthmose) maakitsuse kaudu. Peloponnesost võib tehniliselt nimetada ka saareks, kuna Korinthose maakitsust läbib 6,3 pikkune Korinthose kanal, mis rajati 1881- 1893. Kreeka hõlmab kahte suurt saarterühma. Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Corfu, Cephalonia ja Lefkas. Idas ja lõunas kuulub Joonis 1: Kreeka asukoht Euroopas Egeuse saarte hulka Euboia, Samos, Chios, Lesbos ja Kreeta. Tervelt 1/5 Kreeka pindalast moodustavad saared, mida on kokku ligikaudu 1400. 227 nendest saartest on asustatud
osatähtsuse suur kasv. o Rohusööjate kariloomade ja kiskjate areng, suure sigivusega väikeimetajate areng. o Inimahvide teke. Kvaternaar: Kontinentide asend kaasaegne, kuid ookeanitase kõikuv. Jääperioodi algus. o Megafauna õitseng ja kadumine. o Inimese teke. Costa rica Costa Rica kliima, asend, topograafia, taimetsoonid, miks seal on nii mitmekesine elustik? Asukoht keset Panama maakitsust. Ida pool Kariibi meri. Lääne pool Vaikne ookean. Loodest kagusse kulgeb vulkaaniline mäestik (kõrgeimad tipud üle 3,5km üle merepinna). Mitme vulkaanid tegevad ka praegusajal. Bioloogilise mitmekesisuse kuum punkt. Miks nii elustikurikas? o Soodne kliima. o Geoloogiline ajalugu kui Gondwana mandri tükid lahknesid, arenes igal uuel mandril eriomane elustik. Põhja- ja Lõuna-Ameerika eraldusid
tugevaim ja kogu Hellase parima ratsaväega riik Tessaalia. Tessaallased ilmselt ei uskunud, et liitlased Põhja-Kreekat kaitsma hakkavad ja pidasid seetõttu targemaks hoida pärslastega häid suhteid. 480. a. tungis Xerxes hiigelväe ja foiniiklastest, egiptlastest ning Aasia kreeklastest koosneva laevastiku juhtimisel Egeuse mere põhjarannikut pidi Kreekasse. Põhja-Kreeka loovutati talle võitluseta. Kreeklased otsustasid kaitsta Kesk-Kreekasse viivat Termopüülide maakitsust merelahe ja kaljumassiivi vahel. Sparta kuninga Leonidase juhtimisel maakitsuse hõivanud umbes 7000 meheline vägi oli väidetavalt ainult eelsalk, mis pidi ootama ära peajõudude saabumise. Kreeklaste laevastik, mille sisulise juhina paistis silma ateenlane Themistokles, blokeeris sissepääsu Termopüülide juurde viivatesse väinadesse. Kreeklased pidasid mõnda aega vastu nii maal kui merel, ent kui
annaabi.ee 
