Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailma usundid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
usund, religio, religioon, iidid, riitus, islam, kirik, maagia, dzainism, üleloomulik, karma, buddha, sunniidid, kaliif, muhamed, uskumus, sakraalne, animatism, animism, kastid, seisusesse, nirvaana, budism, muhamedi, juut, jeesus, munk, mooni, tänap, kara, veendumus, tabu, ettekujutus, tuhat, seisust, mahajaana, araabia, palve, siiidid, kaliifi, tooraHVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund. Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne).
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio ‘sidumine; hoolimine’) Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste süsteem, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Religioon on ühiskonda kindlustava uskumuste ja käitumiste kogum Sellega on seotud küsimused, nagu näiteks: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteinimeste olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Religioonil on nähtusi seletav ja ühiskonda kindlustav funktsioon. Samuti on religioonil ka inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon ja sotsiaalselt mälu edasikandev funktsioon (traditsioonid) 2. Defineerige, mis on usk?
Maailma usundid kordamisküsimused 1.Defineerige, mis on religioon? – 1) üldmõistena usklikkus 2) kitsamalt üksik usund. Mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mis seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. Müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat 2. Defineerige, mis on usk? – psühholoogiline nähtus, hoiak, suhtumine 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? – püha sõna, jutustus, pühakiri Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Eesti keeli "usund". 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt ükskik usund. 2. Defineerige, mis on usk? Hoiak ehk suhtumine. (religioonide ühine tunnus) 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha (nähtus, oled, paik, ese, milles on üleloomulik vägi. Profaanne ehk tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism on õpetus, mis seletab, et kogu meid ümbritsev on elus. Animism on hingeusk. 6. Mis on maagia
Umbes 3000 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena
Religion mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni
(religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõiguse juured ideelises mõttes. religo / religiere tähelepanelik olema, hoolikalt jälgima, hoolima, side kõrgemate
trithankara tsadik Umaijaadid umma upanayanam upanisadid Variserid varna veedad viis elementi Visnu Yin Yang zakat zazen zen Page 4 Sheet1 Siimon (Peetrus), Andreas (Peetruse vend), Johannes, Jaakobus Sebedeuse poeg (evangelist Johannese ven Filippus, Bartolomeus, Toomas, Matteus, Jaakobus Alfeuse poeg (Jeesuse vend), Siimon Seloot, Taddeus (Jaakobuse poeg Juudas), Juudas Iskariot (Jeesuse reetja) Judaism, Kristlus, Islam - tekkinud Lähis-Idas, on monoteistlikud, omavad prohveteid (kellest mitmed kattuv Heebrea keeles "minu Isandad (my Lords)" vägivallatuse voorus Indias. Harilikult tähendab see elava olendi vigastamisest hoidumist ning seostub taimetoitlusega. Levinud nii dzainismis, budismis kui ka mõnedes hinduismi koolkondades. müstiline teadus keemilisest manipulatsioonist, mille eesmärgiks on muuta mitteväärismetallid kullaks, leid universaalne ravim haiguste vastu ja avastada surematus.
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
Iseloomulikud riitused mungaks olemine(peab pea ära raseerima, kandma kollast rüüd e. toogat) Sümbolid dharmaratas(8 kodaraline sümboliseerib 8 õilsat tõde) Taoism Lunastusõpetus maailmaga harmoonias olemine ja mediteerimine. Need, kes elavad loodusega kooskõlas võivad saada surematuks. Kogudus pole Iseloomulikud tunnused eitatakse vägivalda, kasutatakse meditatsiooni ja enesesse süvenemist. Pühakiri ,,Daodejjing" Rajaja Lao-Zi Pühad paigad kirik Iseloomulikud riitused tuleb alluda wu-wei põhimõttele. Võid teha head ja halba, aga parem on olla oma kulgemises. Konfutsianism Lunastusõpetus õnn on saavutatav 5 suhte harmoonia abil Iseloomulikud tunnused keskmeks inimene ja ühiskond, jumalad ja teispoolsus pole olulised, õnn ja õinsus on kättesaadavad juba selles elus. Maine e. nägu on kõige hullem asi hiinlastel, mida kaotada. Tähtis on säilitada oma maine teiste silmis. Peasuunad pole Pühakiri - ,,Lunyu"
tagakiusamise tagajärjel. Saab alguse moslemite ajaarvamine. 21. Messias-tõlkes salvitud, võitud. Messias on lunastaja, valitseja, kes toob kaasa jumalariigi ja Jumala valitsuse. 22. Rabi-juutide eespalvetaja, kes viib läbi jumalateenistusi. 23. Sunna-Koraani seletavad kommentaarid, sunniidide jaoks Koraani kõrval teine pühakiri. 24. Talmud-Toora kommentaarid, seletab 613 käsku ja keeldu. 25. Monoteism-usk ainujumalasse (kristlus, islam, judaism) 26. Polüteism-usk mitmesse jumalasse (hinduism, šintoism) 27. Monism-on olemas üks jumal, kuid kummardatakse läbi teiste 28. Panteism-jumal avaldub kõigis ja kõiges (hinduism, loodususundid) 29. Ateism-jumala eitus, jumala vajalikkuse eitus, usk jumalatusse maailma (hinajaana budism) 30. Agnostitisism-jumala olemasolu ei eitata ega olda selles ka kindel, võib-olla 31. Askees-ihu kurnamine vaimse kirgastumise eesmärgil. Jaotatakse
keskmes on armulaud Armulaud on Kiriku ühissööma-aeg, see on kvintessents lepingulisest suhtest Jumalaga. Varakiriku aegadest peale oli püha armulaud see, mida kristlased pühapäeviti pidasid Kristliku kiriku õpetus on kõige lühemalt kokku võetud apostellikku usutunnistusse. Maailmas palju erinevaid kristluse harusid, suurimaks on rooma-katoliku kirik. Kristluses on nn pühad toimingud sakramendid. Püha Augustinus: "sakrament on väline märk sisemisest armust." Katoliikluses ja õigeusus 7 sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, piht, armulaud, abielu, ordinatsioon, viimne võidmine Protestantismis 2: ristimine ja armulaud Kristlikud pühad on peamiselt seotud Jeesuse Kristuse elu ja õpetusega Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi, mida ei peeta päris kristlikeks oma
keskmes on armulaud Armulaud on Kiriku ühissööma-aeg, see on kvintessents lepingulisest suhtest Jumalaga. Varakiriku aegadest peale oli püha armulaud see, mida kristlased pühapäeviti pidasid Kristliku kiriku õpetus on kõige lühemalt kokku võetud apostellikku usutunnistusse. Maailmas palju erinevaid kristluse harusid, suurimaks on rooma-katoliku kirik. Kristluses on nn pühad toimingud sakramendid. Püha Augustinus: "sakrament on väline märk sisemisest armust." Katoliikluses ja õigeusus 7 sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, piht, armulaud, abielu, ordinatsioon, viimne võidmine Protestantismis 2: ristimine ja armulaud Kristlikud pühad on peamiselt seotud Jeesuse Kristuse elu ja õpetusega Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi, mida ei peeta päris kristlikeks oma
Mõisted: Riitus usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad
Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid 2
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad
e tulehark treife (kõlbmatu) vaheline leping Kristl 2,1 mld Jumal, 1) protestantlik Ristilöödud Nelipühi tähistatakse kristliku Välja Piibel (koosneb Kirik us Jeesus 2) katolik Jeesus; kiriku sünniaega; kasvanud Tanahist e Vanast (ristikuju Õigeusk Kristus, (keskus on armulaud, ristimine (kristlaseks saamine, judaismist; Testamendist ja line, Neitsi Vatikan, Jeesuse veri ja andestus pattude eest, Prohvetite Uuest õigeusks
Kõige iseloomulikumaks teadusharuks on islamis õigusteadus. Araabia ühiskond tunnustas kaasaegset lääne teadust. Islam ei levinud mitte üksnes vallutuste ja impeeriumi piiride laiendamise tagajärjel, vaid ka rahumeelsel teel. Suurem osa moslemitest pole tänapäeval araablased, mitmed miljonid moslemid elavad Kagu-Aasias, Aafrikas, Hiinas ja endise Nõukogude Liidu aladel. Seda kõike ei saavutatud mitte sõdimise teel, vaid tänu kaubandusele ja reisimisele (mida islam soosib), eelkõige aga sufide vennaskondade eeskujule ja mõjutustele. Mosee tähendab iga rituaalselt puhast kohta, kus võib laskuda palvesse. Üldiselt on mosee aga palvuste läbiviimiseks ehitatud koht, mille juurde võib kuuluda kool või raamatukogu. Traditsiooniliselt on moseedel peasissekäik, sageli ka kuppel ja minaret, kust kõlab kutse palvele. Mosee sisemus on reeglina tühi, põrandal on vaibad (jalanõud jäetakse sisenemisel
Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism...........................................................................................................
Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike.
· Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim
Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 5
2 traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus
Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud Muhamed oli edukas kaupmees, kes sai peaingel Gabrielilt läkituse ainujumala kuulutamiseks Alguses ei võeta ta sõnumit vastu, kuid 622 Mediinasse minekust algab moslemite aja- arvamine aga ka moslemi misjon Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile
Kordamisküsimused: Hinduism I 1. Mis on hinduism ja kuidas seda nimetatakse sanskriti keeles? Sõna hindu (sanskriti keeles sindhu) on pärsia sõna ja tähendab "jõge", kuna Induse jõe org oli tihedalt asustatud. Hinduism on India traditsiooniline usund hindu dharma. 2. Kuidas nimetavad hindud ise oma usku sanskriti keeles ja mida see tähendab? Hindud ise nimetavad oma usku "igaveseks õpetuseks" või "igaveseks seaduseks" sanatana dharma. 3. Nimetage kaks Induse jõe orus võrsunud kultuuri: Harappa kultuuri õitseng dateeritakse aastatega 2200-2100 eKr. Mohendjo Daro kultuuri dateeritakse aastatega 2400-2160 eKr. 4. Kes olid Põhja-Indiasse tunginud rändrahvad, kust nad tulid ja millal?
4. Totemism kõik ei ole hingestatud. 5. Esivanemate kultus- inimene elab meie kõrval edasi ka peale surma. Inimese surm ei tähenda inimese täielikku lõppu.(tänapäeval nt hingedepäev) 6. Samanism on olemas suur hulk erinevaid reaalsusi. Nende vahel on võimalik liikuda. Eesmärk saada infot, et lahendada igapäevast probleemi. 7. Dogma alustõed, ei diskulteerita. 8. Polüteistlikud usundid- mitu jumalat 9. Monoteistlikud usundid- üks jumal, nt kristlus, islam. 10. Kaasaja usundite 3 usundirühma: maailmausundid- levinud ülemaailma pärimuslikud usundid- seotud ühe kindla rahva või piirkonnaga hõimuusundid- ühe hõiuga seotud, neid iseloomustab see et ei ole kirikut. Kristlus 1. Apokriivad- ajaloolised, kirjanduslikud tekstid N! Juudit 2. Katoolne e üleilmne- peetakse silmas, et tolle aegne kristlik kogus tunneb end ülemaailmsena. 3. Skisma- kiriku lõhenemine. 4
· Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste üle, aga kasutavad seda ainult ristiusu kohta ning sellest saab alguse arusaam, et ristiusk on ainuke ainuõige usk. - Teiste usundite kohta kasutati halvustavaid mõisteid- idololatria(ebajumalate kummardamine); superstitio; secta(väikse pooldajaskonnaga grupp) · Varauusajal religiooni suhtumine jälle muutub
Müüt tekkelugu, mis selgitab miks asjad on nii nagu nad on. Vägi loodususundid usuvad, et meie maailm on ümbritsetud väega mida on võimalik koguda ja mille abil on võimalik eemale peletada kurja. Samaan spetsialist, kelle peamiseks ülesandeks on tervistamine. Tema eritunnuseks on transs või lovesse laskumine. Nõid inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid anti-sotsiaalsetel eesmärkidel. Posija inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste aitamiseks. Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Jumal kõrgeim vaimne olend. Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud ja jumalatega suhtlemiseks on igal religioonil oma tingimused. Loodusvaim elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes. Kui loodusvaim võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Maaisand isik kellest usutakse, et ta ongi mingi konkreetse maa-ala kaitsja. Temas oli ühendatud kolm funktsiooni pealik, preester ja kohtunik.
· Matriarhaat ühiskond, kus naised juhivad. · Svastika päike haakristi kujutis õnne sümbol. · Lehm viljakuse sümbol püha loom ei sööda lehmaliha. · Shiva hävitamise ja loomise jumal. Aarjalased · II a tuh eKr, indoeurooplased. · Sanskriti keel. · Arya õilis. · Veedad pühad tekstid. Veeda tähendab teadmisi. · Tähtsaim veeda - rigveda. · Rita maailmakord. · Mitra päikesejumal. · Varuna taevajumal. · Riitus elstatakse lugusid; hoitakse maailmakorda. · Hinduism on usundina henoteism s.t mitme jumala hulgast ühe eelistatud jumala kummardamine, (samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal. · Kastikord (kast - varna) kindlasse seisusesse sünnitakse: 1. Brahmaanid preestrid 2. Ksatrijad sõdurid, aadlikud, valitsejad 3. Vaisjad kaupmehed, käsitöölised, põlluharijad 4
annaabi.ee 
